Rubriik: Võrumaa

Piiri kõrts ootab näputöö nädalavahetustele

Võrumaa Vastseliina linnuse külastuskeskuses ehk rahvakeeli Piiri kõrtsis on alates juunikuu viimasest nädalavahetusest kuni augusti lõpuni taas võimalus käsitööd teha.

Sel suvel laiendatakse õpitubade teemasid ning seotakse käsitööga ka jutuvestmist, laulmist ja keskaegset toidukultuuri. Ikka selleks, et luua ruum, kus kogukonna liikmetel ja külalistel oleks võimalus koos käia, vanu oskusi, lugusid ja laule meelde tuletada ning koos keskaegseid toite maitsta.

Õpitoad algavad 25. ja 26. juunil klaasehete valmistamisega, jätkuvad juuli alguses heinamaarjapäevale pühendatud taimepäevadega, seejärel on kavas tutvustada arhailist nõelkudumist ja kõlavöö tegemist. Juulis valmistatakse ka martsipani, riidest ja paeltest lilli, kuu lõpus keraamilisi nööpe ja ehteid ning näha saab põnevat keraamikapõletust paberahjus.

Käsitöömeistritest tulevad oma oskusi jagama Geenart Nagel, Ene Pant, Kadri Vissel, Ilme Aim, Valli Larionova, Kadri Karu ja Aivar Rumvolt. Igal nädalavahetusel tulevad külla ka jutuvestjaid ja erinevaid pärimuskultuuri tundjaid.

Õpitubasid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm, korraldab MTÜ Roots.

Lisainfo  ja täielik õpitubade kava: www.vastseliina.ee/linnus

Võrumaa põllumehed saavad kokku juuli keskel

Võrumaa põllumeeste päev toimub 16. juulil Vastseliina vallas Voki külas.

Esialgne ajakava:
8.00 osalejate ja võistlejate registreerimine
10.00 avamine ja talukonkursist osavõtjate tunnustamine
10.30 künnivõistlus tava- ja pöördatradega; uute põllumajandusmasinate demonstratsioon
10.15 – 16 õpitoad: korvipunumine; saiaküpsetamine; nahkade parkimine.

Avatud tervisetelk, massaažituba. Voki küla pikima triibuvaiba kudumine. Lastele paelte punumine, soolatainast voolimine, laastumaal, ringmängud.

Maarahvas tutvustab oma tegemisi, talutoodangu ja vajalike tarvikute müük. Matk Siksalisse. Külastatakse ka ehtsat taluaeda ja Mauruse talu; Oja talu.

Võimalus tutvuda uute põllutööriistadega otse põllul.

Võistlused ja taidlejate etteasted. Kell 22 simman ansambliga Untsakad.

Oodatakse oma talu tooteid tutvustama. Teretulnud on kõik kohaliku toidu, istikute, loomade, käsitöö ja muu talus tehtu pakkujad!

Päev on kõigile tasuta. Küsi lisa telefonidel 782 1669, 5349 9454 või e-posti aadressil vtlinfo@hot.ee.

Plaanil tuleb XIV käsitsi heinaniitmise võistlus

 Võrumaal Plaanil peetakse jaanipäeval taas käsitsi heinaniitmise võistlust, mis sai alguse juba 1998. aastal. XIV heinaniitmisvõistlus saab alguse Plaani kiriku juures kell 13.

Käsitsi heinaniitmise võistlus Plaani

 

Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada. Eks Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel on raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on. Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel  moel ka  heinateo algust.

Niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari.

Võistlus kestab kaks tundi, seejärel hakkab kohtunikekogu hindama niitmiskaarte sirgust ja võrdsust, niitmise kõrgust ja puhtust, kaarte (eriti vastu- kaare) aluse puhtust.

 
 

 

1998. aastal toimunud esimesel võistlusel võitis Mati Udu Haanja vallast, enamus aastatel on võidumees olnud Ülo Lukk Plaani naaberkülast Suhkalt. Mullu võitis võistluse tänane riigikogulane Ülo Tulik.

 Käsitsi heinaniitmise võistlus algab kell 13, pealtvaatajatele pakutakse võimalust endal kätt proovida erinevatel jõukatsumistel ja õpitubades. Kell 14 algab saunaviha tegemise õpiutuba. Samas toimub ka vanakraami turg.

