Johann-Jakob (Jaani p, 10.12.1822-15.05.1895) suguvõsa ja hõimlased on oodatud 4. augustil kokkutulekule Võrumaale Lasva valda Madala külla Männiste tallu.
Päevaplaan
12.00 -12.10 Kogunemine Lasval Pindi kiriku ees
12.10- 13.00 Hauaplaadi paigaldamine Madala küla esimese Mutsu – Johann Jakob Mutsu – hauale ja lähedaste haudade külastamine
13.00-13.30 Sõidame Madala külla Männiste Tare 74 tallu (kaardi internetist leiab otsides aadressi: Männiste Tare, Madala küla, Lasva vald)
14.00-14.10 Lipp masti
14.10-15.00 Oasupi söömine
15.00-18.00 Jalutuskäik esiisa Johann Jakobi talu juurde ja küünla süütamine, ringkäik külas.
18.00 Piknikukorvide avamine; tuttavaks saamine, igaüks saab sõna; ajaloo arutamine. Kõik, kes on sugupuusid uurinud, võiksid jagada oma teadmisi teistega. Lõkketule süütamine, grillimine jne.
Kohapeal saab telkida. Osavõtust palutakse teada anda 28. juuliks telefonil 5109 401(Ilme Palu) või e-posti aadressil ilme@okwest.ee. Või siis 5191 9375 (Aare Rätsepp), e-post aare@haanimaa.ee. Kaasa võtta piknikukorv ja kui on fotosid vanematest, vanavanematest jne, ka pidudel tehtud pilte. Hauaplaadist ja ühissupist osavõtt 3 eurot.
Võrumaal Pikakannul toimub 9.-13. ja 16.-20. juulil lastelaager “Taaskasutus ruulib”! Õpitakse vanadest asjadest tegama uusi, tundma erinevaid materjale, kuidas neid valmistatakse, millised on loodussõbralikud ja keskkonda säästvad materjalid ning millised mitte.
Õpitakse tegema teadlikke ostuvalikuid. Külastatakse Ragn Sellsi jäätmejaama, et oma silmaga veenduda, mis äravisatud asjadest saab. Loomulikult mängitakse, sporditakse, lauldakse, tantsitakse ja lastakse lastel ka puhata….
1. mai keskpäeval avab Võrumaa oma turismisuve. Urvaste vallas asuvas Liikluslinnas toimuval üritusel saab teada ja kogeda, mida võluvat ja vallutavat Võrumaal sellel suvel pakkuda on.
Samas toimub Urvaste kohaliku toidu ja turismi laat. Kaitseliit ja Päästeamet pakuvad huvitavaid tegevusi ja näitavad oma tehnikat.
Kõigile huvilistele jagatakse laadal trükisooja Võrumaa suvelehte. Õhtupoolikul marsime rivitrummi põrina saatel Uue-Antsla rahvamajja, kus avatakse Urvaste valla käsitöönäitus ning meeleolukas õhtu jätkub ansambliga Seelikukütid.
„Võrumaa on Eestimaa looduses eriline paik,“ kinnitas Võrumaa Turismiliidu juhatuse esimees Aivo Värton. „Tosin loodusrekordit asuvad Võrumaal, neist tuntumad ja teada on Suur Munamägi kui Eesti kõige kõrgem tipp ja Rõuge Suurjärv, mis on Eesti sügavaim järv ja Võru maakonnas kõige rohkem looklev Võhandu jõgi on pikim jõgi Eestis“.
Ka kõige kõrgemad liivakivipaljandid asuvad Võrumaal – Härma müürid Piusa jõe kaldal, jõgi ise on kõrgeima lähtega jõgi – langust kogu jõe ulatuses on 213 meetrit. Eestimaa jämedaim puu Tamme-Lauri tamm kasvab Urvastes ning Eestimaa kõige kõrgem kadakas ei asu mitte Saaremaal, vaid meil Võrumaal Lasva vallas.
Sel päeval pääsevad huvilised tasuta Liikluslinna ja Pokumaal asuvasse Pokukotta. Samuti on avatud külastajatele Ööbikuoru Hüdrotöökodamuuseum Rõuges ja Suure Munamäe vaatetorn Haanjas.
Võrumaa turismihooaja avaürituste täpsemat programmi vaata www.visitvoru.ee . Kohtumiseni võluval Võrumaal!
Avaüritust korraldab MTÜ Võrumaa Turismiliit Võrumaa Partnerluskogu Leader meetme toel.
