Eesti Keskkonnauuringute Keskus uuris saasteinete sisaldust Läänemere kalades ja sai kinnitust, et Eestis enim püütavad ja toiduks tarbitavad kalaliigid on tervisele ohutud.
Loe edasi: ENAMIK EESTILE OLULISI LÄÄNEMERE KALU ON TOIDUKS OHUTUD
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) osaleb koostöös Tallinna keskkonnaametiga projektis “BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre”, mille eesmärk on mereprügi ja eelkõige plastijäätmete vähendamine ja vältimine Läänemeres ning selle kaudu elu- ja looduskeskkonnale negatiivse mõju vähendamine.
Igal aastal satub maailma meredesse ja ookeanidesse umbes kümme miljonit tonni prahti. Plast, eeskätt plastist pakendijäätmed, nagu joogipudelid ja ühekordsed kilekotid moodustab mereprahist 80 protsenti ning laguneb merekeskkonnas sadu aastaid. Plastist mereprügi näol ei ole tegemist ainult suurte ookeanide probleemiga vaid plastijäätmete vähendamisega tuleb tegeleda ka Läänemeres, millele algav BLASTICu projekt ongi suunatud.
Mereprahil on negatiivne mõju nii keskkonnale, majandusele kui ka inimestele. Praht kahjustab merekeskkonna seisundit ja mereloomi, kes neelavad mereprügi alla ja takerduvad prahti. Lisaks jõuavad mõned regulaarselt plasti alla neelavad kalaliigid ka meie toidulauale, mis seab ohtu inimeste tervise. Peale keskkonnakulude kaasnevad mereprahiga ka sotsiaal-majanduslikud kulud, mis mõjutavad peamiselt rannikualade kogukondi. Näiteks selleks et suurendada turistide silmis supluskohtade atraktiivsust, peavad paljud kogukonnad kulutama suuri summasid rannapiirkondade puhastamisele.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) auhind “Läänemere sõber 2014” anti täna üle kolmele Eesti silmapaistvale meremajanduse esindajale: AS-ile Green Marine, AS-ile Läätsa Kalatööstus ja Eesti Väikesadamate Liidule.
Auhinnad anti üle SEI Tallinna korraldatud säästva arengu foorumil 2014 “Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas”. Foorumi pealelõunasest sessioonist võtsid osa ka Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel.
Seekordne säästva arengu foorum oli rahvusvahelise Soome Lahe ja Eesti jaoks ka Läänemere aasta puhul pühendatud Läänemerele. Alates juulist on Eesti eesistuja nii Läänemere merekeskkonnakaitse komisjonis (HELCOM) kui ka Läänemeremaade Nõukogus. Tänasel foorumil arutleti muutuste üle Läänemeres ettevõtete seisukohalt ning koostöövõimaluste üle, kuidas saavutada Läänemere hea tervis.
“Läänemere sõber 2014” on auhind, mis tunnustab ettevõtteid, kes järgivad oma tootmises ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Esimest korda anti auhind välja kaks aastat tagasi, säästva arengu foorumil 2012, kui parimatele ettevõtetele anti “Rohemajanduse edendaja 2012” tiitel. Loe edasi: Kolm Eesti rohemajanduse edendajat said “Läänemere sõber 2014” tiitli
Täna kuulutati välja selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja, kelleks on Aivar Pikkmets Mätiku talust Pärnumaalt.
Mätiku talu, mis ühtlasi esindab Eestit rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil, pälvis tunnustuse keskkonnasõbraliku mõtteviisi tervikliku ja läbimõeldud jälgimise eest mahepiima tootmisel.
Keskkonnasõbralikud talud nagu Mätiku aitavad vähendada liigsete toitainete voolu Läänemerre ning toetavad seeläbi meie kodumere kehva olukorra paranemist. “Kuna põllumajandus mõjutab veekogude olukorda väga palju, peame oluliseks tunnustada põllumajandustootjaid, kes suhtuvad keskkonda arvestavalt ja hoolivalt,” selgitas žürii liige ning Eestimaa Looduse Fondi loodussõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. Loe edasi: Eesti Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi võitis Mätiku talu Pärnumaalt
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev rääkis Terevisioonis Läänemere kalade dioksiinisisaldusest.
Maablogi tõi välja kümme punkti, mida kalasõber peaks teadma Läänemere kalast ja selle söömisest.
Järgmisi punkte saab juba lugeda siit.
Täna avalikustati Helsingis 2013. aasta Läänemere-sõbralik põllumajandustootja, kelleks osutus Juhan Särgava juhitav OÜ Saidafarm Harjumaalt.