Ootame teid homme ajakirjandusteemalisele koolitusele!

Kylauudis.ee tuletab meelde, et homme saab Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja USA saatkonna Eestis koostöös teoks ajakirjanduskoolitus “Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus”, mida juhib kogenud praktik Julia Barton USAst. Koolitus algab kell 10 Võru maavalitsuse III korruse saalis ja see on kõigile huvilistele tasuta.

Täpsemalt loe siit: https://kylauudis.ee/2011/06/09/kutsume-koolitusele-%E2%80%9Ekodaniku-ja-kogukonnaajakirjandus%E2%80%9C/

Võrumaa asjatundjad pakkusid tööpuudusele
kaks lahendust

Võru maavanema Andres Kõivu poolt ellu kutsustud asjatundjate töögrupp, mille ülesanne on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ergutada ettevõtlust, pakkus igakülgseks diskuteerimiseks välja kaks arenguteed.

Neist esimene pakub lahenduseks Võrumaa ja Võru linna propageerimist potentsiaalsetele välisinvestoritele soodsa kohana oma tootmise- või töötlemisettevõtete rajamiseks ja toodete turustamiseks Venemaal, Kasahstanis, Usbekistanis, Ukrainas, Eestis, Lätis, Leedus ja teistes välisriikides.

Teine on orienteeritud kauba ja teenuste vahetamisele Venemaaga, nähes ette praktiliste sidemete ja koostöövormide loomist Pihkva oblastiga, mis tagaksid vastastikuse kaubanduse peamiselt põllumajandussaadetiste ja toodete osas, ning praktilised tegevused kutsehariduse, meditsiini, kultuuri ja spordi alal.

“Me suhted idasuunas paraku piirduvad marginaalsete kultuuriürituste tasemega. On arusaadav, et poliitiline kliima ei ole selle suuna arendamisele väga kaasaitav. Samas ometi ka meie ettevõtted ekspordivad Venemaalt metsamaterjali ja kaubandussektor muid tooteid,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv.

Ta ütles, et vaevalt on Võrumaa ise teinud kõik endast oleneva, et maakonna põllumajandustooted oleks esindatud idanaabri turul ja et tunduvalt rohkem Venemaa turiste veedaks puhkuse Võrumaal.

“Sidemeid võiks olla ka meie meditsiinil, kutseharidusel ja muidugi spordi ja kultuuri valdkonnas. Eeldades. Et Venemaa saab lähiajal WTO liikmeks ja tulevikus võib oodata ka positiivseid muutusi viisarežiimis, siis Võrumaa geograafilise asendi eelis tõuseks tunduvalt ka välisinvestorite silmis,” lausus Kõiv.

Võru maavanema sõnul tuleb seda perspektiivi ja Võrumaa asendit ning võimalusi arvestades tõsiselt tegutseda juba nüüd ja praegu. Maavanema asjatundjate töögrupi eesmärk on otsida igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalselseks tihendamiseks ning Võrumaale uute töökohtade loomiseks. Andres Kõivu sõnul tuleb edasi liikuda nii välisinvestorite kaasamiseks kui tihedamaks koostööks Venemaaga ning ta peab nende realiseerimisel esmatähtsaks koostööd ja aktiivset infovahetust.

Allikas: Võru maavalitsus

Sänna kultuurimõis kutsub õppima ussikomposti tegemist

Foto: permakultuur.wordpress.lv
Pühapäeval, 19. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpitubade sarjas kompostiussidega tutvumise ja ussikomposti ehitamise õpituba.

Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on kompostimise ekspert ja elanud Eestis juba 15 aastat. Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.

