Sel reedel jätkab XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaega tantsutubadega

Viimases festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt
selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli
mängima ja tantsima.

Tantse õpetab Tartu tantsutoa eestvedaja Triinu Nutt, musitseerivad kogenud
tantsuks mängijad: Henrik Hinrikus (eesti lõõtspill, karmoška), Kadri
Giannakaina Laube (eesti lõõtspill, viiul), Toomas Ojasaar (eesti
lõõtspill, karmoška) ja Valev Laube (viiul).

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv
XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime “Päivgi tands tsõõrin”. “Sellega
rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,” ütleb festivali
tegevjuht Kadri Valner. “Loodame festivali eel ja ajal toimuvates
tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise
abil senisest veelgi tugevamalt siduda,” lisab ta.

Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui
üle maailma. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais
paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu,
publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri
August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid,
käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval.
Festivali avaetendus “Suvehaljas tantsusamm” toimub 12. juuli õhtul kell
18 Lõõtsatalus Loosu külas. Tantsivad Võru linna parimad rahvatantsijad,
neid saadavad Mari Kalkun ja sõbrad.

XVIII Võru Folkloorifestivali tantsutuba toimub Tamula rannal (Bungalos)
reedel, 29. juunil algusega kell 20.

Võidutuli jõudis Eestimaa kõrgeimasse tippu

Võidutuld esitleb Haanja vallavanem Juri Gotmans

Täna, 23. juunil 2012 kell 16 anti Võru linnapargis maakonna valdade esindajatele üle Vabariigi Presidendi poolt süüdatud võidutuli.

Kell 17 süüdati küünlad ja asetati lilled Haanjas Vabadussõja mälestussamba juurde.

Soovijad said võidupäeva tule kaasa võtta oma jaanitule läitmiseks.

Valla esindajad külastasid koos võidutulega ka Suure Munamäe vaatetorni.

Rohkem pilte Haanjamaa Elu Facebooki lehel!

Võru keel jõudis Hispaaniasse

Võrukeelne keelepesalised tööhoos. Foto: Haanimiihhi nõvvokoda

Sõnaraamat Forvo, miä um alostusõ saanuq 2007. aastagal Baskimaalt, Hispaaniast, um tennüq hindä mano kotusõ ka võro keele sõnno jaos.
Forvo um võrgosõnaraamat, kohe kor’atas helüga välläüteldüisi sõnno üle ilma pall’odõst keelist. Huvilisõq üle ilma, egäüts umah puutrih, lugõvaq sinnäq esiq uma keele sõnno sisse.

Egä võro keele mõistja saa kah Forvohtõ esiq uma keele sõnno mano pandaq ja uma helüga sisse lukõq. Puutril piät õnnõ mikrofon man olõma ja lugõja
piät hindäle Forvohtõ pruukjanime tegemä.

Forvo võro keele alljaotustõ päses tast://www.forvo.com/languages/vro/

Rõuge vald annab välja kirjandusauhinna

Rõuge vallavalitsus on välja kuulutanud konkursi Juhan Jaigi nimelise kirjandusauhinna “Kaarnakivi” ja omaloominguauhinna “Väike Kaarnakivi” väljaandmiseks.
„Kaarnakivi“ auhind antakse igal aastal ühele autorile, kes on eelmisel aastal oma trükis ilmunud raamatuga andnud märkimisväärse panuse eesti lastekirjandusse.
“Väike kaarnakivi” auhind antakse valla oma autorile trükis ilmumata parima käsikirja eest olenemata kirjanduslikust žanrist.

Lastekirjanduse auhinna saaja kandidaate võivad Rõuge valla haridus- ja kultuurikomisjonile esitada nii era- kui ka juriidilised isikud 1. oktoobriks. 1. oktoobriks on oodatud ka omaloomingu konkursi käsikirjad. Omaloomingu konkursile saadetavad tööd varustatakse märgusõnaga ning lisatakse kinnine ümbrik autori nime ja kontaktandmetega. Märgusõna märgitakse ka ümbrikule. Käsikirja mahule nõudeid ei esitata.

