8-10 juulil peetakse Haanjas IBU Cross Cup 1 Biathlon. Laskejooksuvõistlusest võtavad osa üheksa riigi sportlased.
Laupäeval jooksevad naised ja naisjuuniorid 3 kilomeetri sprindidistantsi ning mehed ja meesjuuniorid 4 kilomeetri sprindidistantsi.
Pühapäeval võisteldakse viitstardist (naised 5 km ja mehed 6 km).
Haanja võõrustab IBU karika suvevõistlust juba teist korda, esimest korda oldi korraldajad 2008. aastal.
Lava pääle saa Krabi külätiatri vahtsõnõ suvõtükk “ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK”. Esietendüs om 9. juulil kell 20.00 Paganamaa päivil.
“Kolmõ musketäri ja noidõ tegemisi arvati ti´kõik tiidvät. Tuu lugu juhtu nii pallu aastid tagasi, et kes tuud iks nii täpsele inämb mäletäs. Mi´mäletämist müüdä oll tuu lugu täpselt sääne. Ku ti´arvati tõisildõ…siss meil om ÜTSKÕIK, ” seletäs Mürgi Marje.
Täpsemb teedüs külätiatri kodulehe pääl.
Sel nädalavahetusel toimub Võrumaal Rogosi mõisas meie koduveinitegijate meistriklass, millest saavad osa võtta nii veini valmistajad kui degusteerijad.
Unustatud mõisate raames on Rogosi mõisas huvilistel võimalik degusteerida koduveine ning toimub koduveinide meistriklass.
Laupäeval toimuvat meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Räägitakse sellest, millest saab koduveini teha, kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada ja kuidas veini kääritada. Koduveini meistriklass algab laupäeval kell 12.
Pühapäeval saavad huvilised kohtuda koduveinimeistritega ja maitsta erinevaid koduveine. Tavapäraste veinide kõrval võib mekkida ka veini rabarberi ja võililleveini.
Koos valitakse ka mõisa vein. „Me ei soovi valida lihtsalt parimat veini,“ ütles Rogosi mõisa perenaine Anneli Luisk. „Tahame valida näiteks mõisahärra ja mõisaproua või ka toapoisi veini.“
Veinipäevade külalised saavad külastada ka mitmesajaaastast Rogosi mõisa veinikeldrit. Mõisa veinikeldris on avatud näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.
Laupäeval on Rogosi mõis külastajatele avatud kella 9 -14ni ja pühapäeval kell 11-18.40. Igal täistunnil algab mõisas ringkäik koos giidiga.
Haanja vallas Ruusmäel asuv Rogosi mõisa näol on tegu Eestis haruldase kastellikompleksiga. Rogosi mõisa veinikeldri tagumises osas asub üks selle mõisa vanemaid ja väärtuslikemaid vaatamisväärsusi, veinipudelite hoidmise sein või koguni seinastik.
Veinipäevi rahastakse programmi INTERREG IV A projektist „ International Food and Activity Tourism”. Need on osa Võrumaa UMA MEKI sarja kohaliku ja mahetoidu üritustest sel suvel.
El escritor estonio Jan Beltrán nace en el año 1970. Ha vivido en Helsinki, Lisboa y los últimos seis años en Barcelona. Su pasión como escritor es investigar los destinos e historias de la gente y sus engranajes históricos.
La primera novela de Beltrán fue publicada en Estonia en el verano de 2009 y ha sido un “best seller” que ha recibido gran atención por parte de lectores y críticos. La misma obra fue nominada para el gran premio literario de Betti Alver. Año pasado fue publicada en Estonia otra novela de Jan Beltrán, “Nora”, que cuenta sobre la vida de una prostituta. “Nora” también tenía mucho éxito y está nominado a una de las mejores novelas del año. En este año será publicado en Estonia novela de Jan Beltrán „Abondonado por los Dioses“que habla sobre soledad, amor y muerte en Lisboa.