Ühing Pikakannu Kooli Areng on pärast Lasva Vallavolikogu otsust lõpetada Pikakannu Põhikooli tegevus alates 31.07.2012 otsustanud asutada Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse. Keskusel saab olema neli üksust: lastehoid, kool, huvikool ja abiteenistus. Nii alus-, põhi-, kui huvihariduse õppekavad on seotud pärimuskultuuriga.
Kolmapäeval, 25. aprillil kell 14.00 toimub Pikakannu Koolimajas keskuse arengukava seminar “Pärimuskultuur kui päriselu osa”. Arutusele tulevad ja vastuseid ootavad küsimused on: Mis on kultuur? Mis on pärimuskultuur? Mis on vaimne kultuuripärand? Millised kombed, tavad, teadmised ja oskused oleme saanud vanemalt põlvkonnalt? Milliseid kombeid, tavasid, teadmisi ja oskusi anname edasi nooremale põlvkonnale? Kas pärimuskultuur ja kultuuripärand sobib paremini muuseumi või maksuametisse? Kuidas kultuuripärand väärtushinnanguid kujundab?
Seminaril osalevad Võru Instituudi esindajad, õpetajad, hoolekogu ja ühingu liikmed ning huvilised. Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse arengukava koostamiseks toimuv seminar on rahastatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt. Loe edasi: Pikakannu Pärimuskultuuri Keskus asutab uue kooli
Täna, 23. veebruaril kell 15.00 toimub Võrumaal Kääpa külas Tornimäel vastlapäev. Sooja annab lõke ja tuju hoiab mürtsuv muusika. Saab sooja suppi, teed ning pirukat. Võta münditasku kaasa.
Igal osalejal palume kaasa võtta meene auhinnafondi. Saab teha tervisepiiksu – kiipkaart kaasa! Kavas on: liulaskmise võistlus (individuaalne ja meeskondlik), võistlused kõige pisematele, isetehtud liulaskmisvahendite võistlus. Pane oma fantaasia tööle. Võistlused liuväljal – võta uisud kaasa!
Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om. «Purõja pini» silt sais Lasva valla Paidra küläseltsingu juhi Riitsaarõ Lainõ (68) värehti pääl joba ammust aost. Ku Lainõ külä päält kümne euro iist kats hanipoiga ostsõ, es mõista tä arvada, et näide peräst tulõ kah silt vällä panda.
«Purõja hani» asõmõl sai sildi pääle «Purõja nani», selle et Lainõ niimuudu ummi hannõ kuts. «Hani omma tähtsämbä ku pini, näist om inämb kassu,» selet’ Riitsaarõ Lainõ. «Ku kiäki tulõ, pandva joba kavvõst rüükmä. Ja hani jätä-i kunagi purõmada! Näksäs iks. Üts suur miis tull’ siiä ja ütel’, et timä pelgä-i määnestki hanni. A hani läts’ mano, võtsõ püksist kinni ja naas’ kakma. Sis oll’ taasperilde käük seen! Ma ütli, et tohoh, kae, nüüt pelgäs hanni, esi nii suur miis.»
Hani omma kümnekuudsõ, imäne ja esäne, a olõ-i viil munõnu. «Hani nakkasõ sis munõlõ, ku saava lumbin ujjo, sääl nä kuramiirvä ja sis nakkas munnõ kah tulõma,» tiidse Lainõ. «Mitu om küsünü, kas sa nä jõulus patta ka panõt vai? A no kuis ma näid patta panõ?! Nä mul jo rohkõmb suvõniiri.»
23. veebruar kell 15:00 toimub Kääpa külas Tornimäel vastlapäev
Sooja annab lõke ja tuju hoiab mürtsuv muusika. Saab sooja suppi, teed ning pirukat. Võta münditasku kaasa.
Igal osalejal palume kaasa võtta meene auhinnafondi Saab teha tervisepiiksu- kiipkaart kaasa!
Kavas on:
liulaskmise võistlus (individuaalne ja meeskondlik)
võistlused kõige pisematele
isetehtud liulaskmisvahendite võistlus. Pane oma fantaasia tööle 🙂
võistlused liuväljal. Võta uisud kaasa!
