14.–17. juulini kestev Võru folkloorifestival on järjekorras juba XVII ja sel aastal pühendutakse teemale „Uma ehe”.
Tänavusel peol võib:
– näha ja kuulda 12 riigi tantsijaid ja muusikuid,
– olla selliks ehtemeistrite juures,
– osta käsitöölistelt nende kaupa,
– mekkida uma ja hääd toitu ning
– veeretada pikas tantsurivis kokku elav ehe – Rõuge sõlg!
Hubases Kandle aias, papa Kreutzwaldi juures muuseumi õues, kaunil Tamula-äärsel promenaadil ja kesklinna pargis ootavad huvilisi nii eksootiliste külaliste kui ka lähemate hääde üleaedsete folkloorirühmade kontserdid, meeleolukad esinemised noortelt, võistumängimine lõõtspillidel, võru keele, tantsu, pilli ja ehte meistriklassid, jutupesa nii suurele kui väikesele inimesele, laulud päikeseloojangule ning koos ülesvõetud ühislaulud, simmanid ja öökino.
12. juulil kell 16 toimub Urvaste seltsimajas kitsejuustu õpituba. Õpitoas õpitakse tegema kitsepiimast juustu (naturaalset, ürtidega ja köömnetega) ning saab mekkida juba valminud juustu. Juhendab Helina Kärgenberg. Õpitoa maksumus on 5 eurot.
Info ja registreerimine 5292 373 – Anne, e-mail: klaar.anne@gmail.com.
Juuli keskel toimub Haanjas Suurel Munamäel tore sündmus – kontsertlavastus “Suure mäe vägised” keskendub rahvusvahelise tuntusega helilooja, muusiku, koorijuhi ja astronoomiahuvilise Urmas Sisaski viimase kahe aasta loodud muusikale teatri vallas.
Urmas Sisask on loonud Haanjamaal originaalmuusika lavastustele “Viimane mägi” 2009. aastal ja “Kalevipoeg kuningaks” 2010. aastal . Need lihtsad, südamlikud, hoogsad ning meeldejäävad laulud on võitnud rohkelt publiku südameid – need tulevad uues kontekstis vaataja ette ja salvestatakse seal samas helikandjale.
Helilooja Urmas Sisask avanes loomeprotsessis, sellele lavastusele muusikat luues senisest erineva külje pealt ja sündis üsna omalaadne helikeel. Lisaks tema muusikas kehastuvale arhailisele kujutlusele inimesest kui looduse ja universumi terviku osakesest leidub neis lauludes tänapäeva
muusika žanrite mitmekesisust: nii rokkballaadi, räppi kui ka rahvaviisi.
Aasatal 2011 pälvis Urmas Sisask Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku tiitli ja Eesti kultuurkapitali aastapreemia 2010 aasta loomingu eest.
Kontsertlavastus valmib Suure Munamäe torni sünnipäeva eelõhtul. Planeeritud on kaks kontserti, 16. juulil kell 16 ja 17. juulil 2011 kell 13.
Loominguline meeskond: lavastaja, muusikajuht ja peadirigent Rasmus Puur, dirigent Edmar Tuul, solistid – Maria Soomets, Kaire Vilgats, Genka, Bonzo, Sepo Seeman, Priit Valkna ja Lauri Kink. Muusikalise osa vormistab Noorteorkester Reaalmazoor koos ansambliga The Blinking Lights.
Korraldaja: IN Teater, kontakt: Marek Demjanov, inteater@gmail.com, tel 5058 876.
Jaanipuulpäävä keskpäävä paiku oodõtas inneskidse Saru kooli manu Andrusõlõ kõiki Saru inemiisi. Kokku saava Saru koolin käünü latsõ ja parhillanõ Saru külä rahvas.
Ütitselt peetäs kooli kokkutulõkit ja jaanipäivä. Saru kooli kinnipandmisõst saa timavaesta müüdä 50 aastat. Tuul puhul pandas vana kooli lähükeiste kivi kooli mälestüses. Aoluuoppajal Paeglisõ Ailil saa valmis raamatukõnõ Saru külä aoluust.
Koolimaja esi om kül alalõ, a är müüd ja tuust tahetas tetä turistele üümajakotus. Parhilla om tüü viil poolõlõ. Kunagiidsile Saru kooli latsilõ, oppajilõ ja küläinemiisile om tähtsä ütstõsõga kokkusaaminõ ja jutuajaminõ vannu tutvõidõ ja uma külä inemiisiga, kedä olõ-õi kavva nännü.
