Jaanipeebu kitarrikool Võrumaal Rõuge vallas võtab vastu uusi huvilisi noori ja täiskasvanuid kitarri akordsaate kursusele.
Esimene kokkusaamine Jaanipeebu külas, vanas koolimajas toimub teisipäeval, 30. septembril kell 18.30. Vajalik on oma pilli olemasolu.
Info ja registreerimine:
Tel +372 5841 5169, Indrek Hunt.
Võrumaa Arenguagentuuri ja Võrumaa Partnerluskogu abil (ettevõtluskeskkonna arendamise alameede) on nüüdsest Haanja raamatukogus avatud 2 privaatset, kaugtööd teha võimaldavat töökohta. Töökohad on varustatud kaasaegse arvutitehnika ning mööbliga, kiire internetiühendusega ning on üksteisest eraldatud liigutatavate vaheseintega.
Töökohtade kasutamine on kõigile tasuta, printimise ja paljundamise teenus on tasuline. Olemas on võimalus värvitrükiks ning A3 formaadis dokumentide trükkimiseks ja paljundamiseks.
Kui kellelgi on soov broneerida töökoht pikemaks ajaks, see tähendab, et vahepeal keegi teine arvutit ja töökohta ei kasuta, tuleb selle eest tasuda 1 € ööpäevas.
Kaugtöökohad on avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel:
E, T, R kell 9.00-17.00 ja N kell 9.30-17.30.
Töökoha kasutamiseks tuleb ennast registreerida, täiendavat infot saab raamatukogust tel 787 8814 või e-postiga riina@haanja.ee.
| 2014 / 2015 õa avaaktusedVõrumaa koolides | ||
| 1 | Antsla Gümnaasium | 1. september kell 9.00 |
| 2 | Parksepa Keskkool | 1. september kell 9.15 |
| 3 | Varstu Keskkool | 1. september kell 8.30 |
| 4 | Vastseliina Gümnaasium | 1. september kell 9.00 |
| 5 | Võru Kreutzwaldi Gümnaasium | 1. september kell 10.00 |
| 6 | Võru Täiskasvanute Gümnaasium | 1. september kell 16.00 |
| 7 | Haanja Kool | 1. september kell 10.00 |
| 8 | Krabi Põhikool | 1. september kell 10.00 |
| 9 | Kuldre Kool | 1. september kell 9.00 |
| 10 | Kääpa Põhikool | 1. september kell 9.00 |
| 11 | Meremäe Kool | 1. september kell 10.00 |
| 12 | Misso Kool | 1. september kell 10.00 |
| 13 | Mõniste Kool | 1. september kell 10.00 |
| 14 | Osula Põhikool | 1. september kell 9.00 |
| 15 | Pikakannu Kool | 1. september kell 9.00 |
| 16 | Puiga Põhikool | 1. september kell 9.00 |
| 17 | Rõuge Põhikool | 1. september kell 9.00 |
| 18 | Sõmerpalu Põhikool | 1. september kell 11.00 |
| 19 | Võru I Põhikool | 1. september kell 10.00 Paju tn 5A |
| 20 | Võru Kesklinna Kool | 1. september kell 10.00 |
| 21 | Leiutajate Külakool | 1. september kell 11.00 |
| 22 | Urvaste Kool | 1. september kell 10.30 |
| 23 | Võru Järve kool | 1. september kell 11.00 |
| 24 | Võrumaa Kutsehariduskeskus | 1. september kell 9.00 |
| 25 | Võru Muusikakool | 1. september kell 15.00 |
| 26 | Antsla Muusikakool | 2. september kell 15.00 |
| 27 | Vastseliina Muusikakool | 1. september kell 11.00 |
Olete oodatud osa saama!
Kubija tervise ja rekreatsioonikeskuse kõrval olid parima tervisespordirajatise kategooria nominendid Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus Valgamaal, Karjamaa park Tallinnas ning Rakvere spordikeskus. Kubijale langes valik kui suurimate võimalustega, hästi planeeritud ja aastaringses kasutuses olevale kompleksile, mis on saanud erinevate projektide toel kaasaegse väljanägemise, pakkudes meeldivas looduskeskkonnas aastaringselt aktiivseks ajaveetmiseks erinevaid võimalusi nii väikestele kui ka suurtele.
Terviseradu on Kubijal kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa – 3,8 km on valgustusega. Rajatud on välifitnessi ala ja mänguväljak. Keskuse juurde kuuluvad ka pallimänguväljakud.
Konkurssi „Eesti kaunid kodud“ korraldatakse koostöös Eesti Kodukaunistamise Ühenduse, maakondade ning nelja suurema linna – Pärnu, Narva, Tallinna ja Tartu koostöös. Parimat tervisespordirajatist valitakse alates 2005. aastast.
Allikas: Võru linnavalitsus
Tamula järvelaval toimunud Võru linna juubelikontserdil “Võru tähed” tunnustati tublimaid linnakodanikke. Välja anti linna teenetemärk, Võru linnapea vapimärgid ja tunnustuskirjad.