Auhinna saaja valimiseks moodustab Rõuge vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon vähemalt 7-liikmelise toimkonna, kuhu kuuluvad vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni, vallavalitsuse, noortevolikogu, valla raamatukogude ja Rõuge
Põhikooli esindajad. Komisjoni töösse võib vajadusel kaasata eksperte väljastpoolt. Valitud kandidaadid esitab Rõuge valla haridus- ja kultuurikomisjon kinnitamiseks Rõuge vallavolikogule.
Auhinnad antakse pidulikult kätte Juhan Jaigi sünnipäeval 13. jaanuaril ja samas kuulutatakse välja järgmine konkurss.

Auhinna statuudiga on võimalik tutvuda valla koduleheküljel
http://avalik.amphora.ee/rougevv/document.aspx?id=276604

Haanjasse kavandatakse Euroopa meistrivõistlusi suvebiathlonis

Järgmiseks aastaks on kavandatud Haanja Puhke- ja spordikeskusesse Euroopa MV suvebiathlonis 25.-28. juulini. Eile kohtusid Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni, SÜ Võru Beathloni ja Haanja valla esindajad, et arutada võistluste korraldamisega seotud küsimusi. Võistlustele oodatakse ca 100 sportlast 15 riigist. Varasemalt on Haanjas korraldatud järgmisi rahvusvahelisi biathloni võistlusi: Talvine Armee MM 2007. aastal ning IBU CUP etapid suvebiathlonis 2008. ja 2011. aastal.

Jaanipäeval on Plaanil XV käsitsi heinaniitmise võistlused

käsitsi heinaniitmise võistlus 2011, IV koha omanik Ats Mee

Võrumaal Plaanil peetakse jaanipäeval juba 15. käsitsi heinaniitmise võistlust, mis sai alguse juba 1998. aastal. Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada, sest Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on.

Igal aastal on võistlusel osalenud keskmiselt 20 niitjat üle Võrumaa ja kaugemaltki. Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel moel ka heinateo algust. Niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari. Loe edasi: Jaanipäeval on Plaanil XV käsitsi heinaniitmise võistlused

Võru Folkloorifestival otsib taas lõõtsakuningat

Võru folkloorifestival

XVIII Võru Folkloorifestivalil toimub traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine. Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, 14. juulil kell 11  algavale võistumängimisele on oodatud lõõtsamängijad üle Eesti. Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri  August Teppo tööde eeskujul valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Mullu võistles 32 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar. Auhindu, mille on välja pannud Võru vald, jagub iga võistlusklassi kolmele parimale ning nagu ikka on võimalus kolmekordsel ässade klassi võitjal saada auväärt lõõtsakuninga tiitel.

XVIII Võru Folkloorifestival toimub 12.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Päivgi tands tsõõrin“.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul umbes 150 pilli valmistada. Viimase tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri tõttu.

Rõuge Avatud Noortekeskus kolib suveks ära randa Ideekohvikusse

Kõiki oodatakse randa aega veetma esmaspäevast neljapäevani 12-19, reedel ja laupäeval 12-20!
Ideekohvikus on avatud kööginurk endale ise kohvi ja söögi tegemiseks, kasutada ja laenutada saab rannamänge, lauamänge, rattaid,palle,  rannatarbeid, raamatuid – ajakirju, ristsõnu, värskeid uudiseid ……Ühesõnaga kõike seda, mis ühe suvepäeva mõnusaks teevad! Maailmaga suhtlemiseks arvutid ja WIFI ala!
Rõuge külastaja või kogukonna inimene – enne randa minekut astu läbi Ideekohvikust, võta kaasa meeldivat ajaviidet või tule keset sooja suvepäeva ideekohviku jahedasse varju uudiseid lugema. Kui ilm juhtub olema kole ja vihmane, siis on ideekohvik kinni ja tegutseme noortekas. Kaunist suve!