Üles astva uma kodukotussõga köüdedü muusigainemise ja tõsõ. Kokkotulõki kõrraldamist võtt iist Paeglise Aili, tedä avitasõ mitmõ Saru külä inemise.
Foto: paadiralli.eeRõuge Noorteklubi kutsub kõiki organisatsioone aktiivselt osalema 2. juulil toimuval Rõuge Veepeol ja Paadirallil. Tänavu 14. korda toimuv üritus üllatab nii esinejate kui ka uue alaga.
Päev saab alguse kell 10.00 tavapärase Rannavolle võistlusega. Kui teie hulgas on võrkpallihuvilisi, siis ootame kindlasti osalema. Sellel aastal on kavas uus omanäoline ala, milleks on paadiralli teatevõistlus. Osalema oodatakse 6-liikmelisi võistkondi, kes jaotuvad raja ulatuses kolme vahetusse. Erinevalt peavõistluse distantsist on teatevõistluse marsruut lühem ning raja läbimise raskust saab jaotada võistkonnaliikmete vahel. See on parim võimalus proovida paadirallil osalemist kas peavõistluse eelharjutusena, lustliku meeskonnatööna või sportliku proovilepanekuna. Teatevõistlus algab kell 12.00.
Ootame teid ka isemeisterdatud veesõidukite konkursist osa võtma. Pange kokku meeskond, kes meisterdab ühe lustaka ja omanäolise veesõiduki. Aastad on näidanud, et veesõidukite leiutamine on üha populaarsemaks muutumas. Kõikidele veesõidukite meisterdajatele on auhinnad! Omavalmistatud veesõidukite konkurss algab kell 14.00. Loe edasi: Rõuge rahvas kutsub veepeole ja paadirallile
Võro instituut tekk’ vallalõ internetipoodi, kost saa osta võrokeelist kirändüst ja helükandjit. Päämidselt omma müügin Võro instituudi välläandõ.
Võro instituudi direktri Kuuba Rainer ütel’, et võrgupuut tetti tuuperäst, et välläandit saasi osta ka nuu inemise, kellel ei olõ aigu vai võimalust naid Võro instituudist ostma tulla. Pääle tuu om võrgupoodist kergemb naid raamatit üles löüdä. «Suurist raamadupoodõst ei lövvä võrokiilsit raamatit nii häste üles, a tan omma mi välläandõ kõik üten paigan kuun,» ütel’ Kuuba.
Võrgupuut om vallalõ Võro instituudi kodolehe pääl www.wi.ee.
Võrumaal rõuge vallas Viitina Järvesaares toimub reedel, 24. juunil algusega kl 19 Jaanisimman. Esineb ansambel “Aarne & Meelis bänd”, õhtut jätkab DJ Lauri Siska. Pilet: täiskasvanutele 3 eurot ja lastele 2 eurot. Korraldab Viitina külaselts. Lisainfo: tel 53815915, Alari Kirk.
“Lasva Liivavolle 2011” kutsub osalema Lasva valla või sellega seotud võrkpalli harrastavaid neide ja naisi. Võistlus toimub Lasva vallas Kääpa külas rannavõrkpalli platsidel. Etapi algus on homme kell 11.
Võistkonda kuulub kaks mängijat. Registreerides tuleb oma võistkond määratleda algajate või edasijõudnute gruppi. Mängitakse rahvusvaheliste rannavõrkpalli reeglite järgi, vajadusel muudatused selgitatakse ja lepitakse kokku enne mängude algust.
Iga etapi kolm paremat võistkonda mõlemas tugevusgrupis autasustatakse ja kolme etapi kokkuvõttes autasustatakse mõlema tugevusgrupi kolme paremat võistkonda eriauhindadega.
Järgmised kaks etappi toimuvad 24. juulil ja 7. augustil samuti Kääpal.
Noorte ettevõtlikkust arendav programm Entrum tegutseb 2011/2012 õppeaastal Lõuna-Eestis, haarates oma programmi Tartumaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa.Entrum programmi sihtgrupp on üldhariduskoolide 10. ja 11. klasside ning kutsekoolide 1. ja 2. kursuste õpilased. Programm koosneb 8 igakuisest sessioonist, mille sisuks on ideede algatamisega ja elluviimisega seotud koolitused ning kohtumised tuntud edukate inimestega ja ettevõtjatega. Noored saavad oma ettevõtlikkust arendada programmi kuues põhilises valdkonnas: uued tehnoloogiad, teenindus ja tootmine, ökomajandus, meedia, muusika ja ürituste korraldamine, loomemajandus. Avasessioon toimub 26. oktoobril Tartus ning Lõuna-Eesti parimad Entrum programmi noorteprojektid kuulutame välja mais 2012.