Särgava tõsteti üheksa riigi talunike seast esile uuenduslike, mitmekesiste ja säästlike lahenduste kasutamise eest suurtootmises. Lisaks tunnustusele toetati mahetootjat 10 000-eurose auhinnarahaga.
Neljandat aastat Läänemere äärsetes riikides ühiselt korraldatava konkursi võit tuli Eestisse esmakordselt. 1992. aastast tegutsev Eesti suurimaid mahetootjaid Saidafarm on üks Eesti säästva tootmise pioneere, kes on kasutusele võtnud mitmeid keskkonnasõbralikke ja säästlikke lahendusi, mis aitavad muuhulgas vähendada liigsete toitainete veekogudesse jõudmisest tingitud vetikate vohamist.
“Mahetootmine teenib nii keskkonda kui ühiskonda. Alternatiivsete põllumajandusviiside tutvustamine ja tunnustamine aitab ühiskonnas teadvustada säästva põllumajanduse võimalikkust ja kasu ning ühtlasi inspireerida ka teisi tootjaid,” lausus Saidafarmi eestvedaja Juhan Särgava. “Keskkonnahoidliku ja tervislikku toitu eelistava tarbija kujundamisel mängib samuti olulist rolli tootja,” lisas Särgava. Loe edasi: Eesti mahetootja Saidafarm pälvis rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku taluniku tiitli
Selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja on Juhan Särgava Saidafarm OÜ-st Harjumaalt, Nissi vallast.
Saidafarm on Eesti suurim mahetootja, kellele tõi võidu läbimõeldud keskkonnasõbraliku mõtteviisi jälgimine suure põllumajandustootmise juures ning uuendusliku vee taaskasutamissüsteemi rakendamine enda ettevõttes. Saidafarm esindab Eestit ka rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil.
Suvel näeme ühe põllumajanduse kõrvalmõjuna veekogudel vetikate vohamist, mida põhjustab liigsete toitainete jõudmine veekeskkonda. “Veekogudesse liigsete toitainete jõudmise probleemiga tegelemisel on põllumajandustootjatel väga oluline roll. Talunikke ja tootjaid, kes selle rolliga hästi hakkama saavad, tuleb tunnustada,” põhjendab auhinna vajalikkust žürii liige ja Eestimaa Looduse Fondi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman. Loe edasi: Läänemere-sõbralikuim tootja on Saidafarm
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemere Maade Talunike Keskkonnafoorumiga ootavad Eesti põllumajandustootjaid kandideerima rahvusvahelisel konkursil „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“.
Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja innovatiivseid põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda ühe Läänemere keskkonna suurema probleemiga – liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. „Põllumajandust on võimalik arendada nii, et mere saastamine seejuures väheneb. Läänemeresõbraliku taluniku senised konkursid on selle ilmekaks näiteks,“ toob esile põllumajanduse olulisuse Läänemere heaolule ELFi merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.
Konkurss ise on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääsu rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“ ning premeeritud 10 000 euroga.
Loe edasi: Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate
Maailma juhtiv linnukaitseühendus BirdLife International avaldas juuni algul rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) uuendatud linnustiku osa, kus ülemaailmselt ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti aul ja tõmmuvaeras. Selle põhjuseks on nende kahe liigi Läänemerel talvituva asurkonna väga kiire kahanemine viimase paarikümne aasta jooksul.
Samal ajal on Läänemerel oluliselt vähenenud ka teiste mereliste sukelpartide, nt mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus. Viimane on juba varem ohustatud liigiks tunnistatud. Nende muutuste üheks oluliseks põhjuseks peetakse Läänemere halba keskkonnaseisundit – õlireostust, sadamate ja meretuuleparkide arendamist, merepõhja kaevandamist jms. Kuna kõigi nimetatud linnuliikide jaoks on Eesti merealad väga oluliseks läbirände- ja talvituspaigaks, on nende liikide säilimisel ja kaitsmisel Eestil suur vastutus.
Muutused linnustikus kinnitavad, et Läänemere seisundi taastamisse ja selle looduse hoidmisse tuleb suhtuda tõsiselt. Vaatamata viimaste aastate uurimisprojektidele on teadmised Eesti avamerealade loodusväärtustest siiski veel napid. Seetõttu on ilmselt suur osa looduskaitseliselt olulistest avamerealadest seni kaitseta. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et merealade kaitse ja kasutamine tuleb riigi tasemel kavandada ühe või mitme suurema planeeringuga. Tuuleenergia-, kaevandus-, sadamaehitus- ja muude
mereliste arendusprojektide elluviimise eel tuleb aga senisest põhjalikumalt kaaluda nende mõju Läänemerele ja selle elustikule.