“La mala vida” es una novela basada en una historia real y trata entre otros temas las tres dictaduras – Franco, la Unión Soviética y la Iglesia Católica – habla también del destino, los valores, la falsa moral y los secretos humanos. El entorno geográfico de la novela es muy amplio: los protagonistas de la obra abarcan varios países europeos y México. “La mala vida” está llena de brillantes retratos y eventos históricos que en mayor o menor medida están relacionados con las historias protagonistas. “La mala vida” está escrita con palabras de los mismos protagonistas – su destino, manera de hablar y mentalidad son auténticos, sin deformaciones. Lo mismo para escenas más atrevidas y pervertidas. Por esta razón para algunos lectores la novela podría parecer demasiado rígida y causar sentimientos ambivalentes. Loe edasi: El escritor estonio en Barcelona
Võru kodutute loomade varjupaigas ootab hoolitsevat peremeest või perenaist 16 koera, 82 kassi ja üks asenduskodus viibiv viirpapagoi. Üks õnnelik koer nimega Graise leidis endale kodu just eile.
Varjupaiga töötaja Relika Rehemetsa sõnul leiavadki just koerad sagedamini endale uue kodu kui kassid. Nii läksid juunikuus uude koju kuus koera ja kolm kassi. “See, kui kaua loom varjupaigas olema peab, sõltub loomast endast,” märkis Rehemets. Sõbralikud ja noored loomad leiavad tavaliselt endale uued peremehed. Enamasti vaadatakse koerad internetis oleval kodulehel üle ja tullakse siis juba tahtma konkreetset koera või kassi.
Hetkel on varjupaiga üks vanimaid olijaid koer Rex, kes on päris oma koduta juba kolmandat aastat. Võõrast nähes Rex haugub oma aedikus ja hüppab kõrgele üles jättes kurja ja ähvardava koera mulje, kuid tegelikult on ta Rehemetsa sõnul varjupaiga üks parimaid koeri. “Ta alguses lihtsalt ei usalda võõraid,” ütles Rehemets.
16. juuli lõunaajal läheb Võrumaal Rõuge vallas Viitinas taas lahti kuuritsapüügivõistlus.
Tunnise võistlusaja jooksul püütud kalad kaalutakse üle ja nii selgub võitjameeskond. Kohapeal valmistab Rõuge sepp eriauhinna suurima kala püüdjale.
Kell 18.30 autasustamine ja püütud kalade oksjon. Eriauhinna saab stiilseima kostüümi kandja. Õhtu jätkub simmaniga, tantsuks mängib ansambel KTK. Oskusi saab proovida mudamaadluses.
Korraldaja on Viitina külaselts. Rohkem infot: www.viitina.ee
9. juulil algusega kell 11 toimub Sänna kultuurimõisas järjekordne permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis: vett säästvad lahendused kodus – kuivkäimla ehitamine.
Koolitust juhendab Peep Tobreluts, kes on ökoehitusest huvitunud juba 15 aastat. Peep on Soome käimlaühingu (www.huussi.net) esindaja Eestis. Ta teeb tihedat koostööd nii kodumaiste ökoehitajate kui ka rahvusvaheliste erialaühingutega.
Registreerimine: ieva.dubanevica@gmail.com või tel 5608 3757 (Ieva Dubanevica).
Rohkem infot: http://permakultuur.wordpress.lv/
Mõniste vallas asuv Vastse-Roosa küla peab 6. augustil külapäeva ja tähistab samas ka algkooli 75. sünnipäeva. Päev algab keskpäeval endise koolimaja juurest piduliku aktusega, avatakse mälestuskivi ja näha saab külaseltsi näiteringi etendust “Tantsuprofessor”. Kavas on ka tordi ja ühissupi söömine ning simman ansamblitega “MTJ” ja “Küla Karla”
Osavõtumaks kogu päevaks on 7 eurot, simmanipilet eraldi maksab 2 eurot. Raha tuleks tasuda hiljemalt 25. juuliks MTÜ Vastse-Roosa Külaseltsi arvele (Swedbank a/a 22 105 250 8999)
Kontaktisikuks on külaseltsi juhatuse liige Ave Maileht (ave.maileht@gmail.com)
Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.
Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!
21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval
Tutvu kogu Tartu programmiga siin!
Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!
Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.
Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).
06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava
Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!