Eesti Energia algatatud noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm on elluastujatele mõeldud ettevõtlikkuse inkubaator, mille 2011/2012 õppeaasta sihtgrupiks on Lõuna-Eesti 16-17 aastased noored. Entrum inspireerib noori, annab baasteadmisi, oskusi ja kogemusi oma esimese ettevõtliku projekti elluviimisel ning loob kontakte noorte ja erinevate valdkondade Eesti ning ka rahvusvaheliste tipptegijate vahel.
Programmi kontseptsiooni aluseks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt välja töötatud Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“. 2010/2011 õppeaastal tegutses Entrum Ida-Virumaal, kus ca 120 noort algatasid programmi raames 27 ettevõtlikku projekti ja aitasid kaasa oma kodupiirkonna arendamisele ning nakatasid oma innukusega nii kohalikke ettevõtjaid, kui ka omavalitsusi. Ida-Virumaa parima projekti tiitli pälvis noorte tööbörsi loonud projekt InSpe, kellele andsid pidulikul galal auhinna üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.
Noori inspireerisid ja juhendasid olümpiavõitja Gerd Kanter, TallinnMusicWeek festivali korraldaja Helen Sildna, ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju, PÖFF-i laste- ja noortefilmide festivali juht Mikk Granström, Sampo panga juht Aivar Rehe, Vene Draamateatri näitleja ja stepptantsustuudio Duff Tap Studio looja Aleksandr Ivaškevitš, USA investeerimisfirma The Steeltree Corporation tegevjuht William Piper ning paljud teised.
Emtrum programmi viib ellu SA Entrum koostöös maakondlike arenduskeskuste ja koolidega.
Võrumaale Kärinä külla Nopri Talumeiereisse sel nädalal kogunenud 50 talutoidu tootjat ja müüjat arutasid tööseminaril „Kohalik toit tarbijani 2020 – kuidas?“ võimalusi talutoidu paremaks jõudmiseks tarbijateni. töö lõpuks sõnastati ühe vajaliku tegevusena ettepanek koostada põllumajandusministeeriumi eestvedamisel kohaliku toidu riiklik ja regionaalne strateegia.
Tööseminari korraldas MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille juhatuse liige, Nopri Talumeierei peremees Tiit Niilo ütles, et kohaliku toidu paremaks jõudmiseks tarbijani on vaja teha senisest suuremat koostööd nii tootjate kui riigi tasandil. „Kohaliku toidu riikliku ja regionaalse strateegia väljatöötamine on meie nägemuses üks võimalusi, kuidas saaks senisest tõhusamalt talutoidu tootjate tegevusele kaasa aidata,“ lausus Niilo. Ta lisas, et kohaliku toidu strateegia ja tegevuskava koostamine ning eelarvevõimaluste leidmine võiks olla põllumajandusministeeriumi üks prioriteete uue maaelu arengukava (MAK) koostamisel.
Seminaril osalenud põllumajandusministeeriumi esindajad väljendasid seisukohta, et kohaliku toidu strateegia koostamine võiks tulla kõne alla järgmise MAK perioodi raames Eesti Toidu jätkuprogrammina. Ehkki täna ei ole olemas kohaliku toidu turustustoetusi, on ministeerium teadvustanud selle teema olulisuse ning püüab sellesse panustada läbi ühistegevuse toetamise.
Lisaks kohaliku toidu strateegia koostamise vajalikkusele toodi töögruppides ja seminaripäeva lõpus välja veel mitmeid tegevussuundi: sh lasteaedade, koolide ja hoolekandeasutuste toetamine kohaliku toidu tarbimisel, tihedam koostöö talutoidu tootjate ja turismitalunike vahel jpm. Ühe olulise aspektina jäi kõlama ka vajadus arvestada senisest enam piirkondlike eripäradega ja võimaldada eritingimusi talutoidu tootjatele toetuste taotlemisel ning erinevate nõuete täitmisel, mis aitaks kaasa pere- ja mikroettevõtete arengule, väärtustaks maaettevõtlust, tõstaks esile paikkondlikku traditsioonilist toidukultuuri ja toetaks talutoidu tootmist. Loe edasi: Talutoidu tootjad soovivad kohaliku toidu strateegiat
9. juulil kell 12 toimub Võrumaal, Vastseliina vallas, Viitka külas, Kasvandumäel kodukandipäev, mis ühtlasi on ka endise Sõpruse kolhoosi töötajate kokkutulek. Meelelahutust pakuvad Vastseliina isetegevuslased ja Sulbi külateater.