Juubeliaasta kaalukaima tunnustuse – Võru linna teenetemärgi pälvis kauaaegne laskesuusatamise treener Ants Joonas (pildil paremalt kolmas) , kes on pikka aega töötanud Vastseliinas, seejärel Võrus. Oma positiivse energia ja tohutu töökusega on ta aidanud üles ehitada Vastseliina spordibaasi ning Võru ja Vastseliina laskesuusatamise koolkonna tervikuna. Tema käe alt jõudsid Eesti olümpiakoondisse kolm sportlast: Aivo Udras (OMi 16.), Hillar Zahkna ja Janno Prants (OMi 18.), kelle saavutused on Eesti laskesuusatajate hulgas endiselt ületamata.
Ants Joonase käe all on sirgunud v äga palju tugevaid sportlasi, avaliku elu tegelasi ja kohusetundlikke kodanikke. Oma õpilastes on ta eelkõige kasvatanud töötegemise harjumust ning õpetanud neile pereväärtusi ja elementaarseid viisakusreegleid. Ta on andud treeneritöö käigus lastele ja noortele edasi isalikku soojust, ent ka piisaval määral rangust ja distsipliini. Just inimlikud väärtused ja kasvatuslik pool on need tegurid, mis on tal aidanud säilitada kontaktid oma õpilastega tänase päevani. Kes on temaga koos üles kasvanud, hindavad seda väga kõrgelt.
Tervislike ja sportlike eluviisidega Antsu on iseloomustatud järgmiselt: ettevõtlik, elurõõmus, hea huumorimeelega, korda nõudev, treenerina korrektne, täpne ja aegadest kinnipidav. Jagades oma hoolealustele töökasvatust ja isiklikuks eluks elutarkust, näitas ta oma eeskujuga, et tööd tuleb teha kirega. Laskmata teistele liiga teha, on ta väga heaks eeskujuks lastele ja oma lastelastele.
Tunnustusega kaasneb 2000 euro suurune preemia. Ettepaneku teenekale treenerile teenetemärgi omistamiseks esitasid üks tema nimekamatest õpilastest Janno Prants ja Ulis Guth.
Võru linnapea vapimärgi said Lõuna-Eesti haigla ämmaemand Eve Kons pühendunud töö ja hooliva suhtumise eest patsientidesse ning Võru linnavalitsuse peaarhitekt Ülevi Eljand väljapaistva panuse eest Võru linna arengusse. Vana Võru ajaloo käsitlemise ja tutvustamise eest tunnustati Rein Kaldmad linnapea tunnustuskirjaga.
Linnapea tunnustuskirja said ka tänavused Võru linna kaunid kodud Kivi tn 6 (Inge ja Kuldar Kruuda) ja Kalmuse tn 2 (Eva ja Ülari Kõrran) ning konkursi “Lilleline Võru parimad Linda tn 4 (Jaana ja Kaido Kivilo) ja Vabaduse tn 1 (Semu kaubamaja, Pan-Estonian OÜ).
Ulis Guth
Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut. Näitus on Vana-Võromaa Kultuurikojas ning jääb avatuks 29. augustini.
Ivo Lill on eesti klaasikunstnik, kes on lõpetanud 1985. aastal ERKI. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano – Venezia, Itaalia) liige. Kunstnik alustas aktiivsemalt loomingulist tööd 35- aastaselt. Nüüd peab ta iga päev midagi tegema, siis on hing rahul. Lill loob klaasi külmtöötlemisega kunstiteoseid, mida võib vaadata kas ühe, teise või kolmanda nurga alt, lõplik tõde ei selgu kunagi, alati võib valgus vimka visata ja tehtud töö uuesti sünnitada.
Aasta tagasi tähistas kunstnik 60- aastaseks saamist suurte isiknäitustega Moskvas, Münchenis, Linzis ja Tallinnas. Näitus, mis möödunud kevadel Moskvas oli, tunnistati edukaimaks ülevenemaalise tarbekunstimuuseumi näituseks. 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni täitsid suured galerii ruumid, neid teoseid saab osaliselt näha ka Võrus.
Ivo Lill on pälvinud tunnustuse 2001. aastal, mil tema skulptuurile omistati hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil. Eelmisel aastal valiti ta Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks.
Viimastel nädalatel näitus avatud:
E-T 10.00- 16.00
K-P 10.00- 18.00
20.08 maja suletud
21.08 10.00- 19.00
22.-24. augustil peetakse Võrumaal Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondliku liikumise suvine kokkutulek, mis keskendub tänavu teemale “Kogukondlik haridus – on vaja tervet kogukonda, et kasvatada last”. Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub osalema ja kaasa mõtlema kõiki huvilisi, kellele lähevad korda kestlik eluviis ning muutused haridusmaastikul.
Kokkutuleku üks korraldajaid, MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse juhatuse liige Ele Koppel ütles, et sellesuvisel kogunemisel arutletakse eluliste näidete varal, mis on kogukondlikud koolid ja lasteaiad ning kuidas toetada läbi kogukondliku hariduse kestlikku mõtteviisi ja koostööväärtuste kasvamist lastes ja noortes. “Elu näitab, et meie praegune haridusmaastik vajab muutusi ja kes muu kui lapsevanemad ise saavad olla need muutuste ellukutsujad, soovides pakkuda oma lastele parimat kasvukeskkonda,” rääkis Koppel.