Natuke ussikompostist: «…Ussid töötlevad orgaanilist ainet – sõnnikut ja komposti – palju kiiremini ja täielikumalt, kui mullas sisalduvad mikroorganismid kompostimise protsessis. Neelates koos mullaga suurel hulgal taimseid jäätmeid, lihtümarusse (nematoode), mikroobe, seeni, vetikaid vihmaussid seedivad neid, eritades koos koproliitidega (usside poolt eritatavad mullahunnikud) suurel hulgal huumust, omaenese mikrofloorat, aminohappeid, fermente, vitamiine ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis suruvad alla haigusttekitavat mikrofloorat. Seejuures orgaaniline mass kaotab oma lõhna, hävineb nakatis, omandab granuleeritud vormi ja mulla meeldiva lõhna. Teine usside unikaalne omadus seisneb nende võimes kuivendada ja struktureerida pinnast, läbides seda oma käikudega…»

Õpituba on tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale. Meie poolt on tee ja pisike lõunasöök. Loe edasi: Sänna kultuurimõis kutsub õppima ussikomposti tegemist

Plaanil saab mõõtu võtta vikatiga niitmises

Niitjad Plaanil stardi ootuses. Foto: visitvoru.com
24. juunil kell 13.00 toimub Võrumaal Haanja vallas Plaani külas traditsiooniline käsitsi heinaniitmisvõistlus. Lisaks vikatiga heinaniitmisele on oodata palju muid põnevaid toimetamisi kogu perele.

Tule ja tee tagasivaade aega, mil polnud veel elektriga töötavaid muruniidukeid. Niitmise kvaliteet sõltus tol ajal niitja kogemustest ja hääst vikatist. Kes teab, millal neid oskusi taas vaja läheb!

Sel aastal toimuvad ka töötoad:
– orienteeruvalt kell 13.30 saunaviha tegemine;
– pärast niitmisvõistlust (u 15.15) käsivikati varde panemine, teritamine ning sellega niitmine.

Pealtvaatajatele traditsioonilised jõukatsumised:
· pärjapunumine ja saapaviskamine naistele ning neiudele;
· mitmesugused võistutegemised meestele ja poistele, kommipüüdmine lastele. Loe edasi: Plaanil saab mõõtu võtta vikatiga niitmises

Rõuge muinasmaja ehitusele vajatakse kasetohtu

Rõuge muinasmaja

Võrumaal Rõuge linnamäe vahetus naabruses alustati 2010. aasta suvel eksperimentaalarheoloogilise projektiga, mille raames rekonstrueeritakse rauaaegne elumaja, kasutades selleks autentseid töövahendeid ja -võtteid.
Ka hoone ehitamiseks vajalik materjal peab olema 100% autentne, st looduslik. Hoonele paigaldatakse kahekordne kisklaudadest katus. Et katus korralikult vett peaks, on kahe lauakihi vahele vaja hüdroisolatsiooniks laduda paar kihti kasetohtu, mis on selleks otstarbeks parim looduslik materjal.

Majaehitust vedav Tartu Ülikooli arheoloogia magistrant Viire Pajuste ütles oma abipalves, et katuse ühe viilu mõõtmed on 7 × 3,5 m, seega vajatakse kokku u 130 m² kasetohtu. ” Tohtu tuleksin koos oma meeskonnaga ise koorima. Vajame omanikupoolset nõusolekut,” lisas Pajuste. “Kõik, kes projekti mingil moel toetanud, on meie veebikodu toetajate leheküljel ära märgitud”. Muinasmaja veebikodu asub www.muinasmaja.edicypages.com.

Samuti ootavad muinasmaja ehitajad  infot soode, rabade kohta, kus oleks võimalik suhteliselt väikese vaevaga turbasammalt koguda.

Kutsume koolitusele „Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus“

Eesti kodanikuajakirjanduse selts ja USA saatkond Eestis kutsuvad ajakirjanikke, pressiesindajaid, tudengeid, kooliõpilasi, emakeeleõpetajaid, vallalehtede toimetajaid ja teisi ajakirjandushuvilisi koolitusele „Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus“.

Koolitajaks on Julia Barton (fotol) USA-st. Koolitus toimub Võru maavalitsuse III korruse saalis 15. juunil algusega kell 10.

Koolitaja Julia Bartonil on seljataga 12 aastat töökogemust avalikus raadios. Tema kui hilisema vabakutselise reporteri töid on avaldatud arvukates väljaannetes ja näidatud telesaadetes.