Osavõtumaks on 5 eurot (sisaldab lõunat). Tule ise ja teata endisele kolleegile ka! Täpsem info tel 56225085, Tiit Lõhmus, Viitka külavanem
Homme, 18. juunil alates kella 20 saab vaadata internetiaadressil http://www.ustream.tv/channel/e-motion-live-event otseülekannet kalapüügivõistlusest Plaanil. Kõigi vahel, kes ennustavad, kes võiks tulla võitjaks, loositakse välja nädalalõpp kahele Plaani Lodge’is.
Võistlusel osalevad:
1. Zhang Xiaotian (Hiina)
2. Zuzu Gul (Aserbaidžaan)
3. Maddy Madness (Eesti sisemaa)
4. Maarja-Liisa Käärid (Saaremaa)
5. Ingo Dentz (Saksamaa)
6. Bob Armstrong (UK)
Õigesti ennustanute vahel välja loositav auhind – nädalalõpp kahele Plaani Lodge’is sisaldab mugavat majutust Juta ja Bob Armstrongi puhketalus, ekskursiooni Suurele Munamäele, kalapüüki, grillimist laupäeva õhtul ja hommikusööki pühapäeva hommikul.
Our country Estonia has about 1500 bigger lakes and the biggest one of them is considered to have among the most abundant fish stocks in Europe. So this time we want to show you a little bit of how nice it looks to spend an evening outside with friends at a beautiful lake in an uncrowded nature.
…And to prove the rumour that in Estonia everyone is able to catch a fish within the first 10 minutes let´s give it a try.
Take a guess who is the fastest fisherman and write it to the event wall on Facebook http://www.facebook.com/?ref=home#!/event.php?eid=126965734053372.
And among all the ones that have joined our group AND guessed right we will raffle a free weekend at Plaani Lodge for 2 persons ( live broadcasted).
The competition:
Participants from six different countries all over the world are trying their luck in catching a fish as fast as possible. Every participant catches only one fish and will be scored by the time he manages. But the winner is maybe you, right there.
The participants:
1. Zhang Xiaotian ( China)
2. Zuzu Gul ( Azerbaijan)
3. Maddy Madness ( Mainland Estonia)
4. Maarja-Liisa Käärid ( Saaremaa Island)
5. Ingo Dentz ( Germany)
6. Bob Armstrong ( United Kingdom)
The price in details:
1 free weekend for 2 persons at Plaani Lodge, the cosy holiday farm of Bob and Juta.(http://www.activeestonia.co.uk/) Included are trip to Suur Munamägi (Estonian highest point), fishing, barbecue in the evening, accomodation in a beautiful appartment, breakfast on Sunday morning.
Live-Broadcasting via Internet:
Broadcasting starting from 20:00 Estonian time (19.00 in Germany) tomorrow on June 18th.
Võrumaa Vastseliina linnuse külastuskeskuses ehk rahvakeeli Piiri kõrtsis on alates juunikuu viimasest nädalavahetusest kuni augusti lõpuni taas võimalus käsitööd teha.
Sel suvel laiendatakse õpitubade teemasid ning seotakse käsitööga ka jutuvestmist, laulmist ja keskaegset toidukultuuri. Ikka selleks, et luua ruum, kus kogukonna liikmetel ja külalistel oleks võimalus koos käia, vanu oskusi, lugusid ja laule meelde tuletada ning koos keskaegseid toite maitsta.
Õpitoad algavad 25. ja 26. juunil klaasehete valmistamisega, jätkuvad juuli alguses heinamaarjapäevale pühendatud taimepäevadega, seejärel on kavas tutvustada arhailist nõelkudumist ja kõlavöö tegemist. Juulis valmistatakse ka martsipani, riidest ja paeltest lilli, kuu lõpus keraamilisi nööpe ja ehteid ning näha saab põnevat keraamikapõletust paberahjus.
