internet

Kuidas suvilasse internetti saada?

Pool aastat talvitunud suvilad saavad kevadel ja suvel uue hingamise, kui järjest rohkem inimesi linnast maale kolib. Mida aga teha, kui metsa või randa kaabliga internet ei ulatu?

Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul saab suvilas kasutada mobiilset internetti, sest Eesti metsades on väga hea levi.

„Vask- ja fiiberkaablit pole igal pool, aga mobiilne internet on ja selle kvaliteet läheb kogu aeg paremaks,“ ütles Sarri. Ta lisas, et Eesti operaatorite 4G võrgu katvus on üsna võrdne, ulatudes kõigi puhul üle 90%, nagu on näidanud ka Tehnilise Järelvalve Ameti mõõtmistulemused.

„Interneti allalaadimiskiirus on keskmiselt üle 50 megabiti sekundis ja senine kasutajakogemus kinnitavad, et mobiilse interneti kvaliteet on nii hea, et see on igati vääriline asendus püsiühendusele,“ lisas Sarri.

Tele2 raadiovõrgu juht annab nõu, kuidas lihtsalt tekitada suvilasse internetti: Loe edasi: Kuidas suvilasse internetti saada?

Viis nippi, kuidas oma kodust internetti ergutada

Värsked Tehnilise Järelvalve Ameti internetikiiruste mõõtmistulemused näitavad, et Eesti operaatorite 4G-võrgu katvus on üsna võrdne, ulatudes kõigi puhul üle 90 protsendi.

„Interneti allalaadimiskiirus keskmiselt üle 50 megabiti sekundis ja senine kasutajakogemus kinnitavad, et mobiilse interneti kvaliteet on nii hea, et see on igati vääriline asendus püsiühendusele,“ ütles Tele2 raadiovõrgu juht Tanel Sarri.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis internetikiirus ja -leviala väga heal tasemel. Kuid meeles tuleb pidada, et iga hoone puhul on siselevi erinev ja see sõltub suuresti ehitusmaterjalidest. Kui aga peaksid jääma kodus internetikiirusega hätta, siis altpoolt leiad viis lihtsat nippi selle ergutamiseks. Tele2 raadiovõrgu juht Tanel Sarri annab nõu, kuidas seda teha.

Mõned nipid, kuidas saad oma koduse internetikiiruse maksimumini viia. Loe edasi: Viis nippi, kuidas oma kodust internetti ergutada

Info virrvarris ja muudatustes on noorte turvalisus löögi all

Psühholoog ja koolitaja Terje Paes rääkis kodu ning pere olulisusest turvatunde tagamisel. Foto: Põlva Maavalitsus

Tänapäeva kiires ja tihti ka agressiivses info tulvas ning pidevates muudatustes on kõige haavatavam just laste ja noorte turvatunne. Sellest, missugustele turvalisuse probleemidele ja ohtudele tuleks tähelepanu pöörata kodus, koolis ja internetis, räägiti toimunud Põlva maavalitsuse ja Europe Directi teabekeskuse eestvedamisel toimunud seminaril.

Viiekümne lastega tegeleva spetsialisti, pedagoogi ja lapsevanema osalusel arutleti turvalise elukeskkonna olulisuse, ohtude märkamise ja võimalike lahenduste üle.

Veebipolitseinik Maarja Punak rõhutas, et noorte veebivahendite kasutamisele on väga keeruline piire panna ning keelamine ei olegi ohtude vältimiseks parim lahendus. Kuid kindlasti aitab lapse ja vanema omavaheline usaldusväärne suhtlus ja neist teemadest rääkimine. Lapsevanem peaks noore interneti kasutusest huvi tundma ja seda välja näitama.

Internetis toimub igapäevaselt tuhandeid petuskeeme ja süütegusid ning politseil on võimatu kogu sisu jälgida. Seetõttu on oluline, et inimesed märkaks ja ohtudest ka politseile teada annaks. Loe edasi: Info virrvarris ja muudatustes on noorte turvalisus löögi all

Valmis õppematerjal “See on turvaline IT!”

Õpetajate ja noorsootöötajate käsutuses on uus õppematerjal, millega klassiruumis jutuks võtta veebiturvalisuse teema. Õppematerjal loodi projekti “See on turvaline IT!” raames Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja BCS Koolituse koostöös, seisab pressiteates.