Ele Koppeli sõnul on ühiskonnas ja haridusmaastikul märgata kohati lausa vastuolulisi arenguid. “Kui riiklikul tasandil soodustatakse Eestis praegu suurkoolide teket, soovivad paljud lapsevanemad ja õpetajad valida hoopis teistsugust koolitüüpi, kus oleks rohkem võimalusi märgata ja toetada lapse andeid ning soodustada loomulikku huvi maailma vastu,” lausus Koppel, lisades, et kogukondlikud koolid annavad selleks hea võimaluse. “Kogu ühiskonna arengu võti peitub senisest hoolivamas ja kestlikumas elukorralduses. Kogukonnakoolid ja lasteaiad suudavad pakkuda olulist lisaväärtust uue hooliva põlvkonna pealekasvamisel, arvestades nii hariduses kui elukorralduses laiemalt jätkusuutlikke sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja ka maailmavaatelisi aspekte.” Loe edasi: Ökokogukonna kokkutulek keskendub kogukondlikule haridusele
Tuleval nädalal 230. juubelit tähistav Võru linn kavandab sel puhul suurejoonelisemaid linnapäevi kui varem. Väärtustades Võru juuri ja väge, tahetakse sünnipäevaüritusele lisada festivalihõngu ning kujundada sellest võrulaste üleilmne kokkutulek.
20.-23. augustini toimuvatele sünnipäevapidustustele oodatakse Võruga seotud inimesi kogu maailmast, samuti rohkearvuliselt külalisi. “Kuna tegemist on juubelipidustustega, siis on igati paslik nende raames teha algust ilusa traditsiooniga, et iga-aastased Võru linnapäevad kujuneksid ajapikku võrulaste üleilmseks kokkutulekuks,” selgitab linnapea Anti Allas. “Võru linn ootab sünnipäevale kõiki oma lapsi, kuid miks mitte ei võiks sellest kujuneda päris tagasitulek, sest Võrun om hää elädä,” rõhutab ta.
Kuna viimastel aastatel on Võru linna välisilme oluliselt atraktiivsemaks muutunud, ei ole vähimatki põhjust külalisi karta. Võro Instituudi ideekavandi – esimese üleilmse võrokeste kokkutulekuni tahetakse jõuda hiljemalt nelja aasta pärast, kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks.
Võru väge ning siinkandis sirgunud tegijaid lähemalt ja kaugelt saab näha juba tänavu. Nelja päeva jooksul pakutakse pidulistele arvukalt sündmusi, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, tants või kunst.
Homme, 16. augustil kell 12 avatakse Setomaa ühepäevakohvikud teist korda, seekord tegutseb u 100 km marsruudil Lüübnitsast Luhamaani kaksteist kohvikut. Võrreldes teiste Eesti kohvikutepäevadega on kostipäeval eriline see, et taluhoovides ja külataredes tutvustatakse eelkõige kohalikku toitu kohalikest saadustest.Seto köök on eripärane ja see paistab silma ka kohvikutest – on kalakohvik, toimub sõira õpituba, kukeseened on au sees. Kohalikud maitsed omakorda tekivad siinsetest saadustest – need tulevad kohvikutesse kohalike talunike aedadest, metsast ja järvest.2015. aastal saab Obinitsast soome-ugri rahvaste kultuuripealinn. Selle hõngu saab Obinitsa kostipäeva kohvikutes juba kogeda. Muusikakohvikus ObiNizza tervitab kohalik Mokornulga leelokoor rahvast kultuuripealinna tiitli saamise puhul. Kohvikus Hõimu Hõlahusõq on terve päeva ametis karjala ja udmurdi kokad, ka külalised saavad perepetse ja karjala piirakuid valmistada.
Ürituse ühe korralda, MTÜ Setomaa Turism juhataja Ülle Pärnoja sõnul on tegemist kohalikku kogukonda liitva üritusega: “Kostipäiv on pidupäev kogu Setomaa jaoks – elevil on nii kohvikute tegijad, kauba tarnijad kui ka kohalikud külastajad. Seda elevust ja ühist hingamist on õhus tunda.”
Kostipäeva kaksteist kohvikut on: Lämmijärve kalapala (Lüübnitsas), Küläteatri tarõ (Karisillal), Kopanka kohvik (Velna külas), Toomemäe talu piirakupuhvet (Saabolda külas), Nedsaja metsa- ja külakohvik (Nedsaja külas), Kolme sõsara hõrgutised (Tuderna külas), Hõimu hõlahusõq (Obinitsas), ObiNizza (Obinitsas), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä külas), Kirriv pini (Tsiistre Linamuuseumis), Cafe Leima (Leimani külas), Keelele ja meelele (Määsi külas). Kohvikute asukohad!
2013.a tunnustati MTÜ Setomaa Turismi auhinnaga “EHE Setomaa” kostipäeva ellukutsumise ja korralduse eest. Seto Külävüü kostipäeva korraldavad MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Uuri kostipäeva kohta lähemalt!