Loe edasi: Rõuge Avatud Noortekeskus kolib suveks ära randa Ideekohvikusse

Eesti maanteesõidumeistrid selguvad Rõuges

Pilt:Haanja rattaklubi

Tänasest kuni reedeni toimuvad Rõuges Eesti meistrivõistlused jalgratturite maanteesõidus. Kavas on nii eliitklassi kui ka juunioride eraldistardist sõit ja grupisõit.
Kuna võistlusel jagatakse rahvusvahelise jalgrattaliidu (UCI) reitingupunkte ning võitjad saavad Eesti meistrisärgi kandmise õiguse, on tegemist tähtsa võistlusega, teatas Eesti jalgrattaliit.
Võistlusele on registreerunud kogu Eesti ratturite paremik. Väga huvitavaks tõotab kujuneda meeste eraldistardist sõit, kus kullajahile läheb äsja Šveitsi velotuuril head sõitu teinud Tanel Kangert koos Rein Taaramäe, Jaan Kirsipuu, Rene Mandri ja Gert Jõeäärega. Ägedat võistlust Eesti meistri lipuvärvides särgi nimel on oodata ka grupisõidus.

Võistluspäevadel on liiklus võistluste piirkonnas häiritud, liikluskorralduse muudatustest saab ülevaate Haanja rattaklubi kodulehelt. Võistluse korraldajad paluvad suhtuda võistlejatesse mõistvalt ja lugupidamisega.
Võistluste ajakava: Loe edasi: Eesti maanteesõidumeistrid selguvad Rõuges

Plaanil saab taas heinaniitmises mõõtu võtta

Pühapäeval, 24. juunil toimub Võrumaal Haanja vallas Plaani külas sel aastal juba XV Käsitsi heinaniitmisvõistlus.

Ajakava:
Kell 12 saab osaleda käsivikatiga niitmise õpitoas. Õpetavad niitmisvõistluse meistrid ja õpivad kõik, kel soovi on.
Kell 13 alustatakse niitmisega. Niitmisvõistluse ajal toimuvad rahvalikud jõukatsumised pealtvaatajatele.
Kell 13.30 saab osa võtta saunavihtade õpitoast.
Kell 15.15 simman-tantsutuba. Esisuss on Kadri Lepasson,tantsime Anu Tauli ja Tarmo Noorma pilli järgi. Tantsutuba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi-ja töötubade programmi raames, mida toetavad Võrumaa Partnerluskogu, Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald.
Orienteeruvalt kell 16 autasustamine.

Niitmisvõistluse juhend ja info!

Korraldaja: MTÜ Plaani Kotus

Haanja vallas toimub omanäoline jaanipäeva tähistamine

Tuleval reedel, 22. juunil 2012 toimub Haanja vallas Ruusmäel nostalgiline Ruusmäe sovhoosi töötajate kokkutulek, millele järgneb Haanja valla jaanituli.

Ajakava:
Kell 10-12 OÜ Loydes ja OÜ Meislis linnarahvale sovhoosiaegsed tööd (töösoovist etteteatamine tel +372 516 5728, Sirje),
kell 13-14 Rogosi mõisa õues sovhoosi kokkutuleku osalejate registreerimine,
kell 14 Rogosi mõisa pargis kokkutuleku ametlik osa,
kell 16 lõunasöök, ekskursioonid, jutlemised.

Oodatud on kõik endised Ruusmäe sovhoosi töötajad ja huvilised!
Soovitav eelregistreerimine tel +372 516 5728, Sirje.

Kell 20 Rogosi mõisa pargis Haanja valla jaanituli. Esinevad kohalikud isetegevuslased ja armastatud laulja Voldemar Kuslap, peaesineja Marko Matvere & Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Rõivastus ajakohane! Päevapilet 7 €.
Avatud on Rogosi mõisa kohvik, ööbimisvõimalus Rogosi Mõisa Külalistemajas (broneerimine tel +372 505 1547, Anneli).

Info: Sirje Pärnapuu tel +372 516 5728.
Toetajad: OÜ Loyde, OÜ Meisli, Haanja Vallavalitsus, OÜ Lilywhite.

Sänna Kultuurimõisas toimub 5 rütmi tantsu ja hingamispraktika laager

Võrumaal Sänna Kultuurimõisas saab osaleda 6.-8. juuli “Loomise laagris”, kus tantsitakse 5 rütmi tantsu, tehakse vabastavat hingamist ja muid teadvustavardavaid praktikaid. “Loomise laager” on pühendatud tegevustele, mis aitavad teadlikuks saada keha, meele ja vaimu koosloomisväest.

Eelnev 5 rütmi tantsu või vabastava hingamise kogemus pole laagris osalemisel eelduseks.

Laagrit viivad läbi: 5-rütmi tantsu juhendajad: Külli Hansen, Margit Foht ja hingamisterapeut Virge Kuivjõgi.

Registreerumine e-postiaadressil: kyllihansen@tmk.ee , telefonil +372 510 6865 (Külli Hansen) ja rohkem infot.

Haanjamaal toimus IBU ja IOC toetusel korraldatud suvine seminarlaager

Haanjamaal toimus Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu (IBU) ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee (IOC) toetusel korraldatud suvine seminarlaager.

10.-19. juunini korraldas Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon ja SÜ Võru Biathlon noorte rahvusvahelise seminarlaagri Haanjamaal Kurgjärve Spordibaasis ja Haanja Puhke- ja spordikeskuses. IBU-IOC programmlaagris osalesid nelja riigi, Gröönimaa, Leedu, Läti ja Eesti 21 noort laskesuusatajat ning 5 treenerit.

Ühistreeningud toimusid Haanjamaa kaunis looduses ning lisaks Haanja lasketiirule nähti ära ka kuulus Vällamäe tõus ning Suure Munamäe torn. Haanjamaa vaheldusrikas maastik on ideaalne koht suviseks ettevalmistuseks laskesuusatajatele. Seda kinnitas IBU ekspert-treener Kari Korpela, kelle sõnul toimus seminarlaager väga hästi valitud kohas ja programmi järgi. Lisaks kiitis ta noorte treeningtingimusi, mis on väga kõrgel tasemel.

Lisaks Haanjale tutvuti Võru Spordikeskuse staadioni ja spordihalli treeningvõimalustega ja käidi ka Otepääl SA Tehvandi Spordikeskuse, lasketiirus ja rullirajal, Otepää Seikluspargis ning Pühajärvel sõudmas.

Kõigile osalejatele jagati Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu sertifikaat ning korraldajate poolt anti kõigile osalejatele sümboolikaga t-särk. Tänu ladusale korraldusele ja heale koostööle koostööpartneritega, hindas Kari Korpela seminarlaagrit kordaläinuks ning andis kõrge hinnangu korraldajatele. Tänama peame siinkohal SÜ Võru Biathloni, Kurgjärve Spordibaasi, Võru Spordikooli, Võru Spordikeskust ja Haanja vallavalitsust, tänu kellele toimus fantastiline rahvusvaheline noortelaager, seda külaliste sõnade läbi.

Kristjan Oja
ELSF peasekretär

Misso vallas toimub IX Pulli järve jooks

Käesoleval aastal toimub Misso vallas juba järjekorras IX Pulli järve jooks. Nüüdseks on jooks liitunud ka Võrumaa pikamaajooksu sarjaga ning tegemist on sarja III etapiga. Seoses sarjaga liitumisega on muutunud ka distantsi pikkus. Seekord joostakse 2 ringi ümber Pulli järve, mis teeb kokku ca 7,2 km. Põhijooks algab kell 15:00. Muutunud on ka stardi ja finiši asukoht. Jooks algab ja lõpeb Misso Kooli staadionilt.
Loe edasi: Misso vallas toimub IX Pulli järve jooks

Nahaparkminõ – paras vaiv

Naha-alodsõ kõlu maahavõtminõ naas’ Raagi Kaljul sis edenemä, ku tä vana tünnü appi võtsõ. Foto: Uma Leht

«Taa tüü võtt iks inämb aigu ja vaiva, ku arvada mõistsõmi,» ütel’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele vanaperädse nahaparkmisõ kotsilõ, miä om muusõumirahval parhilla poolõ pääl.

Et Mõnistõ muusõumi truksa rahvas taht rüäjahukohetusõ ja paiukoorõga nahaparkmist selges saia ja tuud sis huviliidsilõ oppama naada, kirot’ Uma Leht kats kuud tagasi. No om opminõ säälmaal, et kats lambanahka omma rüäjahukohetusõ seest vällä võedu ja är vinütedü.

Ku naha är kuiusõ, saa neo är hööveldä ja värvmises paiukoorõmöksi sisse panda. «A et naha olli suurõ villaga, võtt kuiuminõ inämb aigu ku arvsimi, tuuperäst proovimi kõrraga naada ka lühkümbä villaga nahku parkma,» ütel’ Tulviste Hele.
Tüü naas’ pääle joba inämb ku kuu aigu tagasi. «Edimäne paiukoorõ korjamisõ võimalus tull’ lehekuu algusõn esihindäst kätte, ku muusõumi sanna takast vana pai tormiga maaha murdu,» selet’ Tulviste Hele. «Kõik noorõmba ossa kuursõmi är ja koorõ pannimi kuiuma. Saimi teedä, et tuu tüü võtt kõvastõ aigu ja saak om küländ väikene. Kuus väikut pundikõist – kolmõ inemise pia päävä tüü!»

Tulviste Helel oll’ kõrraga selge, et tuust väikust koorõunikust jääs värmi-möksi kiitmises veitüs. Tä kutsõ õkva appi mitu hääd inemist, kiä naksi kah paiukuurt korjama ja muusõummi tuuma.

«Ma ei tiiä, ku pall’o paiukuurt vaia lätt. Tuu tulõ kah perrä pruuvi,» tunnist’ Tulviste Hele. Tõugjasõ Leida ja Nahkuri Liidia, umaaigsidõ parkseppi tütre, kelle käest muusõumirahvas nahaparkmisõ kotsilõ hulga väärt oppust sai, mäledi õnnõ, et kuurt tull’ kor’ada «armõdu pall’o». Koorõst keedeti paks möks ja määriti naha tuuga mõlõmbalt puult kokko. Loe edasi: Nahaparkminõ – paras vaiv

Päts tulõ Ruusalõ

Seo kuu lõpun, 22.–27. piimäkuu pääväl saa Ruusa vanan raudtiijaaman nätä vahtsõt suvõlavastust «Kuurort Ruusa», kon om külälises ka riigivanõmb Päts. Riigivanõmbat mäng tuud innegi elotruult tennü näütlejä Taalmaa Indrek.

«Tükü põh’as omma tõtõstõ sündünü luu 1930. aastist,» ütel’ lavastusõ kõrraldaja Trumsi Marge. Tuuaignõ Eesti kõgõ rikkamb perekund Puhk ostsõ Ruusa mõisa hindäle suvõkodos. Puhki mõtli Ruusast tetä suurõmba ja vägevämba puhkusõpaiga.
Tuus aos oll’ puhkusõpaigana populaarsust kogunu Taivaskua ja Puhkõ ettevõtminõ liiku umbõs saman tsihin. A sis tull’ pääle suur sõda…

Tükü om kirotanu Rahmani Jan, lavastaja om Hansingu Meelis. Päält Taalmaa Indreku mängvä «Kuurort Ruusa» tükün paikligu rahvanäütlejä Põlvast, Verioralt ja Ruusalt: Rüütle Janno, Põvvati Helje, Otsa Pilar, Salfi Taavo, Trumsi Margus, Paulsoni Eduard, Zirnaski Tõnu, Mestiljaineni Sergei, Aia Sirli, Liini Hedy, Peterselli Kristiina, Nargla Leena, Kokmanni Tiia, Leplandi Viktor, Mahlakase Sander ja lõõdsamiis Ojasaarõ Toomas.

Uma Leht

Tulekul on keelte paljususe ja elujõu konverents

Võru instituut, Tartu ülikooli keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool ning konsortsium ELDIA (European Language Diversity for All) korraldavad 25.–27. oktoobril 2012 Võrus rahvusvahelise konverentsi „Keelte paljusus ja elujõud“.

Konverents keskendub väikese kõnelejaskonnaga keelte väljavaadetele tänapäeva mitmekeelses ühiskonnas. Konverentsi teljeks on uurimisprojekti ELDIA (Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile) tulemuste tutvustamine, mis toimub konverentsi teisel päeval ja kuhu on kuulajatena oodatud kõik Võrumaa ja Setomaa inimesed, kes oma keele säilimise pärast muret tunnevad. ELDIA küsitles 2011. aastal võru ja seto keele kõnelejaid Eestis, karjala ja vepsa keele kõnelejaid Venemaal, karjala ja eesti keele kõnelejaid Soomes, eesti keele kõnelejaid Saksamaal jne. Vaatluse all olid seega nii põlised vähemus- ja regionaalkeeled kui ka uusümberasujate keelekogukonnad.

Konverentsi töökeeled on läänemeresoome keeled ja inglise keel. Ettekandeid ei tõlgita. Loe edasi: Tulekul on keelte paljususe ja elujõu konverents

Eesti Külaliikumise Kodukant uus projekt

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas projekti Eesti külad 2013 raames
külade ja valdade koostöö kaardistamist.
Liikumine Kodukant maakonnaühendused uurivad, kas valdades on loodud
vabaühenduste katusorganisatsioone. Uuringu eesmärgiks on kaardistada
külade esindajate koostööühendused ning tutvustada avalikkusele
toimivaid ühendusi. Väljaandes Külakiri on ilmunud juba esimesed lood
Vastseliina valla külade ühendusest (veebruar 2012), Rae valla alevike-
ja külavanemate seltsist ning Avinurme külavanemate kojast (juuni
2012). Külakirju saad lugeda ka elektroonselt www.kodukant.ee. Peale
jaanipäeva alustatakse külade andmebaasi koostamisega. Kaardistatakse
külades olevad seltsid, majad ja vanemad. Projekti rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab
Põllumajandusministeerium. Projektijuht on külakultuuri valdkonna juht
Külli Vollmer.

Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!

Mootor Grupi juhatusõ esimiis, Eesti kõgõ suurõmba bussifirma Sebe ja viil mitmõ transpordifirma umanik Osula Hugo (55) sõit esi kah rohkõmb bussi ku autoga. Sõmmõrpalo valla Osula küllä intervjuud andma tull’ tä väikubussi RAF Latviaga, määndsega Vinne aigu marsruuttaksot sõidõti.

Hugo kasvi külh üles Ida-Virumaal Mäetagusõl, a võro veri kisk tedä iks siiä.

Sebe om valitu kõgõ parõmbas tüüandjas inemiisi vidämise alal (2009). Kuis olõti jõudnu sinnä, et bussijuhi omma kõgõ lahkõ ja ku buss jõud Võrolõ, sis ütles juht võro keelen: «Olõti jõudnu Võrolõ. Hää võrokõsõ, aituma, et sõitsõti Sebe bussiga, hääd kodojõudmist!»

Ku majanduskriis oll’, sis bussijuhi kurtsõ: inemise omma murrõn, tulõva bussi ja sõimasõ meid. Kõnõlimi sis näile, et kaegõ: noil inemiisil ei olõ tüüd, a ti istuti hummogu bussiruuli, õdagu lääti kodo ja saati kimmäl kuupääväl palga kätte. Pruuvkõ olla toes noilõ, kes ei tiiä, mis uma murrõga tetä! Ku saa rohkõmb palka massa, saa parõmbit bussijuhtõ tüühü võtta. Esieränis tubli om mi Võro kollektiiv: võrokõsõl om iks lahkus seen, hää tujo ja suuv ummi tundit vällä näüdädä. Mu esä oll’ väega emotsionaalnõ inemine, võro rahvas om ülepää emotsionaalnõ.

Nii et võrokõisiga om lämmi läbisaaminõ?

Om jah! Ku esä vangilaagrist tagasi tull’, pidimi jäämä Ida-Virumaalõ. A 1960.-70. aastil kävemi egä nädälivaihtus Võromaalõ sugulaisi mano, mõlõmba vanaimä mano. Esä iks ütel’, et ku joba Tartost läbi, sis lätt hing vallalõ. Võromaal omma eestläisi juurõ, tundõ ja vägi!