Tänapäeval, mil tehnoloogia kasutamine on igapäevaelu osa, muutub üha olulisemaks noorte teadlikkus sellest, kuidas virtuaalmaailmas tegutseda, et hoiduda võimalikest ohtudest. Õppematerjal ” See on turvaline IT!” ongi abimaterjaliks õpetajale ja noorsootöötajale, et sel teemal 12-16aastaste õpilastega arutelda.

Õppematerjali leiate aadressilt http://www.itl.ee/veebiturvalisus/

Mis võib juhtuda, kui postitada Facebookis kutse peole või kasutada salaja sõbra kontot või tõmmata nutitelefoni tundmatu programm? Need on vaid mõned küsimused, mida klassiruumis arutamiseks pakutakse. Aruteluks sobiva häälestuse loovad neli videoklippi, mis iga alateema sisse juhatavad. Õpetaja käsutuses on näitlikud kasutajaprofiilid, skeemimäng ja situatsioonikaardid, mis suunavad õpilast analüüsima igapäevast internetikasutust ja avastama seal võimalikke ohte. Õpetaja töö lihtsustamiseks on koostatud ka õppematerjali toetavad metoodilised juhendid, tunnikavad ja esitlused iga alateema kohta.

Õppematerjali “See on turvaline IT!” koostasid Birgy Lorenz Pelgulinna Gümnaasiumist, Meeri Sild Lilleküla Gümnaasiumist ning Mari Tõnisson Tartu Hiie Koolist. Kõik kolm on pikaajalise kogemusega õpetajad, kellel infotehnoloogiga tihe kokkupuude. Lisaks on nad tegelnud ka veebiturvalisuse teemadega.

Videote režissöör on Hardi Keerutaja ning neis astuvad üles Lilleküla Gümnaasiumi näitestuudio Kruvikeeraja noored näitlejad, keda juhendas Andres Jakovlev.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit käivitas aasta tagasi projekti “See on turvaline IT!”, mille kaudu sooviti pöörata tähelepanu, kuidas täiskasvanuil on võimalik kaasa aidata noorte internetialase turvateadlikkuse tõstmisele. Selleks korraldati nime all “See on turvaline IT!” Eesti eri paigus 6 konverentsi ning loodi õppematerjal.

Projekti “See on turvaline IT” toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Insafe võrgustik arutab Tallinnas, kuidas muuta internet lastele ja noortele paremaks keskkonnaks

Täna algab Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa Hotellis kolmepäevane Euroopa 30 riigi Turvalise Interneti Keskust ühendava Insafe võrgustiku kohtumine. Keskaegse vanalinna läheduses asuv toimumiskoht on ideaalne kontrast asetleidvatele arutlustele, kuna Insafe’i liikmed vaatavad tulevikku, planeerimaks tegevusi, millega muuta Internetti lastele ja noortele paremaks .

Kohtumise pearõhk on digitaalsel pädevusel, kuna digitaalsed suhtlusvahendid ja 24/7 arvutikasutus on muutnud oskuste pagasit, mida noored turvaliseks internetikasutuseks vajavad. Kohtumisel tutvustatakse eri riikides toimuvat teavitustöö, nõustamise ja noorte osaluse parimaid praktikaid.

Kohtumisel on kavas alustada ka 2014. aasta Turvalise Interneti Päeva tähistamise planeerimist. Turvalise interneti päeva tähistamisega tõstetakse üle kogu maailma fookusesse online tehnoloogiate ja mobiiltelefonide turvaline ja mõistlik kasutamine laste ja noorte seas.

“Insafe koolitusseminarid annavad hea võimaluse koos eelseisvatele väljakutsetele vastu astuda ning arutada strateegiaid, mida Tallinnas osaleva 30 riigi esindajad saavad hiljem koju minnes kaaluda ning oma riikides kasutusele võtta,” ütles Insafe’i koordinator Janice Richardson.

Eesti Turvalise interneti keskuse projekti Targalt internetis koordinaatori Malle Hallimäe sõnul on esmakordselt Tallinnas toimuval Insafe-i koolitusseminaril kavas oluline arutelu teemal, kuidas kool saab parimal viisil edendada laste ja noorte pädevust interneti ja digitaalsete suhtlusvahendite kasutamises.

Lisainfot Insafe võrgustiku töö ja väljatöötatud teavitus- ning õppematerjalide kohta leiab kodulehelt www.saferinternet.org. Eesti Turvalise Interneti keskuse projekti “Targalt Internetis” kohta leiate rohkem infot lehel www.targaltinternetis.ee .

Turvalise Interneti Päeva info leiate veebilehelt www.saferinternetday.org.

Statistikablogi: Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt

Eurostati andmetel kasutas 2012. aastal internetti 75% Euroopa Liidu 16–74-aastastest elanikest, kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik Mari Soiela Statistikablogis. Kaasaskantava seadmega väljaspool kodu või töökohta interneti kasutajaid oli 32%. Eestis olid vastavad näitajad 79% ja 37%.

Loe täpsemalt Mari Soiela postitusest „Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt“.

Kiire internet jääb paljudele defitsiidiks

Kolmapäeval, 29. augustil esitleti majandusministeeriumi ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse tellimusel Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut, teatas Praxis.

Eesmärk oli kaardistada piirkonnad, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked. Loe edasi: Kiire internet jääb paljudele defitsiidiks

Üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus esitlesid Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut „EstWin 2 ettevalmistamine: turg ja turutõrked“. Uuringust selgub, et vähemalt 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs enam kui poolel elanikkonnast.

Uuringu eesmärk oli kaardistada piirkonnad Eestis, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked.

“Analüüsisime turutõrke piirkondade ulatust ning andsime hinnangu, kus on vajadus uute lairiba juurdepääsuühenduste järele, kuid turutingimustes seda ei rajataks ning seetõttu oleks vajalik sekkumine, ka riigipoolne,” selgitab uuringu üks autoreist, Praxise analüütik Risto Kaarna.

Uuringu tulemused näitavad, et kiirele, üle 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs hinnanguliselt 55 protsendil elanikkonnast. 70 kohalikku omavalitsust Eestis on täies ulatuses ilma kiire internetita, ehk täielikus turutõrkes, nende omavalitsuste elanike arv on 92 000. Enim sellised kohalikke omavalitsusi asuvad Saaremaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Loe edasi: Üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile

Targa töö ühing kuulutab välja auhinnamängu

26.-30. märtsil toimub üleeuroopaline nutika arvuti- ja interneti kasutamise kampaania. Kampaania keskmes on seekord (noorte) e-oskused, mis aitavad tööturule siseneda ja tööl hakkama saada.

Sellega seoses kuulutab Targa töö ühing välja auhinnamängu “Mida tarka Sina viimasel ajal arvutis ja internetis teinud oled?”

Võta osa auhinnamängust ja jaga oma õppimise või õpetamise kogemust.
E-posti aadressile liisi@smartwork.ee oodatakse lühikesi lugusid sellest, kuidas mõne veebilehe või arvutiprogrammi oskuslikum kasutamine on teinud sinu tööd või muid tegemisi lihtsamaks ja efektiivsemaks. Näiteks teksti automaatsete stiilide kasutamine, valemi kasutamine, ID-kaardiga sisselogimine või mõne e-teenuse kasutamine jne. Kui on lisada illustreerivat materjali (ekraanipilte vms), annab see lisapunkte. Loe edasi: Targa töö ühing kuulutab välja auhinnamängu

Märtsis toimuvad kodulehe tegemise koolitused MTÜdele

22., 23. ja 30. märtsil kella 10 – 16 toimub Jõgeva maavalitsuse saalis kodulehe tegemise koolitus MTÜdele.

Kursusel omandab õppija praktilised oskused veebilehe loomiseks, kujundamiseks ja haldamiseks. Lisaks tutvustatakse erinevaid internetiturunduse võimalusi.

Koolitajaks on Asko Berens Elitec Group OÜst

Koolitusel osalemine on tasuta, vajalik on oma sülearvuti.

Asukoht : Jõgeva linnas Suur tn 3
Kontakt : Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus, tel 776 8063, 520 8423, e-post: kersti@jaek.ee
Osalejate arv on piiratud, registreerimine kestab, kuni vabu kohti jätkub.

Alusta päeva heade uudistega

Kui mõnel hommikul on tunne, et uudisteportaalid ja lehed on lihtsalt negatiivsed ja on tungiv soov oma päeva alustada millegi positiivsega, võib oma internetisammu seada lehele headuudised.wordpress.com, mis koondab kokku hulga millestki heast rääkivaid uudisartikleid.

Blogi asutaja Rahel Otsa kirjutab ise:

“Artiklid on siia sattunud enamasti kahel põhjusel:

a) nad räägivad millestki, mis on positiivne
b) nad räägivad millestki positiivselt, sütitavalt.

Ma ei taha kuidagi alahinnata kriitilist mõtlemist, reaalsustaju ja ümberringi toimuvaga kursis olemist. Ma tahan lihtsalt pakkuda teistsugust vaatenurka. Ma usun, et inimesed jaksavad ja tahavad rohkem asju ära teha, kui nad saavad teiste tegemistest inspiratsiooni. Kõik teie mõtted ja lisandused on kommentaaridesse väga oodatud. Ja igaks juhuks ütlen üle, et siin blogis on tegemist üsnagi subjektiivse valikuga.”

Kui meel on kurb, tusane ja must… lugege lisaks Külauudistele veel ka mujalt häid uudised.

Mart Valner

Täna on turvalise interneti päev

Turvalise interneti päeva tähistatakse 2012. aastal 7. veebruaril. Päeva juhtmõtteks on ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”, mis rõhutab eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamise olulisust interneti turvalisemaks kasutamiseks.

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev. Euroopas kavandab ja koordineerib Turvalise interneti päeva tähistamist INSAFE võrgustik, kuhu kuuluvad Euroopa 30 riigi Turvalise interneti keskust. Eesti liitus INSAFE võrgustikuga 2010. aasta septembris, kui käivitus Eesti turvalise interneti keskuse projekt „Targalt internetis“. Projekti viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Lisainfo siin ja siin.

E-rahvaloendusel on loendatud üle poole miljoni inimese

Teisipäeva, 24. jaanuari südaööks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud üle poole miljoni inimese ehk 38% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. Internetis saab rahvaloendusel osaleda veel vaid 31. jaanuarini.

„E-loenduse lõpuni on jäänud veel vaid kaheksa päeva – kõigil, kes soovivad ennast interneti teel loendada, on nüüd selleks viimane võimalus,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „E-loendusel osalemist ei tasu jätta viimastele päevadele, sest täitmiskoormus on siis suur ja ankeetide täitmine võib olla aeglasem.”

24. jaanuari kella 00:00 seisuga on e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 503 560 inimese kohta, mis on 38% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt on enim loendatud Tartumaal (43%), Harjumaal ja Tallinnas (43%) ning Rapla- (39%) ja Järvamaal (38%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604 . Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.
Loe edasi: E-rahvaloendusel on loendatud üle poole miljoni inimese

Eesti elanikud eelistavad rahvaloendust interneti teel

Kaks kolmandikku Eesti elanikest on valmis aasta lõpul algaval rahva ja eluruumide loendusel vastama loendusküsimustikule interneti teel, selgus uuringufirma Faktum & Ariko poolt augustis läbi viidud küsitlusest.

“Küsitluse tulemused on väga julgustavad ja annavad alust loota, et Eestil on võimalik teha maailma rahvaloenduste e-loenduse rekord,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. Kõige suurem interneti teel loendamise osatähtsus on seni maailma rahvaloendustest olnud Lõuna-Koreas, kus küsimustikule vastas veebis üle 40% riigi elanikest.

Küsimusele “2011. aasta loendusel on võimalik valida, kas vastate rahvaloendajale või täidate ankeedi internetis ise. Kumba võimalust kavatsete kasutada?” vastas 66% “täidan ankeedi ise internetis”, 27% “ootan koju rahvaloendajat” ja 7% ei osanud vastata. Enim interneti eelistajaid oli 15-35 aastaste seas, kus seda eelistas 80% vastanutest. 35-54aastaste seas küündis see protsent 75ni.

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles augustis Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15-74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Võrokeelidse kirändüse puut Internetin

Võro instituut tekk’ vallalõ internetipoodi, kost saa osta võrokeelist kirändüst ja helükandjit. Päämidselt omma müügin Võro instituudi välläandõ.

Võro instituudi direktri Kuuba Rainer ütel’, et võrgupuut tetti tuuperäst, et välläandit saasi osta ka nuu inemise, kellel ei olõ aigu vai võimalust naid Võro instituudist ostma tulla. Pääle tuu om võrgupoodist kergemb naid raamatit üles löüdä. «Suurist raamadupoodõst ei lövvä võrokiilsit raamatit nii häste üles, a tan omma mi välläandõ kõik üten paigan kuun,» ütel’ Kuuba.

Võrgupuut om vallalõ Võro instituudi kodolehe pääl www.wi.ee.

Uma Leht

EAS toetab projekte, mis ühendavad külad kiire internetiga

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustas regionaalministri ettepanekul alates 29. märtsist internetiühenduste arendamise meetmesse taotluste vastuvõtmist.

Taotlusi saab esitada kahe kuu jooksul, vastuvõtt lõppeb 30. mail. Tähtajaks laekunud taotlustest koostatakse pingerivi, mille alusel rahastatakse taotlusi kokku kuni 12 782 330 euro ulatuses. Internetiühenduse arendamise meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Meetme eesmärgiks on internetiühenduse kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus sobiva taristu puudumise tõttu ei ole kiire internetiteenus täna lõppkasutajatele kättesaadav. Sobiva taristu ehk baasvõrgustiku väljaehitamise tulemusena on neis piirkondades edaspidi võimalik varustada kodud, ettevõtted ning ametiasutused, mis asuvad kuni 1,5km kaugusel rajatavast baasvõrgust, andmesideühendusega kiirusega 100 Mbit/sek või enam.

„Täna toimib kiire lairiba-internetiühendus vaid suuemates linnades, kuid toetuse abil saab kiire interneti viia ka väiksematesse kohtadesse. Internet on täna küll kättesaadav üle Eesti, kuid selle kiirus on paiguti üsna piiratud. Olukorras, kus töötegemine, hariduse omandamine ning ka igapäevased asjatoimetused nõuavad kiiret internetti ja mahukate andmete edastamist, on investeeringud hädavajalikud, et parandada elukvaliteeti ka neis Eesti piirkondades, kus täna on seis selles osas kehvem,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Tarmo Leppoja. Loe edasi: EAS toetab projekte, mis ühendavad külad kiire internetiga

Viljandi noored koostasid parima kodulehekülje

Gert Valdek, Kadri Raag, Henri Pedanik ja Randel Pomber esitlevad plakatit õpilaste ühistööna valminud kodulehest «Targalt internetis». Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi 11.b klassi õpilased panid kokku kodulehekülje, mis osutus omas kategoorias Eesti parimaks ning arvatakse õppematerjali hulka. Võistlusel ”Targalt internetis” pälvis teise koha Kilingi-Nõmme gümnaasiumi kümnes klass ning kolmandaks tuli Valga gümnaasiumi üheteistkümnes klass.

Võistlusel osalesid 10.-12. klassi õpilased, kes pidid kirjeldama ohuolukordi interneti kasutamisel ning pakkuma lahendusi, kuidas nendega toime tulla või neid vältida. Võistluse eesmärk oli luua interneti turvalisema kasutamise sõnumit kandvaid õppematerjale nooremale koolieale. Töös pidi olema vähemalt kolm komponenti: koomiks, plakat, videoklipp, animafilm või lugu.

Parimad võistlustööd lisatakse Koolielu portaali www.koolielu.ee õppematerjalide hulka ning kokkuleppel autoritega esitletakse neid

internetiturvalisust käsitlevatel üritustel Eestis ja mujal Euroopas.

Sea-TV alustas

Eile, 22. detsembril 2010 alustas uut hooaega Looduskalendri Metsakaamera. Näha saab peamiselt metssigu, aga ka kährikuid ja linde. Metsaelanike ninaesise eest kannavad hoolt Ilmatsalu jahimehed.

Meie metsadest on hakanud tulema teateid, et metskitsed on paksu lume tõttu surema hakanud. Vaata läbi veebikaamera, kuidas saavad saavad hakkama metssead: http://www.looduskalender.ee/node/8991.

Ära unusta jõulupühade puhul ka oma metsatuka neljajalgsetele söögipoolist viia.

Tartumaa terviserajad jõudisd internetti

Meeste terviseliikumine „Mehed liikuma“ kaardistas Interneti jaoks 25 Tartumaa liikumis- ja matkarada.

Tartumaa matkarajad on nüüdsest leitavad aktsiooni „Mehed liikuma!” koduleheküljelt. Kõikide radade puhul on olemas lühitutvustus, video, pildipank, kõrgusegraafik ja Google Maps kaardirakendus.

Tartumaa matkarajad kaardistati Tartumaa arendusseltsi ja ELiu Leader-programmi toetuse abil projekti „Mehed liikuma 2010 Tartumaal“ raames.

Meeste terviseliikumise algatas mullu grupp aktiviste eesotsas meestearst Kristo Ausmehega, võttes eesmärgiks muuta Eesti meeste tervisega seonduvaid hoiakuid, parandada terviseteadlikkust ja tõsta tervelt elatud aastate arvu. Sihtgrupiks on mehed vanuses 20-69 eluaastat, kes ei tegele regulaarselt tervisespordiga ning kellel esineb sellest tulenevaid terviseprobleeme.

Jänku-Juss tutvustab lastele euro kasutuselevõttu

Eesti Panga ja lastele veebivärava Lastekas.ee koostööna on valminud joonisfilm, mis tutvustab lastele eurole üleminekut.

Eurole üleminek puudutab iga inimest ja on oluline, et ka lapsed mõistaksid, millised muutused leiavad aset igapäevaelus pärast euro kasutuselevõttu. Kolmeosalise joonisfilmiga antakse lastele edasi olulisim info uue raha kasutuselevõtu kohta. Joonisfilmide sarja peamine eesmärk on selgitada, et vaatamata raha vääringu muutumisele läheb igapäevaelu endist viisi edasi.

Oktoobri alguses valminud esimene osa keskendub raha mõiste ja tema väärtuse tutvustamisele, samuti selgitatakse rahavahetuse toimumist. Joonisfilmi lõpus on võimalik lahendada ülesandeid, õppides kasutama seda kurssi, millega kroonid vahetatakse eurodeks – 1 euro = 15,6466 krooni.

Joonisfilmi kolm järgmist osa tutvustavad lastele euroraha ja euroala riike, uue raha turvaelemente ja selle kasutuselevõtu praktilist kasu. Järgmised osad avaldatakse Lastekas.ee keskkonnas 13. oktoobril, 17. novembril ning 15. detsembril.

[youtube IZ3vkR0jR6k]

Eestikeelne Vikipeedia sai kaheksa-aastaseks

Eestikeelne vaba veebientsüklopeedia Vikipeedia sai eile kaheksa-aastaseks, vikipedistid tähistasid seda läinud nädalavahetusel Valgamaal Puka vallas Kuigatsi külas peetud suvepäevadel, teatas ERR.

Kuigatsi küla lähedal oli ajalooliselt Viki küla, mille territoorium kuulub nüüd Kuigatsi alla. Alles on Viki talu, üritus toimus aga Kuigatsi raamatukogus.

Vikipeedia enda andmetel sai eestikeelne versioon alguse 24. augustil 2002 ja selles on praegu 77 529 lehekülge, mida võib pidada artikliteks.

„Seda [Vikipeediat] iseloomustab väga stabiilne kasv, väike tegijate ring ning üsna kõrge artiklite hulk võrrelduna eesti keele kõnelejate arvuga. Näiteks 2010. aasta augusti seisuga on artiklite arv lätikeelses Vikipeedias 2,6 korda väiksem ja leedukeelses Vikipeedias ainult poolteist korda suurem,” on veebientsüklopeedias kirjas.

Loe täpsemalt ERRi koduleheküljelt!

Avalöök kogu Eestisse ülikiire internetivõrgu rajamisele

Järvamaal Amblas sai eile avalöögi EstWin projekt, millega ehitatakse 2015. aastaks välja kõikjale Eesti maapiirkondadesse ülikiire interneti viimist võimaldav internetivõrk, teatas ERR.

EstWini raames ehitab Eesti Lairiba Arenduse SA 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke. Võrkude väljaehitamise hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni.

„EstWin on kogu Eesti jaoks väga oluline infrastruktuuri projekt. Tänasest (eilsest) algavad ametlikult tööd 14 erineval objektil ning käimas on hange järgmisele 18 objektile projekteerija ja ehitaja leidmiseks,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Eesti Lairiba Arenduse SA juhatuse esimehe Olav Harjo sõnul on kiire internet linnades saanud tavaliseks teenuseks, ilma milleta ei osata elu ettegi kujutada, maapiirkondades on aga see enamikule kättesaamatu.

„EstWin projektiga likvideerime selle digitaalse lõhe maa ja linna vahel,” lausus Harjo. „Täna (eile) paigaldatud esimesed meetrid võrku on algus üle 6000-kilomeetrisele rännakule, mis meil tuleb järgnevate aastate jooksul läbida.”