Kostipäeva trükis on kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, marsruudile jäävates turismiinfopunktides ja kõikides kostipäeval kohvikutes.
Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani.
Foto toidust Kopanka kohvikus (foto: Jane Vabarna).
Augustis, Võru linnapäevade raames, etendub Kandle aias neljal korral linna 230. aastapäevale pühendatud suvelavastus “Maagiline pildivõru”.
Võru linna ajalugu kajastav lavastus pajatab lõbusaid linnalegende Ain Saarest, Kai Leetest, tohtritest, papa Kreutzwaldist ja teistest erinevate ajastute linnakodanikest. Heidame pilgu Gaasitehase, Piimakombinaadi, Piiritusevabriku ja Vangimaja tegemistesse. Tumedamast perioodist linna ajaloos meenutame sõda ja Võru põlemist 1944. aastal, mil hävines suur osa ajaloolisest kesklinnast. Vastuoluliste aegade kiuste on Võru siiski pidevalt arenenud.
Lavastuses “Maagiline pildivõru” kerib aeg ennast tänapäevast tagasi algusesse. Stseenide puhul aeg korraks käivitub, et taas liikuda tagasi. Tekib küsimus, kuidas see on võimalik? Võrus elanud üleilmselt kuulus mustkunstnik San Martino de Kastrozza suudab veenvalt juhtida seda nägemust, sest tema vaim pole kuskile kadunud. Võru on maagiline ja ummamuudu liin.
Mida kaugemale me ajas liigume, seda vähem meenuvad inimesed, kes on läinud “teisele poole raudteed”. Ajaloost hakkavad kõnelema vaid vanad majad ja asutuste hooned. Ähmastub reaalsus ja fantaasia piir. Kas kõik nähtu ja kuuldu on ka päriselt nii olnud, jäägu lõpuks vaataja otsustada, sest igaüks näeb Võru linna oma silmadega. Alati jääb siiski alles salapära ja illusioon.
Lavastuses kasutatakse hulgaliselt ajaloolisi fotosid ja filme arhiividest, mis on Võru linna kohta säilinud. Lavastuses teeb kaasa ka praegune Võru linnapea Anti Allas.
Autor: Heiki Kelp
Lavastaja: Kalev Kudu
Näitlejad: Oleg Želudkov (Teater Idee), Mari Anton (Tartu Üliõpilasteater), Kauri Kaljuste (Tartu Üliõpilasteater), Elina Zilmer, Kaspar Kaasla, Sander Lebreht, Airi Pütsep.
Tantsijad: Jandra Hektor, Marie Tulik, Kristin Ireen Kuusk, Pille Kongo, Reijo Mälton, Meelis Sulg, Mihkel Joonas, Oliver Ossip
Tantsujuht: Andre Laine
Muusik: Jaan Randvere (klaver)
Kunstnik: Marika Vaher
Etendused Kandle aias (Liiva 13, Võru) 19., 20., 23. ja 24. augustil kell 21.
Piletid eelmüügis Võru Kandle kassas ja Piletilevis.
Kätlin Hoop
Konkursi Võru riigigümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks võitis Jõgevamaalt Laiuselt pärit Karmo Kurvits (pildil), kes pälvis 9-liikmelise komisjoni üksmeelse toetuse.
Tartus sündinud ja sealses ülikoolis majandusteaduse magistrikraadi omandanud 28aastane Kurvits soovib saada asutatava Võru riigigümnaasiumi direktoriks, et olla kooli looja, vastutaja, eeskuju ja arendaja. “Võru riigigümnaasium võiks olla haridustempel, kuhu tullakse, mida usaldatakse ja armastatakse,” kõlab üks tema postulaate.
Karmo Kurvitsa sõnul ei saa Võru riigigümnaasium olema lihtsalt uus koolimaja linna vanimas muinsuskaitselises hoones, vaid loov ja ainuomase õhustikuga keskkond, kus väärtustatakse koolipere iga liiget ja tema individuaalset arengut, motiveeritud õppimist ja õpetamist ning traditsioone, ettevõtlikkust ja uuendusmeelsust. Ühtlasi väärtustab ta tihedat koostööd ja pühendumist ning kõigi – õpilaste, vanemate, vilistlaste, hoolekogu, koostööpartnerite ja kogukonna arvamusega arvestamist.
Oma noorusest hoolimata kogenud, aastaid Tartu kunstigümnaasiumis ja Tartu täiskasvanute gümnaasiumis õpetajaametit pidanud ning mitmete haridustööalaste preemiatega pärjatud Kurvits t öötab hetkel Miina Härma gümnaasiumis õppejuhina, Võru riigigümnaasiumiga seotud ülesandeid asub ta täitma esimesel võimalusel.
Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360, õppetöö Seminari 1 renoveeritavas uues hoones algab 2015. aasta 1. septembril.
Ulis Guth
Kuidas luua kogukonda ja toetada ühiselt uue põlvkonna kasvamist? Kuidas läheb Eestis sündivatel kogukondlikel lasteaedadel ja koolidel? Kuidas õpivad lapsed Leiutajate Külakoolis ja Portugali ökokülas? Mis on Gaia kool? Seda ja kõike muud Eesti ökokogukondade 8. kokkutulekul Sänna Kultuurimõisas.