BirdLife International (BLI) on maailma suurim keskkonnaorganisatsioonide ühendus, mis on esindatud enam kui sajas riigis üle maailma. Kõigi ca 10 000 maailma linnuliigi ohustatust hindab BLI iga nelja aasta järel. Eestis on BLI ametlik partner Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). EOÜ on 1921. a. asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on Eesti linnustiku uurimine, kaitsmine ja tutvustamine. Ühingusse kuulub üle 400 liikme Eestist ja välismaalt.
Läänemeremaade koostöökoda HELCOM ei suutnud sel nädalal kokku leppida ajakava kogu merd katva lämmastikoksiidide heite piiramise ala (NECA) loomiseks, kirjutab Eestimaa Looduse Fond.
Suurim pikaajaline oht Läänemere keskkonnale on eutrofeerumine, mille peamiseks
põhjustajaks liigne lämmastikku sissekanne. Üheks saastekanaliks on õhu kaudu
veekeskkonda sattuv lämmastik, mis pärineb laevaliikluse heitgaasidest. Laevaliiklus ise aga kasvab võrreldes aastaga 2000 aastaks 2020 tõenäoliselt umbes 50%.
Eelmisel aastal leppisid HELCOM-i maad kokku, et NECA loomine täpsustatakse aastal 2011.
Tänavu kolmandat korda valitud Eesti Läänemere Aasta Põllumajandustootjaks valiti perekond Tobreluts, kes viljeleb uudset, künnivaba otseharimise tehnoloogiat. Isa Toomas ning perekond Taavi ja Lauri Tobrelutsud peavad Põlvamaal tihedas koostöös kolme iseseisvat peamiselt teraviljatalu. Kui mulda ei pööritata, siis ei segata ka vihmausse, mükoriisat ega muud kasulikku mullaelustikku. Seetõttu on muld tervem ja viljakuse säilimine tagatud.
Auhinna sai Tobreluts aga seetõttu, et otseharimine väldib Läänemere reostamist. Kui küntud põllult tekib palju mulla erosiooni ja väetisainete ärakannet, siis Tobrelutsu talu on hoopis veesõbralik.
Auhinnažürii juhi, Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul rakendatakse otseharimist mujal maailmas, näiteks Ladina-Ameerikas, üsna palju, kuid Eestis on see väga uudne. “Kui ma isegi veel kevadel kahtlesin künnivaba harimise mõttekuses, siis Tobreluts näitas mulle väga veenvalt, et see on tõesti tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõttekas, sealjuures ka suurtel põllumassiividel,” ütles Piirimäe.
Konkurssi toetanud Swedbank tänas võitjat 1000-eurose auhinnaga. Edasi liigub perekond Tobreluts rahvusvahelisele konkursile Stockholmi, kus Maailma Looduse Fond valib kõikide Läänemeremaade kohalike võitjate hulgast konkursi üldvõitja.
Läänemere Aasta Põllumajandustootja auhinda antakse tänavu kolmandat korda. Esimesel aastal võitis Kuningamäe veisefarm Põltsamaa külje all, kes reoveemuda põllul taaskasutab. Mullu tunnustati aga Marjasoo talu Võrtsjärve lähistel, kes kasvatab mahajäetud turbaväljal jõhvikaid ja mustikaid, vältides seega turba erosiooni.
Maailma Looduse Fond, Swedbank, Eestimaa Looduse Fond (ELF) ning paljud teised keskkonna- ja põllumajandusorganisatsioonid avasid ühiselt „Läänemere aasta põllumajandustootja 2011″ konkursi.
Konkursi eesmärgiks on tuua välja Läänemeresõbralikke põllumajanduspraktikaid ning tunnustada neid põldureid, kes aktiivselt vähendavad väetisainete keskkonda sattumist. Rahvusvahelise konkursi võitjale on määratud auhinnaks 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.
ELFi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirimäe: „Põllumajanduse keskkonnamõju on väga suur, sealhulgas on see suurim veekogude reostuse allikas. Seetõttu otsitakse põllumehi, kes pakuksid uudseid lahendusi olukorra lahendamiseks.”
Konkurss kuulutati välja ELFi rahvusvahelisel seminaril “Demonstration of environmentally friendly farming” täna, 3. märtsil Tartu Ülikooli raamatukogu saalis. Seminari põhiteemadeks on keskkonnahoidlik põllumajandus ning Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi muudatused. Konkursi kuulutas välja Lennart Gladh ELFi partnerorganisatsioonist Rootsi WWF, kes rääkis ka Ühise Põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumaks muutmisest.
