Luutsniku Külaseltsi algatatud suurepärase kavatsuse eesmärgiks on välja anda hästi mahukas ja põhjalik ajalookogumik “Ühe kogukonna mitu nägu”, mis kirjeldab Võru maakonna endise Vana-Laitsna valla piirkonna ajalugu, loodust ning haridus- ja kultuurilugu.
Loe edasi: HOOANDJAGA SAAB OLLA ABIKS LUUTSNIKU PIIRKONNA AJALOO TALLETAMISEL
Foto: Ardi Kivimets
Vana-Jõgeva külas elav ettevõtja ja Jõgeva vallavolikogu liikme Marek Saksingu sõnul ajendas külapäeva korraldama soov ergutada siinset rahvast tihedamini suhtlema ja ühiselt paikkonda mitmekülgsust tooma. “Sellest ideest koorus ka otsus moodustada külaselts, mille liikmeteks on oodatud kõik, kes paigaga püsivat ja tugevat seotust tunnevad,” lausus ta. Saksing valiti ühehäälselt külaseltsi juhatuse etteotsa.
Mittetulundusühingu Marlau üks eesvedajaid Triinu Palmiste märkis, et MTÜ Marlau on ka Vana-Jõgeva külla registreeritud. “Olen kohaliku elu edendamisel kaasa löönud nii Järvamaal kui Jõgevamaal. Potentsisiaali elanike vaheliseks koostööks ning huvitavate ja silmaringi arendavate ettevõtmiste korraldamiseks on ka Vana-Jõgeval, mis teadolevalt kõige suurema asutustihedusega küla nii Jõgeva vallas kui ka kogu Jõgevamaal,” rääkis Palmiste. “Selles külas on erinevas vanuses mõtteerksaid ja tegusaid elanikke. Paljudel on siin suvekodud, mitmed on aga püsivalt elama asunud. Pühendunult eesmärkide poole püüdlemise korral võib siinsest külaseltsist saada üks jõudsamaid sellelaadseid organisatsioone Jõgeva vallas.” Palmiste andis ülevaate ka rahastamisallikatest, mis võimaldab projekte koostades külaelu arendavatel mittetulundusühingutel raha taotleda. Loe edasi: Vana-Jõgeval moodustati külaselts
seltsi kauaaegset aktiivset liiget Tiina Ivaskit. Foto: Sadala Külade Selts
Sadala Külade Selts sündis ühel aastal Eesti astumisega Euroopa Liitu. Torma vallas tegutseva seltsi kümnendale aastapäevale pühendatud rahvapeol toonitati erinevates sõnavõttudes ühenduse liikmete pealehakkamist, teotahet ja nutikust traditsioonide hoidmisel, uute ideede elluviimisel ning seltsile kuuluva rahvamaja järjepideval kaasajastamisel. Koosviibimise sisustasid kultuurikollektiivid nii paikkonnast kui ka kaugemalt
Rahvapidu juhtinud Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt märkis, et 2004. aastal ajendas seltsi moodustama soov hoida ning tutvustada esivanemate loodud kultuuripärandit, tuua kodukanti erksamat mõtlemist, tegutsemisentusiasmi ja valmidust ühistegevuseks. “Toona oli kavatsus koondada kogu valla kultuurielu Tormasse. Nii sai vastloodud seltsi üheks olulisemaks eesmärgiks taastada lagunemisohus rahvamaja. Kirjutasime projekte Leader programmist ja teistestki allikatest rahade taotlemiseks. Reageeringud tulid positiivsed. Rahastamispõhimõtteid arvestades tuli kaaluda sedagi, kas projektis kasutada sõna renoveerimine, rekonstrueerimine või restaureerimine,” rääkis ta.
Seltsi juhatus pidas meeles Sadala Külade Seltsi tänukirjaga ja meenetega Sadala külaliikumisele jõudsamalt kaasa aidanud inimesi. Esimesena kutsuti tunnustust vastu võtma seltsi esimene esimees Meeri Ottensoni. “Mitmekülgne kaasalöömine külaelus on mulle alati meeldinud. Seltsi juhtides sain selleks uue väljundi,” ütles Ottenson.
Möödunud laupäeval Suure-Jaani vallas toimunud Kuhjavere külaseltsi 15. aastapäeva pidustustel toodi välja mitmeid põhjusi, mille poolest see Viljandimaa paik võiks olla teistele eeskujuks.