Käsitöömeistritest tulevad oma oskusi jagama Geenart Nagel, Ene Pant, Kadri Vissel, Ilme Aim, Valli Larionova, Kadri Karu ja Aivar Rumvolt. Igal nädalavahetusel tulevad külla ka jutuvestjaid ja erinevaid pärimuskultuuri tundjaid.
Õpitubasid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm, korraldab MTÜ Roots.
Võrumaal Plaanil peetakse jaanipäeval taas käsitsi heinaniitmise võistlust, mis sai alguse juba 1998. aastal. XIV heinaniitmisvõistlus saab alguse Plaani kiriku juures kell 13.
Käsitsi heinaniitmise võistlus Plaani
Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada. Eks Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel on raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on. Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel moel ka heinateo algust.
Niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari.
Võistlus kestab kaks tundi, seejärel hakkab kohtunikekogu hindama niitmiskaarte sirgust ja võrdsust, niitmise kõrgust ja puhtust, kaarte (eriti vastu- kaare) aluse puhtust.
1998. aastal toimunud esimesel võistlusel võitis Mati Udu Haanja vallast, enamus aastatel on võidumees olnud Ülo Lukk Plaani naaberkülast Suhkalt. Mullu võitis võistluse tänane riigikogulane Ülo Tulik.
Käsitsi heinaniitmise võistlus algab kell 13, pealtvaatajatele pakutakse võimalust endal kätt proovida erinevatel jõukatsumistel ja õpitubades. Kell 14 algab saunaviha tegemise õpiutuba. Samas toimub ka vanakraami turg.
Kylauudis.ee tuletab meelde, et homme saab Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja USA saatkonna Eestis koostöös teoks ajakirjanduskoolitus “Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus”, mida juhib kogenud praktik Julia Barton USAst. Koolitus algab kell 10 Võru maavalitsuse III korruse saalis ja see on kõigile huvilistele tasuta.
Võru maavanema Andres Kõivu poolt ellu kutsustud asjatundjate töögrupp, mille ülesanne on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ergutada ettevõtlust, pakkus igakülgseks diskuteerimiseks välja kaks arenguteed.
Neist esimene pakub lahenduseks Võrumaa ja Võru linna propageerimist potentsiaalsetele välisinvestoritele soodsa kohana oma tootmise- või töötlemisettevõtete rajamiseks ja toodete turustamiseks Venemaal, Kasahstanis, Usbekistanis, Ukrainas, Eestis, Lätis, Leedus ja teistes välisriikides.
Teine on orienteeritud kauba ja teenuste vahetamisele Venemaaga, nähes ette praktiliste sidemete ja koostöövormide loomist Pihkva oblastiga, mis tagaksid vastastikuse kaubanduse peamiselt põllumajandussaadetiste ja toodete osas, ning praktilised tegevused kutsehariduse, meditsiini, kultuuri ja spordi alal.
“Me suhted idasuunas paraku piirduvad marginaalsete kultuuriürituste tasemega. On arusaadav, et poliitiline kliima ei ole selle suuna arendamisele väga kaasaitav. Samas ometi ka meie ettevõtted ekspordivad Venemaalt metsamaterjali ja kaubandussektor muid tooteid,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv.
Ta ütles, et vaevalt on Võrumaa ise teinud kõik endast oleneva, et maakonna põllumajandustooted oleks esindatud idanaabri turul ja et tunduvalt rohkem Venemaa turiste veedaks puhkuse Võrumaal.
“Sidemeid võiks olla ka meie meditsiinil, kutseharidusel ja muidugi spordi ja kultuuri valdkonnas. Eeldades. Et Venemaa saab lähiajal WTO liikmeks ja tulevikus võib oodata ka positiivseid muutusi viisarežiimis, siis Võrumaa geograafilise asendi eelis tõuseks tunduvalt ka välisinvestorite silmis,” lausus Kõiv.
Võru maavanema sõnul tuleb seda perspektiivi ja Võrumaa asendit ning võimalusi arvestades tõsiselt tegutseda juba nüüd ja praegu. Maavanema asjatundjate töögrupi eesmärk on otsida igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalselseks tihendamiseks ning Võrumaale uute töökohtade loomiseks. Andres Kõivu sõnul tuleb edasi liikuda nii välisinvestorite kaasamiseks kui tihedamaks koostööks Venemaaga ning ta peab nende realiseerimisel esmatähtsaks koostööd ja aktiivset infovahetust.