ELF võtab vastu konkursitaotlusi nii üksikutelt tootjatelt kui ka tootjate liitude või muude huvitatud organisatsioonide esitatud kandidaate. Siinse eelvooru võitja pääseb rahvusvahelisse lõppvooru, konkureerima teiste Läänemeremaade võitjatega. Kandidaatide esitamise tähtaeg Eestis on 31. mai.
Lähem info:
http://www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1134-otsime-2011-aasta-laeaenemere-aasta-pollumajandustootjat
Tartu ülikooli loodusmuuseumi eestvedamisel on valmis saanud põhjalik veebirakendus, mille abil saavad huvilised tutvuda Eesti rannajoone, rannikualade ning sealse elustikuga, lahendada ülesandeid ja teha virtuaalse rännaku mööda rannikut. Veebileht on tehtud Eesti, Soome, Rootsi ja Läti organisatsioonide ühise keskkonnaharidusprojekti COBWEB (Communicating the Baltic) raames, mida rahastatakse Interreg IVA programmist.
TÜ loodusmuuseumi digitaalarhiivide spetsialisti ja kaardirakenduse ühe looja Veljo Runneli sõnul taheti luua rakendus, mis looks teadmistesilla Läänemere maade vahel, aga ühtlasi oleks atraktiivne interaktiivne õppevahend Eesti õpetajatele ja õpilastele.
“Veebilehe kasu on lisaks harivale suuresti ka tunnetuslik, see aitab tajuda meie looduse ja maastiku terviklikkust. Kõik looduse- ja reisihuvilised inimesed leiavad siit kindlasti midagi põnevat ja kasulikku,” usub Runnel.
Veebileht on mõeldud kasutamiseks kõigile huvilistele, ent eelkõige õppevahendina koolides, huvikoolides ning keskkonnahariduskeskustes.
Eesti ranniku kaardirakendus asub võrgupaigas eestirannik.ut.ee”
Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) tegevus Läänemere kaitsel toimub suuresti koostöös partnerorganisatsioonidega Maailma Looduse Fondi (WWF) Läänemere-võrgustikus. WWFi andmetel lasevad suured kruiisilaevad oma heitvee endiselt otse Läänemerre. Nii Stockholmis kui Helsingis ei kasseerita heitvete kanalisatsioonisüsteemi pumpamise eest lisatasusid. Kruiisindusega seotud sadamateenused puuduvad näiteks Tallinnas, Peterburis, Riias, Rostockis ja Kopenhaagenis. ELF on pidanud Tallinna Sadamaga läbirääkimisi, kontrollinud olukorda ja jõudnud arusaamisele, et probleem on lahenemas.
WWF ja kõik Läänemere maad tegid eile Londonis toimunud kohtumisel ettepaneku, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) keelaks reisilaevadel ära puhastamata heitvete Läänemerre laskmise.
Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) keelas eile laevade heitvete Läänemerre laskmise. 2007. aastast on WWFi Läänemerevõrgustik töötanud intensiivselt, et veenda valitsusi ja laevanduskompaniisid, et keelataks heitvete otse Läänemerre laskmine. Siiani on edukaks osutunud vabatahtlike lepete sõlmimine suuremate operaatoritega (http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/vetikaoht/laevade-heitvesi/liitunud ).
IMO otsusega muutub heitvete Läänemerre pumpamine ebaseaduslikuks 2013. aastaks kõigi uute laevade jaoks ja 2018. aastaks kõigi laevade jaoks üldse. Sadamate jaoks koostab kriteeriumid vastav töörühm.
Läänemeri on üks maailma eutrofeerunumaid meresid. Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused. Laevade heitvesi on üks eutrofeerumist põhjustavatest teguritest. Ehkki võrreldes näiteks põllumajandusega on mõju väike, on see siiski üks liituvatest teguritest. Kui jõgesid, järvi ja Läänemerd on koormatud üleliigse väetisega, põhjustab see eutrofeerumisena tuntud keskkonnaprobleemi. Eutrofeerunud veekogus toimuvad massilised sinivetikate õitsengud, mis vähendavad vee läbipaistvust ja loomulikku ilu, kuid lisaks tarbivad sinivetikad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, põhjustades kalade masshukku ja suplejatel nahakahjustusi. Samuti vähendab eutrofeerumine veekogude bioloogilist mitmekesisust ja kahjustab ökoloogilist tasakaalu.
ELF
