Looduskaitse kõrgeima tunnustuse, Eerik Kumari nimelise preemia koos looduskaitse kuldmärgiga pälvis sel aastal tunnustatud looduskaitsja ja EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp. Ka kuulutas Keskkonnaministeerium välja looduskaitse hõbemärgi laureaadid, kelleks on Sirje Aher, Horst Freitag, Rein Järvekülg, Mart Külvik, Vladimir Mirotvortsev ja Kalev Raudsepp.
Loe edasi: KALEV SEPP ON EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA LAUREAAT
Eesti kõige keskkonnasõbralikum riigihoone kerkib Tallinna mereäärsesse kvartalisse. Valitsus otsustas toetada ja rahastada keskkonnamaja ehitust.
Loe edasi: VALITSUS TOETAB KESKKONNAMAJA EHITUST
Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et lõke ei ole koht, kus põletada kevadkoristusega kogunenud risu ja rämpsu. Lõkkesse tohib visata vaid põletamiseks sobivat materjali ehk kuiva ja kemikaalidega töötlemata puitu.
Loe edasi: PRÜGI KOHT EI OLE LÕKKES
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse, SA Things ja Keskkonnaministeeriumi koostööprojektis uuritakse võimalusi, kas ja kuidas võtta Eestis kasutusele Taani jäätmete liigiti kogumise piktogramme ehk märgistusi.
Loe edasi: EEESTIS UURITAKSE TAANI JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE MÄRGISTUST
Keskkonnasõbralikku haridust tunnustav Keskkonnakäpa konkurss ning kuni 26-aastaste aktiivsete looduskaitsjate tegevuse ausse tõstmiseks mõeldud noore looduskaitsja märgi konkurss otsivad taas väärikaid kandidaate.
Loe edasi: KESKKONNAKÄPA JA NOORTE LOODUSKAITSJATE KONKURSILE OTSITAKSE KANDIDAATE
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis kutsub inimesi üles varasemast veelgi enam vett väärtustama. Paljudes riikides on veepuudus igapäevane probleem, mis kliimamuutustega veelgi süveneb.
Loe edasi: SADEME- JA HEITVETT VÕIKS ROHKEM TAASKASUTADA
Üha rohkem käib kalal ka naisi. Värskelt valminud uuringu kohaselt koroona-aasta harrastuskalastamist oluliselt ei mõjutanud. Keskmine harrastuskalastaja oli mullu keskealine lõunaeestlasest mees, kes eelistas kala õngitseda kaldalt. Kõige rohkem püüti aga esmakordselt haugi.
Loe edasi: KESKMINE EESTI HARRASTUSKALUR ON KESKEALINE KALDAÕNGITSEJA
Keskkonnaministeerium palub 14. aprillini teha ettepanekuid Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märkide kandidaatidele.
Loe edasi: EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA JA LOODUSKAITSE MÄRKIDE NOMINENTIDE OTSINGUL
Riigikogu menetluses on Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle mitu jäätmevaldkonna direktiivi. Üks olulisemaid muudatusi on biojäätmete tekkekohalt kogumine kõikjal Eestis.
Loe edasi: 2023. AASTA LÕPUKS PEAVAD KÕIK SAAMA KODU LÄHEDAL BIOJÄÄTMEID ÄRA ANDA
Tänasest on sisevetel keelatud püüda haugi, et lasta neil kaladel võimalikult rahulikult kudeda. Merest ei tohi haugi püüda juba märtsi algusest. Mõlemad püügipiirangud kehtivad kuni 30. aprillini.
Loe edasi: HAUGI KUDERAHU VALVAVAD VABATAHTLIKUD
Keskkonnaministeeriumi, Kuusakoski AS-i, Eesti Autolammutuste Liidu ja BLRT Refonda kahenädalase kampaania käigus koguti sel sügisel kokku 256 autoromu. Kõige rohkem viidi romusid ära Tartumaalt.
Loe edasi: KOLM SÜGIST ROMURINGI TEGID EESTIMAA 936 ROMU VÕRRA PUHTAMAKS
Maskikohustuse valguses paneb Keskkonnaministeerium inimestele südamele maske pärast kandmist ka õigesti käidelda. Ühekordsed maskid tuleb visata segaolmesse, kust nende teekond läheb edasi põletusse või ladestusse.
Loe edasi: ÜHEKORDNE MASK VISATAKSE KANDMISE JÄREL SEGAOLMEPRÜGI SEKKA
Tänavusel lõheliste kudekaitse hooajal panustasid EKS Kalakaitsegrupi vabatahtlikud kalavalvesse rekordilised 5664 tundi. Röövpüüdjaid aitasid nad tabada 17 korral.
Loe edasi: VABATAHTLIKUD KALAKAITSJAD TEGID 5664 TUNNIGA REKORDHOOAJA
Keskkonnaminister Rene Kokk esitab homme peaminister Jüri Ratasele tervislikel põhjustel lahkumisavalduse.
Loe edasi: KESKKONNAMINISTER RENE KOKK LAHKUB AMETIST
Euroopa Keskkonnaagentuuri European Enviromental Agency raport näitab, et ühtegi Euroopa Liidu elurikkuse seisundi parandamise eesmärki ei ole suudetud täita.
Loe edasi: ELURIKKUSE EDULUGU IKKA LIIGA VÄIKE
Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuring hajaasustusega piirkondade kaevude kohta näitas, et vaid kolmandikus uuritud kaevudest vastas joogivesi kõigile kvaliteedikriteeriumitele.
Loe edasi: KAEVUVEE KVALITEET OLENEB SAGELI OMANIKU TEGEVUSEST
Patarei- ja akujäätmed võivad vale käitlemise korral põhjustada kahju nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Seetõttu tuleb neid koguda teistest jäätmetest eraldi ning viia nende kogumiseks ette nähtud kogumiskastidesse või jäätmejaamadesse.
Loe edasi: PATAKAS POLE PRÜGI EHK KUHU SEE VIIA?Valitsus kiitis tänasel istungil heaks korraldusemuudatuse, millega ostetakse praegustest lepingutest üle jäänud saastekvoodi rahaga veel neli uut keskkonnasäästlikku trammi, kokku soetatakse uusi tramme 20, seisab Keskkonnaministeeriumi pressiteates.
Lisatrammid hakkavad sõitma 3. liinil, Tondi ja Kadrioru vahel. Juba varem on Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahelise kokkuleppe raames hangitud 16 keskkonnasäästlikku trammi, mis hakkavad teenindama 3. ja 4. liini reisijaid.
“Tallinna trammiliikluse kaasaegseks muutmiseks on riik investeerinud kokku üle 70 miljoni euro – nii moodsatesse trammidesse kui taristu värskendamisse. Kaks keskset ja südalinna läbivat liini saavad tänu sellele mugavaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk peab olema aga muidugi kõikide Tallinna trammiliinide toomine eelmisest sajandist kaasaega ja ühe trammiliini pikendamine lennujaamani,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Lisaks muudetakse ka linnaliinibusside meedet, et soetada kolme hübriidmootoriga bussi asemel kolm maagaasil töötavat bussi. Kokku ostetakse kvoodirahade eest 10 maagaasi bussi ning need lähevad Pärnusse ja Narva.
Eestil on Hispaaniaga eelnevalt sõlmitud kaks saastekvootide ostu-müügi lepingut, mille raames viiakse ellu neli erinevat süsinikdioksiidi emissiooni vähendavat programmi.
Esimese lepinguga soetati 110 ökonoomset diiselbussi ning 10 maagaasibussi ja toetati ka kahe tuulepargi püstitamist. Teise lepinguga hangitakse Hispaania firmalt CAF kokku 20 uut keskkonnasõbralikku trammi.
Tallinna trammiliikluse taristu kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist toetab riik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Tänu projektile vähenevad trammitaristu hoolduskulud ning luuakse eeldused uute, keskkonnasõbralikumate trammide kasutuselevõtuks.
Keskkonnaministeerium kuulutas välja konkursi noore looduskaitsja leidmiseks.
Tänavu antakse kolmandat korda välja noore looduskaitsja märke. Keskkonnaministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses.
„Märgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkurssidel või aidanud kaasa loodusteemaliste ürituste korraldamisele. Looduse kaitse algab selle mõistmisest, milleks omakorda on vaja looduses viibida ning teada, kuidas see toimib. Looduse väärtustamine peab olema meie kõigi igapäevane ja pidev hoiak,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Ettepanekud, mis kirjeldavad vabas vormis kandidaadi looduskaitsetegevust ja milles on märgitud ka nominendi vanus ning kontaktandmed, palutakse saata hiljemalt 25. oktoobriks 2013 Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-kirjaga keskkonnaministeerium@envir.ee.
Valitsus kiitis heaks metsaseaduse muudatused, millega suurendatakse läbipaistvust metsas toimuva üle, tõhustatakse järelevalvet ja vähendatakse väikemetsa omanikelt nõutavat tarbetut bürokraatiat.