Foto: permakultuur.wordpress.lvPühapäeval, 19. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpitubade sarjas kompostiussidega tutvumise ja ussikomposti ehitamise õpituba.
Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on kompostimise ekspert ja elanud Eestis juba 15 aastat. Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.
Natuke ussikompostist: «…Ussid töötlevad orgaanilist ainet – sõnnikut ja komposti – palju kiiremini ja täielikumalt, kui mullas sisalduvad mikroorganismid kompostimise protsessis. Neelates koos mullaga suurel hulgal taimseid jäätmeid, lihtümarusse (nematoode), mikroobe, seeni, vetikaid vihmaussid seedivad neid, eritades koos koproliitidega (usside poolt eritatavad mullahunnikud) suurel hulgal huumust, omaenese mikrofloorat, aminohappeid, fermente, vitamiine ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis suruvad alla haigusttekitavat mikrofloorat. Seejuures orgaaniline mass kaotab oma lõhna, hävineb nakatis, omandab granuleeritud vormi ja mulla meeldiva lõhna. Teine usside unikaalne omadus seisneb nende võimes kuivendada ja struktureerida pinnast, läbides seda oma käikudega…»
Niitjad Plaanil stardi ootuses. Foto: visitvoru.com24. juunil kell 13.00 toimub Võrumaal Haanja vallas Plaani külas traditsiooniline käsitsi heinaniitmisvõistlus. Lisaks vikatiga heinaniitmisele on oodata palju muid põnevaid toimetamisi kogu perele.
Tule ja tee tagasivaade aega, mil polnud veel elektriga töötavaid muruniidukeid. Niitmise kvaliteet sõltus tol ajal niitja kogemustest ja hääst vikatist. Kes teab, millal neid oskusi taas vaja läheb!
Sel aastal toimuvad ka töötoad:
– orienteeruvalt kell 13.30 saunaviha tegemine;
– pärast niitmisvõistlust (u 15.15) käsivikati varde panemine, teritamine ning sellega niitmine.
Pealtvaatajatele traditsioonilised jõukatsumised:
· pärjapunumine ja saapaviskamine naistele ning neiudele;
· mitmesugused võistutegemised meestele ja poistele, kommipüüdmine lastele. Loe edasi: Plaanil saab mõõtu võtta vikatiga niitmises
Võrumaal Rõuge linnamäe vahetus naabruses alustati 2010. aasta suvel eksperimentaalarheoloogilise projektiga, mille raames rekonstrueeritakse rauaaegne elumaja, kasutades selleks autentseid töövahendeid ja -võtteid.
Ka hoone ehitamiseks vajalik materjal peab olema 100% autentne, st looduslik. Hoonele paigaldatakse kahekordne kisklaudadest katus. Et katus korralikult vett peaks, on kahe lauakihi vahele vaja hüdroisolatsiooniks laduda paar kihti kasetohtu, mis on selleks otstarbeks parim looduslik materjal.
Majaehitust vedav Tartu Ülikooli arheoloogia magistrant Viire Pajuste ütles oma abipalves, et katuse ühe viilu mõõtmed on 7 × 3,5 m, seega vajatakse kokku u 130 m² kasetohtu. ” Tohtu tuleksin koos oma meeskonnaga ise koorima. Vajame omanikupoolset nõusolekut,” lisas Pajuste. “Kõik, kes projekti mingil moel toetanud, on meie veebikodu toetajate leheküljel ära märgitud”. Muinasmaja veebikodu asub www.muinasmaja.edicypages.com.
Samuti ootavad muinasmaja ehitajad infot soode, rabade kohta, kus oleks võimalik suhteliselt väikese vaevaga turbasammalt koguda.
Eesti kodanikuajakirjanduse selts ja USA saatkond Eestis kutsuvad ajakirjanikke, pressiesindajaid, tudengeid, kooliõpilasi, emakeeleõpetajaid, vallalehtede toimetajaid ja teisi ajakirjandushuvilisi koolitusele „Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus“.
Koolitajaks on Julia Barton (fotol) USA-st. Koolitus toimub Võru maavalitsuse III korruse saalis 15. juunil algusega kell 10.
Koolitaja Julia Bartonil on seljataga 12 aastat töökogemust avalikus raadios. Tema kui hilisema vabakutselise reporteri töid on avaldatud arvukates väljaannetes ja näidatud telesaadetes.
