Fotol Sossemetsa talus valmistatud Halliste naise vöö. Allikas: http://sossemetsatalu.blogspot.com/Lätilapilise vöö õpitoad toimuvad Urvaste seltsimajas 22. ning 29. jaanuaril 2011. Õpituba juhendab Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna meister Veinika Västrik. Lätilapiline on läbivillane vöö, mida kanti rahvariiete juures Lõuna-Eestis ning ka Urvaste kihelkonnas.
Võta kaasa värvilised pliiatsid ja ruudulist paberit mustri joonistamiseks ning võimaluse korral vahetusjalanõud.
Õpitoad on tasulised, hind sisaldab juhendaja tasu, materjali, kohvipause. Toitlustamine soovi korral lisatasu eest. Õpituba juhendab Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna meister Veinika Västrik. Käsitöövahendite soetamist toetab Eesti Kultuurkapital.
Riigikogu esimees Ene Ergma avas täna Riigikogu hoone vestibüülis traditsioonilise Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Rõuge vallavalitsuse koostöös sündinud X Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näituse, mis sedakorda kannab nime „Kümnes mäkketõus“. Näitusel saab imetleda kudumeid, puidust tooteid, kaltsuvaipu, lapitekke, patju, linast käsitööd, keraamikat, laastukorve, ehteid, hoidised ja palju muud. Riigikogus populaarse näituse avamisüritusel osalesid Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, paljud Võrumaa omavalitsusjuhid ja Riigikogu liikmed. Näitus jääb avatuks 8. detsembrini, soovi korral saab eksponaate ka kingituseks kaasa osta.
Riigikogu külastuse raames toimuvad Võrumaa omavalitsusjuhtide kohtumised Kagu-Eestit esindavate Riigikogu liikmetega, keskkonnaministeeriumi ametnike ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liikmete Tarmo Leppoja ja Maria Alajõega. Kohtumistel käsitletakse omavalitsuste tasakaalustatud arengut, jäätmemajanduse korraldamist nii suurtes kui väikestes omavalitsustes. Arutelu all on ka maakondlike arenduskeskuste ja turismiinfokeskuste tegevus ning finantseerimine.
Fotogalerii on aadressil: http://galerii.riigikogu.ee/v/2010/Riigikogu/Rouge/
1. detsembril alustas Paide tegevuskeskuses (Kure 3a) tegevust ökokäsitöökoda, edastas Järva Teataja.
Mittetulundusühingu Mänguexpert esimees Anneli Merila lausus, et huvilistel on võimalus kasutada õppematerjale ning töövahendeid õmblemiseks, kudumiseks, viltimiseks, vanapaberi taaskasutamiseks.
«Alati on kohal juhendaja, kes oskab käsitööalast nõu anda,» lisas ta.
Peale selle on müügil Järvamaal loodud ökokäsitöö.
Merila sõnas, et võimalik on ära anda taaskasutatavaid materjale (tekstiili, kangajääke, lõnga-niidijääke, kudumeid, vanu käsitööesemeid), kogusse võib pakkuda kirjandust ja käsitöönäidiseid. Lastele ja seltskondadele saab tellida ökokäsitöökojas loova üritusena elamuspidu.
Rõuge käsitöömeistritel on plaanis ühisrünnak seadusemäele. Nimelt korraldab Rõuge vallavalitsus koostöös Võrumaa Omavalitsuste Liiduga 6.-8. detsembrini Riigikogu hoones Toompeal juba kümnendat korda Võrumaa käsitöönäituse. Kes kohalikust rahvast soovib oma käsitööd Tallinnas esitleda, peaks kraami toimetama sel nädalavahetusel, 27. ja 28. novembril kl 10.00-17.00 Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Täpsem info Lya Veskilt, tel 55523366.
Sel aastal oodatakse algajaid ja raskekujuliste harrastusharjumustega käsitöösõpru Jaago käsitöötallu jõululaagrisse kahel järjestikusel laupäeval, 27. novembril ja 4. detsembril. Nii jõuab kõik head kingimõtted enne pühadeaega veel teoks teha.