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor ning Suure-Jaani vallavolikogu aseesimees Arnold Pastak märkis, et Kuhjavere on olnud paikkonnas ikka teenäitajaks oma järjepidevusega, koduse külamaja, aktiivse osalemisega Olustvere hoidiste messil ning loomulikult üle-eestilise külateatrite festivaliga, mis tänavu toimub kümnendat korda.
“Särav külavanem Romeo Mukk on alati kohal erinevatel Kodukandi ettevõtmistel. See tähendab võimalust olla ise informeeritud ja avaldada oma arvamust, teha ennast nähtavaks. Selliste külade ja seltside üle saab vaid rõõmu tunda,” ütles Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige Urmas Kristal.
Naaberküla Aimla esindaja Jüri Sulg rõhutas Kuhjavere edu põhjusena kindlate eestvedajate olemasolu. Mitmed sõnavõtjad toonitasid, et Kuhjavere pole parematel aegadel kaasa läinud suurte külmajade ehitamise buumiga, mis mujal on toonud kaasa selle, et praegu läheb kogu aur nende hoonete haldamisele. Rõhutati ka järjepidevust, avatud olekut ja nn pidevat kaardilolekut kui Kuhjavere märke.
“Külalisi oli Kuhjavere külaseltsi sünnipäeval kokku ligi poolsada,” rääkis Kuhjavere külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk. Kaugemad tulid Tartu-, Pärnu- ja Raplamaalt. Kõige enne saigi sõna Anne Kalg Raplamaa külade liidust. Raplamaa põhjusel, et seal pandi alus külaliikumisele Eestimaal, eestvedajateks Mikk Sarv ja Kaja Kaur. Ka kuhjaverelastele on tähiseks tegutseda 20 aasta juubelini ja veel edasigi. Rõõmsalt oli esindatud naisselts Pärnumaalt Paikuse Martad. Kokku oli külalisi 15 erinevast ühendusest või külast, nende seas 11 külavanemat. Suur rõõm oli endiste kuhjaverelaste Aili ja Enno üle, kes tulid Tartumaalt. Enno on see mees, kes aitas 2000. aastal külamaja ehitustöid teha.”
Peomeeleolu hoidis üleval oma valla lõõtsamees Ain Arula Taevere külast. Suupistet „Kilu koduleival” jätkus ja maitses ka suurepäraselt. Traditsiooniliselt lõpetati pidu sünnipäevatordiga, mida kulus 6 kg.
Jaan Lukas
Laupäeval peab viieteistkümnendat sünnipäevapidu mittetulundusühing Kuhjavere külaselts, mis mitmete sündmuste ja ettevõtmistega teinud samanimelise küla tuntuks kodukohaomavalitsuses Suure-Jaani vallas, Viljandimaal ja ka Eestis tervikuna.
Kuhjaverelased, nende sõbrad ja koostööpartnerid kogunevad külaseltsi viieteistkümnendat aastapäeva tähistama külamajja. Fotode ja filmildega illustreeritud tagasivaate seltsi loomisest ja käekäigust teevad selle juhatuse liikmed Tire talu peremees ja perenaine Romeo Mukk, kes ühtlasi külavanem, Urve Mukk ning Aire Käo. “Külaseltsi moodustamiseks andsid väärika panuse mitmed omakandi ja kaugemadki inimesed. Põhikirja koostamisel tegi põhilise töö toonane Eesti Krediidipanga Viljandi osakonna juhataja Tõnu Tamm, keda kutsume ka oma ristiisaks. Praegu on seltsis kakskümmendseitse kaasalööjat ja alates asutamisest on liikmete arv enam-vähem stabiilseks jäänud. Hetkel on aga seltsis kakskümmend seitse kaasa lööjat. Ametlikku liikmestaatust just pole, sest tunneme end ennekõike sõpruskonnana, ” ütles Urve. “Meie seltskonda on jäänud mõnedki, kes Kuhjaverest Eestimaa teistesse paikadesse või välismaale elama asunud ” lisas Romeo. Loe edasi: 15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis
Külaelu edendaja ja ettevõtja Ülvi Noole sõnil on Grundtvigi programmi raames koostatud projekti üheks eesmärgiks uurida külade minevikku ning muuhulgas talletada nii kaugemale rännanud kui ka tänaste külaelanike mälestusi. “Oluline on ergutada ärksamaid noori tegelema kohalike suguvõsade uurimisega. Tähtis on otsida uudseid valikuvõimalusi vaba aja senisest paremaks ärakasutamiseks. On oluline, et vaba aeg moodustaks ühe osa elukestvast õppetööst. Ühistegevusse on tarvis kaasata erinevate põlvkondade inimesi, eriti aga Näduvere ja selle ümbruse külade lapsi ja noori.”