Täiskasvanute koolitusprogrammi raames toimuvad järgmised tasuta kursused:
* haljastuskursus – 5. ja 19. veebruaril;
* Eesti rahvuslik köök – traditsioonilised talutoidud uues kuues – 12. veebruaril ja 4. märtsil või 8. aprillil;
* Eesti keele ortograafia ja lause õigekeelsus – 22. ja 29. jaanuaril;
* Käsitöö kui sissetulekuallikas (ettevõtlusega alustavale käsitöölisele) – 15. ja 29. jaanuaril (ettevõtlusega alustamine, raamatupidamine), 22. jaanuaril (käsitöö: siidimaal), 11. märtsil (portselanimaal) 1. aprillil (käsitöötoodete arendus);
* Lava grimm – jumestus ja näomaalingud – 7. ja 8. aprillil.
Kursusi toetavad Euroopa sotsiaalfond ning haridus- ja teadusministeerium. Eelregistreerimine ja lisainfo tel 527 2225 või sirje@lasva.ee
Lasva Käsitööseltsi Maarahvaõpistus toimuvad järgmised kursused:
MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 2012. aasta I taotlusvoor on avatud alates 9. jaanuarist 2012 ja sulgub etapiliselt:
Küla- ja kultuuri meede 14. veebruaril;
Noorte meede 21. veebruaril;
Ettevõtluse meede 28. veebruaril 2012.a.
Infopäevad valdades toimuvad:
Esmaspäeval, 12. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Urvaste valla taotlejatele Uue-Antsla rahvamajas Uue-Antsla külas; kell 17.00-18.30 Antsla valla taotlejatele Antsla EKB Koguduse ruumes Antsla linnas Jaani tn 24.
Teisipäeval, 13. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Haanja valla taotlejatele Haanja rahvamajas Haanja külas Haanja Tantsu-Mängu-Laulu Seltsi ruumes; kell 17.00-18.30 infopäev Rõuge valla taotlejatele Rõuge Pritsukuuris Rõuge alevikus Tehnika tn 8.
Kolmapäeval, 14. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Sõmerpalu valla taotlejatele Sõmerpalu Motoklubi sisehallis “Adrenalin Arena”; kell 17.00-18.30 infopäev Võru valla taotlejatele Navi Seltsimajas Navi külas.
Neljapäeval, 15. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Vastseliina valla taotlejatele Vastseliina Noortekeskuses Vastseliinas Petseri tn 6 (Gümnaasiumi kõrval); kell 17.00-18.30 infopäev Lasva valla taotlejatele Lasva rahvamajas Lasva külas.
Reedel, 16. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Mõniste valla taotlejatele Mõniste rahvamajas Kuutsi külas; kell 17.00-18.30 infopäev Varstu valla taotlejatele Krabi Koolimajas Krabi Külaseltsi ruumis Krabi külas (sissepääs maja tagant).
Ehteaasta raames toimus 22. oktoobril Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvõtmisel üle-eestiline ehtepäev. Sel päeval olid huvilistele avatud ehtekojad üle maa, neist mitmed ka Võru linnas ja maakonnas. Ehteaasta märksõnad on “Ehe ehe” – omadussõna ja nimisõna kõrvuti. Niisuguste ehete väärtus seisneb nende ainulaadsuses – kaht ühesugust ei ole.
Sama nime all – “Ehe ehe” – avati ka keskpäeval Võrumaa Muuseumis näitus, mille juhatas sisse Karmen Luiga MTÜst Näputööselts. Õpetliku ja humoorika etteaste esitasid Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht ja näputööseltsi juhatuse liige, sedapuhku Linnaemandaks kutsutud Marika Sepp ning noor neidis, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi abiturient Gertrud Kinna. Viimasel oli küljes nii rohkesti ehteid, et silmal hakkas valus. Ühel meelel leiti, et õigem oleks tegijaile nende ehted tagasi anda. Nii tehtigi. Ehtemeistrid said peale oma ehte ka õnnenööbi kingiks.
Vitriinides ja stendidel on ehteid 21 tegijalt. Nende hulka kuulub ka kaks kollektiivi: Puuetega Inimeste Koda ja Võru Kunstikooli õpilased. Peale selle leidus 16 inimest, kes lahkel meelel loovutasid oma ehted näituse jaoks. Ühes vitriinis on valik muuseumi kogudest, kus materjaliks kaurikarbid, juuksed, luu, alumiinium. Juustesse kinnitatavad kammid, kübaranõelad ja lilleline lehvik räägivad vaatajale läinud aegade moest.
Huvilistele oli antud võimalus sel päeval ehe ise valmis teha. Näituseruumid muutusid ehtekojaks, kus laudade taga võtsid platsi juhendajad ja õppijad – meisterdajad. Juhendamas oli kunsti- ja käsitööõpetajaid, mitmeid projektis “Käsitööga tööle” osalenuid ja pikaajalise kogemusega näputööseltsi liikmeid. Laudadel võis näha erinevaid materjale: niiti ja lõnga, villa ja vilti, paelu, nööpe, klaasi, aga ka türgi ube ja seemneid.
“Geniaalsed asjad on lihtsad,” lausus Karmen Luiga veendunult. Jutt käis villasest lõngast triibuehetest, mida saab sobitada käe ümber ja kaela. Rahvuslikke triibuehteid hakkasid tema käe all tegema Anne Raudsepp ja Jane Kuus Võrust. Üldse võis rahvuslikke motiive märgata näitusel väljapandu hulgas kui ka meisterdajate laudadel. Rahvuslik ehe on hinnas.
Mai Kapil Rõugest oli akna all üles veetud päevasall. Juba astuski esimene huviline juurde, et kudumist alustada. Päevasalli kudumine oli ehtepäeva programmis.
Samal ajal tegi rahvas Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis pakutrükki ja meisterdas saviehteid. Juhendasid vastavalt Marika Sepp ja Maarja Vilsar.
Maakonnas tegutsesid ehtekojad Lasval, Rõuges, Puigal ja Uue-Antslas, kus nobedate näppude all valmisid ehedad ehted. Nii õpetas Aare Kala, kes on töö tõttu Uhtjärve Nõiariigiga seotud, ruuni talismani tegemist. Ruunikirja põletati võtmehoidjatele ja kaelaskantavatele medaljonidele. “Kõige popimad olidki meil pärlid ja ruuni talisman,” rääkis Uue-Antsla ehtekoja üldjuht Karille Bergmann.
Ehtenäitust Võrumaa Muuseumis saab vaadata novembrikuu lõpuni.
Väiku maakooli otsva umma näko ja ellojäämist: oppasõ inämb kodoluku, rahvapillimängu, rahvuslikku käsitüüd ja muud mi kandi jaos umma.
«Opminõ ja oppaja omma hää!» ütel’ edimädsel koolipääväl Pikäkannu kooli edimädse klassi opilanõ Künnapuu Gabriel. Poiskõsõ silmä leivä helkämä jutu pääle, et päält koolioppusõ saa koolin ka kannõld mängi ja rahvalaulõ laulda.
«Koolih om kümme kannõld – ansambli tulõ suur!» muhel’ Gabrieli klassijuhataja Nagla Anneli. Tä om kõrraga kolmõ klassi juhataja, selle et 29 latsõga Pikäkannu põhikoolin omma kolmõ klassi kaupa liitklassi. 1.-3. klassin om kokko 13 last.
Nagla Anneli selet’, et latsilõ kõnõldas koolin inämb umast kodopaigast, rahvakallendri tähtpäivist, käsitüü- ja kunstitunnin pandas kah uma kandi värve ja väke sisse. Et suurõmb jago oppajist mõist võro kiilt, sis kõnõlõsõ nä tuud ka latsiga, iks kodotsõmba tundõ peräst.
Seost sügüsest om Pikäkannu koolin ka uma perimüskultuuri oppaja: Põlvast peri perimüsmuusik Hainsoo Meelika. «Võissi kävvü läbi mi vana Võromaa lõunaeestikeelidse perimüse luu, mis pututas muusikat,» kõnõl’ tä umast tunnist. «Regilaulust pääle, võtta pilli, mängu ja muinasluu. Tulõ pall’o muusikat ja laulmist!»
Meelika ütel’, et timä jaos om tähtsä, et Pikäkannu om tsill’okõnõ, mitte suur mammutkuul nigu liinan. «Perimüskultuuri opmisõs om kõgõ tähtsämb tuu, et inemise, kes latsõ kuuli toova, omma maainemise. Selle et perimüskultuur om maakultuur. Liinalatsõ sagõhõhe ei tiiä inämb tüüriistu, eläjit. Tal’na latsõ ei tiiä, et muna tulõ kana seest. Ütlese, et poodist, külmästletist. Maal om elo viil normaalnõ ja tuuperäst saa perimüskultuuri opada häste õnnõ maal.» Loe edasi: Uma kandi tarkus koolin
“Lasva Liivavolle 2011” kutsub osalema Lasva valla või sellega seotud võrkpalli harrastavaid neide ja naisi. Võistlus toimub Lasva vallas Kääpa külas rannavõrkpalli platsidel. Etapi algus on homme kell 11.