Peaesinejad Juliane Eckmann ja Janos Valder jagavad kogemust Portugalis asuva Tamera ökoküla koolist “Escola da Esperanca” (www.escola-da-esperanca.org/). Põhjalikult jagatakse Euroopa ökokülade võrgustiku GEN Europe selle aasta konverentsi muljeid Saksamaalt ökokülast Zegg. Kirsiks tordil loomade ja taimedega suhtlemise töötuba. Õhtuti tants ja laul, kaasa pillid-trummid!
Meie usume, et veidike pori teeb kõhule head; et ehedaim haridus võib sündida puu otsas ja elu keskel; et inimesed suudavad kokku tulla ja pakkuda oma lastele üheskoos tõeliselt avarat keskkonda arenguks ja kasvamiseks.
Lähem info kava kohta ja registreerumine: http://kokkutulek.kogukonnad.ee/
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/720066848059830/
Loe edasi: Eesti ökokogukondade ühendus kutsub kokkutulekule kogukondliku hariduse teemal
22. augustil algusega 21:00 linastub Võru kultuurimajas Kannel Euroopa filmikohvikute sarja seitsmes film. Ekraanile tuleb humoorikas ning samas melodramaatiline „Lumivalgeke“ (Hispaania 2012), mis asetab klassikalise „Lumivalgekese” loo romantilisse 1920ndate Hispaaniasse, kus noor tüdruk põgeneb oma õela kasuema eest ning otsustab isa jälgedes saada matadooriks.
Flamenkohõnguline ning lummava visuaaliga mustvalge film võitis praktiliselt kõik Hispaania filmiauhinnad, teiste seas kümme Goya preemiat ning lugematul hulgal rahvusvahelisi auhindu. Film on eesti- ja venekeelsete subtiitritega, pikkus 1 h 40 min. Sissepääs on kõigile tasuta.
Ürituse evendi leiab siit.
Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.
Midä lõõdsakuningas saaminõ su jaos tähendäs?
Säänest ummamuudu vastutust. Kimmähe piät edesi opma ja uurma. Mano oppi om hulga hüvvi pillilukõ, midä vanastõ om mängitü. Internetist otsi, mul om üts Kikka Karla plaat. Arhiivi ei olõ viil jõudnu, elo om küländ kipõ…
No sa tullit õkva sõaväest…
Lehekuu perämädsel pääväl sai vallalõ jah.
Kas tuu and tunda kah, et katõssa kuud es saa lõõtsa mängi?
Jah! Näpu ei jõvva mõttõlõ perrä. Küländ rostõh omma. A sõaväest oll’ iks kassu kah. Muido om taa pillimehe elo sääne, et egäl puul söödetäs maru häste…
No lätt pillimehe elo edesi. Kas kutsutas pall’o mängmä?
Teenistüs väiku põndsu pandsõ, olli pillimiihi pildist väläh. Päält sõaväke om piaaigu egä nädälivaih vähämbält üts ülesastminõ olnu.
Määne tuu pillimehe elo om?
Vahepääl väsütäs iks är külh, ku mõnikõrd läät joba hummogu kotost vällä ja esinemine lätt ilda üüni vällä. Loe edasi: Ojasaarõ Toomas: saatus vei Teppo pilli taadõ
Aavo Ots tuleb oma trompetiklassi ja noorteorkestriga hilissuvisesse Võru linna, kus toimub VIII Aavo Otsa trompeti suveakadeemia, kammermuusika kursus ja XIX festival “Võru Vaskpillipäevad”.
Läinud õppeaasta oli minu õpilastele edukas ja tahan neid esitleda 10. augustil kell 19 “Kandles” toimuval kontserdil “Trompetitalendid 2014”. Veel enne, kui kõlavad kontserdihelid, ootame kell 18 lapsi, lapsevanemaid ja kõiki teisi puhkpillihuvilisi “Kandlesse”, kus toimub pillide ja pillimängu tutvustus. Trompetimäng on imelihtne”, ütles Aavo Ots. Koos tahetakse näidata, kui ilusat häält teevad trompet ning tema soliidsed sugulased piccolotrompet, flüügelhorn ja teised pillid.
Aavo Otsa Muusikastuudio www.musicstudio.ee loodi 2002. a eesmärgiga arendada ja süvendada noorte solistide ja kammermuusikute esitamise oskusi ning leida ja laiendada rahvusvahelise erialase koostöö võimalusi. Stuudio annab andekatele muusikutele täiendavat erialast õpet ning ansamblimängu koolitust. Muusikastuudio eesmärgiks on puhkpillisolistide ja ansamblite taseme arendamine rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, nende ettevalmistamine rahvusvahelisteks konkurssideks.