“Kõige kiiremini nähtav muudatus on see, et metsaregistris muutub kogu inventeeritud mets kõigile jälgitavaks. Näiteks saab metsaregistrist muudatuste jõustumise järel vaadata, kus asuvad majandatavad metsad ja millal tuleb metsa uuendama hakata,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. “Lisaks antakse omavalitsustele õigus seada elamute vahetus läheduses asuva metsa raiumisele piiranguid, et elumajad ei jääks naabruses asuva metsa raiumise tõttu müra, tuule või õhusaaste eest kaitseta.”
Harvendus- ja uuendusraie tegemisel peab metsaomanik seaduse jõustumise järel nähtavale kohale panema teabetahvli metsaomaniku, raietööde alustamise ja lõpetamise aja ning raietööde teostaja infoga. Sellise teabe avalikustamine raiutava metsatüki servas võimaldab vajadusel koheselt teada anda, kui midagi on valesti, aga annab ka infot selle kohta, kes parasjagu metsa teeb ja millal tööd peavad valmis olema.
Keskkonnaamet saab edaspidi õiguse mis tahes ajal metsa uuendamist kontrollida. Kui seni on Keskkonnaametil see võimalus vaid metsaomaniku tellimuse alusel, siis edaspidi on see õigus ka tavapäraste kontrollitoimingute käigus. Loe edasi: Metsaseaduse muudatused said valitsuselt heakskiidu
Keskkonnainspektsiooni 2011. aasta kokkuvõte näitab, et keskkonnarikkumiste arv on aastaga vähenenud. Kui 2010. aastal registreeriti üle Eesti 2607 keskkonnaalast õigusrikkumist, siis 2011. aastal tuli rikkumisi kokku 2326, teatab keskkonnainspektsioon pressiteates.
“Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on rikkumiste arv vähenenud 1500 võrra, mis on hea trend. Loodusest hoolitakse järjest rohkem, seda tahetakse hoida. Pahategude vähendamisele on kaasa aidanud nii üldine ühiskondlik hukkamõist, parem teadlikkus kui ka inspektsiooni hea töö. Need ajad on Eestis õnneks läbi, kui looduses laamendamine või lihtsalt hoolimatu käitumine oli normiks,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. Loe edasi: Keskkonnarikkumiste arv vähenes 2011. aastal
Keskkonnaminister Keit Pentus saatis kooskõlastamisele eelnõu,
mis võimaldab maastikku reostavate lagunenud hoonete lammutamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust küsida., kirjutab Bioneer.ee.
“Sisuliseks eesmärgiks on puhtama maastikuga Eesti. Meil on Eestimaal küll näiteid, kus ilusa looduse keskel reostavad siiani maastikku nõukogude ajast maha jäänud, lagunevad suured lobudikud. Olgu siis tegu kunagiste tööstus- või militaarjäänustega või kolhoosiaegsete praeguseks varisemisohtlikuks muutunud hoonetega,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. “Loome nüüd võimaluse selline risustamine lõpetada.”
Toetust saab küsida kasutusest välja langenud ja lagunenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise või -rajatise likvideerimiseks. Toetuse taotlejateks võivad olla juriidlised isikud. Kui taotleja ei ole rajatise omanik, siis tuleb taotlejal esitada Keskkonnainvesteeringute Keskusele omaniku nõusolek. Lisaks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse hinnang selle kohta, kas tegu on maastikupilti kahjustava ja kasutusest välja langenud ehitisega. Loe edasi: Keskkonnaminister tahab KIKilt toetust tondilosside lammutamiseks
Konkursile laekus 9 keskkonnateo, 14 keskkonnategija ja 14 keskkonnateokese kandidaati. Keskkonnateo ja -teokese tiitlitele võis kandidaate esitada igaüks, lubatud oli ka enda kandidatuuri ülesseadmine. Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte esiletõstmiseks sai ettepaneku teha kas ettevõte ise või erialaliit.
“Aasta keskkonnategu on hea näide sellest, kuidas ühendada nutikas idee, innovatsioon ja vana ning väärtusliku eest hoolitsemine,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. Ta lisas, et Aasta keskkonnateo tiitli välja andmisel soovitakse esile tõsta neid, kes on rakendanud uudseid lahendusi ja kes on heaks eeskujuks, kuidas majanduse arendamisel arvesse võtta ka looduse hoidmise vajadust. Loe edasi: Keskkonnaministeerium kuulutas välja selle aasta keskkonnateo