Võrumaal, Haanja vallas, Luutsniku külas toimub reedel, 22. juulil kodukandipäev.
KAVA:
12.oo-14.oo Kogunemine
Avatud töökojad: eksootilised väikeloomad; tervisetuba; meenutame vanu aegu.
Lastele eraldi töötoad: näomaalingud; ratsutamine; lauamängud.
14.oo Kodukandipäeva ja mälestuskivi avamine lipu heiskamisega. Kontsert. Sõnavõtud. Tervitused. Eeskava.
15.3o Töötoad, vaba aeg. Meeleoluks mängib Ansambel Mesipuu. Karaoke.
17.oo Kehakinnitamine. Kohapeal võimalik osta suupisteid ja sooja toitu. Vaba aeg. Ansambel jätkab.
19.oo Hobuetendus: Võrumaa muinasjutt.
19.3o Esineb Norra folklooriansambel. Rohkem infot välisesinejate kohta.
Kodukandipäev jätkub Simmaniga koos välisesinejatega (Norra, Prantsuse ja Läti folklooriansamblid) Haanja Tantsu Mängu Laulu Seltsi eestvedamisel.
Sissepääs: päevapilet on täiskasvanule €3 ja lapsele €1.
Toetajad: Haanja Vallavalitus, Kohalik Omaalgatuse Programm ja üksikannetajad.
Korraldaja: MTÜ Luutsniku Külaselts
Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:
Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut
E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu
Algused 20.00
Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.
Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!
17. juulil peetakse Haanjas Suurel Munamäel vaatetorni sünnipäeva.
Kava:
Kell 12 tantsib Pühalepa Naistekoja naisrühm Hiiumaalt.
Kell 13 kontsert „Suure mäe vägised“, sooduspilet €10 ja täispilet €14 müügil kohapeal.
Kell 15 programm Salduse (Läti) kultuurimajalt:
Vaatetorn ja tornikohvik on avatud kell 10-20. Sissepääs torni on tasuta!
25. juunist 2. juulini toimusid Urvaste vallas Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste Instituudi etnoloogia osakonna välitööd, mille käigus koguti kohalikelt elanikelt infot tänapäevase saunakultuuri kohta. Ettevõtmisega toetatakse ka 2010. aastal hoogustunud Võru Seltsi ja Võru Instituudi eestvõttel läbi viidud Vana Võrumaa suitsusaunauuringuid, kuna eraldi koguti teavet suitsusaunade ja nendega seotud teadmiste, kombestiku ja väärtushinnangute kohta (vt ka www.savvusann.ee ja Eesti vaimse kulturipärandi nimistu http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/). 2010. aasta juunis-juulis uuriti etnoloogia osakonna poolt esmakordselt tänapäevast saunakultuuri Võru vallas ja selle käigus kogutud andmete põhjal valmis käesoleval kevadel ka bakalaureusuetöö. Suitsusauna-ehitust käsitlev lõputöö kaitsti sel kevadel ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.
Etnoloogia osakonna välitööde käigus kohalike inimeste küsitlemiseks koostatud küsimuskava selgroona oli kasutusel etnograaf Tamara Habichti saunade ehitust ja kasutust käsitlev küsimustik 1960-ndatest, mille põhiteemasid täiendati arvestades tänapäevast kultuurisituatsiooni. Selline lähenemine annab ühtlasi hea võimaluse võrrelda kaasaegseid välitööandmeid Eesti Rahva Muuseumis juba olemasolevate arhiivimaterjalidega ning tuua selgemini välja olulisemaid muutusi, mis viimase 40 aasta jooksul Võrumaa saunakultuuris aset on leidnud.
Välitöödel veedetud nädala jooksul intervjueeris 11 üliõpilast ligi 160 informanti, rohkelt tehti ka fotosid Urvaste kandi eriilmelistest saunadest. Saunateemat ei oleks olnud võimalik uurida ilma kohalikke saunamõnusid oma nahal järele proovimata – välitööde praktika algas kohaliku suitsauna leili nautimisega ja käe harjutamisega saunavihtade tegemisel, praktika käigus käisid mõned tudengid ka ühes piirkonna koobassaunas. Tudengite elupaigaks oli Urvaste Seltsimaja, ringi liiguti jalgratastel. Kogumistöös osales ka üks üliõpilane TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse erialalt.