Julia Barton töötab praegu meediakoolitajana Moldovas. Varem on ta käinud ajakirjandustarkusi jagamas ka Venemaal, Ukrainas, Aserbaidžaanis ja Armeenias. Tema professionaalne eesmärk on jätkata reporteri ja toimetajana intuitiivsete lugude ja ideede toomist telesse, trükiajakirjandusse ja veebimeediasse.

Koolituse töökeel on inglise keel, kuid abivajajaid aidatakse arusaamisel. Julia Bartoniga saab suhelda ka vene keeles.

Koolitus on tasuta. Kohvipausidel pakub suupisteid Kolme Sõsara Hõrgutised.

Kuigi eelregistreerimine koolitusele pole kohustuslik, palume päeva paremaks planeerimiseks ennast koolitusele eelnevalt kirja panna kas meiliaadressil elinaallas@gmail.com või Facebookis siin.

Loe edasi: Kutsume koolitusele „Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus“

Sännas saab reedel õppida mandala-juurviljaaia rajamist

Reedel, 10. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis maitsetaime-spiraali ja mandala-juurviljaaia loomine.

Maitsetaime-spiraali kasutamine permakultuuri aiapidamises tähendab kogu looduse potentsiaali kasutuselevõtmist. Spiraalselt taimede kasvatamine täiustab sinu maitsetaimeaeda; ringikujuliselt asetatud kivid hoiavad mulda paigal seal, kuhu oled oma taimed istutanud.

Kivid soojendavad ja hoiavad mulla niiskust. Spiraalselt laotud kõrgem serv annab mitmekesised tingimused, luues suure saagikuse väikese maa-ala peal. Seda on kerge hoida niiskena ja hiljem kerge saaki koguda. Mandala-aed on permakultuuris täiesti tavaline lähenemine, täpselt nagu ka maitsetaimede spiraal.

Mandala-aia kasu:
* peenravahedest on lihtne taimi kätte saada, ilma et trambiks teiste taimede peal.
* ei ole kaevamist ega muud maaharimist
* ala on maksimaalselt produktiivne

Õpituba on tasuta. Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti toetab: Avatud Eesti Fond

Allikas: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Võru maavanem otsib Võrumaa tööpuudusele leevendust

Fotol Võrumaa suurima elanike arvuga omavalitsus - Võru linn. Foto: www.voru.ee

Võru maavanem Andres Kõiv kutsus ellu asjatundjate komisjoni, mille eesmärgiks on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ettevõtlust ergutada. Selleks otsitakse igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalseks tihendamiseks ning uute töökohtade loomiseks.

“Võru maakond ja Võru linn kaotavad juba aastaid oma elujõulisust, olles viimaste aastakümnete jooksul olnud põhimõtteliselt tööjõudoonoriks suurematele Eesti linnadele ja välisriikidele,” ütles Kõiv.

Tema hinnangul ei leia paljud kõrgharidusega inimesed Võrumaal rakendust ja on sunnitud töötama mitte omandatud erialal või lahkuma Võrumaalt.

“Isegi paljud gümnaasiumi- või kutsehariduse omandanud ei saa orienteeruda töötamisele Võrumaal. Väga tihti pole lahenduseks ka ümberõpe, sest töökohti pole üldse, rääkimata mingist valikust,” lausus Kõiv.

Maavanem rõhutab, et paljud maakonna ja Võru linna elanikud on sunnitud seetõttu töötama alaliselt või ajutiselt välisriikides.

Töötuse määr Võru maakonnas oli mullu 14,8 protsenti, see on üks Eesti kõrgemaid. Keskmine palk oli 2009. aastal 660 eurot, see on üks Eesti madalamaid.

“Sellise olukorra jätkumise tulemuseks on Võrumaa täielik ääremaastumine ja seda vaatamata oma soodsale geograafilisele asendile, võrdlemisi tasemel infrastruktuurile, inimpotentsiaalile ja suurepärasele looduslikule potentsiaalile. On ilmselt viimane aeg need Võrumaa eelised püüda kasutusele võtta,” ütles Kõiv.

Töörühma juhib maavanem ise, tema asetäitja on maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas. Töörühma kuuluvad veel Võru linnapea Jüri Kaver, Võrumaa Arenguagentuuri juhataja Jako Jaagu, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Kaido Kallas, Võru linnavolikogu liikmed Tõnu Kulla ja Enn Tupp, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ning piiriülese projekti MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevjuht Ain Jõesalu.