Julia Barton töötab praegu meediakoolitajana Moldovas. Varem on ta käinud ajakirjandustarkusi jagamas ka Venemaal, Ukrainas, Aserbaidžaanis ja Armeenias. Tema professionaalne eesmärk on jätkata reporteri ja toimetajana intuitiivsete lugude ja ideede toomist telesse, trükiajakirjandusse ja veebimeediasse.
Koolituse töökeel on inglise keel, kuid abivajajaid aidatakse arusaamisel. Julia Bartoniga saab suhelda ka vene keeles.
Koolitus on tasuta. Kohvipausidel pakub suupisteid Kolme Sõsara Hõrgutised.
Kuigi eelregistreerimine koolitusele pole kohustuslik, palume päeva paremaks planeerimiseks ennast koolitusele eelnevalt kirja panna kas meiliaadressil elinaallas@gmail.com või Facebookis siin.
Reedel, 10. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis maitsetaime-spiraali ja mandala-juurviljaaia loomine.
Maitsetaime-spiraali kasutamine permakultuuri aiapidamises tähendab kogu looduse potentsiaali kasutuselevõtmist. Spiraalselt taimede kasvatamine täiustab sinu maitsetaimeaeda; ringikujuliselt asetatud kivid hoiavad mulda paigal seal, kuhu oled oma taimed istutanud.
Kivid soojendavad ja hoiavad mulla niiskust. Spiraalselt laotud kõrgem serv annab mitmekesised tingimused, luues suure saagikuse väikese maa-ala peal. Seda on kerge hoida niiskena ja hiljem kerge saaki koguda. Mandala-aed on permakultuuris täiesti tavaline lähenemine, täpselt nagu ka maitsetaimede spiraal.
Mandala-aia kasu:
* peenravahedest on lihtne taimi kätte saada, ilma et trambiks teiste taimede peal.
* ei ole kaevamist ega muud maaharimist
* ala on maksimaalselt produktiivne
Õpituba on tasuta. Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti toetab: Avatud Eesti Fond
Fotol Võrumaa suurima elanike arvuga omavalitsus - Võru linn. Foto: www.voru.ee
Võru maavanem Andres Kõiv kutsus ellu asjatundjate komisjoni, mille eesmärgiks on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ettevõtlust ergutada. Selleks otsitakse igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalseks tihendamiseks ning uute töökohtade loomiseks.
“Võru maakond ja Võru linn kaotavad juba aastaid oma elujõulisust, olles viimaste aastakümnete jooksul olnud põhimõtteliselt tööjõudoonoriks suurematele Eesti linnadele ja välisriikidele,” ütles Kõiv.
Tema hinnangul ei leia paljud kõrgharidusega inimesed Võrumaal rakendust ja on sunnitud töötama mitte omandatud erialal või lahkuma Võrumaalt.
“Isegi paljud gümnaasiumi- või kutsehariduse omandanud ei saa orienteeruda töötamisele Võrumaal. Väga tihti pole lahenduseks ka ümberõpe, sest töökohti pole üldse, rääkimata mingist valikust,” lausus Kõiv.
Maavanem rõhutab, et paljud maakonna ja Võru linna elanikud on sunnitud seetõttu töötama alaliselt või ajutiselt välisriikides.
Töötuse määr Võru maakonnas oli mullu 14,8 protsenti, see on üks Eesti kõrgemaid. Keskmine palk oli 2009. aastal 660 eurot, see on üks Eesti madalamaid.
“Sellise olukorra jätkumise tulemuseks on Võrumaa täielik ääremaastumine ja seda vaatamata oma soodsale geograafilisele asendile, võrdlemisi tasemel infrastruktuurile, inimpotentsiaalile ja suurepärasele looduslikule potentsiaalile. On ilmselt viimane aeg need Võrumaa eelised püüda kasutusele võtta,” ütles Kõiv.
Töörühma juhib maavanem ise, tema asetäitja on maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas. Töörühma kuuluvad veel Võru linnapea Jüri Kaver, Võrumaa Arenguagentuuri juhataja Jako Jaagu, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Kaido Kallas, Võru linnavolikogu liikmed Tõnu Kulla ja Enn Tupp, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ning piiriülese projekti MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevjuht Ain Jõesalu.
Lisainfo: Andres Kõiv , Võru maavanem, tel 521 7585.
Tänavusel peol võib:
