Rubriik: Võrumaa

Tänavune lõõtsaäss on Richard Ott Leitham

Võru folkloorifestivalil pika traditsiooniga lõõtsamängijate jõukatsumise võitis tänavu ässade klassis Richard Ott Leitham.

Kokku võistles Võru Kandle aias lõunamaiselt põletava päikese all 27 mängijat neljas võistlusklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad.

Täiskasvanute arvestuse parim oli  žürii hinnangul Kristi Kool ning noorte lõõtsamängijate seas Mart Kirotar. Publiku lemmikuks kuulutati aga varasema kahekordse võitja Toomas Ojasaare ülesastumine, mis väljus pisut võistluse raamest.

Lõõtsavõistluse peakorraldaja Priidu Teppo sõnul oli tänavu väga palju uusi mängijaid, kes varem pole Võru lõõtsavõistlusel osalenud. Eraldi väärib välja toomist ka kolme põlvkonna Ruusamäede ülesastumine ühel võistlusel. Loe edasi: Tänavune lõõtsaäss on Richard Ott Leitham

Homme algab taas suurim lõõtsavõistlus Eestimaal

Teppo lõõtsa 110. sünnipäev Võrumaa muuseumis 2006.aastal

XIX Võru Folkloorifestivalil toimub homme traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja võib selguda lõõtsakuningas.

Folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, laupäeval kell 11 Võru Kultuurimajas Kannel algavale võistumängimisele on oodatud enam kui 30 pillimeest üle Eesti. Mullu võistles 34 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see teine võit selles võistlusklassis. Kolmekordne võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli.

Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja mujal Võrumaal.

Lähemalt kogu festivali kavast vaata http://www.vorufolkloor.ee/et/kava

Krabi külätiatri “Tulõ taivas appi!” esietendüs Paganamaal

Tulõ taivas appi plakatKrabi külätiatril om lavalaudu pääle saaman vahtsõnõ suvõtükk “Tulõ taivas appi!”
Esietendüs om 13. juulil kell 20.00 Paganamaal. Pääle tuud võit küllä kah kutsu.

Kreekan om elu hull mea hull. Esiki jumala pagõsõ vaesõst Kreekast rikkalõ Eestimaalõ. A olõ-ei elu siin kah peris lill.

Krabi külätiatri koduleht http://krabikylateater.onepagefree.com

Ühe laadakärbse jutustus

Laadakärbes koos laadarahvaga
Laadakärbes koos laadarahvaga

Kui üks kangesti tüütu kärbes jutustada (veel enam kirjutada) oskaks, jutustaks (kirjutaks) ta Võru folkloorifestivali laadalt järgmise loo:

Ühel päeval, täpsemalt reedel, sai mul maaelust villand ning otsustasin lennata Võru linna. Kuulduste järgi pidi seal olema just sel nädalavahetusel palju head ja paremat ning ma ei pidanudki pettuma. Suitsuvorsti ja singi lõhna tundsin juba kaugelt. Kohale jõudes märkasin, et mitte ainult minul polnud täna linnaluba, hõrgult lõhnava toidu lähedal kohtasin teisigi kärbseid, kes rõõmsalt ringi lendasid. Puhkamiseks meile mahti ei antud, sest niipea kui maandusime singil või vorstil, et laadamuljeid vahetada, viibutati kohe meile käega, et minge aga uudistage laata edasi. Ma siis läksingi.

Esimese hooga maandusin ühe naise õlal, kes parajasti ühele tuttavale ostetud supitirinat näitas. Tuttav kiitis, et ilus triibuline supitirin. Minu arvates on aga supitirinast üksi vähe, supp peab ikka ka sees olema, borš või seljanka või vähemasti frikadellisupp. Nägin, et inimestele ikka süüa pakuti, aga vaevalt jõudsin söögi lähedusse, kui mind jälle eemale juhatati. No mis seal ikka, lendasingi edasi.  Loe edasi: Ühe laadakärbse jutustus

19. Võru folkloorifestivali alguseni on jäänud loetud tunnid

logoVõru folkloorifestival “Teljed” toimub 11.- 15. juulini. Seekordne, juba 19. festival toob  kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmad Nepaalist kuni Puerto Riconi. Sõbralikult segunevad kaugelt tulijad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos enam kui 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.

Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp.

vorufolKollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult Kandle aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu järel astub täna õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida osalevate maade rahvatantse originaaleeskujude järgi.

Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ning palju muud huvitavat.

Urvastõ kerik sai 600. aastapääväs vaiba

Keriguvaip.
Keriguvaip.

Hainakuu edimädsel nädälivaihtusõl õnnist’ pääpiiskop Põdra Andres sisse Urvastõ kerigu vahtsõ põrmandurõiva, mille kudi uma nuka käsitüümeistri Kroonmäe Karmen. Tuu oll’ Urvastõ kihklunna kolmõ valla, Urvastõ, Antsla ja Sõmmõrpalo kingitüs kerikulõ. Tukõ saadi ka Kultuurkapitalist ja inemiisi käest.

Tuu ei olõ harilik asi, et üts nuur naanõ latsi, kodo, kooli ja tüü kõrvalt säändse suurõ kudamisõ hindäle kaala pääle võtt.

«Tuu oll’ mu äi, Kroonmäe Aivar, kes mullõ tuu mõttõ päähä pandsõ. Ja mullõ nakas’ tuu kõrraga väega miildümä. Äi om ka Urvastõ kerigu nõvvukogun. Et ma opi Olustveren rahvuslikku tekstiili, sis sobisi tuu kerigu põrmandurõiva kudaminõ häste ka mu lõputüüs. Oppaja olliva ka väega ähinän, et kuimuudu ma tuu tüüga nakkama saa,» kõnõl’ Karmen.

Edimält, ku Urvastõ keriguopõtaja Salumetsa Üllariga kõnõldi, sis oll’ timä arvaminõ, et võissi kuta Urvastõ ündrigutriipu, a Karmen arvas’ jälki, et tuu ei olõ nii põnnõv ja ei ütle inemiisile midägi. Tä tahtsõ õks as’a keerolidsõmbas aia ja kudi rõiva sisse Urvastõ vüükirä, õkva säändse mustri, midä muial kongi ei olõ.

«Esihindäst oll’ tuu kõva tüü,» naard’ Karmen. «A periselt om mul väega hää miil, et ma seod põrmandurõivast tei. Tuu oll’ mullõ suur au. Ma olõ andnu hindäst sada protsõnti. Taa põrmandurõiva seen om nii pall’o mu hindä elun sündünüt, tundit, et tuud om õkva lust miilde tulõta. Ja õga tagasilüük (kül matõrjaali otsminõ, tarvikidõ uutminõ, tervüsehädä) põrmandurõiva kudamisõ man andsõ viil rohkõmb jõudu ja tahtmist tüü häste är tetä.»

Kudaminõ es olõ Karmeni jutu perrä kerge. Vaip om 1,37 miitret lagja ja 21 miitret pikk, tuud istõn ei tii, kõik tull’ pistüjalgu pääl piili takan kuta. «Mõnikõrd poolõ üüni, tõnõkõrd kell neli hummogu inne tüüleminekit, nii ma tedä tei,» tulõt’ Karmen miilde.

«A ma esi olõ rahul. Mõni või ju arvada, et om pall’u kirriv, a sääne tä tull’. Perämäne Urvastõ kerigu põrmandurõivas om umbõs nelikümmend aastat vana, ma arva, et mu uma võissi kah niikavva vasta pitä,» arvas’ Kroonmäe Karmen.

Kudamisõ aigu tull’ Karmenile ka egäsugutsit häid mõttit, midä kõkkõ ja kuimuudu võissi viil tetä. Pinke pääle võissi kuta säändse pikä triibulidsõ rõiva, kon talvõl istu saasi. Altarikattõ võissi kah vahtsõ tetä…

Kuulmetsa Heli

Võrumaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Helgi Saare ja Agu Hollo perekonda

Võrumaa kogukonna pärl 2013. Helgi Saare ja Agu Hollo pere

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Võrumaal esile tõstetud Helgi Saare ja Agu Hollo perekonda Haanja vallast Ihatsi külast Hartsmäe talust. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Helgi Saare ja Agu Hollo perekond pälvis kogukonna toe ja tunnustuse aktiivse panustamise eest kohalikku ellu, Haanimaa traditsioonide, keele ja kultuuri hoidmise ning loodushoidliku elulaadi edendamise eest. Hartsmäe talu peres on üles kasvanud seitse last. Ökotalu pererahvas Agu ja Helgi on tõeline maa sool – mahetalunikud ja looduslähedase eluviisi viljelejad. Agu aitab alati, ükskõik millise jutuga keegi kogukonnast tema juurde läheb: aitab nii nõu kui jõuga, korraldab talguid, niidab memmedel heinamaad puhtaks, ajab Haanimaa asja, hoiab elus traditsioonilist eluviisi ja põlist kultuuri ning esivanemate tarkust, kõneleb haani keelt ning on haanjameeste ühenduse Haanimiihhi nõvvokoda vanem. Ökotalunikuna kasvatab ta kartulit, teravilja ja lihaveiseid ning mahesigu, muretseb loodushoidliku talupidamise säilimise eest ning on kaasanud ka oma lapsed igapäevaselt talutöödesse. Helgi on löönud aktiivselt kaasa Haanja naiste ühistest tegemistes ja naisseltsis. Helgi küpsetab oma viljast imehead rukkileiba, mille kuulsus ulatub vist kaugemale, kui ta ise oskab ette kujutada. Sel suvel on nad käivitamas oma veskit, et hakata pakkuma mahejahusid kõigile soovijatele. Agu ja Helgi tegemistes on olemas see ‘miski’, mis neid paljudest teistest maale jäänud inimestest eristab: siirus, armastus ja pühendumus oma tööde-tegemiste, kodukoha ning kogukonna vastu, mis tõstab neid esile kui tõelist maaelu ja kogukonna väärtuste kandjat.

Loe edasi: Võrumaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Helgi Saare ja Agu Hollo perekonda

Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste Käraja

20. juulil 2013 Rõuge pargis

PRIITAHTLIKE PRITSIMEESTE KÄRAJA

Päev täis võistlusi ja mänge kogu perele, sekka vahtu, suitsu ja tuld.

Kell 15 rongkäik Ala-Rõugest parki.
Kell 16 hargnemise võistlus.
Kell 18 Rõuge rammumees.
Kell 21 tantsuõhtu bändiga S.E.K.S.

Paneme pargi elama – Rõuge pritsimeeste käraja!

KOGU ÜRITUS ON TASUTA!

Võru folkloorifestival heiskab lipu

Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp. Seni ei ole Eestis ja ka Lätis olnud ühtegi regulaarset CIOFFi (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) egiidi all toimuvat folkloorifestivali peale kolmes Balti riigis külakorda käiva Baltica.

Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.

Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult „Kandle“ aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu  järel astub neljapäeva õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida erinevate osalevate maade rahvatantsusid otse originaaleeskujude järgi.

Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ja palju muud huvitavat.

Lähemalt kogu festivali kava!

Lähemalt esinejatest!

XIX  Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.

Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega

Hundikutsikad

Tallinna loomaaia külastajad võivad vaid unistada hundi silmamisest, aga Alaveski loomapargis Võrumaal Mõniste vallas saavad hallivatimehe fännide unistused teoks: siin on ja siin näeb.

Alaveski loomapark on tegus aastast 2007. Praeguseks on lisaks karudele ja huntidele pargis võimalik silmata ka ilveseid, metssigu, kabehirvi, põtru, lambaid, küülikuid, oravaid, nugiseid, kährikuid ja sinirebast.

Nunnumeetri keerab kõige rohkem põhja põdravasikate, metsseapõrsaste, lambatallede ja hundikutsikatega tõtt vaatamine.

Peremees Rein Kõivu sõnul saadakse loomad peamiselt loomaaedadest või teistest loomaparkidest, kuid kauba tegemine ei pruugi ühti nii roosiline olla. Loe edasi: Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega

Noor tisler oli ülemaailmsel kutsehariduse olümpial eestlastest parim

Rain Toming võistlustules. Foto: WorldSkills 2013

Täna, 8. juulil saabuvad Saksamaalt kümme vaprat Eesti meistrit ülemaailmselt kutsehariduse olümpialt WorldSkills 2013, eestlastest parim oli Võrumaa Kutsehariduskeskuse noor tisler Rain Toming.

Rain Toming tuli WorldSkills’i üldarvestuses oma erialal 11. kohale ja pälvis sellega “Best of Nation” medali. Tomingu sõnul oli võistluste eel tema peamine eesmärk jõuda pingelises olukorras valmis oma võistlustöö, milleks oli puhvetkapp. “Olen väga rahul, sain väga hea koha ja suure kogemuse,” ütles ta. Toming lisas, et võistlus läks igati korda ja nüüd tuleb saadud kogemust igal võimalusel kasutada.

Üleilmsetel kutsemeistrivõistlustel panid end proovile noored meistrid erinevatest ametikoolidest üle Eesti. Võistlustulle astusid kaheksa eriala kutseõppurid: trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.

WorldSkills toimus 2.-7. juuli Saksamaal Leipzigis, kus sel aastal osalesid 52 riiki ja omavahel võtsid mõõtu 1046 õpilast. Tänavu korraldati 42. ülemaailmsed kutsemeistrivõistlused, Eesti osales neljandat korda. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove.

WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hindavad kohtunikud nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada.

Lisainfo WorldSkillsi kohta: www.worldskillsleipzig2013.com

Väelidse pümme inemise

Pümme-Katrõ 1957. aastal. Tampere Herberti pilt. Pilt Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogost. Uma Leht
Pümme-Katrõ 1957. aastal. Tampere Herberti pilt. Pilt Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogost. Uma Leht
Keväjädses muusõumiüüs naas’ Mõnistõ muusõum uurma katõ tuun kandin elänü väelidse pümme inemise – rahvalauligu Pümme-Katrõ ja selgelenägijä Pümmetädikese ello. Et mõlõmba elolugu om põnnõv, a kah’os hämmär, sis uut muusõum teedüst mano.

Viil minevädse aastasaa keskpaigan laulsõ Varstun Sepä talon elänü Pümme-Katrõ sändsit vannu rahvalaulõ, midä tuudaigu inämb kiäki tõnõ es mäletä. Ku Tampere Erna ja Herbert timä laulõ 1957. aastagal Eesti rahva muusõumi jaos üles võti, ütel’ tä umas ammõtlikus nimes Katri Sikk, sündünü 1873. Pümme-Katrõ oll’ vaenõlats ja vanno Mõnistõ laulõ opas’ tälle vanaimä, kiä tedä kasvat’.

«Laulõ om pall’u üles võetu, väega vannu laulõ, kuna timä võtsõ laulõ vanaimä käest, tä es käü pidul,» selet’ Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele. «Tuuperäst omma täl väega esierälidse laulu, midä muialt koskilt es olõ inämb võtta.»
Võrokeelitsen laulikun ja kasseti «Tsirr-virr lõokõnõ» pääl om üts Pümme-Katrõ laul «Joosi, joosi üle mäe».

«Tõnõ väeline pümme oll’ Pümmetädi, kes elli Tsundsul. Timä kotsilõ kõnõldas, et tä jäi pümmes kolmõaastadsõlt,» kõnõl’ Tulviste Hele. «Tuun ollõv legendi perrä süüdü olnu kuri mõisaprovva, kink meelest ollõv olnu ülearvu pall’u vaesitlatsi. Ma esi ei usu, a legend kõnõlõs, et provva ollõv pandnu vaesõlatsõ kütetühe rehetarrõ kinni ja käsknü luugi kinni panda. Hummugu oll’ küsünü, kas kiäki om elun. Leenu oll’ ütelnü: ma olõ, a ma ei näe midägi.»

Leenus es kutsu selgelenägijäs saanut pümmet kiäki. «Tä oll’ Pümmetädikene ja oll’ nii kavva, ku meil olõman oll’,» ütel’ Tulviste Hele. «Pümmetädi oll’ säändene inemine, kes tundsõ kavvõndast är, kes timä manu tulliva. Tä mõistsõ kõnõlda tollõ inemise eluluku nii ette- ku taadõpoolõ. Tulõvikust kõnõl’ ilma inemist nägemädä väega õigõlõ.» Loe edasi: Väelidse pümme inemise

Rogosi mõisas etendub “Mees minevikuga”

Võrumaal Haanja vallas Rogosi mõisas saab täna, 6. juuli õhtul teatrit – Seasaare Näitemängu Selts etendab tükki “Mees minevikuga”.

Millest lugu räägib? Väike provintsilinn ja seal elav ideaalne heal järjel abielupaar, kelle tütar tuleb pealinnast koju aga koos kavaleriga, kes pole teps mitte meelepärane tulevasele äiale. Mida ette võtta? Siit hakkab järgnema pöörane virr-varr, mida vürtsitavad veel naabriproua Minni oma tütardega, perekonnasõber kapten Sang, mängu tuleb isegi krahvitiitliga mees, lisaks veel kuulus operetiprimadonna. Kuidas lugu laheneb, saate näha kui tulete vaatama etendust “Mees minevikuga”.

Etendus algab kell 18.00, pilet 5 eurot, pensionäridele ja lastele kuni 15 eluaastat 3 eurot (eelkooliealistele tasuta).

Allikas: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht

Tamula järve ääres peetakse romantikafestivali

Laupäeval, 6. juulil 2013 kell 19.00 toimub Võrus Tamula rannas skulptuuri “Elujõud” jalamil romantikafestival “Elujõud”.

Esinevad uute laulude konkursi finalistid. Eelvoorust pääses finaali osalema 15 laulukirjutajat üle Eesti. Kontserdil esinevad Kait Tamra, pereansambel “Vennad”, Alise Joste (Läti), Anu ja Triinu Taul ning Alen Veziko. Vahepaladeks luuleline Contra ja ohtralt kunsti.

Piletid hinnaga 7 € ja 5 € eelmüügis Võru Kandle kassas, Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.
Sooduspilet kehtib lastele kuni 16 aastat ning pensionäridele.

Allikas: SA Võru Kannel, www.vorukannel.ee

Võru linn ja Kuperjanovi pataljon kinnitasid häid suhteid

kuperjanovi pataljonVõru linnapea Jüri Kaver tegi neljapäeval visiidi Kuperjanovi jalaväepataljoni, et koos uue pataljoniülema Hando Tõeverega heita pilk senisele koostööle ja vahetada mõtteid uute võimaluste üle.

“Kaitseväe kohalolek on Võru linna jaoks väga oluline ning pean loomulikuks, et kohaliku omavalitsuse ja pataljoni juht kohtuvad ning arutavad, mis on tehtud, kuidas saaks üksteist aidata ning milliseid uusi koostöövorme on võimalik rakendada,” lausus Kaver. Kaitsevägi ja tsiviilelu puutuvad linnapea sõnul Võrus igapäevaselt kokku, kuid mõlemad pooled on õppinud teineteise vajadusi mõistma ning üksteisega arvestama. “See on märk küpsest ühiskonnast,” lisas Kaver.

4. juunil pataljoni juhtimise üle võtnud Hando Tõevere sõnul käib pataljoni igapäevaelu küll ülejäänud Võru linnast eraldatult, mis aga ei tähenda, et Taara linnak oleks tsiviilisikule täiesti “keelatud ala”. Näiteks 4. augustil toimub pataljoni territooriumil laulusaate “Lauluga maale” avalik salvestus, kuhu isikut tõendava dokumendi alusel pääsevad kõik huvilised. Kuperjanovi pataljoni taasloomise aastapäeva puhul on kavas läbi viia jalutuskäik Võru linnas.

Jüri Kaveri sõnul pakub Võru end ka tuleval aastal välja linnana, kus kaitsevägi saab soovi korral läbi viia linnalahingu õppuse. Tänavu aprillis toimunud Võru linnalahing kulges tõrgeteta ning vastukaja oli positiivne.

Taarka Pärimusteatri lavastus “Leelo otsib setot …”

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” esietendub 6. juulil kell 19.00 Obinitsa vanas kool-kirikus.

971638_519998011382671_235770396_nPärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse.

Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks.

Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.

Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.

Piletid hinnaga 3 eurot müügil pool tundi enne etendust kohapeal.

Lisainfo: Helena Kesonen, Taarka Pärimusteatri tegevjuht, tel 5688 4999

Tane Mahuta väelaulude kontsertrännak

Seekord on erakordne võimalus osa saada Tane Mahuta esimesest täiskoosseisulisest kontserdist Sännas. Tegu on väelaulude kontserdiga, mis tähendab, et täiselamuse saamiseks on väga soojalt soovitatav kaasa laulda ja ehk isegi kaasa tantsida.

Tane Mahuta lugu:tm

Aasta tagasi sügisel kogunes improvisatsiooniliseks muusikaõhtuks kokku sõpruskond eesti muusikud, et laulda ja jagada omale hingelähedasi rütme, mantraid ja väelaule. Nende hulgas ka juhuslikult Eestis viibinud Soome trummar-kõrilaulja Kosmo Taunonpoika.

Õhtu maagiast vaimustunud noored andsid peagi ekspromtkontserdi Matkamajas ja armusid väelaulude haldjalikku muusikasse niivõrd, et sündis ansambel Tane Mahuta (elupuu maoori k), kes esitab skandinaavia ja keldi väelaule, vihmametsade hingerännakute laule, india badžaane ja aafrika pärimuslikke kaanoneid. Juba Augustis kajasid Tane Mahuta laulud Viru Folgi täiskuukontserdil, millest meenutuseks ka vägevad videosalvestused.Enamus laule on sadu või tuhandeid aastaid vanad ning Tane Mahuta urbanfolgilikus muusikas on segatud türgi ja araabia rütme, keldi palveid, regilaulu ja isegi beatboxi, mida muusikud esitavad koos lauldes kitarril, tšellol, torupillil, džembel, šhamaanitrummil, flöödil ja haruldasematel instrumentidel nagu kalimba, ocariin, keskaegne trompet.

tmsqVäelaulude ansambel Tane Mahuta koguneb kokku vaid korra aastas, sest osa ansamblist elab välisriikides ja teine osa rändab suure osa aastast ringi üle maailma.

Kõrilaulja Kosmo tuleb kohale Põhja-Soomest. Laulja-kundalini joogaõpetaja Kadri Rinaldo tuleb Hollandist. Tšellist Joosep Kõrvits saabus äsja Austraaliast. Laulja Jane Kruus ja kitarrist Tom Valsberg saabusid hiljuti Indiast. Puhkpillimängija Polina Tšerkassova on reisinud sel aastal Aafrikas ja Türgis.

Kuula Tane Mahuta hingestatud väelaule siit: www.tanemahuta.ee

Kontsert toimub 10. juulil 19:00 Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal

Pilet piletilevi eelmüügist 5.- ja kohapeal 5.-

Väelaulude kontserdi toimumist toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Rõuge Veepidu ja Paadiralli toimub 6. juulil 2013

banner

16. korda ootavad Rõuge noored kõiki kohalikke elanikke ja külalisi osa saama 6. juulil toimuvast Rõuge Veepeost ja Paadirallist.

Päev algab rannavolle turniiriga Kaussjärve kaldal. Rannavollele registreeritakse vaid 16 võistkonda ning registreerimine on avatud ürituse kodulehel. Samuti oodatakse fantaasiaküllaseid ja leidlikke paate osalema Isemeisterdatud Veesõidukite Konkursil. Veesõidukite esitlus toimub kell 14.00.

Päeva kulminatsiooniks on kummipaadiralli viiel Rõuge järvel. Kummipaadiralli algab kell 18.00, registreerumine toimub kuni 5. juulini internetis ning 6. juulil, ürituse toimumise päeval, kohapeal. Päev lõppeb piduliku autasustamisega kell 20.00.

Kogu päeva jooksul oodatakse lapsi saama osa lastemängudest ning hullama veeatraktsioonidel. Rõuge noored korraldavad mitmeid mänge nii rannas kui vees.

Õhtune tantsupidu algab kell 21.00, kui lavale astuvad ansambel HELLAD VELLED ja OTT LEPLAND.

Pilet Piletilevi eelmüügist 5. juulini 8 eurot. Pilet lastele vanuses 8-12 aastat 6 eurot.

Pilet ürituse ajal kohapeal 10 eurot ning lastele vanuses 8-12 aastat 8 eurot. Kuni 7-aastastele lastele on sissepääs tasuta.

Registreerumine ja pidevalt uuenev info aadressil www.paadiralli.ee.

Lisainfo: Karel Saarna, tel 5560 3989 ja Hektor Glear Vene, tel  5257 976

 

Festival tuli öösel Võrru kollaste labajalavalsi sammudega

Täna öösel tekkisid Võru linna kahele tänavale kollased jalajäljed. Ühed viivad linna keskväljakult randa, teised Võru kultuurikeskusesse Kannel.Tegu ei ole tavaliste jalajälgedega, vaid kollaste labajalavalsisammu imiteerivatega.

Sel moel astus linna 11. juulil algav XIX Võru Folkloorifestival “Teljed”.

“Tahtsime varakult näidata, et festival on juba kohal,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Pealegi tegime sel moel väikese ninanipsu kurikaelale, kes päevade kaupa festivalireklaame tulpadelt maha kisub”.

Kollased jalajäljed näitavad esmakordselt festivalile tulijale suuna kätte, kuidas kesklinnast minna teistesse festivalipaikadesse – Kandle aeda ja Tamula järve äärde.

Labajalavalsi jälgi mööda minnes saab kulgeja aga tee lõpus juba ka tantsu selgeks.

XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15.juulini. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Lisaks eesti rahvatantsijatele ja -muusikutele osalevad festivalil esinejad Prantsusmaalt Bretagne´ist, Puerto Ricost, Portugalist, Nepaalist, Lätist, Soomest ja Inglismaalt.

Haanjas toimub suitsusaunanädal

1.-4. augustini toimub Haanjamaal suitsusaunanädal, mille raames toimub igasugu põnevaid toimetusi kohalikus kogukonnas.
Suitsusaunapäev on 3. augustil, kus kohalikud pered avavad oma suitsusaunaukse külalistele.
Võimalik on veeta koos perega üks tõeline päev, kus koos köetakse saun, tassitakse vesi, valmistatakse rooga ….. Lõpuks saab ka sauna!!!!
Osalemine vaid eelregistreerimisega!
Sündmus toimub tänu headele toetajatele: Leader-Priale, Vana-Võrumaa kultuuriprogrammile, Võrumaa Kultuurikapitalile ja Haanja vallalae, mis võimaldab sellest osa saada sümboolsete osalustasudega.
Täpsem info suitsusaunanädala kohta http://haanja.eu/sann/programm/

Postiteel tuleb pillerkaar

Kaader Postitee pillerkaarelt 2012. Foto: Aivar Oras
Kaader Postitee pillerkaarelt 2012. Foto: Aivar Oras

Järgmisel laupäeval, 6. juulil avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele. Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on ikka huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades.

Külastaja tunneb peopaigad ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.”Korraldajate eesmärgiks on anda teada meie piirkonna põnevatest puhke- ja ajaveetmisvõimalustest,” selgitas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Kolmandik tänavu osalevatest ettevõtetest ja taludest on värsked tulijad, vanad olijad avavad end pisut uues võtmes.

Voorepalus tegutsev suurima majutuskohtade arvuga Mesikamäe puhkemaja juhatab sel aastal lähedalasuvatele matkaradadele uitama. Põlva Talurahvamuuseum Karilatsis kutsub astuma ajas sajandi tagasi, mõnusat meeleolu lisavad Põlva talupoe tütrikud, kes oma saiaahjud otse põlluveerde üles seavad.

Ihamarus tegutsev Pizza Olive pakub lisaks ehedatele pitsadele ka särtsakaid rütme, Viia-Jaani labürinditalu Tähetelgis läheb keerlema pärimuspidu. Ihamaru meemaja on avanud teleekraani otse mesilastele ning pakub mett meelele ja keelele, uudistamist väärib Jüri Jürna maalinäitus “Rivaalid ja põgenikud”.

Loe edasi: Postiteel tuleb pillerkaar

Hiigelhaug leidis landi

Vahus Sikaste koos tütre Sandraga näitamas rekordkala.
Vahur Sikaste koos tütre Sandraga näitamas rekordkala.

Reedel jäi Tamula järvel kalastanud Vahur Sikaste spinningu landi otsa 121 cm pikkune ja 12,3 kg kaaluv hiigelhaug.

“Olen mitmeid kordi ka Norras kalal käinud, kuid nii suurt kala pole varem saanud,” märkis Sikaste. Kuigi tegemist on võrulasega, jõudis ta sel aastal Tamula järvele alles esimest korda. Rekordkala landi otsa meelitamiseks kulus vaevalt tund. Küsimusele, mis saab kalast edasi, oli vastus lihtne – ära süüakse muidugi. Kuna tegemist on suure kalaga siis osa läheb kohe pannile ja osa külma ootama järgmist praadimiskorda.

Sikaste väitel näkkab kala Tamula järves hästi, sest kuigi teist nii suurt kala seltskonnas kellegil püüda ei õnnestunud, saadi haugesid veelgi. Nüüd tuleb Sikastel uuesti paat veele ajada, sest lapsi on haaranud hasart ja rekord vajab ületamist. Ehk ei olnudki veel tegemist kõige suurema kalaga Tamula järves.

Külauudiste portaal kutsub teisigi kalamehi oma suurest saagist meile teada andma. Püügivahendid korda ja kalale!

Vahtsõnõ võrokiilne Täheke

Kooliaastaga lõpun saiva Vana Võromaa 1. klassi latsõ ja võro keele opja kingitüses vahtsõ võrokeelidse latsiaokirä Täheke. Ütsäs võrokiilne Täheke sündü Võro instituudi ja Tähekese toimõndusõ kuuntüün.

Seon Tähekesen omma Saarõ Evari, Contra, Holtsi Leila ja Märka Veiko luulõtusõ. Kiränik Rahmani Jan kirotas draakoni vorstist, Ojari Triinu jutu päälkiri om «Tita ja tsolgipang». Kalla Urmas kirotas tuust, määne om mi uma kuldkala.
Raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti» omma ümbre jutustõdu luu «Kahru sündümine» ja «Mille eläjä ei laula».
Kiä taht hindäle Tähekese vahtsõt võrokeelist nummõrd, saa tuud osta Võro instituudist Võrolt vai Tähekese toimõndusõst pääliinast.

Uma Leht