Pokumaal esitleti matkameeste teatmikku

Möödunud neljapäeval oli Pokumaal vahva ja vajaliku taskuraamatu „90 kodumaist puittaime” esitlus. Autoril ei olnud pikk maa kohale tulla, sest ta on Pokumaa vastne tegevjuht Urmas Roht ise.

Esitlusel osales ka Tallinnast startinud Looduse Omnibussi rahvas, samuti olid kohal raamatu välja andnud kirjastuse Huma esindajad.

Raamat on hulga fotode ja joonistustega abimees looduses ringi liikuvale inimesele. Kaane servale on märgitud pisike joonlaud, et lehe pikkust-laiust teada saada.

Silma jäi, et raamatus on õige mitu paju, aga mitte näiteks lehist ega hobukastanit, sest need on Eestis võõrliigid. See-eest selgus üllatuslikult, et jugapuu on kohalik taim. Et ükski liik tulevikus määramata ei jääks, on autoril juba koos ka järgmise – võõrpuukiikide kohta käiva raamatu materjal.

Esitlusel mängis autor ise kitarri ja lõõtsa ning laulis ühe laululoo. Pärast söödi Urmase abikaasa küpsetatud muffineid.

Külaliste küsimused käisid rohkem Pokumaa kohta. Kas Pokumaa jääb nüüd pikemaks ajaks lahti? Urmas Roht: „Ma ei tulnud siia kolmeks kuuks, et siis uksed lukku panna. Vahepealne kinniolek on Pokumaad mõjutanud nii, et paljud koolid ei ole julgenud oma kevadisi väljasõite siia planeerida. Mai lõpp on siiski üsna tihe.”

Kas Puuko on juba leitud? Urmas Roht: „Tegelikult tuleb mul see suvi ise Puuko rollis olla.”

Tegevjuht tõi Pokumaa arendamisel välja kaks olulist sihti: muuta see paik lastepäraseks loodushariduskeskuseks ning saada ametlikult muuseumi staatus Edgar Valteri pärandi hoidmiseks ja eksponeerimiseks.

Airi Hallik-Konnula

PRIA kutsub pindalatoetusi taotlema

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) alustas 2. mail pindalatoetuste taotluste vastuvõttu. Esimese nädalaga jõudsis dokumendid esitada 1985 põllumeest, ligi 14 000 on need veel laekumata.

Taotluste vastuvõtt kestab 23. maini. Pärast seda saab neid hilinenult tuua veel 15. juunini, aga siis väheneb toetus 1 protsendi iga hilinetud tööpäeva kohta. Tänavu võib taotleda kokku 12 liiki toetusi maaharimiseks ja põllukultuuride kasvatamiseks, ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning loomade karjatamiseks.

Taotlusi võib esitada nii elektrooniliselt e-PRIAs kui ka paberil maakondlikes teenindusbüroodes ja posti teel. Mullusega võrreldes on dokumentide laekumine aeglasem – esimese nädalaga laekus taotlusi 350 võrra vähem. Kõige arvukamalt on taotlusi laekunud Võrumaal ja Tartumaal. 220 taotlust esitati e-PRIA vahendusel.

PRIA soovitabki eelistada taotluse esitamiseks e-PRIAt, mis töötab ööpäev ringi. Vältimaks järjekorras ootamist, saavad kliendid broneerida aja taotluse esitamiseks büroos (kodulehe www.pria.ee<http://www.pria.ee> vahendusel või helistades infotelefonil 737 7679). PRIA maakondlikud teenindusbürood on erandkorras avatud ka laupäeval, 14. mail kella 8.30-15.

Pindala- ja keskkonnatoetusi makstakse selleks, et hüvitada põllumajandusmaa hooldamise kulutusi, keskkonnasäästliku tootmise eripärast tekkivaid lisakulusid ning tavatootmisega võrreldes saamata jäävat tulu. Pindalatoetuste saajad on igal aastal arvukaim PRIA toetuste sihtgrupp. Tänavuste pindalatoetuste eelarve on 159 miljonit eurot. Toetuste abil haritakse ja hoitakse Eestis heas põllumajanduslikus korras üle 860 000 hektari maad.

Lisainfo toetuste kohta ja taotlusvormid: www.pria.ee. Info telefonil 737 7679.

Liiva külarahvas korraldas talgud ja pidas plaane

7. mail toimunud Liiva külaseltsi talgupäev oli suurepärane näide kohalike elanike, ettevõtete ja linnaosavalitsuse koostööst.

Liivametsa tee, Kalmistu tee ja Pedaja tänava ümbruse korrastamisel osales kokku üle 40 inimese. Liiva elanikud koristasid prügi ning puhastasid männimetsa sinna kasvanud võsast. Nõmme linnaosavalitsus varustas talgulised prügikottide ja kinnastega ning tõi Liivametsa tee äärde kaks suurt prügikonteinerit. OÜ Riigiressursside Keskus töötajad aitasid koristada Liivametsa tee äärde tekkinud prügihunnikuid. Töö kiirendamiseks oli kasutusel ka ükslaadur-ekskavaator.

Kõige enam nördimust tekitas kauni männimetsa alt leitud suur kollane silt, mis veel möödunud suvel Kalmistu teel seisis ning ASi Tallinna Vesi torustike ehituse ja tööde tähtaja kohta infot andis. Seoses tööde tegija vahetusega või järjekordse tähtaja pikenemisega vajas väljavahetamist ka silt ning vana rändas prügimäe asemel lähedal asuvasse metsa.

Me ei tea, kumb ehitusfirma selle sinna viis, kuid Tallinna Vesi võiks sildi kuupäevade järgi selle kindlasti tuvastada ja oma allhankijad korrale kutsuda.

Pärastlõunal kogunesid talgulised Oravamäele, et pidada maha üks mõnus piknik ning arutada kohalikke teemasid, näiteks 15. mail toimuvat Liiva külarahva esimest tänavaturgu.

Lisainfo: www.liiva.ee

Indrek Luberg,
külaseltsi juhatuse liige

Rõuges selgitatakse rattasõidu tõdesid

Rattaklubi Rõuge Racing Team kutsub kõiki 14. märtsil kell 13 Rõugesse rattapäevale.

Toimuvad mitmesugused rattamängud: vigursõit, aeglustussõit, kiirendussõit. Parematele auhinnad. Võimalik on harjutada jalgrattajuhi eksamirajal. Kohustuslik on kanda kiivrit!

Kohal on politsei rattapatrull, kes peab loengu ohutu rattasõidu teemal. Lastevanematel on võimalik uue liikluseeskirja kohta küsimusi esitada.

Falck Autoabi teeb jalgrataste pisiremonti.

Helilooja Tauno Aints resideerub Haabersti linnaosas

Tauno Aints on maikuus Haabersti linnaosa resideeruv helilooja. Tema muusikaga kontsertetendus „Limpa” kohalike elanikega koostöös Haabersti tunnusmeloodia loomine ja kohtumine publikuga kuuluvad sündmuste sarja „Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale”, millega Eesti Heliloojate Liit annab oma panuse Euroopa kultuuripealinna programmi.

Resideerumine saab piduliku alguse kolmapäeval, 11. mail kell 18 Haabersti vaba aja keskuses, kus esitletakse Haabersti tunnusmeloodiat. Kõigil Haabersti elanikel oli võimalus osaleda oma linnaosa tunnusmeloodia komponeerimises. Kogutud viisijuppidest on Tauno Aints nüüd kokku pannud Haabersti tunnusmeloodia. Samas on võimalik heliloojaga kohtuda.

Maikuu suursündmus on Tauno Aintsi muusikaga kontsertetendus „Limpa”. Etenduse on Andrus Kivirähki raamatu „Limpa ja mereröövlid” põhjal lavastanud Andres Dvinjaninov, laulutekstide autor on Urmas Lennuk. Kontsertetendust saab nautida kolmapäeval, 25. mail kell 18 Haabersti vaba aja keskuses.

 Eestis on täna palju toredaid heliloojaid, kes on meie jaoks ka maailmalavadel toimetades jäänud Mirjamiks, Tanjaks, Märt-Matiseks, Piretiks, Taunoks, Erkki-Sveniks, Urmaseks ja Tõnuks. Inspiratsiooni saavad nad oma teosteks tihti just kodukandist – miks mitte Tallinna
linnaosadest. Euroopa kultuuripealinna aasta jooksul jagavad nad Tallinna linnaosades pisut enda inspiratsioonist taas linnarahvale laiali.
 
Resideeruvate heliloojate sari jätkub sügisel.

Vaata lisa: http://www.helilooja.ee/_

http://www.tallinn2011.ee/

Küsitlus: kuidas ajada paremini ugrimugri asja?

Ajakirjanik Rein Sikk kutsub kõiki Facebooki kasutajaid üles vastama küsimustele:

Kuidas paremini ajada ugrimugri asja?

Mis on peaülesanded soome-ugri liikumise edendamisel, hõimurahvaste tutvustamisel, toetamisel, 25 miljoni soomeugrilase liitmisel?

Küsimusele saab vastata aadressil http://www.facebook.com/home.php#!/home.php?sk=question&id=1693754310465

Palun vastake ise ja edastage küsitluse link ka sõpradele! Mida rohkem vastajaid, seda usaldusväärsem tulemus.

Viljandimaa öös on aardeid

Muuseumiööl 14. mail kella 18 – 23 ootavad Viljandis külastajaid Viljandi muuseum, Kondase keskus ja Vana veetorn.

Muuseumikülastajatel on võimalus osaleda otsimismängus, mille käigus tuleb läbi käia kõik kolm kohta. Mängu algus- ja lõpp-punkti saavad osalejad ise valida – kas Kondase keskus või Viljandi muuseum.

Viljandi muuseum paneb muuseumiööks välja kunstiaarded – kaks maali tuntud autoritelt. Kondase keskus pakub võimalust otsida aardeid Paul Kondase maalidelt.

Mart Saare majamuuseum Hüpassaares meelitab muuseumiööl külastajaid muusikaprogrammiga. Lauldakse rahvalaule. Mart Saare vanaonu poja Toru Jakobi tehtud koduorelil mängib Jaak Jürisson, laulavad Jaak Johanson, Riina Roose ja teised. Tallinna Linnateatri näitlejad Andero Ermel, Kristjan Üksküla, Indrek Ojari ja Veiko Tubin loevad Tammsaare ja Saare mõtisklusi ning kirjutisi. Klaveril musitseerib Martti Raide. Õhtu lõpetab Viljandi kultuuriakadeemia jazz- ja pärimusmuusika üliõpilaste kontsert.

Kaasa võtta piknikukorv! Energia talu pakub taimeteed. Loomulikult võib jalutada rabas ja nautida vaikust.

Heimtali muuseumis (Eesti Rahva Muuseum) on muuseumiöö erinäitus „Külalised kodukandist”. Valik Paistu ja Viljandi kihelkonna esemeid ERMi kogudest. Avatud on näitused „Minu kodu”, „Mulgi naiste kindad” ja püsinäitus. Lastele toimub muuseumi territooriumil aardeotsimismäng. Heimtali rahvamajas on filmiprogramm „Vanad filmid Viljandimaalt” ning õpituba vanade puit- ja metallesemete puhastamise teemal. Üllatused!

Heliloojate Kappide muuseumis Suure-Jaanis tähistatakse Joosep Kapi 178. sünniaastapäeva. Kõik on oodatud vanahärrat õnnitlema. Tulla on lubanud ka Carl Robert Jakobson ja Mihkel Veske, rääkimata Joosepi tütardest ja poegadest. Seegi kord kuulatakse muuseumiööl Kappide muuseumis puhkpillimuusikat ja lauldakse, tantsitakse, maalitakse muusikat ja loetakse luuletusi ning muidugi otsitakse ka aaret.

Mõisaküla muuseumi programm algab juba varem – kogu päeva on linnas eri paikades näha vanaaegseid vaateid Mõisakülast. Fotokoopiatel on samad tänavad ja hooned 1920–1930. aastatel. Õhtul järgnevad aarete otsimise võistlus ja joonistamine.

Muuseumiööl on sissepääs muuseumidesse tasuta. Kogu muuseumiöö programm Eestis on nähtav veebiaadressil oo.muuseum.ee.

Vaata lisa: http://muuseum.viljandimaa.ee!

Ukraina tantsud Tartu tantsuklubis

11. mail kella 20st on huvilistel võimalus Tartu tantsuklubis Ukraina rahvatantse ja laulumänge õppida.

Tantse õpetab Andrii Vytvytskyi (karmoška, laul). Tartutantsuklubisse on kutsutud ukrainlased Tartust ja Tallinnast, kes praegu elavad ja õpivad Eestis. Tantsud ja laulumängud on kogunud ekspeditsioonidel Põhja- ja Kesk-Ukrainasse ansamblid Bozhychi ja Buttia.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos pere ja sõpradega. Kaasa palutakse võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad sel aastal Tiigi seltsimajas: 11. mail, 25. mail, 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7.detsembril ja 21. detsembril. Suvekuudel tantsuklubisid ei toimu.