Laagri programmis on tänavu suur seebikeetmine, sellega kokku sobiva seebialuse valmistamine, vilditud kuusekaunistuste ja talismanide tegemine ning polümeersavist pildiliste ehteasjade loomine. Juhendajad on Jaago talu perenaine Inga Talvis ja tekstiilikunstnik Airi Gailit.
Jõuluaeg on rõõmu ja ilu hetk, mil lisaks heale-paremale toidulaual on juba vanadel aegadel eluruume kaunimaks tehtud. Eestis muutus tavaks jõulupuu tuppa tuua ning ehtida alles 19. sajandi viimasel veerandil.
Pühapäeval, 21. novembril, tehakse Kurgjal naturaalseid ja omanäolisi jõulupärgi ning küünaldega lauaseadeid. Lisaks on osalejatel võimalus kell 12 algaval ettevõtmisel tutvuda jõuluaegsete ruumide ehtimistavadega – mil moel ruume tervikuna muudeti pidulikuks, kuidas on küünlaid kuusele kinnitatud ning millised olid vanasti kuuseehted. Huvilistel on võimalik lisatasu eest osta vajalikke materjale kohapealt.
Ettevõmtine toimub eelmise aasta sügisel alustanud Talukultuurikooli ühe osana ja kel soovi minna Kurgjale ilu looma, palutakse sellest eelnevalt teada anda muuseumi telefonil 445 8171 või info@kurgja.ee. Päeva osalemistasu on 50 krooni, selle sees ka lõunasöök (tangupuder soolasilguga).
Selle aasta viimane Talukultuurikooli õppepäev toimub 5. detsembril ja siis õpitakse jõulutoitude valmistamist.
Lisateave
Inna Raud
C. R. Jakobsoni Talumuuseumi peavarahoidja
445 8171 info@kurgja.ee
Avinurme kogudus ja Avinurme Elulaadikeskus korraldavad esimesel advendil, 28. novembril kell 14 kirikuesisel platsil heategevusliku jõululaada – Jõulubasaari. Käsitöö ja maiustustega kauplejatele müügimaksu pole, küll aga ootavad ürituse korraldajad annetust müüjate kaubavalikust, mis läheb jõulude ajal üksikute inimeste ja suurte perede toetuseks ning meelespidamiseks.
Ürituse ühe korraldaja Küllike Pärna sõnul tekkis jõulubasaari korraldamise idee ühisest arutelust koguduse inimeste ja elulaadikeskuse vahel. Soov oli korraldada jõuludeks mingi heategevuslik üritus, mis aitaks jõulurõõmu tuua. Eelmisel aaastal oli koguduse heategevuse keskmes suured pered, sel aastal tahtis kogudus pöörata enam tähelepanu ja pakkuda jõuluröömu ka ükikutele ja vanematele inimestele.
„Teisalt on meie soov õppida tegema ja väärtustama käsitööd, ootame müüki kõike, mis oma käte, südame ja hingesoojusega loodud –. kingitustest jõulutoiduni välja,“ lisab Pärn. „Heategevuslikule üritusele ajalise mõõtme ja heategemise tahte kestvuse püsimise toonitamiseks on laada nimeks basaar, nagu sajand tagasi.“
Selliseid heategevuslikke väljamüügid, kus koguti raha koguduse tarbeks samuti seltside eestvedamisel toimuvateks ühistegemisteks olid sajand tagasi väga levinud. Basaaride toel on kogutud raha kiriku ja pritsimaja ehituseks, raamatute ostuks jne.
Basaaril esinevad lisaks muusikakollektiivid, toimuvad loteriid nagu laadal ikka. Elulaadikeskuse töötubades toimuvad ka õpitoad, kus soovijad saavad uusi oskusi omandada. Videviku saabudes süüdatakse küla jõulupuu.
Kohamaksu pole, igaühel on võimalus oma käsitööga teha annetus jõuluröömu pakkumiseks. Müüjad võiksid kaasa võtta oma müügileti ja katusealuse koos küünalde-tuledega, mis aitavad luua jõulumeeleolu. Kauplejatel palutakse end registreerida 22. novembriks: Lii Karro, 53412476.
Täna, 9. novembril algusega kell 18 esitleb Terje Lillmaa Obinitsa muuseumis oma raamatut “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits”, kuhu on koondatud 20 huvitavamat pitsi muuseumi kogudest.
Raamat on illustreeritud Aivar Sepa fotodega.
Lisaks raamatule anti välja ka 20 erinevat mustrikaarti postkaardi formaadis, kus esiküljel on foto pitsist ning tagaküljel muster.
“Loodan, et see raamat aitab säilitada vana ja väärtuslikku käsitööd”, ütles Terje Lillmaa trükilõhnalisi raamatukaste avades.
Esitluse ajal saab uudistada pitsinäitust nii vanadest pitsidest kui ka koopiatest.
Novembrikuus toimuvad Obinitsa muuseumis neli tasuta koolitust kõigile värvilise heegelpitsi huvilistele, kus raamatu autor jagab õpetust uute pitside heegeldamise kohta. Koolitused toimuvad 16. ja 17. novembril kell 14-16 ja 24. ja 30. novembril kell 10-12.
Saaremaa naiskodukaitsjad, ajaleht Saarte Hääl ja raadio Kadi kutsuvad taas kuduma jõuluks sokke saarlastest ajateenijatele. Kõige rohkem on saarlastest ajateenijaid Vahipataljonis ja mereväes (kokku 117 poissi), seepärast saavad esimesena sokid jalga just nemad.
Kui aga sokke saab rohkem, siis lähetatakse sokid soojendama ka teiste väeosade sõdurpoisse ning Kuressaare linnal on olemas ka vapilaev Admiral Cowan, mille 30-liikmeline meeskonnale võiks samuti rõõmu valmistada.
Eelmise aasta jõulueelne aeg, mil Saarte Hääle toimetusse samuti sokke sõdurpoistele koguti, näitas lehe peatoimetaja Tiina Luksi sõnul, et tegemist oli ühe väga inimliku ja sooja ettevõtmisega. “See rõõm, mida meie sokikudumise aktsioon pakkus nii sokisaajatele kui ka kudujatele-annetajatele endile, ütleb mulle, et tegu on ühe väärt ja südantsoojendava ettevõtmisega,” meenutas Luks aastatagust aega, lisades, et kui eelmisel korral palusime sokitoojatel kindlasti soki sisse pista ka oma nimi, siis nimele lisaks oli sokkidesse peidetud ka šokolaade, headest sõnadest ja soovidest rääkimata.
2009. aastal kudusid saare naised 139 paari sokke. Tänavu on kuues vallas avatud ka “kohalikud sokikogumispunktid”. Nii saab sel aastal sokke viia lisaks Saarte Hääle toimetusele ka Leisi, Valjala, Muhu ja Lümanda vallamajja, Kärla raamatukogusse ja Tornimäe koolimajja. Sokid, millel ikka sees annetaja nimi, palutakse tuua ära 6. detsembriks. Siis jõutakse need sõduritele enne jõulupuhkustele minekut ka ilusasti üle anda.
Eeloleval teisipäeval kell 18 saab Muhu põhikoolis esmakordselt näha kirjastuselt Saara värskelt ilmunud Muhu rahvakunsti tutvustavat raamatut „Meite Muhu mustrid”.
Muhu ilu ja elu peegeldava raamatu autorid on Muhu põhikooli kunstiõpetaja Anu Kabur, Orissaarest pärit, ent paarkümmend aastat Türil elanud ja seal käsitööõpetaja ametit pidav Anu Pink ning Tartumaal sündinud, nüüdseks paar aastat Orissaares elanud ja Muhu muuseumis töötav Mai Meriste.