Lisainfo: Andres Kõiv , Võru maavanem, tel 521 7585.

Võru linn müüb maha ASi Võru Soojus

Eile peetud Võru linnavolikogu istungil otsustati panna müüki AS Võru Soojus. Ettevõtte müügist saadava raha eest on linnal plaanis vähendada võlakoormust.

„Kui avalik enampakkumine kulgeb edukalt, annab see Võrule võimaluse ka tulevikus kasutada euroraha linna arengu hüvanguks. Praeguse laenukoormuse juures on see üsna raske,“ kommenteeris Võru abilinnapea Innar Mäesalu

100 protsenti AS Võru Soojus aktsiatest võõrandatakse kirjalikul avalikul enampakkumisel
alghinnaga 4,5 miljonit eurot.

Lisainfo: Innar Mäesalu, tel 5648 0360.

Marianne Mett

Laupäeval saab osaleda Rogosis
unustatud mõisate külastusmängus

Selle aasta esimene unustatud mõisate külastusmängu päevale toimub Rogosi mõisas 11. juunil. Mõis avab uksed juba hommikul kell 10.

Päeva teemaks on “Võro kiil ja võro miil”. Võimalus on õppida koos Suleviga võro kiilt, kuulata ja laulda koos Haanjamaa lastega. Annikaga saab koos meisterdada uma leibä.

Oodata on ka vahvat näitemängu poiste esituses “Õigus kõnõlda”. Igal täistunnil viivad giidid põnevatele radadele Rogosi mõisas. Ja loomulikult on igasugu muid üllatusi!

Täpsema kava saab alla laadida siit: Unustatud mõisad 11. juuni

Aeg on end Rõuge kummipaadirallile kirja panna

Juba 14. korda kutsub Rõuge noorteklubi kõiki aktiivse eluviisiga inimesi Rõugesse osa saama  järjekordsest veepoest. See on kogupereüritus erinevate mängude ja võistlustega. Päeva kulminatsiooniks on Rõuge viiel järvel toimuv kummipaadiralli, millest osa võtmiseks on vaja kummipaati, päästeveste, toredat kaaslast paariliseks ja head tuju.

Õhtusel peol esinevad ansamblid Regatt, Traffic ja Getter Jaani. 

Rõuge veepidu ja paadiralli toimub tänavu 2. juulil. 

Et kindlustada endale koht ja kena number paadiralli stardis, on aeg registreeruda!

Kliki kohe SIIN ja pane oma paatkond kirja!

Seo riidi võro ja seto keele päiv

Seminär riidi, 10. piimäkuul 2011 Piusa ürgoru puhkemajan.

Kava:
10.00 Kokkosaaminõ.
10.15 Alostus, päälenakkaminõ.
10.30 Aare Hõrn. Uma keele kõnõlõmisõst uma elo kogõmuisi põhjal.
10.45 Urmas Kalla. Üts lugu uma keeleni jõudmisõst uman elon.
10.50 Sulev Iva. Kõnõlõq umal maal õnnõ umma kiilt: latsõga, naasõga, ammõtniguga, noorõ müüjänäioga! Nä saavaq arvo külh, annaq näile võimalus!
10.55 Ilmar Vananurm. Umma kiilt piä-i häbenemä.
11.00 Agu Vissel. Otav jutt kiräkeelest ja kallis jutt kynõlamisest.
11.05 Ali Kikkas. Seto keelest läbi aastate.
11.10 Triinu Ojar. ELDIA keeleuurmise grupi-intervjuudest võro ja seto kogokunnan.
11.15 Kaido Kama. Kodo ei olõ keele hoitja.
11.20 Mariko Faster. Keelepesä või pästä keele.
11.25 Vello Jüriöö. Uma kiil (seto kiil) koolih. 
11.30 Evar Saar. Määnest kiilt om pakut võro keele standardi alussõs?
Õie Sarv. Seto keele opmisõst – kinkõ perrä opit kiilt?
11.45 Kaido Kama. Võru sõnnuga eesti kiil ja eesti sõnnuga võru kiil.
11.50 Ilmar Vananurm. Segünenü kiil om kimmäs.
11.55 Sulev Iva. Võro kiil um ku käändliganõ mõtsauja, miä holisas pehmehe kalgõ kivve pitehn.
12.00 Urmas Kalla. Uma kandi keelejuuni alalõhoituminõ Räpinä ja Põlva khk keelen.
12.05 Kalle Eller. Kas om võimalik arenda võro kiilt, et egä maanuka umaperäline pruuk alalõ püsüs?12.15 Vaih ja kohviserpämine.
12.45 Sulev Iva, Kaido Kama. Võro ja seto kiräviisest.
13.00 Ilmar Vananurm. Kodokiilt panda-i raamõ sisse!
13.05 Evar Saar. Väiku keele kiräviis – kirotaja piät saama täpsät ja laabsat esiq timmi.
13.10 Triin Iva. Kõnnõkiil ja kiräkiil.
13.15 Tõnu Tender. Linnamehe arvamisi võro keele kõnelemisest ja kirjutamisest.
13.20 Paul Hagu. Võro-seto ütisortograafiast.
13.25 Ülle Harju. Uma Leht ja võro keele kirjapandminõ.
13.30 Triinu Ojar. ELDIA uurmise ankeedi võrokõisi lisaküsümisest kiräviie kottalõ.
13.35 Sulev Iva. Kirodaq lihtsähe, julgõhe, selgehe!
13.40 Kaido Kama. Kelle uma om kiräkiil?
13.45 Arotusõ’ kõigi kolmõ teema kottalõ.
15.00 Vaih ja supisüümine.
15.30 Arotuisi kokkovõttõ’.
16.00 Suurõmbidõ tsihte ütine kokkolepmine.
17.30 Kodominek.

Kõrraldaja’: Seto Instituut, Setomaa Valdade Liit, Võro Instituut, Võro Selts VKKF

Teedüs: Triinu Ojar, tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.ee

Võru linna teenetemärgi pälvis Valter-Ivar-Jüri Pärg

Jüri Pärg. Foto: Elukiri

Võru linnavolikogu otsuse kohaselt omistatakse tänavu Võru linna teenetemärk mainekale lauljale Valter-Ivar-Jüri Pärgile (esinejanimega Jüri Pärg).

„Võru linnast pärit laulja Jüri Pärg on pälvinud tähelepanu laulukultuuri edendamise ning Võru linna
nime viimise eest laia maailma,“ kommenteeris linnapea Jüri Kaver. Ta on andnud meeldejäävaid soolokontserte ning üles astunud solistina koos Võru meeskoori ja sümfoniett-estraadiorkestriga.

Sel aastal oma 80. sünnipäeva tähistanud Jüri Pärg on laulnud Estonia teatri ooperikooris ning teinud etendustes kaasa ka väiksemaid rolle. 1959. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Jüri Pärg on väga produktiivne olnud helisalvestiste väljaandmisel.

„Jüri Pärgile tuleb ainult au anda, kuna maestro suudab nii kõrges eas tipptasemel esinemisi korraldada. Südantsoojendav on, et Jüri Pärg ei ole unustanud oma sünnilinna ja kodulava,“ sõnas linnapea.

Võru linna teenetemärki hakati välja andma alates 1994. aastast ning seni on see omistatud 26le
inimesele. Teenetemärk omistatakse füüsilisele isikule Võru linnale osutatud teenete eest või
linnapoolse erilise austusavaldusena. Teenetemärk antakse üle Võru linna sünnipäeval 21. augustil.

Marianne Mett

Tulekul on Mõniste kodukandipäevad ja valla 20. aasta juubel

Mõniste kodukandipäevad toimuvad kord viie aasta jooksul. Tänavu toimuvad need 25. juunil koos Mõniste valla 20. aasta juubeli tähistamisega.

Mõniste kodukandipäevade kava:

Osalejate registreerimine

12.00 pidulik kontsert-aktus rahvamajas

14.00 külaliste pidulik vastuvõtt koolimajas ja ühissupp Mõniste muuseumis

15.00 näituse avamine Mõniste muuseumis

15.45 ringsõit kõigile soovijatele valla vaatamisväärsuste ja tähtsate paikade külastamiseks (suur buss).

17.00 Mõniste muuseumi etendus „Kiviaeg“ Mõniste pargis

18.00 tutvumine Mõniste pargiga

19.00 kontsert rahvamaja taidlejatelt pargi välilaval

20.00 simman Mõniste kapelli ja ansambli GEM saatel

21.30 tule süütamine

Simman jätkub…

Üritus kõigile tasuta! Pargis puhvet ning kohaliku käsitöö ja toidu müük.

Kogu päeva vältel on võimalik külastada Alaveski loomaparki, pilet 2 eurot, lastele 1 euro.

Bussiringid 25. juunil

kell 10.30 Vastse – Roosa – Mõniste – Ahelo – Saru LT ––Kuutsi –  Karisöödi – Kuutsi.

kell 15.00 võimalik saada bussiga tagasi koju.

kell 22.30 väljub buss Mõniste pargist marsruudil Mõniste – Ahelo – Saru LT –– Karisöödi – Kuutsi – Vastse –Roosa.

Sännas saab neljapäeval õppida multšimist

Neljapäeval, 9. juunil algusega kell 10.00 toimub permakultuuri õpitubade sarjas kartulimaa tegemine ja kartuli istutamine (papi peale põhu alla).

Kuna nii mulla kündmine kui ka kaevamine lõhub mulla struktuuri ning pöörab väheviljaka mullakihi üles, siis soovitab permakultuur multšimist. Ehk teisisõnu näeks kartulipanek välja nii, et kartul asetatakse maapinnale ning multšitakse kõikvõimaliku orgaanikaga alates põhust lõpetades niidetud muruga. Ja sügisel võetakse selle kihi alt korralik kartulisaak.

Milles seisneb siis multšimise ime? Mingit imet tegelikult polegi. Multš hoiab lihtsalt mulla niiske ja jaheda, vihmahood ei peksa multšiga kaetud mulda kinni ega takista seetõttu hapniku juurdepääsu.

Kuid loomulikult pole kartul ainus kultuur, mida saab kasvatada. Ainult orgaanikaga multšides saab kasvatada kõikvõimalikke ettekasvatud taimi, nagu näiteks kurgid ja kapsad.”

Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Õpituba on tasuta, projekti toetab Avatud Eesti Fond.

Allikas: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Tulkõ täämbä Hänilast kullõma

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om Hänilane, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Veeroja Eda. Foto: Uma Leht
«Mu ku põliselänigu õigus om ellä traditsioonilist ello ja Euroopa Liidu nõudmisõ saa ai tuud õigust är võtta!» pahandas Mooska turismitalo pidäjä Veeroja Eda Haanimaalt tuu pääle, et veterinaarammõtnigu ei lupa täl müvvä sannan suidsutõdut lihha.

«Olõ nõuh, et saa-i tetä savvulihha müügi jaos tuuh sannah, koh ma hinnäst mõsõ,» kõnõl’ Veeroja Eda ja om nõuh tegemä vahtsõ sanna liha suidsutamisõ jaos. A ku tä perrä küsse, et kas taa sann sõs tunnustõdas är, et sääl võit suidsulihha tetä, vastas’ veterinaar- ja toiduammõt, et mitte mändselgi juhul – ei ollõv säänest pretsedenti (säänest õigust olõ-i kiäki küsünü egä saanu).

Põllumajandusministeeriümi toidu- ja veterinaarosakunna toiduohutusõ büroo pääas’atundja Peipmani Elsa ütel’ pahandamisõ pääle: «Perändilise söögi tegemise puhul või tehnoloogilinõ plaan 19. saandist peri olla, a 21. saandi tegijä piät olõma kimmäs, et tä pakk süüjäle oholda süüki.»