Lisateave: tel 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com.

 

Vanavarahuvilisi ootab Liivimaa antiigilaat

Laupäeval, 14. mail kella 9-16 toimub Põlvamaal Valgjärve vallas Pikajärve mõisa pargis Liivimaa kolmas antiigi-, kunsti- ja käsitöölaat.

MTÜ Liiwimaa Antiik juhatuse esimehe Jaak Metsalu sõnul soovitakse laadaga koondada Eesti antiigi- ja vanavarahuvilisi, propageerida ja väärtustada antiiki ja vanavara. Samas pakkuda meelelahutust ning tutvustada Pikajärve mõisa vaatamisväärsusi.

Metsalu soov on muuta antiigilaat Lõuna-Eesti kultuurimaastikul oluliseks sündmuseks ja traditsiooniks. Antiigihuvilisi müüjaid on tänavu oodata üle poolesaja.

Laada pärliks võib nimetada Eesti talumööblit ja etnograafilisi esemeid. Palju on kunstnike töid, kusjuures müügis on nii vanema põlve kui ka tänapäeva kunstnike töid. Pakutakse ka väärtuslikke hõbeesemeid.

Antiigilaada külalised president Arnold Rüütel, Riigikogu liige Urmas Klaas, Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv istutavad mõispargi alleele tammed.

Kultuuriprogrammi sisustavad Contra, astroloog Igor Mang. Vanaautoklubi Vänt korraldab vanaaegsete autode paraadi. Muusikat teevad laulja Toomas Jalajas, akordionist Veiko Kivi, laulja Heldur Uibo.

Kohapeal on kunstnikud Albert Gulk Kursi koolkonnast, kes teeb soovijatele kiirportreesid. Kunstnikud Toomas Kaskmann, Kerttu Lätt Tartu kunstnike liidust, karikaturist Jaanus Nessler esitlevad oma uuemaid töid.

Meelelahutust pakuvad veel tantsutrupid Sügiskuld ja Õietolm, Saverna näitering, Suure-Jaani näitering.

Toimuvad antiigioksjon, antiigiloterii, eksklusiivpildistamine.

Lisainfo: tel 523 9305 (Jaak), www.liiwimaa-antiik.ee

Pitsihuvilised on oodatud Värskasse

5.–15. maini toimuvad Setu talumuuseumis Värskas XVIII Setu pitsi päevad. Tänavuste päevade teema on „Õlakate”.

Avapäeval, 5. mail õpetas Mokornulga pitse heegeldama Terje Lillmaa.

15, maini on avatud näitused „Tsusit  kirä’” (Setu kasttikand Setu talumuuseumi ja Võrumaa muuseumi kogudest);

Üte talo näpotüü” (Anne Laaneviiru käsitööd);

„Mokornulga vana pitsi’” (Obinitsa muuseumi fondinäitus);

„Õlakatted” (võistlustööd õpilastelt ja täiskasvanutelt).

Pitsipäevad lõpetatakse 15. mai kell 11 pitsivõistlusest osavõtjate autasustamisega. Selguvad žürii ja publiku lemmikud. Võistlustööde demonstratsioon jmt.

Pitsiõpe ettetellimisel tel 5656 6898.

 

Suguvõsauurijad kohtuvad Kambjas

25. mail algusega kell 18 toimub Kambja vallamajas suguvõsa ajaloo uurimisest huvitatute koolitus, vahendab Tartumaa infoportaal.

Suvi on suguvõsade kokkutulekute aeg ning hea võimalus tutvuda oma esivanematega seotud kohtadega. Eesti arhiivides leidub meie eellaste käekäigu kohta palju huvitavat ning nüüd on õige aeg valmistuda suviseks suguvõsa kokkutulekuks või ringkäikudeks esivanemate radadel ja tutvuda oma juurtega.

Elukutseline suguvõsauurija Fred Puss Eesti isikuloo keskusest tutvustabki uurimiseks vajalikke nippe ja allikaid.

Registreerimine: pille@kambja.ee, tel 741 6333 (Pille Tammelan). Lisainfo tel 5192 1636 (Annely Zeigo).
Koolitusprogrammmi toetatakse Leaderi programmi kaudu.

 

Tere tulemast regilaulutuppa!