Olõti ütelnü, et teil ei olõ Hispaanian suvilat. A kas Võromaal om uma majakõnõ?

Kah’os ei olõ, suvõkodo om hoobis Hiiumaal – Kõpu puulsaarõ tagomadsõn otsan Kalana külän. Imä eläs iks Alutagusõ mõtsu seen ja pidä mehidsemajapidämist katsa suurõ taruga. Nii ma käügi Ida-Virumaa ja Hiiumaa vaiht, Võromaalõ trehvä kuun kõrra. A 2003. aastast, ku Võro autobaasi pankrotist üle võtsõmi ja siiä pall’o hinge pandsõmi, olõmi saanu väega hää tulõmusõ hindä meelest. Päält tuu, et bussijuhi omma tubli, teemi tüükuan egäsugutsit imevigurit Suumõ, Ruutsi ja Norramaalõ.

Teiti Norra ringraamiiskunnalõ bussi-remonditüükua.

Rikka norraka tahtsõ säänest «imeasja» telli. Oll’ murõ, kuis peenükese tüüga toimõ tulõmi, a Võro mehe vidi vällä. Arva, et seolõ telmisele tulõ timahava ja järgmädsel aastal lissa.  Loe edasi: Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!

Andres Kõiv: ettevõtjatele tuleb anda rohkem teavet

Foto: vorumaa24.ee

Võru maavanema Andres Kõivu hinnangul tuleb anda senisest enam teavet nii Eesti maksukeskkonna kui Võrumaa tööjõuturu kohta.

Maavanem nentis seda pärast eile Tallinnas toimunud kohtumist Taani ettevõtjatega, kellele tutvustas võimalusi tegutsemiseks Võrumaal. “On selge, et me peame info jagamiseks rohkem tööd tegema, sest küsimustest tuli selgelt välja, et meie riigi ja ettevõtluskeskkonna kohta tervikuna teatakse liiga vähe,” ütles Kõiv.

Maavanema sõnul lepiti kokku, et taanlased tulevad suve lõpus Võrumaale, et kohtuda ettevõtjatega ning tutvuda maakonna ja selle pakutavate võimalustega. “Näen siin suurepärast võimalust kasutada meie maakonna asukohta
väliskapitali siiatoomiseks. Võrumaa asub suhteliselt lähedal Riiale, Pihkvale, Novgorodile, Moskvale ja Tallinnale, meie asukoht on atraktiivne,” lausus maavanem.

Kohtumisel andis Kõiv ülevaate kutsehariduse ja täiendkoolituse võimalustest Võrumaal, samuti sellest, millist abi vajavad ettevõtjad tegevuse käivitamiseks ja arendamiseks. “Kagu-Eestis ja Tartus on mitu heal tasemel kutsehariduskooli, kus igal aastal lõpetab hulk noori, kes on omandanud erialased oskused ja suunduvad tööturule,” rääkis maavanem. Tema sõnul saame koostööpartnerina olla teiste riikide ettevõtjatele abimeheks ja nii tuua kasu ka Võrumaa inimestele.

Haanjamaa ootab taas külalisi suitsusauna nädalale

Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad  jagada saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Haanjamaa saunaomanikud  ootavad 2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla  pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Osaleda saab erinevates töötubades,  õppida tegema ravivihtasid, saunamassaaži, suitsutada liha, kütta endale sauna ning kuulata kosutavat „stepslivaba“ muusikat parimatelt Lõuna-Eesti muusikutelt.

Mullu valis SA Lõuna-Eesti turism Haanjamaa suitsusaunanädala piirkonna üheks eredamaks turismisündmuseks.

Eelmisel aastal tunti Haanjamaa suitsusaunade ja töötubade vastu üle Eesti väga suurt huvi, seetõttu peavad saunamõnude ihkajad  endast juba varakult teada andma aadressil eda.veeroja@gmail.com.

Suitsusauna nädala kava saab  vaadata kodulehtedel  www.haanja.eu.