Suureformaadilises ja neljasajaleheküljelises raamatus leiab põnevat lugemist Muhu käsitööst, palju fotosid vanadest esemetest, vanu pilte muhulastest, täpseid tööjuhiseid nii kudumiseks, heegeldamiseks kui tikkimiseks ning suure hulga erinevaid mustreid.
„Meite Muhu mustrid” valmimisele aitasid kaasa, jagasid oma mälestusi, näitasid töövõtteid, lubasid pildistada oma rõivakirstudes olevat vara, andsid raamatusse ilusaid vanu fotosid ja jutustasid vanu lugusid Muhu muuseum ja rohkem kui viiskümmend muhulast.
Trükisooja teose leiab kaupluste müügilettidelt ja Saara kirjastuse kodulehelt alates novembri keskpaigast.
Põlvamaal asuv Maarja Küla avas sel kuul Põlva kaubamajas Kuuse-taadi lotopunkti kõrval oma poe.
Poe avamine sai teoks tänu KÜSKi (Kodanikuühiskonna Sihtkapital) poolt rahastatud projektile „Maarja Küla äriplaani koostamine ja käivitamine“.
Maarja küla on valmistanud pikka aega oma tooteid ja müünud neid laatadel, Tartu ülikooli kohvikus ja Lõunakeskuses. Põlva poes töötab Põlva töötukassa poolt soovitatud meister-müüja ning temaga koos Maarja küla elanikud. Poe loomisel olid abiks ka Põlva Roosi kooli käsitööklassi õpilased ja õpetajad.
Kolmapäeval 27. oktoobril algusega kell 16 toimub Sänna Kultuurimõisas kangastelgede õpituba.
Sel korral kavas: kanga lõpetamine ning uue kanga ülesvedu. Võimalus käärida kangalõime. Õpituba juhendab Lya Veski.
Anna teada, kui soovid osaleda: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929
Õpituba toetab Eesti Kultuurkapital
Foto: peipsimaa.eePeipsimaa Külastuskeskus jätkab hoogsalt oma käsitöökoolituste sarja – homme, 21. oktoobril õpetatakse kõlavööde valmistamist.
Äsja õpiti Kasepääl kalavõrgu punumist Kolkja mehe Konstantini juhendamisel ja roostemustrites sallide tegemist Kadi Pajupuu suunava käe all. Kõlavööde huvilised saavad homme asjaga lähemat tutvust teha, koolituspäev algab kl 10.
Peipsimaa Külastuskeskus asub Peipsimaa südames, põlises vene vanausuliste ridakülas Kolkjas Tartumaal. Peipsimaa Külastuskeskus on kogu Peipsimaal tegutsev vene vanausuliste traditsioonilist käsitööd ja elu-olu toetav ning edasiarendav keskus. Keskuse eesmärk on alles hoida Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi ja arendada unikaalset vanausuliste piirkonda turismipaigana. Loe lähemalt siit.
Pühapäeval lõppes Inglismaal üleriigiline kudumisnädal, mille raames toimusid paljudes Inglismaa paikades kudumisklubide näitused, õpikojad ja heategevuslikud üritused. Sel aastal koguti annetusi enneaegsete imikute toetusorganisatsiooni heaks.
Pikkade sügisõhtute sisustamiseks ja valmistumaks külmadeks talvekuudeks alustati 2005. aastal Inglismaal üleriigilise kudumisnädala tähistamist. Tänaseks on kudumisnädalast saanud käsitööarmastajate seas hooaja kõrghetk, milleks valmistutakse suure õhinaga.
Foto: www.thirdsector.co.ukKudumisnädalale lisasid põnevust ka nn lõngaloopimise aktsioonid (i.k. yarn bombing). Viimane tegevus, mida on nimetatud ka lõnga-graffitiks, seisneb improviseeritud kudumite paigutamises avalikesse kohtadesse, et muuta meie harjumuspärast keskkonda rõõmsamaks ja tekitada üllatusmomente. Näiteks võib linnatänaval avastada ülekootud liiklusmärgi või maanteeäärses bussipeatuses heegelpitsiga ääristatud prügikasti.
Bristolis meisterdasid kudumisklubi Knitiffi liikmed näiteks värviliste kudumitega kaetud minibussi, millega korraldati heategevuslik ringreis õpiraskuste või vaimsete puuetega laste huve edendava organisatsiooni toetuseks.
Heategevuslik kudumine on kanda kinnitanud ka Eestis, näiteks korraldas käsitöötarvete kauplus pullover.ee tänavu augustis ja septembris kooskudumise, millega toetati Tartu Ülikooli Lastekliiniku vastsündinute osakonda.
Pühapäeval toimus Kanama külas üritus nimega Pärlikoda ehk õpituba suurematele ja väiksematel huvilistel, et teha tutvust polümeersaviga. Külla olime kutsunud Terje Ennomäe, kes on kuulus oma kaunite polümeersavist ehete, eriti aga ehtesarja “Ehe rahvuslik” poolest.
Enamikele töötoas osalejtaele oli see esimene kokkupuude sellise saviga. Siit ka põnevusmoment – seda plastiliini moodi savimassi pastamasinast läbi lastes ei saanud vist eriti keegi aru, kuidas selles massist need pärlid tulema hakkavad?! Aga tulid, rullides ja voolides said savitükkidest kaunid ja värvilised helmed. Hetki pärlikojaliste toimetamisest. Foto: Helen Wait
Edasi läks aina põnevamaks, sest siis hakkasid juba tekkima ideed, mida on võimalik sellest savist meisterdada- kes soovis sõrmust, kes kõrvarõngaid, kes piirdus helmestega kaelakee jaoks. Veel veidi rullimist ja voolimist ning siis läksid helmed ahju. Pooltunnike ootamist ning juba saabusid ahjust pannid valmis helmestega.
Põnevusega otsiti ahjuplaatidelt neid oma tehtud helmeid ja paluti Terjelt abi, et saaks need helmed nüüd ka juba päris eheteks kokku panna. Terje aitas lahkelt ja kõik said just sellised ehtekompletid, nagu igatsesid. Ehteid ja ehtekomplekte sai palju, kõik väga omanäolised ja kaunid.
Täname Terje Ennomäed, kes veetis oma pühapäeva meid ôpetades, Saku valda, kes meie tegemisi toetas ning muidugi tublisid helmemeistreid Kanama külast!
Õkva tuulsamal pääväl, ku süküs tull’, tulli katõsa naist laulutsõõrist Võromaa Lauluimäde Niserduse kokko kunstnik Margna Epu puulõ Kanepi kanti Kaagri küllä, õt umal käel perrä pruuvi, kuis mi esiimä vanal aol maa seeh savipottõ paloti.
Margna Epu puulõ jõudmisõ aigo oll’ väläh perädü illos edimäne ammõtlinõ sügüse ilm – päiv lämmist’, tuul keerot’ ja lehe jo kollõti. Park naisi oll’ mäe otsah ja säädse suurist kastõst savipottõ lavva pääle. Ma lei ka sõs uma üten võedu savipoti letti, mink pääle sai ma ka kipõ vastussõ, õt naa as’a läävä külh katski!
Margna Epp (kotiga) puistas maapalotusmulku kuusõossõ. Foto: Nutovi MirjamKõik taa savipalotamisõ himo naas’ Margna Epu sõnno perrä pääle Karula naasõ Freibergi Liliani puul peetüst võro keele laagrist, koh muu hulgah prooviti ka maapalotust. «Maapalotusõ luhvt om jo sääne, et taa aja savi iso pääle,» kõnõl’ Epp. «Mi löüdsegi, õt taa iso tulõ täütä.» Mõtõld – tett. Naasõ vuulsõ maapalotusõ jaos 60 killo savvi pottõs ja muiõs anomis.
Säälsamah, kesk kipõt toimõndamist, oll’ maa seeh kats suurt mulku – mõlõmba 60 sentimiitret süvvä ja pia miitredse läbimõõduga. Küsümisele, õt kiä tuu hää miis säändse kõrralidsõ mulgu taaha tekk’, and’ Margna vastussõs, õt naasõ õks esi.