Täna, 9. mail kella 18-20 tuleb kokku hooaja viimane regilaulutuba Tartu Linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Sissepääs on prii!
Seekordne lehekuu laulutuba on kevadisel nigulapäeval. See on unustusse vajunud püha, mida peeti püha Nikolause auks peamiselt Setumaal ja Võrumaa idaosas ning tähistati tihti kirmase ehk külapeoga. Laulust laksuva peo peame maha meiegi! Et tegemist on ühtlasi hooaja viimase regilaulutoaga, siis laulame juba varakult läbi suve-, kiige- ja jaanilaulud, et siis suurele suvele väärika laulupagasiga vastu minna. Tule kohale ja laulame koos suve lähemale!
Rahvakultuurilembene sõpruskond Sinimaniseele

Kuuendat korda selgitatakse Eestimaa parimat koolisööklat

Tervise Arengu Instituut kuulutab kuuendat korda välja üleriikliku võistluse parima koolisöökla leidmiseks. Konkursil võivad osaleda kõik üldhariduskoolide koolisööklad ja toitlustajad.

Tervise Arengu Instituut kuulutab kuuendat korda välja üleriikliku võistluse parima koolisöökla leidmiseks. Konkursil võivad osaleda kõik üldhariduskoolide koolisööklad ja toitlustajad.

Osalemiseks tuleb 19. septembriks täita registreerimisankeet, teha koolisööklast fotod ning esitada ühe koolinädala lõunamenüü koos tehnoloogiliste kaartidega. Nende põhjal valib professionaalsetest toiduasjatundjatest koosnev žürii välja kuus parimat koolisööklat. Finaalis, mis peetakse 4. novembril Tallinna Toidumessil, tuleb edasipääsenud koolidel etteantud ajaga valmistada koolipäeva näidislõuna ning üks lisaroog. 

Allikas: jarva.ee

Kolm kaunist avastamata aaret on rahvusvahelise žürii hinnangul Vihula valla mõisad

Vihula mõis.

Eelmisel nädalal tehti Tallinnas Rotermanni kvartalis toimuval avalikul finaalüritusel kokkuvõtteid konkursist „Eestimaa avastamata aarded – turism ja taastatud ajaloolised paigad“. Rahvusvahelise žürii hinnangul on avastamata aareteks tänavu kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula).
EAS-i turismiarenduskeskuse korraldatud „Eesti avastamata aarete“ konkursi finaali pääsesid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Hiiumaa tuletornid (Kõpu, Ristna ja Tahkuna), kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula) ning Olustvere mõis.
Just need kolm sihtkohta said turismi- ja kultuuriväärtuste ekspertidest koosnevalt žüriilt pärast kõigi sihtkohtade külastamist kõrgeimad hinnangud testitavatele toodetele ja teenustele.

Allikas: puhkaeestis.ee

Soome kunstniku Jani Rättyä puitreljeefi näitus Tartus

9.-25. maini on võimalik külastada Ülikooli 1 asuvas Turu linna infopunktis noore Soome kunstniku Jani Rättyä puuskulptuurinäitust „Nostalgia“. Rättyä teos on omapärane puitreljeef, milleks on kasutatud vana värvitud puitu. Rättyä väljendus on mitmekülgne ning vaheldub kujutavast kunstist abstraktseni ja minimaalsest ekspressiivseni. Rättyä on keskendunud taaskasutatud materjalidest loodud teostele, millest üht on võimalus nüüd näha infopunkti ruumides. Infopunkt ootab huvilisi E-K kella 10-16.
Allikas: www.tartu.ee/turku

Siimusti lastekodu Metsatareke sai talgupäeval kingitusi

Lastekodu Metsatareke sõber Rymas Herman alustamas kasvuhoone paigaldamist. Tagaplaanil Europe Jõgeva Teabekeskuse telk. Foto: Marika Tekkel

Siimusti lastekodu  Metsatareke võis eilsel talgupäeval mitmekordset rõõmu tunda, sest koristustöödele appi tulnud talgulised tõid kaasa  ka kingitusi. Eesti reumaliit ja noorte reumaliit olid lastele  muretsenud hügieenitarbeid ja puhastusvahendeid. Kunagistest Jõgeva noortest koosnev sõpruskond üllatas aga kasvuhoonega. „Sageli oleme ise abi ja toetust vajanud, seda on meile ka lahkesti antud. Teeme Ära talgupäeval pidasime sobivaks ise head teha ja töötamispaigaks valisime Metsatarekese lastekodu Jõgevamaal. Kingitusi aitasid omakorda hankida erinevad ettevõtted, kes ühtlasi panid õla alla meie talgutel osalemisele,”  ütles reumaliidu tegevjuht  Marek Jaakson.

Sõpruskond Tallinnast, eesotsas Jõgevalt võrsunud ettevõtja Rymas Hermaniga, kinkis aga lastekodule kasvuhoone, mis konstruktsioonidest ka kohapeal kokku pandi. „Oleme Metsatarekest varemgi abistanud. Nüüd otsustasime siia tuua kasvuhoone, kus poisid ja tüdrukud saavad aiatööd harjutada ja vajalikku köögivilja kasvatada,“ ütles Herman. Europe Direct Jõgeva teabekeskuse töötaja Vahur Kukk oli Metsatarekese talgutel nii töötamas kui ka Euroopa Liitu tutvustavaid trükiseid ja tervislikke suupisteid jagamas. Ühtlasi esindas Kukk ka Metsatarekese koostööpartnerit, hiljuti kümnendat aastapäeva tähistanud Jõgeva Lions-klubi. Jõgeva padjaklubi naised korraldasid aga linnas käsitöötalgud, kus nad Metsatarekese kasvandikele villaseid sokke kudusid.

Südantsoojendav tänu kõigile, kes talgutele appi tulid. Koos kaugemate seltskondadega töötasid usinasti ka meie lapsed ja noored, kasvatajad ja erinevate valdkondade spetsialistid. Kokku tuli ligi poolsada talgulist. Koristati majaümbrust ja metsaalust, varuti talveks küttepuid.

Jaan Lukas

Kaitseväe orkester ja ajateenijate ansambel annavad emadepäeval kolm kontserti

Kaitseväe orkester.

Kaitseväe orkester annab täna, pühapäeval kaks emadepäeva kontserti, ühe Kanepis ja teise Vastse-Kuustes. Ajateenijate ansambel Laul jätta! esineb emadepäeval Moostes.

„Kevadtorm suunab meid igal aastal emadepäeval Eesti kenadesse küladesse, kus anname kontserte. Emadepäevade kontserdid on ilus traditsioon,“ ütles kaitseväe orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan. „Sajad Lõuna-Eesti noored mehed on homsel emadepäeval õppusel kaevikutes või rünnakul ega ei pääse emadele lilli viima. Kaitseväe orkester annab kontsertidega edasi musikaalse emadepäeva tervituse kogu kaitseväelt.“

Kaitseväe orkester esitab kontsertidel meeleolumuusikat. Repertuaar on rõõmus ja kevadine, mis hõlmab poppi, svingi, palasid muusikalidest ja operettidest, aga kindlasti ka sõjalist marssi. Orkestri ajateenijate ansambel esitab muusikat rahvusliku rokigigandi Ruja repertuaarist kuni regilaulu ja Valgre lauludeni välja.

Allikas: uuseesti.ee

Tartu Jooksumaratoni kaksikvõit rändas Etioopiasse

Jooksumaratoni võitjad. Foto: Tarmo Haud

Täna peeti Lõuna-Eestis SEB 29. Tartu Jooksumaraton. 23 km võistlusdistantsil olid klass omaette etioopia võistlejad, kes hõivasid poodiumi kaks kõrgemat kohta. Rajarekordiga (1:11:38) võttis võidu Raji Assefa Worku ning teiseks tuli Abera Chane Lema (1:12:01). Parima eestlasena oli kolmas Keio Kits (1:16:34). Teise koha võtnud Abera Chane Lema tunnistas, et Eestis ollakse esmakordselt ning siia tuldi võitma. “Personaalselt eelistan võistelda staadionil 10 km või 5 km distantsidel,” lisas Lema. Täna see tema hoogu aga ei pidurdanud. Keio Kits tunnistas, et kindlasti on hea Eestis näha ka seda kuidas maailm jookseb ning tugev konkurents on tervitatav. Paraku ei olnud eestlastest neile täna vastast. Naistest ületas finišjoone esimesena samuti Etioopiast pärit Etaferu Wodaj Temesgen (1:26:57), kes üldarvestuses võttis 22 koha. Talle järgnesid Annika Rihma ja Liina Luik. Kaksikvõidu saanud etioopia jooksjad asusid võistlejaterivi juhtima kohe algusest peale ning kasvatasid pidevalt oma edumaad. Nad noppisid vahefinišite võidud ning raja viimases osas panid ka omavahel jõuvahekorrad paika. Kokku registreerus tänasele päikesepaistes toimunud SEB 29. Tartu Jooksumaratonile 3760 spordisõpra, kellest enam kui kaks tuhat pani ennast kirja 23 km jooksule.
Uko Urb

Homme algab looduskaitsekuu: Loodus on lähedal

Tänavune looduskaitsekuu algab 9. mail ja selle moto on “Loodus on lähedal”. Kas teate, et Eestis on ametlikult teada ligi 24 000 liiki taimi ja loomi, kuid kokku arvatakse neid olevat hoopis 40 000? Kui paljusid neist teame-tunneme?

Looduskaitsekuul on kavas rohkelt ettevõtmisi, mis aitavad meil Eestimaa liigirikkust paremini tundma õppida ja õpetavad austama oma naabreid. 21. mail kutsub Keskkonnaamet rahvast kõikides maakondades matkama. Kasutagem juhust, bussid on organiseeritud, osavõtt on tasuta, matku juhendavad Keskkonnaameti töötajad. Loodus on lähedal.

Esmaspäeval, 9. mail kell 13 toimub Eesti Vabaõhumuuseumi kiigeplatsil looduskaitsekuu avamisüritus. Keskkonnaminister Keit Pentus annab üle Eesti looduskaitse märgid ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Huvilised saavad kaasa teha tutvumisretke Eesti Vabaõhumuuseumiga.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Homme tähistavad noored üle kogu Eesti Euroopa päeva

Homme, 9. mail korraldab Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus üle Eesti kõigis maakondades ühise noorte Euroopa päeva.

Homme kell 15 läheb suureks koos tegemiseks. Kõikjal üle Eesti. Ühel ajal. Kõigis maakondades on valitud üks noortekeskus, mis viib läbi kogu päeva kestel Euroopa Liidu teemalised töötoad, viktoriinid, minimessid ja esinemised, flashmobid jpm põnevat. Kõik see toimub sünkroonselt ja on kajastatud kõikides keskustes suurtel ekraanidel.

Õhtul kell 20 alustab Keila noortekeskuses kontserdiga Ott Lepland ning juba kell 21 jätkab
Karksi-Nuia kultuurikeskuses Tanel Padar & THE SUN. Ka need kontserdid jõuavad realajas interneti-TV kaudu kõikidesse maakondlikesse keskustesse.

Kogu päeva kestel tehakse kõigisse korralduspaikadesse internetiotselülitusi, mis kuvatakse ühiseks peoks internetilehel: www.eank.eu/euroopapäev2011 ja nii valmibki meie Eesti noorte Euroopa päev.
Kogu päeva juhib üle-eestiliselt päeva juht Lenna Kuurma, kes asub Karksi valla kultuurikeskuses.

Ole kohal või jälgi tegevusi realajas läbi interneti aadressil: www.eank.eu/euroopapäev2011

Ettevõtmist toetab Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Eesti Riigikantselei.Ettevõtmine on kõigile osalejatele üle Eesti tasuta.

Lisainfo: Indrek Palu, tel 5347 4996

Talgupäeval osales 24 031 eestimaalast

Tänane talgupäev Keilas. Foto: Valdur Vacht

Teeme Ära talgupäev on enamikus talgupaikades edukalt lõppenud – veidi tuuline, aga valdavalt päikseline talgupäev kulges mõnusas meeleolus ja ühiselt sai ära tehtud palju vajalikke töid. Talgupäeva raames toimus kokku 969 talgut, neist linnades 194. Praegustel andmetel osales talgutel 24 031 eestimaalast. Talgupäeva korraldusmeeskond tänab kõiki aktiivseid inimesi ja kogukondi, kes otsustasid talgupäeval kaasa lüüa.

Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 5942 inimest. Pärnumaal osales 2195 inimest, Saaremaal 1793, Ida-Virumaal 1724, Läänemaal 1674, Lääne-Virumaal 1632, Tartumaal 1499, Viljandimaal 1412, Raplamaal 1227, Jõgevamaal 1185, Järvamaal 1010, Võrumaa 936, Valgamaal 866, Põlvamaal 530, Hiiumaal 388. Kolm talgut toimus ka väljaspool Eesti piire: Ahvenamaal, Petserimaal ja Hispaanias Valencias.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et täna on olnud kõikjal suurepärane talgupäev täis töid ja tegemisi. „Kodust tuli välja ligi kaks korda rohkem inimesi kui end eelnevalt kirja pani. Hea meel on tõdeda, et eestimaalastel on talgupisik veres ja koos ollakse valmis kodukoha ning kogukonna heaks panustama üha enam. Olen kindel, et igaüks leidis talgutelt midagi sellist, mis annab jõudu edasiseks,“ lausus Tüür. „Talgumeeskonna poolt soovime tänada kõiki häid ja aktiivseid inimesi üle Eesti!“ Loe edasi: Talgupäeval osales 24 031 eestimaalast

Talgupäev sujub kõikjal üle Eesti tõrgeteta

Talgupäeva algus Keilas: tööhoos on Miikaeli koguduse esimees Margus Välja. Foto: Valdur Vacht
Teeme Ära talgupäev algas suure hooga ja on sujunud tõrgeteta. Päikseline kevadpäev tõi talgutele oluliselt rohkem rahvast kui eelnevalt oli end kirja pannud, lõunase seisuga lööb tänavusel talgupäeval ligi tuhandes talgukohas kaasa vähemalt 20 000 inimest üle Eesti. Esimesed talgulised on juba ka töö lõpetanud ja asunud lõunatama ning ühiselt aega veetma.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et Tartusse talgupäeva staapi laekunud esimese tagasiside kohaselt on rahvast kõikjal palju kaasa löömas ja inimesed väga heas meeleolus. „Praeguseks on meil staabist läbi helistatud ligi pool talgutest ja juba selle järgi võib öelda, et talgulisi on sel aastal kogunenud üle Eesti vähemalt paarkümmend tuhat,“ lausus Tüür. „Tööd on juba hoolega tehtud ja paljudel ka talgulõuna söödud. Tänavuse talgupäeva lõunamenüüs tundub olevat lemmikuks hernesupp ja rabarberikook.“

Esimesed talgud on juba lõppenud ja vajalikud tööd tehtud. Ühena esimestest said näiteks riita laotud puud Põlvamaal Rosma kooli puuladumistalgutel, Siimusti rahvas suundus just tööde juurest mõttetalgutele, Kullametsa rahvas on koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega hulga puid maha istutanud, Hiiumaal Kõpul siirdusid talgulised äsja talgusuppi sööma. Valgamaal Nõunis on samuti töö tehtud ja õhtul tulemas talgudisko, kuhu talgulised pääsevad tasuta, kui näitavad ette rakkus pihud. Paljudes kohtades on saun sooja pandud ja koduõlu valmis tehtud, kõlab lõõts ja laste naer, pärast talguid tuleb ühine pidu. Loe edasi: Talgupäev sujub kõikjal üle Eesti tõrgeteta

“Nii pikk mees” istutas talgutel tamme

Toomas Hendrik Ilves istutas täna Haapsalus tamme. Foto: Ivar Soopan
Üle saja inimese jälgis täna keskpäeval Haapsalus, kuidas president Toomas Hendrik Ilves istutas talgupäeva raames Mihkli parki tamme, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“Nii pikk mees,” sosistas üks Mihkli parki sündmust jälgima tulnud kümneist eakaist daamidest oma sõbrannale, kui Ilves sirgel sammul istutamiseks valmis pandud tamme poole astus. President on pikk mees küll, aga tamm oli veel pikem. Ilves vaatas puud tunnustavalt, võttis kastekannu ja valas puu juurtele vett. Siis lükkas ta juurtele labidaga mulda peale ja sai aega linnarahvaga suhelda.

Lapsed olid sündmusest elevil ja võtsid Ilvese ette platsi, kui selgus, et presidendiga koos saab pilti teha. Need lapsed, kes pildile jäid, saavad varsti Haapsalu linnavalitsusest endale paberfoto, mille presidendikantselei teha laseb.

Heledas triiksärgis ja töömehesaabastes president võttis seejärel suuna piiskopilinnusesse, kus on käimas metsanädala ettevõtmised. Ta kätles Haapsalu neuroloogiahaiglas ravil olevate inimestega ja uuris, kuidas kettsaega puuskulptuure tehakse. Loe pikemalt ja vaata pildigaleriid siit.

Allikas: laanlane.ee