Eeloleval sügisel on etnoloogia osakonnal koostöös Võru Seltsi ja Urvaste Külade Seltsiga plaanis korraldada ülevaatlik seminar, milles tudengid pakuvad kohalikele elanikele ülevaate välitööde käigus kuuldust, nähtust ja kogetust. Välitööde materjalid (litereeritud intervjuud ja fotod, kaardistatud suitsusaunad) korrastatakse sügise jooksul ja antakse aasta lõpul üle Võru Instituudile.
Ester Võsu
etnoloogia teadur
Tartu Ülikool
Määne kingitüs tege meele rõõmsas ja jääs pikäs aos miilde? Umanimeline võrokiilse sildiga autošampoon!
«Olõ esäle mitu aastat sünnüpääväs suurõ autušampooni kinknü, selle et käümi esi kah timä man maal autut mõskman. Seokõrd mõtli, et kirota šampooni pruukmisõ oppusõ kah,» seletäs Rauba Karin (32).
Et Karini esä Kalev kõnõlõs sõpru-tutvidõga ja muidoki ka ummi vanõmbidõga võro kiilt, sõs tull’gi Karinil mõtõ võrokiilne oppus tetä.
Võro keele mõistmisõ iist ütles tä suurõ teno umalõ memmele (vanaimäle). Karin tege tüüd üten Võro liina reklaamibüroon, kon omma hää trükmismassina. Tuuperäst sai tä šampooni pruukmisõ oppusõ ka vällänägemise poolõst uhkõ ja kirivä tetä.
Midä esä kingitüsest arvas’? «Hää miil oll’,» vastas Karin.
Harju Ülle, Uma Leht
9. juulil kell 12 KODUVEINIDE MEISTRIKLASS:
– millest kõigest saab koduveini teha (porgand, rabarber, võilillesiirup jne), kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas neist mahla kätte saada.
– metsik käärimine versus kultuurpärmiga käärimine. Mis täpselt toimub käärimise ajal veinis, kuidas käärimist lõpetada ja veini selitada. Mida veel veinidesse lisatakse.
13.45 – kerge eine
14.00 – mõisaga tutvumine, mõisa veinikeldri külastus
15.00 – millega ja mida saab veinis mõõta – hüdromeetri kasutamine, suhkru hulga reguleerimine, ph määramine, veini kanguse määramine. Erinevate mõõdikute kasutamine. Muud vajalikud tarvikud veinitegemise juures.
16.00 – Maalehe väljaantud raamatu “Koduveini aabits” esitlus.
Meistriklassis osalevate veinimeistrite tehtud veinide maitsmine ja hindamine, veinikõrvase maitsmine. Meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.
Tore, kui teatate oma tulekust ette e-kirjaga Eda.Veeroja@gmail.com
10. juulil toimuvad kogu päeva vältel kohtumised koduveinimeistritega, võimalus on maitsta erinevaid koduveine, avatud on veinikõrvaseks sobivate kohalike toodete müük, näha saab koduloomi, toimub mõisa veini valimine.
Kell 15 on kammerkontsert.
Mõisa veinikeldris on väljas näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.
Igal täistunnil toimub Rogosi mõisa tutvustus ja jalutuskäik koos giidiga.
9. juulil on mõis avatud kella 11-14,10. juulil kella 11–18.40.
Avatud on ka Rogosi mõisa kohvik!
Kohtumiseni Rogosi mõisas!
12. juulil klell 16 toimub Urvaste seltsimajas kitsejuustu õpituba. Õpitakse tegema juustu: naturaalset, ürtidega ja köömnetega. Saab mekkida ka juba valminud juustu. Juhendab Helina Kärgenberg. Info ja registreerimine tel 529 2373 (Anne), e-mail: klaar.anne@gmail.com
Õpitoa maksumus on 5 eurot. Kohtumiseni!
Määne kingitüs tege meele rõõmsas ja jääs pikäs aos miilde? Umanimeline võrokiilse sildiga autošampoon!
«Olõ esäle mitu aastat sünnüpääväs suurõ autušampooni kinknü, selle et käümi esi kah timä man maal autut mõskman. Seokõrd mõtli, et kirota šampooni pruukmisõ oppusõ kah,» seletäs Rauba Karin (32).
Et Karini esä Kalev kõnõlõs sõpru-tutvidõga ja muidoki ka ummi vanõmbidõga võro kiilt, sõs tull’gi Karinil mõtõ võrokiilne oppus tetä.
Võro keele mõistmisõ iist ütles tä suurõ teno umalõ memmele (vanaimäle).
Karin tege tüüd üten Võro liina reklaamibüroon, kon omma hää trükmismassina. Tuuperäst sai tä šampooni pruukmisõ oppusõ ka vällänägemise poolõst uhkõ ja kirivä tetä.
Midä esä kingitüsest arvas’? «Hää miil oll’,» vastas Karin.
Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
Juba neljandat korda toimub Rõuge veepeo raames 2. juulil isemeisterdatud veesõidukite konkurss. Konkursist võivad osa võtta kõik, kes on meisterdanud sõiduki, mis püsib vee peal, liigub seal edasi ning ei muutu ohtlikuks ei selle kasutajatele ega pealtvaatajatele.
Vii omameisterdatud veesõiduk Rõuge Suurjärve randa enne lõunat, sest juba kell 14 algab veesõidukite konkurss, kus kõik meistriteosed pannakse proovile väikesel võidusõidul. Masinate praktilisust ja silmailu hindavad kohtunikud.
Meisterdamise vaev saab tasutud – auhindu jagub kõigile osavõtjatele. Peaauhinnaks on K-Rauta kaupluse väljapandud survepesur Kärcher.
Pärast võistlust jäävad sõidukid mõneks kaldale, kus huvilistel on võimalus neid lähemalt uurida ning järgmiseks aastaks ideid koguda. Enne õhtut peab iga võistleja tagama oma sõiduki ohutu ja jäägitu eemaldamise võistluspaigalt.
Täpsemad reeglid leiad paadiralli kodulehelt: www.rauge.ee/paadiralli
Eestimaa ühes kauneimas paigas – Rõuge Ööbikuorus – toimub tänavu esmakordselt kahepäevane üritus kogu perele: 9.-10. juulil saab teoks Rõuge laada- ja kalaralli.
Rallil pakutakse põnevaid ja vaatemängulisi tegevusi igale maitsele. Kohalikku käsitööd, talutoodangut, kodus valmistatud pirukaid, mett ja kõike muud vajalikku saab osta laadalt.
Löö kaasa kalarallil, mille käigus kalamehed ja -naised tuiskavad Ööbikuoru servalt alla Rõuge kolmele järvele, et püüda välja kõige suurem kala ja saada kroonitud Rõuge Vetevanaks. Kalaralli algus on laupäeval, 9. juulil kell 9, registreerumine algab tund aega varem.
Osale mammutijahis, orienteeru suitsusaunaralli käigus mööda Võrumaa turismitalusid, taltsuta rodeohärga ja valmista oma perele kauneim tort. Lisaks keedetakse laadal uhhaad, grillitakse kala, lastakse sihtmärke, hüpatakse batuudil ja keereldakse veepallides.
Laupäeva õhtu lõpetavad ansambel „Visiit“ ja disko. Pühapäeval tutvustab pärimuskultuuri Võru linnateater etendusega „Võrumaa rituaalid vol 2“.
Kui sa tahad lihtsalt puhata, siis võid kogu selle aja hoopiski pikutada murul, lugeda raamatut ja vaadelda laadamelu.
Leia ennast Rõuges! Saa osa ilusast loodusest ja haaravatest tegevustest!
Tule oma telgiga meie juurde laagrisse! Telkimisala on tasuta.
Vaata laada programmi ja loe võistluste kohta rohkem www.laadaralli.eu.
Saatse muuseum, Seto talumuuseum Värskas ja Obinitsa Seto muuseumitare käivitasid jaanilaupäevast külastusmängu, millega soovitavad Setomaa külalistel suve jooksul läbi käia kõik kolm muuseumi. Külastusmäng kestab augusti lõpuni.