Nool märkis, et läbi aastate on kirjutatud mitmesuguseid projekte, et toetada taasiseseisvunud Eesti Vabariigist kümmekond aastat noorema Näduvere Küla Seltsi traditsioonide väljakujundamist. “Me tahame vastavalt võimalustele toetada, taaselustada või ajakohastada kunagist pärimuskultuuri, aidata kohalik külaelu majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt paremale järjele,” selgitas ta.
Projekti elluviimine tähendab, et kohalikele elanikele tutvustatakse “Open Government in Europe” liikumise arusaamu, ärgitatakse kaaskodanike teadvuses riiklikku mõtlemist euroopalike põhiväärtuste alusel. Projekti põhilisteks tegevusvaldkondadeks on seminarid õppematerjalide väljatöötamine, kohtumised poliitikute, teadlaste, ajakirjanike, kunstnike ja teiste loomeinimestega,” ütles ta.
Loe edasi: Näduvere rahvas õpib tundma nii möödanikku kui kaasaega
20. mail peetakse Torma vallas Vaiatu pargis Jakobsoni Talupäeva. Traditsiooniline iga-aastane Jakobsoni Talupäev on laadataoline üritus, mida sellest aastast korraldab Vaiatu Küla Selts.
Kauplema oodatakse taimede, istikutega, talutoodanguga, punutistega, kunsti ja käsitööga ning toidu- ja tööstuskaupadega. Kultuuriprogrammis astuvad üles valla isetegevuskollektiivid. Esmakordselt on kavas korraldada konkurss kodus küpsetatud ja konkursile ”Jakobsoni piirak” toodud küpsetiste vahel. Parimatele auhinnad.
Populaarne on „õnneloos“. Nimelt, Talupäeva pääsmete vahel lähevad loosi toetajate ja sponsorite poolt väljapandud auhinnad. Peavõitudeks on välja pandud kaks Rootsi reisi neljale. Talupäeva juhib Carl Robert Jakobson (alias Tanel Sakrits). Päeva lõpetab noorte jazz´i ansambli Abraham´s Cafe kontsert. Jakobsoni Talupäevale oodatakse ostjaid ja müüjaid, info saadaval www.vaiatu.eu
Carl Robert Jakobsoni seos Torma kihelkonnaga ulatub kaugesse minevikku. Siinne suurim maakonna põhikool kannab Jakobsoni nime, jätkatakse puhkpillimuusika viljelemise ja põllumajanduse arendamisega. Üle kümne aasta on korraldatud puhkpilliorkestrite kokkusaamiseks kultuuriüritust ToPoF (Torma Puhkpilliorkestrite Festival) ning ostjatele ja müüjatele Jakobsoni Talupäeva. Jakobsoni juubeli sünniaastapäeval peetakse põllumajanduspiirkonnale nii omast Künnipäeva. Viimane toimus 2011 aasta suvel, päädides Eesti-Soome künnivõistlusega.Võitjaks tuli Eesti võistkond.
Uudise edastas Tiina Leeben
Urvaste külade seltsi sünnipäeva pidulik tähistamine toimub täna, 17. veebruaril kell 18 Urvaste seltsimajas.
Kavas:
* Meenutusi algusest
* Tantsuks mängib Henrik Hindrikus
* Suupistelaud ja tervitusjook
* Üles astuvad endised Urvalinnud koos Erma Kallassega
* Lastele Urvalinnu mänguring ja oma pidulaud
Hiidlaste nädalaleht Hiiu Nädal avaldas Agapäeotsa külaseltsi pöördumise Emmaste päästekommando asjus. President Toomas Hendrilk Ilvesele, siseminister Ken-Marti Vaherile ning regionaalminister Siim Valmar Kiislerile adreseeritud kirja sisu on järgmine:
Agapäeotsa selts pöördub Teie poole palvega kasutada kõiki oma võimalusi peatada Päästeametis päevakorda tõusnud kava Emmaste päästekomando sulgemiseks. Palume teha kõik teist sõltuv mingi riikliku päästesdepoo säilimiseks Emmaste külas, kasvõi osalises koostöös vabatahtlike organisatsioonidega.