Võrumaal on Aavo Otsa kodu ja isatalu ning see on üks põhjus, miks ta tahab oma õpilaste ja sõpradega panustada siinse muusikakultuuri arengusse. „Juba 1996. aastal, kui minu idee korraldada suvekool ja kontserdisari “Võru vaskpillipäevad” teostus, seadsin eesmärgiks noorte puhkpillihariduse kaasajastamise. Selle nimel olen 18 aastat igal suvel “Võru vaskpillipäevadel” pillimängu õpetanud ja noorteorkestreid dirigeerinud. Olen kutsunud siia õpetama ja kontserte andma maailmakuulsa Mediterranean Chamber Brass’i (2010) ning nimekaid eesti ja välismaa õpetajaid. Tähelepanuväärne roll festivali “Võru vaskpillipäevad” ajaloos on eesti väljapaistva vaskpilliõppejõuna Priit Sonnil, tema õpilastel ja ansamblitel,“ meenutas Ots. Loe edasi: Võrus hakkavad kõlama vaskpillid
8.-10. augustini toimub Haanjamaal juba neljas suitsusaunanädal. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head “stepslivaba” muusikat.
Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsiooniliste suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga. Haanjamaa suidsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja jagavad rõõmuga oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.
“Meie sündmust iseloomustab rahulik kulgemine,” ütles saunanädala üks eestvedajaid Eda Veeroja. “Mõnus suitsusaunaelamus algab helgest meelest ja enese sisse vaatamisest. Koos saunaprega sauna kütmisest, ühisest söömaajast ja päevastest toimetustest ümber sauna. Lisaks saunale on oluline roll muusikal ja käsitööl. Toimuvad suitsusauna ja loomuliku eluviisiga seotud erinevad õpitoad.”
Nädal algab 8. augustil kell 12 Mooska talus saunateemalise pärimusmeditsiini õpitoaga Mikk Sarve juhendamisel. Samal ajal saavad Ööbiksaare talus huvilised õppida palgi tappimist ja varamist saunameistri Aivar Jallai juhendamisel. Õhtul oodatakse saunakülalisi Tuulepesa tallu iloõdakule laulma ja pillimängu kuulama. Loe edasi: Haanjamaa ootab taas suitsusaunapäevadele
Leiutajate külakool Sännas Rõuge vallas Võrumaal jätkab sügisel 2014 oma tegevust koolitusloaga. Alates 1. augustist võetakse vastu avaldusi 1.-2 (3.-4.) klassi astumiseks.
Aasta jagu koolimist Leiutajate külakoolis on möödas ning huvitav vaadelda, mis toimus, mida sai õpitud ja kuidas võiks jätkata.
Kõigepealt aga natukene Leiutajate Külakoolist (Nime koolile valisid lapsed ise. Variantide hulgas oli veel ka näiteks Südakool, Pipi Pikksuka nimeline kool jne)):
Leiutajate külakooli jaoks on tähtis, et igaüks meist oleks austatud, toetatud ja armastatud, et inimene julgeks/suudaks lõõgastuda ja avaneda kogu oma ilu ja täiuslikkusega maailmale. Leiutajate külakoolis käsitletakse inimest kui vaimset olendit. Siin ei ole õpetajaid ja õpilasi, on inimesed, kelle hing soovib õppida ja areneda lähtuvalt üksikisiku eluülesandest, et jõuda oma tõelise olemuseni.
MTÜ Revolutsioon on suvekuudel korraldanud vestlusõhtuid, mille käigus on olnud Rõuge vallas võimalik kohtuda huvitavate inimestega, et oma silmaringi avardada ning uusi teadmisi koguda.
Kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. augustil 2014 algusega kell 19 Viitina järve juures. Meie vestluskaaslasteks on sel korral Sven Začek ja Indrek Hunt.
Sven Začek on kui mitte tuntuim, siis ilmselt tunnustatuim Eesti loodusfotograaf – üks kolmest Eesti mehest, kelle pildid on ilmunud National Geographicus. Tema teekond fotograafina sai alguse 2000. aastate esimeses pooles, kui ta otsustas jahipüssi põõsasse visata ning käe hoopis fotokaamera järele sirutas. Kuidas see kõik täpsemalt käis ning kuidas sai väikelinna poisist staarfotograaf, kuuleme tema enda käest. Kõrvale vaatame valitud pilte kõigist neist sadadest tuhandetest, mis tema mälukaartidelt läbi on käinud. Tutvu Sveni töödega tema kodulehel!
Õhtu edenedes võtab järje üle mees meie enda vallast – Indrek Hunt, kellel samuti oma lugu jutustada. Temagi on sel õhtul omas elemendis ja selleks on muusika. Meile ja meiega lauldes räägib ta meile, mis mees see Jaanipeebu Kitarrikooli asutaja ja hing õieti on.
Ilusa ilma korral veedame õhtu õues – Viitina külakeskuse taga järve ääres. Võta kaasa istumisalus ja riieta end ilmale vastavalt.
Tuleb üks õdus õhtu!
Austatud endised Luutsniku kooli õpilased, õpetajad ja töötajad!
Olete oodatud 16. augustil 2014 kella 12-ks endise Luutsniku kooli parki,
et meenutada kaunist kooli- ja noorusaega!
Aset leiavad sõnavõtud, meenutused, pillilood, ühislaulmised.
Sööme suppi ja joome kohvi!
Osalustasu 5 €.
Info telefonil: 5194 0200
Sel nädalal, 4.-7. augustil ootame abilisi linakitkumise ja -kupardamise talgutele, mis toimuvad Tsiistre linamuuseumi kiulina põllul Tsiistres, Misso vallas, Võrumaal. Talgud on osa projektist „Linaseemnest kangani”, mille algatasid Tsiistre linamuuseum, Viljandi Kultuurikolledži magistrand Margit Pensa ja EKA doktorand Miina Leesment. Projekti eesmärk on teha läbi kogu kiulina kasvatamise protsess seemne külvamisest kanga kudumiseni.
Projekti jäädvustamist filmilindile toetavad Vana Võrumaa Kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.
Talgutel osalemiseks kirjuta e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee või helista tel 503 1514.
Lisainfo: www.linamuuseum.ee, linamuuseumi FB
Kehväst mar’a- ja seenesaagist on meediän pall’o juttu olnu. Ma mõtli sis, et lää esi uman Urvastõ vallan mõtsa kaema. Ei saa ju nii olla, et midägi ei saa. Edimäst kõrda lätsi mõtsa luurama joba tsipakõsõ päält jaanipäivä, haardsõ kats tütärd ja imä kah üten. Mõttõn olliva kikkaseene. Sõitsõmi Ess-suuhu.
Tsipa aigu sõkmist müüdä mõtsa ja edimädse seene olli löütü. Väega tsill’ukõsõ olliva tõsõ, nigu särginöpsi. Ja nätä oll’, et mi es olõ edimädse, kes noid nöpse kaeman olli käünü. A nigu kõgõ sis, ku nakkat kodominemise mõttit veerütämä, lövvät tuu õigõ kotusõ. Terve mõtsaalunõ oll’ palosiini paksult täüs, säändse vähäldäse ja kõik puhta kah.
Veeränd tunni korjamist ja kolm pangi olli kuh’aga täüs. Mariniirse hindäle kümme purki siini, seoaastadsõ edimädse purgi. Vahepääl oll’ laulu- ja tandsupidu, päält tuud põrutimi imä ja tütridega vahtsõst mõtsa, seokõrd mustikit otsma. Tutva, kes õks egä aasta noidõ korjamisõga hindäle hää palgalisa tegevä, es olõ esiki mõtsan käünü. Ega nä vast es lää kah sinnä umma aigu raiskama.
Pangi käevangun ja kombaini kanglin, marssõmi Pokumaa kanti mõtsa, vana hää kotusõ pääle, kost egä aasta õks kor’at om. Joba edimädse varrõ, mis vasta tulliva, olli paksult marju täüs ja ku platsi pääle saimi, sis õnnõ sinet’ vasta. «Rummal jutt, et marju ei olõ. Tulõ õnnõ kotust teedä,» sai tuukõrd mõtõldus ja paari tunniga olli üten võedu anoma marju täüs kor’adu. Kotun puhasti mar’a är ja kaaldsõ üle – 15 killu mustikit, peris häste. Muiduki tahtsõva latsõ taskurahha tiini ja arvssiva, et nuu mar’a võissi maaha müvvä. Loe edasi: Võromaa mõtsun marju ja siini iks om
Võrokõisi suur suvinõ kokkosaamisõ kotus – Kaika suvõülikuul – tulõ 8.–10. põimukuul Urvastõ kihlkunnan Osolan. Et Urvastõ kihlkunnast juusk läbi väkev Pühäjõgi, mille kotsilõ om pall’o vanno uskmiisi ja juttõ, sis tulõ taast juttu mitmõ kandi päält. Pühäjõõ viirt pite tulõ ka matk.
Kõnõldas taast kandist peri inemiisist. Muusikat saa seokõrd kullõlda väega mitund stiili: Puura Väino laulõst rahvapillimuusikani vällä. Et Urvastõ kihlkunnast om peri kõva spordisõbõr Contra, sis tüütäs timahavatsõn suvõülikoolin kihäkultuuritiidüskund. Kaika suvõülikuul om mõtõld kõigilõ, kedä huvitas uma maa, uma kiil ja uma inemise.
Nime om saanu suvõülikuul Karula kihlkunna Kaika külä perrä, kohe võrokõsõ 1989. aastagal edimäst kõrda kokko tulli.
26. Kaika Suvõülikuul Osulan 8.–10. põimukuul
Riidi, 8. põimukuu päiv
12 Võrolt keriguplatsi päält lätt buss Osulalõ.
14 suvõülikooli vallategemine koolimaja man
15 –19 loengu koolimajan, loengidõ aigu om ka latsioppus. Kiä loengit kullõlda ei taha, saava välän Contraga sporti tetä.
15–15.30 Saarõ Evar. Osula, Sõmmõrpalu ja Kärgula asustusaoluust ja kotussõnimmist.
15.30–16 Valgu Heiki. Pühä Võhandu ja timä algusõkotus aoluun ja rahva mäletämisen.
16–16.30 Valpri Valdo. Osula kandi vanarahva juttõst.