Eestih om õnnõ paar ettevõtõt, kiä omma hinnäst savvutõdu kraami tegijäs üles andnu ja tegevä tuud kraami eräle savvuahoh. «Ku eläjist tettüt süüki tahetas anda tõisilõ ümbretüütäjile, mitte süüjäle, sõs piät ettevõtõ olõma tunnustõt,» ütel’ Peipmani Elsa. Tunnustõt tähendäs muu siäh tuud, et tuu ruumi saina, koh süüki tetäs, tohe-i olla puust ja sainu piät kõgõ mõskma. Söögi tegemises piät pruukma õnnõ rossõvabast terässest anomit, samah tarõh piät olõma kraanikauss jne. Loe edasi: Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Sännas näeb väärt filme

Juunikuus saab Võrumaal Sänna kultuurimõisas neljal korral kino näha. Esimene filmiõhtu toimub juba sel kolmapäeval, 8. juunil, algusega kell 21. Ekraanile tuleb Eesti režissööride Andres Maimiku ja Rain Tolki must komöödia “Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta”.
Peaosades Guido Kangur, Roman Baskin, Ene Järvis, Jüri Vlassov, Harri Kõrvits ja Enn Klooren.

Järgmine filmiõhtu on juba sel laupäeval, 11. juunil, algusega kell 18. Näha saab dokumentaalfilmi “Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu”. Film on valminud Austraalias septembris 2010 ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega.

Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=-sDmbbqsGIg

Kolmapäeval 15. juunil algusega kell 21 on taas kinoõhtu. Esitlusele tuleb film “Kuku: mina jään ellu“. See on portreefilm dramaatilise saatusega eesti filmi suurkujust Arvo Kukumäest, kes hakkab üles ehitama oma laiali lagunenud elu. Filmi tegid Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi.

Neljanda filmiõhtu detailid jätavad korraldajad veel saladuseks.

Lõuna-Eesti memmed ja taadid pidutsesid Otepääl

Eesti lipu päeval peeti Otepääl  Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu “Kaunistame oma kojad”. Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonna hulgas olid kõige arvukamalt esindatud Viljandimaa lauljad, tantsijad ja pillimängijad.

 Otepää kirikus toimus Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäevale ja Willem Reimani 150 sünniaastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus. Jumalateenistuse järel esinesid Lõuna Eesti memme-taadi  suvepeo koorid ja ansamblid kontserdiga.

Nelja maakonna suvepeole eelnes Viljandimaa memme-taadi suvepidu 29. mail Karksi-Nuias.  Viljandi maavalituse kultuuri peaspetsialist Kati Grauberg-Longhursti sõnul prooviti seal kogu Otepääle planeeritud programm läbi. Karksi-Nuias  tegi kaasa neli kapelli, kaheksa lauluansamblit ja 18 tantsukollektiivi. Kapellides mängis 21 inimest, lauljaid oli 76 ja tantsijaid 218. Samad kollektiivid astusid üles ka Otepääl.
Kati Grauberg-Longhurst

Haanja avab juulis külalistele oma suitsusaunad

 Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus traditsiooniline suitsusaun on ikka veel oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanjamaa suitsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad  jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

 Haanjamaa saunaomanikud võõrustavad 23.-30. juulini toimuval Haanjamaa suitsusauna nädalal pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. 

Suitsusauna nädalat ilmestav akustiline muusika selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.

 Suitsusauna nädala täpsem ja arenev kava on juunist kodulehtedel www.savvusann.eu ja www.haanja.eu

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga sel päeval avatud Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80 – 90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!).  Lõunatoit valmistatakse saunaperega koos: lihtne tervislik kohalik ja saunapere traditsioonide kohane. Toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja.  Anna oma huvist juba täna teada. Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks.

Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta  leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.

Sänna Kultuurimõis kuulutab välja uue eluga asjade konkursi

Konkursile oodatakse asju, mis on tehtud pruugitud kraamist, igapäevaselt tarvilikud, huvitavad ja omanäolised.

Asja pakkumiseks helista 58203730 (Liis) või kirjuta e-posti aadressile kultuurimois@kultuuritehas.ee või saada tavaline kiri aadressile “Sänna Kultuurimõis, Sänna, Rõuge vald, 66710 Võrumaa”. Meie tuleme teeme pilti  ja küsime kuidas asi alguse sai.  Töid oodatakse  15. juunini 2011. Huvitavamatest asjadest trükitakse rändav fotonäitus. Kõik saadetud tööd riputatakse Sänna Kultuurimõisa kodulehele.  Auhinnaks  talgupäev töö autori juures! Konkrussi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.