Agapäeots moodustab rohkem kui pool Emmaste valla territooriumist – valla Lääne-Hiiumaa osa – ning hõlmab ligi pool valla küladest. Käina päästedepoost asub meie valla Agapäeots keskmiselt sama kaugel kui Emmasteots, kuid 20 km Käinast ei ole sinna mitte sirge alfalttee, vaid käänuline metsatee, millest 18 km kruusakattega. Asfaltteed Käinast ja Kärdlast on märksa pikemad. Maal ei mängi rolli niivõrd teenuse kvaliteet kui selle kaugus. Mis kasu on majja sisenemise õigusega päästja saabumisest, kui kogu hoone on juba lahtistes leekides? Loe edasi: Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel
Kullametsa külaseltsi eestvõttel toimuvad kohalikus seltsimajas toidu valmistamise õppused.
Teemal „Toiduvalmistamise alused, tervisliku toitumise trendid” on sel aastal kavas veel õppepäev „Ulukiroad (metssea-, põdra- ja metspardiroad) 7. detsembril ja õppepäev „Kalaroad (vormid, hautised ja midagi peolauale)” 14. detsembril.
Plokis „Erinevad rahvusköögid ja toidutraditsioonid” tulevad jutuks Vene ja Ukraina köök, Vahemere köök (Itaalia, Kreeka) ja Aasia road.
Üldteema all „Eesti oma toit ja soome-ugri toidud” on kavas: Silla koduperenaiste kursuselt 20. sajandi algusest pärit toidud (supp, liharoog, midagi magusat); Eesti mõisaköökidest pärit retseptid, soome-ugri toidud (Karjalast, Vadjast, Marist jne).
Viimane kokkamistsükkel kannab pealkirja „Küpsetamisrõõm vallatult ja lõbusalt”.
Iga koolituspäev on erinev ja osa võib võtta ka ainult ühest koolitusest. Varasemad teadmised ei ole vajalikud.
7. mail toimunud Liiva külaseltsi talgupäev oli suurepärane näide kohalike elanike, ettevõtete ja linnaosavalitsuse koostööst.
Liivametsa tee, Kalmistu tee ja Pedaja tänava ümbruse korrastamisel osales kokku üle 40 inimese. Liiva elanikud koristasid prügi ning puhastasid männimetsa sinna kasvanud võsast. Nõmme linnaosavalitsus varustas talgulised prügikottide ja kinnastega ning tõi Liivametsa tee äärde kaks suurt prügikonteinerit. OÜ Riigiressursside Keskus töötajad aitasid koristada Liivametsa tee äärde tekkinud prügihunnikuid. Töö kiirendamiseks oli kasutusel ka ükslaadur-ekskavaator.
Kõige enam nördimust tekitas kauni männimetsa alt leitud suur kollane silt, mis veel möödunud suvel Kalmistu teel seisis ning ASi Tallinna Vesi torustike ehituse ja tööde tähtaja kohta infot andis. Seoses tööde tegija vahetusega või järjekordse tähtaja pikenemisega vajas väljavahetamist ka silt ning vana rändas prügimäe asemel lähedal asuvasse metsa.
Me ei tea, kumb ehitusfirma selle sinna viis, kuid Tallinna Vesi võiks sildi kuupäevade järgi selle kindlasti tuvastada ja oma allhankijad korrale kutsuda.
Pärastlõunal kogunesid talgulised Oravamäele, et pidada maha üks mõnus piknik ning arutada kohalikke teemasid, näiteks 15. mail toimuvat Liiva külarahva esimest tänavaturgu.
Lisainfo: www.liiva.ee
Indrek Luberg,
külaseltsi juhatuse liige
3. märtsil algusega kell 17 toimub Sauga vallas Urge raamatukogus Kihelkonnatund.
Külla/esinema tulevad Randivälja külaseltsi ja Tori valla rahvas. Tutvustakse äsja valminud raamatut “Tori kihelkonna rahvarõivad”. Saab maitsta rahvuslikke suupisteid, kuulata torupillimängu, näha rahvarõivakomplekti kuuluvaid esemeid. Raamatu autorid räägivad Tori kihelkonna rahvarõivastest ja õpetavad punuma kaaruspaela. Raamat müügilettidele ei jõua, soovijad saavad trükiseid kohapeal osta.
Teine esineja Krista Habakukk Pärnumaa Kodukandist räägib külaliikumisest.