16.30–17 Saarõ Heljo tutvustas koolimajja välläpantuid näütüisi.
17–17.30 Kalla Urmas. Kuis antslamiis Kangro Pärni om Põh’a-Võromaa kiilt kirja pandnu.
17.30–18 Saarõ Heljo. Osula kooli sõprusõst Vinne sõamiihi umatsidõga 1980. aastil.
18–18.45 Valgu Jaanis. Võrumaa Eesti filmin.
19.15 Kihäkultuuri tiidüskunna edimädse päävä eksäm: õdagunõ võigõlus. Vidä Contra.
20 Vahtsidõ välläandidõ näütämine.
21 Lindmõtsa Harri plaadi tutvas tegemine. Tandsuklubi üten Osula rahvatandsjidõga. Juhatas ja oppas Lepassoni Kadri.
Loe edasi: Kaika suvõülikuul tulõ Osulan
Täna kell 16.00 avatakse Võru Linnagaleriis Andrus Rõugu, Aivar Rumvolti, Erki Kannuse ja Peeter Kaasiku ühisnäitus “RUUM RUUMIS. Kütiorg”.
Kolmes saalis saab vaadata koos maalikunsti, keraamikat ja heliobjekte.
Kui Andrus Rõuk ja Peeter Kaasik on tuntud maalikunstnikena, siis Aivar Rumvolt esitleb kõrgkuumustehnikas keraamikat, Erki Kannus aga on keskendunud interaktiivsetele heliobjektidele- koondnimetusega Tilinatoorium.
Peale ammuse sõpruse ühendab autoreid ka ühine mälestus Kütiorust, kus noorte kunstijüngritena sageli Ohakate juures viibiti.
Kunstnikepaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodu Kütiorus on legendaarne, kuigi väliselt säilinuna, vaimses mõttes aga ajalooks saanud. Seal valitsesid oma kindlad reeglid, neist peeti kinni. Andrus Rõugu sõnul oli see koht mõnes mõttes nagu ruum ruumis, kus valitses boheemlik kambavaim, milles peegeldus meie hiline hipikultuur. Istuti põhiliselt kuuri all lõkketule ääres, kus oli suur kohvipada, vesteldi ning suitsetati lakkamatult.
Aivar Rumvolt elab ammu Võrus, tuntud keraamiku ning pedagoogina. Peeter Kaasik kolis oma tallu Võrumaale kus maalib. Eks see tõsiasi ja käesolev näituski ole Kütioru vaimu kajastus tänapäevas.
Näitus jääb avatuks 22. augustuni ja on külastajatele tasuta.
22.-24. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondade 8. kokkutulek teemal “Kogukondlik haridus”.
Teemad, mida käsitletakse on kogukondlike koolide loomine, õuelasteaiad, koostööharidus, EHE ja ehedus, koduõppe head ja vead. Lähemalt Leiutajate Külakoolist ja loodavast Gaia Koolist , mis on välja kasvanud eesti ökokogukondlikust liikumis est.
Peaesinejad tulevad seekord Tamera ökoküla koolist Portugalis, kus on loomisel rahvusvaheline kool nimega “Escola da Esperanca” ehk “Lootuse kool”. Lähemalt sellest koolist siin: http:// www.escola-da-esperanca.org /
Lisaks jagavad värskeid muljeid Euroopa ökokülade ühenduse GEN-Europe suviselt konverentsilt “Zegg” ökokülast Saksamaalt pea kõik meie 14 delegaati.
Lisaks räägitakse, kuidas suhelda loomade ja taimedega.
Hommikuti on kavas jooga, õhtul tants ja muusika.
Lähem info peatselt: http:// kokkutulek.kogukonnad.ee/ ja www.facebook.com/ kogukonnad
Registreerumine: info@kogukonnad.ee
Meie sündmust iseloomustavad kõige paremini sõnad ‘lihtsus’ ja ‘loomulikkus’. Suitsusaunas käimine on mitmetes Haanimaa peredes tänaseni loomulik elu osa. Igal saunal on oma lugu ja omad traditsioonid. Jagame ning tutvustame meie külalistele seda väärtuslikku, mis meil on.
Meie suitsusaunanädal on mõeldud eelkõige inimestele, kes soovivad aja maha võtta ja kulgeda loomulikult. Mõelda hetkeks olulistele asjadele ja tegeleda ‘päris’ eluga. Saunapäeval on saunalised kaasatud kõikidesse tegevustesse, mida tuleb ühel saunapäeval teha: puude tassimine, sauna kütmine, vee tassimine… Koos tehakse väiksemaid talutöid, valmistatakse lõuna- ja õhtusööki. Ühesõnaga veedetakse üks loomulik päev Haanjamaal. Lisaks saunale on oluline roll ka traditsioonilisel pärimusmuusikal ja käsitööl, mis on osa sellest nädalast. Samuti toimuvad erinevad õpitoad, mis on tihedalt seotud suitsusauna ja loomuliku eluviisiga.
Kõik inimesed, kes soovivad osa saada meie sündmusest, tulge meile külla!
Täpsema info toimuva kohta leiad kodulehelt programmi lingi alt.