Võistkonda kuulub kaks mängijat. Registreerides tuleb oma võistkond määratleda algajate või edasijõudnute gruppi. Mängitakse rahvusvaheliste rannavõrkpalli reeglite järgi, vajadusel muudatused selgitatakse ja lepitakse kokku enne mängude algust.
Iga etapi kolm paremat võistkonda mõlemas tugevusgrupis autasustatakse ja kolme etapi kokkuvõttes autasustatakse mõlema tugevusgrupi kolme paremat võistkonda eriauhindadega.
Järgmised kaks etappi toimuvad 24. juulil ja 7. augustil samuti Kääpal.
Pikakannu seltsimajas avatakse reedel, 20.mail kell 15 kohaliku piirkonna ajalugu tutvustav muuseumituba.
Muuseumi materjalid kogus ajaloolane Uuno Ojala ning toakese kujundas Peeter Laurits. Kuna paiga ajalugu on paljuski kujundanud juba 1875. aastast alates nelja tee ristis asunud Pikakannu kool, saab huviline lühikese ekskursi ka eesti hariduse ajalukku.
Pikakannu seltsimajas on juba paar aastat toimunud n-n muuseumitunnid-jututoad, kus on külalisteks olnud endised võrukad, kel maailmale oma loomingu kaudu miskit öelda on. Eesmärk on olla elav muuseum, kus inimesed saavad kokku, räägivad lugusid, laulavad, tantsivad, parandavad maailma ning ajavad eesti asja.
Pikakannu muuseumituba on tänulik iga esemelise või vaimse annetuse eest, mis Pikakannuga seotud on, ka edaspidi.
Ettevõtmist toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER-meede, Lasva vald ning kogukond. Muuseumituba saab külastada kokkuleppel, helistades ette telefonil 5028 783.
Võrumaa Kääpa kandi rahvas valmistub juba jaanipeoks. Sellel aastal toimub taaskord ülevallaline jaanipäev 23. juunil Kääpa laululaval. Alustatakse sportmängudega ja õhtul toimub simman. Kes soovib jaanipäeva korraldamises kaasa aidata, andke teada. Loe lähemalt siit.
Pühapäeval kell 11 algab Võrumaal Lasva vallas Madala külas Jaaniraotu talus rohevahetuse päev, kuhu on kohale kutsutud kõik rohenäpud. Kaasa palutakse võtta kaasa üle peenraäärte ajavad ilu-või tarbetaimed, pistikud, seemned, sibulad või juurikad ning saame omavahel kokku, et kogemusi vahetada ning uut ja põnevat aiamaailmast leida. Traditsiooniline rohevahetus toimub tasuta.
Taimi võib ainult kas vahetada või niisama ära anda.
Kõik on oodatud Pikakannu Põhikooli lahtiste uste õhtule 12. mail kell 18.00. Räägime muutustest koolis seoses pärimuskultuuri sisseviimisega õppekavasse. Tutvume ainsa Võrumaal töötava lastehoiuga Pikakannu Seltsimajas ja koolimajaga. Lapsed kaasa!
www.pikakannu.ee
Homme, 3. mail proovitakse Pikakannu koolis algust teha võru keele õpetamisega keelekümbluse moodi: kavas on neli võru keeles peetavat ainetundi.
Võru keelt ja kultuuri õpetatakse praegu 20 ajaloolise Võrumaa koolis peamiselt ühe ringitunnina nädalas (kuues koolis 20st on õppus tunniplaanis valikainena).
Võru keelt ja oma kandi kultuuri on aga võimalik õpetada ka teistes tundides peale võru keele tunni. Kogu ilmas, sealhulgas Eesti vene koolides tuntakse seda keelekümbluse nimetuse all. See tähendab, et vene lapsed õpivad näiteks Eesti ajalugu eesti keeles. Niisamuti võiks vana Võrumaa koolides lapsed õppida näiteks ajalugu, maateadust, käsitööd, kehalist kasvatust, kirjandust või mõnd muud ainet võru keeles.
Keelekümblus on igal pool häid tulemusi andnud õpetamisviis. Pikakannus tutvustavad seda Tartu Annelinna gümnaasiumi õpetajad.
Pikakannu koolis on plaanis õpetada tulevast sügisest peale võru keele ka pärimuskultuuri omas keeles. Keelekümbluse mõte ongi lisaks keelele ja ainetele laiemalt õpitava keele kultuuri (seda keelt kandvat ilmatunnetust jms) tutvustada. Loe edasi: Võru keele päev Pikakannu koolis
Lasva valla noored ja Kepikõndijate Seltsing kutsuvad laupäeval, 23. aprillil sportlikule jüripäevale. Kavas on Jüriöö teatejooks, kepikõnd, lastejooks, käruralli ja palju muud. Loe lähemalt siit.