Liivia Koolme
Jõulukombestikus jaguneb kõik avalikuks ja privaatseks ehk selleks, mida ühiselt tehakse või ainult oma kodus tehakse. Kui väljakukuused jõuluajal on kogu maal üpris sarnased, siis vaevalt leiab kahte ühesuguse jõulupuuga kodu. Nii on lugu ka külaseltsidega. Meie külaseltsi eesmärgiks on Laulasmaa küla harmooniline arendamine ning atraktiivse elu- ja külastuskeskonna tagamine omanäolise ja elujõulise Laulasmaa nimel.
Tänapäeval, nii nagu varemgi, ei ole kõigis kodudes kuuske. On neid, kes on selle asendanud oksapärja, laekrooni või lihtsalt mõne oksaga. On neid, kelle kodus on nulg või hoopis kunstpuu. On neid, kes on jõulupuu toomisest loobunud, ja neid, kelle peresse pole seda kunagi toodud. Kuuse kaunistamine sõltub ajast ja ka moest: kas palju kirevaid või hoopis ühevärvilised ehted. Kas kuuseladvas täht, kas ehtsad küünlad või elektriküünlad on maitseküsimus. Nii ehivad ning eesmärgistavad oma tegevust vastutust jagavad vabatahtlikud oma põhikirjades.
Keegi ei tea täpselt, millal hakati jõuluvanale või päkapikkudele kirju saatma. Lapsed kirjutasid vargsi teadeande, et on oldud hea laps ja et jõuluvana võiks olla nii kena ja tuua kingituseks need ja teised vajalikud asjad. Mõnikord oli kirjas pikk loetelu ja teinekord paluti tuua kinke veel emale ja isale ning õdedele-vendadele – ikka nii, nagu kirjutaja tundis vajaliku olevat. Sellise kirja kirjutamine oli ikka ja alati eriline saladus, mida toimetati vaikselt omaette salajas. Veel ei ole hilja kirjutada. Loe edasi: Jõululäkitus Laulasmaalt
Homme, 9. detsembril kl 17 on kõik Urvaste kandi inimesed oodatud Urvaste pastoraati.
Kõik, kes soovivad külade edenemisele kaasa aidata, on teretulnud!
Projekti „Urvaste külakogukondade tugevdamine innovatsiooni ja kaasamise abil“ toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Urvaste Külade Selts
Info tel 529 2373 (Anne), 520 6001 (Airi).
Kolmapäeval Kuressaares ametlikul visiidil viibinud Prantsusmaa suursaadikuga Eestis Frederic Billetiga kohtunud Karala külaseltsi juht Kaja Juulik kinkis külalisele moosi, kirjutab Vilma Rauniste Meie Maas.
| Fotol Prantsusmaa suursaadik Eestis Frederic Billet ja tema abikaasa ning Kuressaare Ametikooli õpetaja, Saaremaa ja Prantsusmaa suhetele alusepanija Kersti Suursaar ja Karala külaseltsi juht Kaja Juulik tutvustamas külalistele Karala õnneraha. Foto: Leo Filippov |
Kuna Kaja Juuliku kaudu on Karala külaseltsil olnud juba kolm aastat sõprussuhted Prantsusmaa küla Tremont’ga, siis pidas ta vajalikuks kinkida suursaadikule ja ta prouale paar purki pihlaka-maasikakeedist, mis tänavusel Meie Maa hoidistekonkursil tuli esimeste sekka.
Meenete hulka kuulusid ka Saaremaad, sh Karala küla tutvustav prantsuskeelne voldik ning küla õnneraha. Külaeluedendaja näitas suursaadikule ka kausta, kuhu kahe maa sõpruskülade ühistegemised olid ilusasti kokku kogutud.
“Suursaadik oli väga üllatunud, kuuldes, et nende ühel piirkonnal on siin sõprussidemed ja veel nii pikaaegsed. Mind hämmastas aga see, suursaadik on vähem kui aastaga eesti keele nii selgeks saanud, et saime omavahel eesti keeles vabalt suhelda. Ta tegi meile ettepaneku leida üks Saare maakonda hästi tutvustav raamat, mida võiks tõlkida prantsuse keelde. Suursaadik lubas igati toetada ka meie sõprussuhete arengut,” rääkis Kaja Juulik.
Juulik lisas, et suursaadikul on plaan tulla tuleval aastal Saaremaa ooperipäevadele, mille üks kontsert toimub Karala küla Roopa rannas. “Loodetavasti leiab suursaadik siis aja tulla ka meiega kohtuma. Järgmisel aastal jaanipäeva paiku tuleb meile külla ka grupp prantsuse sõpru.