Külastusmängus osalemine on lihtne. Külastades üht muuseumi, saab piletiga kaasa järjehoidja, millele tuleks järgmistes muuseumides piletit ostes küsida tempel. Kui järjehoidjale on kogunenud kõigi kolme muuseumi templid, saab viimases muuseumis väikese üllatuse.
Kõik huvilised on oodatud osa saama Gruusia kultuurist sel nädalal Noorte Ideekohvikus Rõuge keskuses. Gruusia kultuuri tutvustavad vabatahtlikud Zviadi ja Giga.
Teisipäeval, 28.juunil kell 18.30 – Gruusia esitlus ja tantsud (noortekeskuses)
Kolmapäeval, 29.juunil kell 13-15 – menüüs “khachapuri”
Neljapäeval, 30.juunil kell 13- 15 – menüüs magusad koogid ja “churchxela”
Reedel, 1.juulil kell 13-15 – menüüs “xinkali” ja šašlõkk.
Laupäeval, 2.juulil onkohvik suletud seoses Rõuge veepeo ja paadiralli toimumisega.
Pühapäeval, 3.juulil on kohvik avatud.
Rõuge Noorteklubi
Info: Kerli Kõiv, tel 5560 3988.
Võru maakonna “Kaunis kodu 2011” konkursile esitasid kohalikud omavalitsused kokku 19 kaunist koduaeda ja muud objekti. Mõniste vald esitas viis objekti, Võru vald ja Võru linn mõlemad kolm objekti, Sõmerpalu vald kaks, Haanja, Lasva, Meremäe, Misso, Urvaste ja Varstu vallad ühe objekti.
Maakonna konkursikomisjon koosseisus Eino Peedel, Peep Hollas, Mirjam Salvet, Marika Parv, Anne Vahtla ja Tiiu Kutti, sõitis 7. juunil maakonnas ringi ja vaatas piirkonna kaunimad kodud üle. Valikut oli päris raske teha, kuna ilusast Võrumaa loodusest inspireeritult on kodude omanikud oma majade ümbrusi hoole ja armastuse ning suure fantaasiaga kaunistanud. Välja tuli valida neli parimat, et need esitada autasustamiseks vabariigi presidendile.
Võrumaalt valis komisjon presidendile esitamiseks järgmised kodud:
Võrumaal Plaanil peetud käisistsi heinaniitmise võistlusel osales jaanipäeval 17 niitjat, kes niitsid siledaks tubli künkaharja Haanjamaal. Iga võistleja sai loosiga maatüki, mille mõõtudeks oli 25 x 7 meetrit, ajapiiranguks oli kaks tundi. Võistlejate seas oli lisaks kolmeteistkümnele mehele kolm naist ja üks 11aastane noormees.
Nüüd juba 14. käsitsi heinaniitmise võistlusel näidati erinevaid niitmisstiile, kiirust ja oskusi. Võistluse reeglistikus nähti ette, et niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari.
Kahetunnise võisltuse järel selgus, et parim niitja on ero Lukk, kes edestas napilt, vaid kolme punktiga oma isa Ülo Lukku. Ülo Lukk on olnud võistluse staažikaim võitja. Lukkude perest oli võistlustules ka peretütar Eda Lukk, kes pälvis naistest teise koha ja üldkokkuvõttes tuli kuuendaks.
Üllatuslikult ( vähemalt meeste jaoks) võttis auväärse kolmanda koha ja ühtlasi parima naisniitja tunnustuse Aili Sarik, kes pälvis muu tunnustuse kõrval kingiks ka elusa kuke. Noorim niitja oli 11aastane Martin Tuusis.
Üks Võrumaa talumees märkas sel nädalal kuuri minnes, et herilased on ta vikati külge pesa teinud. Ju oli tegu vihjega, et aeg on vikat varnast võtta ja niitma hakata.
Tegelikult on talumehel suur heinamaa juba niidetud, aga selleks kasutati niidukit ja murutraktorit. Võib olla protestisid herilased sel moel hoopis kaasaegsete niitmisvahendite vastu, seda ei osanud talumees herilastelt küsida.