Pikakannu seltsimajas on laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 võimalik õppida külmpressimeetodil seebitegu. Oma kogemusi jagab Inga Silm, Sophi-nimelise seebisarja autor ja valmistaja.
Sophie seepides kasutatakse peaasjalikult ökoloogiliselt puhtast põllumajandusest pärit tooteid, kusjuures osa seebisisendeid kasvatab pereettevõte oma talus permakultuuri
põhimõtteid järgides.
Seebiõppusel osaleja võib oma maitse järgi võtta kaasa ürte, lillelehti vms, mida ta seepi soovib lisada. Põhimõtteks on, et seebi sisse võib panna kõiki taimi, mis kõlbavad süüa või millest saab teed keeta. Lähemalt loe www.seep.ee.
Õppusel valminud seebist saab iga osavõtja oma tüki koju kaasa, kuid kuna seep peab vormis tarduma 24 tundi, siis kaugemalt tulijad, võtke oma karp seebi jaoks kaasa.
Seebitegu toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm. Osavõtjalt ootame annetust 5€.
Kirjapanekuks ja küsimustele vastuse saamiseks helistage 5028 783 või kirjutage info@pikakannu.ee
Räästad juba tilguvad. Saabumas on aasta üks kauneimaid aegu, kui kogu loodus taas talveunest ärkab. Ärkame koos loodusega ja tuleme toast välja, et kohtuda Lasva valla toredate inimestega. Peame maha ühe värskendava kevade alguse peo!
Projekti “Noored ulatavad käe” neljas ehk viimane kohtumine on käes. KevadSem on ukse ees! Tähistame ühte edukat lõppu ja uute väljakutsete algust suure peoga Tsolgo rahvamajas 19. märtsil kell 17- 22.
Meid ootavad kosutavad vestlused, mõnus muusika, maitsvad suupisted ja toredad esinemised. Oled noor või vana, võta kaasa pere, sõbrad ning kaaslased oma külast või seltsingust ja lööge kampa. Ka siis ja just eriti siis, kui te varem meie projektis osaleda ei ole saanud. Kõige suurema inimeste arvuga esindatud küla või seltsingut ootab ees auhind.
Toimub kõige naljakama seltskonna valimine. Üllatused kohapeal. Toimub parima magusa ja soolase küpsetise valimine. Kõik kokanduse huvilised, palun rikastage meie peolauda!
Peojoogid palume endal kaasa võtta.
Peo paremaks korralduseks palume oma tulekust võimaluse korral ka teada anda (kati@kating.ee, tel. 56498816)
Vaatamata kargele külmale kogunetakse siiski liulaskmises mõõtu võtma. Päev tuleb lühem, see lõpeb kell 14.
Suusatamist ei toimu, aga kõik muu on plaanipärane. Sooja saamiseks tehakse lõke ka mäe alla ning kuum päike soojendab südameid.
Kääpa luipäeval saab ka kiipkaarte piiksutada. Olge kenad ja võtke kõik kaasa ja öelge ka oma sõpradele tuttavatele, et võtku kaardid kaasa. Kirja pannakse ka kõik osalejad ja kaugus Kääpa külast, kuhu te jalgsi keppidega, suuskadega, uiskudega, kelkudega tulete.
Kääpa küla kutsub 20. veebruaril tornimäele, et pidada varajast vastlapäeva nimega Liupäev. Päev algab kell 12 ja kestab kuniks rahvast on.
Päeva algab lõkke süütamisega ja terve päeva jooksul kõlab muusika. Saab suppi, pirukat ja teed (võta senditasku kaasa).
Avatud on ka küla ürituste annetuskast. Igal osalejal palutakse kaasa võtta meene auhinnafondi.
Kavas on suusatamise võistlus, pikima liu võistlus (individuaalne ja meeskondlik). Vanusegrupid selguvad kohapeal. Lisaks on plaanis võistlused kõige pisematele ja isetehtud liulaskmisvahendite jõukatsumine. Loeb atraktiivsus ja nutikus. Parimad valib välja publik.
Laske oma fantaasial lennata ja hakake vahendeid juba varakult valmistama!
Samuti toimub käsitöölaat, kuhu oodatakse kõiki endatehtud käsitöö, küpsetiste või hoidistega kauplema.
Registreerumine toimub kohapeal. Parimatele auhinnad.