Nii et meie sidemed Prantsusmaaga üha süvenevad. Ka keele õppimise poole pealt. Tegelikult olime me üks esimesi gruppe, kes prantsuse keelt õppima hakkas. Minu tütar Susanna õpib praegu Prantsusmaal prantsuse keelt ja kui suvel meile külalised tulevad, on tõlk omast külast võtta,” rääkis ettevõtlik ja suure haardega külaaktivist Kaja.
Laupäeval toimunud Lauka piirkonna külaarendusseltsi üldkoosolekul jäid paljud asjad pooleli ning seetõttu kogunetakse järgmisele üldkoosolekule juba novembri lõpus.
MTÜ Lauka Piirkonna Külaarendusselts tahab oma nime muuta, sest mõned aastad tagasi Laukal alustanud külaselts on pidevalt laienenud ja ühendab praegu kokku üle kahekümne Kõrgessaare valla küla.
“Arutelul pakuti külaseltsi uueks nimeks näiteks Loode-Hiiumaa külaselts, Hohenholm, aga ka hiiukeelseid nimesid Latrun ja Tinuneitsi,” rääkis külaseltsi juhatuse liige Arno Kuusk Hiiu Nädalale.
Laupäeval nime muutmiseni siiski ei jõutud ning külaselts ootab nimepakkumisi ja arvamusavaldusi pakutud nimede kohta novembri keskpaigani kodulehel www.laukaselts.ee ja internetikeskkonnas Facebook. Nime võib pakkuda ka posti teel Käina tee 32, meilitsi laukaselts@gmail.com ning juhatuseliikmetega suheldes.
Järgmise üldkoosoleku päevakorda lükkus ka seltsi uue juhatuse valimine. “Ootame liikmetelt ettepanekuid uue juhatuse koosseisu kohta,” ütles Arno Kuusk. Kandideerida ja kandidaate esitada võivad ka nende külade elanikud, kel alles mõttes külaseltsi liikmeks astuda.
Urmas Lauri, Hiiu Nädal
Majal krohvitakse välisfassaad, ehitatakse varikatused peasissekäigule ja õueürituste korraldamiseks. Hoone saab invasissepääsu ja paigaldatakse signalisatsioon.
Tööde tegemiseks sai MTÜ Kirna Kolmik PRIA-lt Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetusest ligi miljon krooni.
Lisaks ostetakse mööblit ja muud sisustust, et seltsimajas tegevusi korraldada ning maja kasutusvõimalusi avardada. Projekti raames saab uue välimuse ka seltsimaja naabruses asuv puukuur, millest kujundatakse panipaik.
MTÜ Kirna Kolmik sai PRIA-lt ligi üks miljon krooni toetust ka eelmisel aastal, siis paigaldati uus katus nii seltsimajale kui ka naabruses asuvale puukuurile, valati uus põrand, paigaldati lagi, vahetati vajalikud uksed ja aknad ja tehti teisigi sisetöid.
Silvi Lukjanov, Türi vallavanema nõunik
Pühapäeval, 10. oktoobril kella 12-15 toimub Tartumaal Kurepalus Priiuse seltsimajas kohaliku külaseltsi eestvedamisel sulle-mulle täika. Kasutatud kraami turul on võimalik osta, müüa ja annetada riideesemeid, jalanõusid, laste mänguasju jms. Külaselts kostitab kõiki magusate vahvlite ja sooja teega, lastele on avatud mängunurk.
Järvamaal tegutsev Rassi Külaselts annab teada, et 18. septembril toimub Tõrvaaugus XVII Metsapäev oma traditsioonilises headuses. Osalema on oodatud kõik huvilised.
Külaseltsi esindaja Elor Ilmeti sõnul on kavas mitmed võistlused nagu silmateritus, raievõistlus mootorsaega, traktoristide mitmevõistlus, võrkpall, viktoriin jne. Samuti süüakse ühiselt lõunat, peetakse lõkkeõhtut ja käib tõrvaajamine.
Metsapäeva peetakse metsatöötajate päeva tähistamiseks ja küla traditsioonide hoidmiseks. Metsapäev algab kell 11.00, võistlustest osavõtt on individuaalne ja kirjapanek kohapeal alates kell 10.30.
Päeva ladusamaks sujumiseks soovitatakse tulekust teada anda hiljemalt 15. septembriks telefonil 505 3401 või e-posti aadressile elor.ilmet@rmk.ee