Margna Epu sõbõr, Pärnust peri savitüükunstnik Tapferi Ene selet’, õt arheoloogiliidsi lövvetüisi asjo perrä om nii savivuulminõ ku palotaminõ naisi tüü olnu. «Mehe naksi savitüüd sõs tegemä, ku 11. aastagasaal tull’ tarvitustõ savikedõr ja savitüükunstist sai äri,» selet’ tä.
Edimäne savipalotusahi võeti timä sõnno perrä Eestih pruukmistõ 14. aastagasaal, tuu aoni palotõdi kõik anoma kooni muinasao lõpuni maa seeh vai tulõh.
Tuu jaos, õt maapalotust tetä, om vaia kõrralist kütmismatõrjaali – kõgõ parõmba omma tuu jaos kuiva pedäjäkuku ja kuusõossa. Tuujaos, õt savianoma maapalotusõl ka terves jääsi, om savi vuulmisõ man õnnõ üts reegli – annom piät olõma höörik ja ütest tüküst tett. Nuu anoma, miä ma sinnä vei, olli kliipmise-liimmise tehnikah tettü ja palotusõ lõpptullõm näüdäs’, õt taa üts reegli pidä iks häste paika!
Lõpus jäivä poolõ asjost õks terves, a pall’o suurõ poti lätsi lahki, selle õt es olõ ütesugudsõ paksusõga. Margna Epp võtt’ laulunaisi maapalotusõ kokko niimuudu: «Nakka-i eräle määnestki savivuulmisõ tsõõri tegemä, a maapalotust tahasi külh viil mano oppi, nii õt tulõva aasta tulõ vahtsõst pruuvi.»
9. oktoobril toimub Haapsalu kultuurikeskuses kolmas üle-eestiline käsitöö ettevõtlusfoorum, teatab Läänemaa infoportaal.
Foorumil teevad ettekande Eesti Tekstiilikunstnike Liidu esinaine ja Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Monika Järg ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liivi Soova.
Pikemalt tuleb juttu veel käsitööettevõtlusest Läänemaal ja Virumaal. On võimalik tutvuda kohalike ettevõtjatega, kuulata nende edulugusid, vaadata näitust ja teha sisseoste. Ettevõtlusfoorumil antakse kätte ka aastaauhind parimale käsitööettevõtjale.
Esimene käsitööettevõtjate foorum toimus 2008. aastal Setumaal, teine mullu Virumaal Haljalas. Esimese väikeettevõtja aastaauhinna sai Ulve Kangro ja see anti välja eelmisel aastal.
Vahtraoru talus Setumaal alustas tööd seebikoda. Kogu seebikoja toodang valmib käsitööna.
Tootjad on välja töötanud palju huvitavaid seepe, mille üheks komponendiks on kindlasti midagi Setumaaga seotut. Praegu on pakkuda kümmet seebisorti: kadakaseep, saviseep, seep kuivatatud õunte ja meega, seep hansaga, tõrvaseep, koduõlleseep, köömneseep, suitsusaunaseep, Setumaa seep, Kuningriigi seep. Lähiajal toodete valik kindlasti laieneb.
Seebitööstus kannab nime Vana Jüri seebikoda ja tootjaks on Silver Hüdsi. Turule jõuavad seebid alates 27. septembrist.
Läänemaa Rõude küla selts korraldab 20.-22. augustini Rõude külamajas kirivöö õppepäevad. Räägitakse kirivööde ajaloost, vööde pikkusest, värvidest, materjalidest, mähkimisest, kudumisest jne. 21. augustil toimub vastsisustatud puutöötoas ka puupäev.
Sel aastal oodatakse algajaid ja raskekujuliste harrastusharjumustega käsitöösõpru Jaago käsitöötallu jõululaagrisse kahel järjestikusel laupäeval, 27. novembril ja 4. detsembril. Nii jõuab kõik head kingimõtted enne pühadeaega veel teoks teha.
