Rubriik: Haanja vald

Plaanil tuleb XIV käsitsi heinaniitmise võistlus

 Võrumaal Plaanil peetakse jaanipäeval taas käsitsi heinaniitmise võistlust, mis sai alguse juba 1998. aastal. XIV heinaniitmisvõistlus saab alguse Plaani kiriku juures kell 13.

Käsitsi heinaniitmise võistlus Plaani

 

Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada. Eks Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel on raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on. Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel  moel ka  heinateo algust.

Niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari.

Võistlus kestab kaks tundi, seejärel hakkab kohtunikekogu hindama niitmiskaarte sirgust ja võrdsust, niitmise kõrgust ja puhtust, kaarte (eriti vastu- kaare) aluse puhtust.

 
 

 

1998. aastal toimunud esimesel võistlusel võitis Mati Udu Haanja vallast, enamus aastatel on võidumees olnud Ülo Lukk Plaani naaberkülast Suhkalt. Mullu võitis võistluse tänane riigikogulane Ülo Tulik.

 Käsitsi heinaniitmise võistlus algab kell 13, pealtvaatajatele pakutakse võimalust endal kätt proovida erinevatel jõukatsumistel ja õpitubades. Kell 14 algab saunaviha tegemise õpiutuba. Samas toimub ka vanakraami turg.

Plaanil saab mõõtu võtta vikatiga niitmises

Niitjad Plaanil stardi ootuses. Foto: visitvoru.com
24. juunil kell 13.00 toimub Võrumaal Haanja vallas Plaani külas traditsiooniline käsitsi heinaniitmisvõistlus. Lisaks vikatiga heinaniitmisele on oodata palju muid põnevaid toimetamisi kogu perele.

Tule ja tee tagasivaade aega, mil polnud veel elektriga töötavaid muruniidukeid. Niitmise kvaliteet sõltus tol ajal niitja kogemustest ja hääst vikatist. Kes teab, millal neid oskusi taas vaja läheb!

Sel aastal toimuvad ka töötoad:
– orienteeruvalt kell 13.30 saunaviha tegemine;
– pärast niitmisvõistlust (u 15.15) käsivikati varde panemine, teritamine ning sellega niitmine.

Pealtvaatajatele traditsioonilised jõukatsumised:
· pärjapunumine ja saapaviskamine naistele ning neiudele;
· mitmesugused võistutegemised meestele ja poistele, kommipüüdmine lastele. Loe edasi: Plaanil saab mõõtu võtta vikatiga niitmises

Laupäeval saab osaleda Rogosis
unustatud mõisate külastusmängus

Selle aasta esimene unustatud mõisate külastusmängu päevale toimub Rogosi mõisas 11. juunil. Mõis avab uksed juba hommikul kell 10.

Päeva teemaks on “Võro kiil ja võro miil”. Võimalus on õppida koos Suleviga võro kiilt, kuulata ja laulda koos Haanjamaa lastega. Annikaga saab koos meisterdada uma leibä.

Oodata on ka vahvat näitemängu poiste esituses “Õigus kõnõlda”. Igal täistunnil viivad giidid põnevatele radadele Rogosi mõisas. Ja loomulikult on igasugu muid üllatusi!

Täpsema kava saab alla laadida siit: Unustatud mõisad 11. juuni

Haanja avab juulis külalistele oma suitsusaunad

 Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus traditsiooniline suitsusaun on ikka veel oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanjamaa suitsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad  jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

 Haanjamaa saunaomanikud võõrustavad 23.-30. juulini toimuval Haanjamaa suitsusauna nädalal pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. 

Suitsusauna nädalat ilmestav akustiline muusika selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.

 Suitsusauna nädala täpsem ja arenev kava on juunist kodulehtedel www.savvusann.eu ja www.haanja.eu

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga sel päeval avatud Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80 – 90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!).  Lõunatoit valmistatakse saunaperega koos: lihtne tervislik kohalik ja saunapere traditsioonide kohane. Toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja.  Anna oma huvist juba täna teada. Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks.

Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta  leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.

Täna Plaani karjamõisas tasuta kontsert: suvekuulutajad Marek Sadam ja Toomas Laur

Rännumehed Marek Sadam ja Toomas Laur kuulutavad suve algust vabaõhukontserdiga Plaani karjamõisas täna, 2. juuni õhtul algusega kell 19.

See on mõnus õhtupoolik reisilugude ja lauludega. Võrumaa Plaani kiriku juurest alates on üleval viidad, mis juhatavad sind kontsertpaika. Soovi korral kaasa piknikutekk.

Sissepääs prii.

Tutvu rännumeestega:
http://www.youtube.com/watch?v=7_KE9uwfKGo

Seinaleht: http://plaani.edicypages.com/teated/plaani-karjamoisas-saab-toimuma-esimene-vabaohukontsert

HÖÖÖ kutsub

Kaader filmist "Inimese mõõt"

10. juunil kell 19-22 toimub Haanja rahvamajas HÖÖÖ ehk Haani Ökofilmide ÖÖ. Vaadatakse kolme filmi ja aetakse juttu maailma asjadest.

Linastusele tulevad:
“Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu” (Austraalia)
“Dirt! The Movie” (USA)
“Inimese mõõt” (Eesti) 

Kohal dokfilmi „Inimese mõõt“ loojad Kaie Kotov ja Marianne Ostrat! Võta miskit maitsvat ühisele lauale, ka pilli ja lauluhääle võib ühes võtta!

Osalemine tasuta. Korralduse toetuseks saab panustada annetuse korras kohapeal.

Loe lähemalt:
http://www.facebook.com/pages/H%C3%96%C3%96%C3%96-Haani-%C3%96kofilmide-%C3%96%C3%96/212014992172039?sk=info

Õige aeg end kirja panna Haanimaa suidsusanna nädälile

Suitsusaun ehk savusann küdemas. Foto: ohtuleht.ee

Haanimaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunade üle ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Seetõttu ootavad Haanimaa saunaomanikud 23.-30. juulini toimuval Haanimaa suidsusanna nätalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti.

Suitsusauna nädalal kõlab rahvamuusika Lõuna-Eesti tuntud muusikute Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa ja nende sõprade poolt, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.

Suitsusauna nädala kava saab juunis vaadata kodulehtedel www.savusann.ee ja www.haanja.eu

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80–90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!). Lihtsa tervisliku toidu saab saunaperelt. Toimeka päeva südameks on SANNAMÕNU. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui ka hing.

Saunadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel, kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Anna oma huvist juba täna teada!

Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks. Sellele lisandub toiduraha, mis lepitakse juba eelnevalt saunarahvaga kokku.

Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.

Lisainfo Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, ivi.rausi@gmail.com, tel 5305 4164.

Haanjas näidatakse öösel ökofilme

Reedel, 10. juunil kell 19 näidatakse Haanja rahvamajas ökofilmide, ettevõtmine kannab nime HÖÖÖ ehk Haani Ökofilmide ÖÖ.

Kavas on kolm filmi: „Kavand eluks. Permakultuur: toidumetsa talu lugu” (Austraalia); „Dirt! The Movie” (USA); „Inimese mõõt” (Eesti).

Vaadatakse filme ja aetakse juttu maailma asjadest. Kohal on dokumentaalfilmi „Inimese mõõt” loojad Kaie Kotov ja Marianne Ostrat.

Võta miskit maitsvat ühisele lauale, ka pilli ja lauluhääle võib ühes võtta! Osalemine tasuta. Korralduse toetuseks saab teha annetuse kohapeal.

Täpsem info: Erkki Peetsalu, tel 501 8100, e-post erkki@maailmad.ee.

Regilauluansambel Ütsiotsõ võru-setu lauludega Haanjas

Laupäeval, 28. mail kell 18 esitleb võru-setu meesansambel Ütsiotsõ Haanja rahvamajas oma värsket plaati „Puul’päiv”.

Ütsiotsõs laulab neli Lõuna-Eesti juurtega mehest: Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk.

Lauri Sommeri sõnul kõlavad lauludes koos traditsioonilised hääled ja pähetulnud partiid, pärimus ja sealt lähtuv vokaalne ulme. „Vana kiiĺ on meile armas ja kodune, samuti lugude tundetoonid, mida praeguses muusikas enam sellisena ei kohta. Nii me siis laulamegi ütsiotsõ, st ühtejärge ja lakkamatult,” lausus ta.

Lisaks Ütsiotsõlõ astuvad üles Mari Kalkun ja keskkonnahelide salvestaja, plaadi toonmeister Patrick McGinley.

Jüripäevajooks Haanjas

Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts kutsub kõiki Võrumaa võistlondi 21. aprillil kell 20 Haanjasse jüripäevajooksule. Jooks kulgeb Haanjat läbival Võru-Rogosi maanteel.  Start ja finiš on Haanja vallamaja esisel platsil. Osaleda võivad kõik soovijad, kes on suutnud komplekteerida seitsmeliikmelise võistkonna. Vanuse piiranguid ette ei sea. Võistkonnas on 3 naist ja 4 meest. Kogunemine ja võistlusest osavõtu kinnitus on kell 19.30 Haanja rahvamaja ees.  Võistkondadel palutakse tõrvikud kaasa võtta, iga teatevahetus peab algama põleva tõrvikuga.

Osavõtust paluvad korraldajad teatada hiljemalt 20. aprilliks tel. 5144675 või  e-maili aadressile ene.aedmaa@gmail.com. Võistluse juhendiga saab tutvuda  http://www.haanjatmls.eu/

Kell 21 algab Haanja rahvamajas jürikuu pidu ansambliga PS Troika.

Uma tego, lugu, mekk ja tegijä 2010

Võrumaa Turismiliit kuulutas välja oma 2010.aasta auhinnad:

UMA TEGO, stiilseim turismiettevõtte kujundus,  uus turismisündmus, teenus, suveniir, trükis jne, – eelmisel aastal uue
turismiatraktsioonina turule tulnud Liikluslinn.  

UMA LUGU – aasta vahvaima turismiloo auhind läks Suhka turismitalu suitsusauna loole.
Auhinna UMA MEKK ehk aasta maitsvaim söök /jook turismiettevõttes  võitis Veski külalistemaja koduleib, mida on võimalik igal külalisel Antslas Veski pubist kaasa osta.
UMA TEGIJÄ –  selgitati välja Võrumaa Turismiliidu liikmete hulgast, kes on silma paistnud tegevustega eelmisel aastal ja aasta tegijaks sai Aivo
Värton, Liikluslinna ja Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi peremees. Tema viimane aktiivne ettevõtmine oli lumehotelli ja –sauna tegemine.

Fotol: tänavused auhinnasaajad Rene Tarend, Veski külalistemaja peremees; Aivo Värton, Nõiariigi ja Liikluslinna peremees; Merike Raiste-Prutt, Suhka turismitalu perenaine

Alustati Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamist

Keskkonnaameti tellimusel on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamist, kaasamistegevusi korraldab OÜ Vesterra.

Tulenevalt looduskaitseseaduse § 25 koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine.

Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks korraldatakse algatuskoosolekud:
8. aprillil kell 17 Võru maavalitsuse II korruse saalis,
11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas
ja 12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas

Täiendavat infot saab keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 730 0316)

Algatuskuulutus

Tulekul Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koosolekud

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamist, lähiajal on toimumas algatuskoosolekud.

Tulenevalt looduskaitseseaduse § 25 koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.

Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine. Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks viiakse läbi algatuskoosolekud:

8. aprillil kell 17 Võru Maavalitsuse II korruse saalis
11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas
12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas

Täiendavat infot saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 53229241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 7300316)

Allikas: Keskkonnaamet

Hobõsõ ravvutajat om seo ilma aigu rassõ löüdä

Foto: Uma Leht
Seo ilma aigu om hopõn inämb ilotamisõs ku tüütegemises, nii olõ-i ka suurt hätä sepä ega hobõsõ ravvutamisõ perrä, a ku tuud vaia tulõ, sõs ütel om puudu jalahoitjast, tõõsõl jäl kõrralidsõst sepäst.

Haani vallah Luutsingu küle all eläs Märdini Raili (28), kiä om maaülikoolih eläjäkasvatust opnu ja no jo viis aastakka hobõsit pidänü. Üten üürihobõsidõga om täl Kuguritsa taloh 20 hobõst.

Märdini sõnno perrä om lugu sääne, et ku hopõn om ilotamisõ jaos (liivaplatsi pääl sõitmisõs, võistluisil käümises), timä kabi om terve ja tukõv, sõs olõ-i timmä ravvuta vaia. «Mõnõh mõttõh om ravvutaminõ hää ja mõnõh mõttõh taa jäl lahk kapja,» kõnõl’ Märdin. «Raud muut kabja helläs ja ku hopõn om kõik aig ravvah, sõs tä lõpus omgi nii hell, et saa-i ilma raudulda olla.»

Umõhtõ tunnist’ naanõ, et om timälgi olnu säändsit hobõsit, kinkalõ tulõ ravva ala lüvvä. «Sõs oll’ seo peris suur hädä, selle et tah kandih olõ-i üttegi säänest seppä, kiä hobõst ravvutanu,» kaivas’ naanõ. Sepä, kedä naanõ usk, eläse Villändih ja Tartoh.

Märdini Raili ütel’, et ku hopõn om jo kõrd ravvah, sõs piät naid raudu õga nelä kooni kuvvõ nädäli takast vaihtama. (Taa tiidmise pääle lätsi mu silmä pääh suurõs ku ülepannivadsa ja ma mõista-s umma imehtüst kuigi käkki. Olli kimmäs, et ku hobõsõlõ om kõrd raud ala pant, sõs taast saa nii aastas viländ. Tuu pääle mõtlõ-s ma sukugi, et hobõsõ kabi kasus kah nigu inemise küüdski ja tuuperäst piät hobõsõl ka tihsähe raudu vaihtama.) Loe edasi: Hobõsõ ravvutajat om seo ilma aigu rassõ löüdä

Algab Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamine

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimuse on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud  Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamist.

Selleks koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.

 Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine.

Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks viiakse läbi algatuskoosolekud: 8. aprillil kell 17 Võru Maavalitsuse II korruse saalis, 11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas ja 12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas.

Võro instituudi pildivõigõlusõ kokkovõtus

Foto: Erkki Peetsalu
Võro instituudi pildivõigõlusõl „Uma kiil pildi pääl” sai pääpreemiä pilt „Är kupatagu’!”. Avvuhinna’ anti parõmbilõ pilditegejile kätte imäkeelepääväl, 14. märdsil.

Võidopildi silti „Är kupatagu’!” või nätä’ üte Haani valla külätii pääl, kon seo karistas hoogu maaha võtma nii väikeisi jalgrattasõitjid ku ka autojuhtõ. Avvuhinda oll’ Võro instituudin vasta võtman sildi meisterdäjä Peetsalu Mari. Tä ütel’, et hoiatus mõos tälle hindälegi: ku silti näge, võtt jala gaasipedaali päält kõrraga maaha.

Tõsõ kotussõ sai võigõlusõl Lehese Tõnu pildiga „Tiid võõbatas”. Pilt om tettü minevä suvi Võro-Valga maantii pääl. Tiitöie silt jäi nii häste silmä, et pandsõ pidurit vaotama ja pildistämises massinast vällä tulõma.

Kolmanda kotussõ sai võigõlusõl Tähismaa Inno pildiga „Õkva tulõ”, mink pääl om nätä’ sama kiräga päästeteenistüse massin.

Vällä anti ka kats eripreemiät. Kõgõ parõmba sildi löüdmise preemiä sai Laanõ Valdis pildi iist „Vana’ hää’ as’a’”. Pildi pääl omma’ üte Võro poodi aknõ’ siltega: hammõ’, püksi’, pluusõ’, jupka’, kampsi’. Nall’alidse pildi preemiä sai Platsi Marja-Liisa pildi iist „Purõja Kana”.

Parõmbit pilte avit’ vällä valli’ hindamiskogo: luulõtaja Contra (Konnula Margus), filmimiis Mustingu Ove, keeletiidläse’ Metsa Mari ja Zabrodskaja Anastassia, pilditegijä Kotjuhi Dmitri ja kunstik Hintsi Anna.

Võigõlusõlõ saadõtuist piltest pandas kokko näütüs.

Umakeelitside’ pilte’ korjamine pildivõigõlusõ lõpuga otsa ei saa’: Võro instituut uut pilte ka edespiten aadressi kaile@wi.werro.ee pääle.

Pildivõigõlust „Uma kiil pildi pääl” tugõsi’ Oma King ja Nopri talomeierei.

Umma kiilt saa nätä pia 100 pildi pääl

Võro instituudi fotovõigõlusõlõ «Uma kiil pildi pääl» tull’ pia sada pilti. Pilte siän om rahulikkõ võttit ussõsiltest, a ka peris elävit hetki siist ja säält vanalt Võromaalt ni kavvõmbastki. Pildivõistlusõ võidupilt hõigati vällä imäkeelepääväl, 14. urbõkuul.

Pildivõigõlus pand’ mõttõ liikma päält katõkümnel fotohuvilidsõl. Pall’o sildipilte om vällä kraamit varatsõmbast aost – näütüses mineväkeväjädsest Umast Pidost –, a om saadõt ka peris võigõlusõ jaos tettüid pilte.

Häste mõjju ka härgütämine esi mõni põnnõv silt tetä ja tuu sis võigõlusõlõ saata. Nii omgi sildiilm mitmõ vahtsõ sildi võrra rikkamb.
Pilte saa kaia lingi päält.

Allikas: Uma Leht

Kammermuusika kontsert Rogosi mõisas

Esmaspäeval, 14. märtsil toimub kahes Võrumaa mõisakoolis järjekordne kontsert MTÜ Muusikasõprade Seltsi korraldatavast sarjast „Kammermuusika mõisakoolides“. Kell 11.50 esineb Rõuge Põhikoolis (Viitina mõisas) ja kell 14 Rogosi mõisas (Haanja-Ruusmäe Põhikooli Ruusmäe majas) Tartu Uue Muusika Ansambel koosseisus Ursula Chillaud (saksofon) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) kavaga „Haara kinni!“

Kontserdid toimuvad kokku rohkem kui 20 mõisakoolis üle Eesti ja on avalikud ning tasuta või sümboolse piletihinnaga.

Kadri-Ann Sumera,
MTÜ Muusikasõprade Seltsi aseesimees

Täna sõidetakse Haanjas maratoni

Täna peetakse Võrumaal 39. Haanja maraton. Stardid antakse Haanja suusastaadionil kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).

Kell 11.30–13.30 korraldatakse kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus. Maratonipäeval on võimalus sõita kelgukoertega. Maratoni parimate autasustamine kell 14.30, finiš suletakse Haanja suusastaadionil kell 17.

Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.

Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud hoiatustahvlitega.

Maratoni korraldajad soovitavad punase hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.

Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma. Täpsem info siit.

Allikas: Haanja Suusaklubi

Rogosi mõisas on märts naistekuu

Võrumaal asuvas Rogosi mõisas tuleb märts naiste- ja käsitöö kuu.
 Teisipäeval, 8. märtsil kel 13 tähistatakse mõisas naistepäeva ja pannakse mõisa saalis kaltsuvaiba jaoks lõime üles.
Pühapäeval, 13. märtsi keskpäeval on naised kutsutud mõisa õmblema. Kogenud juhendaja käe all õmmeldakse vanast uus, kohendatakse moestläinud rõivad moekaks ja parandatakse rõivaste iluvead.
Laupäeval, 19. märtsil saab kell 14 õppida mõisa koolitusklassis organsa riidest lillede valmistamist. Kaasa võtta teeküünal kindlal alusel, pärleid ja organsa kangast.
Registreeruda saab Ulve Pruti meilil ulveprutt@gmail.com

Haanja suusamaraton ootab avatud rajale

Haanja suusamaratoni rada valmib pühapäevaks, 27. veebruariks. Täispikk maratoni rada on 43 kilomeetrit, tänavu on uuenduseks Suhka küla läbiv rajalõik. Avatud rajale on kõik suusasõbrad oodatud pühapäeval kell 10.00-17.00.

Avatud Haanja suusamaratoni raja 3.-43. kilomeeter on tähistatud punaste rajalippudega: Tsiamäe, Kurgjärve, Plaani, Suhka ja
Vaskna pikkadel rajalõikudel. Esimesed 3 rajakilomeetrit suusastaadioni ümbruse püsiradadel tähistatud pole, sest mitmed rajalõigud on vastu tavapärast raja kulgemise suunda.

Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.

Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud punase hüüumärgiga hoiatustahvlitega. Maratoni korraldajad soovitavad hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.

Haanja 39. Suusamaraton klassikalises sõiduviisis toimub laupäeval, 5. märtsil 2011. Põhidistantsi 43 kilomeetri start antakse kell 11.00, sõidu võitjat oodatakse finišisse alates kella 12.45. Autasustamine on poole kolme paiku. Start on pisut hajutatud, et tagada turvalisus esimestel laskumistel, kuid parimaks turvalahenduseks on õige sõidukiirus.

Kell 11.15 on start lühikesele 22 kilomeetrisele sõidule. Kell 11.30 on kõik kuni kümneaastased lapsed kutsutud maratoni
stardikanga alt startides nautima medali võitmise rõõmu. Pealtvaatajate ergutuste saatel tuleb suusatada 500 meetrit ja tasuks
on šokolaadimedal. Pealtvaatajatele on tänavu meeleolu looma tulnud koerarakendid, millega soovijad saavad ka sõita (tasuline 5-10 €).

Maratonile on tänavu teretulnud kuni 1300 pikamaasuusatajat. Esimeses registreerimisvoorus, mis lõppes 23. veebruaril oli
maratonile registreerunud üle 900 suusataja. Registreerida saab internetis kuni kolmapäeva, 2. märtsini www.sportinfo.ee
Numbreid väljastatakse reedel, 4. märtsil kell 14.00-18.00 ja maratoni hommikul 8.00-10.00 Haanja koolimajas. Parkimiskohad on 300 meetri raadiuses suusastaadioni ümber, kuid kohale soovitavad korraldajad tulla siiski varakult.

Allikas: Eda Veeroja, tel 5032341

Järgmisel nädalavahetusel toimub Haanja maraton

39. Haanja maraton toimub laupäeval, 5. märtsil! Avatud raja sõit aga nädal aega varem pühapäeval, 27. veebruaril! Kui käreda külmaga nii pikka rada sõita ei jaksa, siis on meil ka 2, 3 ja 5 km rajad.

Stardid Haanja suusastaadionil antakse kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).

Kell 11.30–13.30 toimub kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus.

Autasustamine kell 14.30.

Finiš Haanja suusastaadionil suletakse kell 17.

Registreerimine internetis!

Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma.

Kõik Haanja valla elanikud, kes soovivad osaleda maratonil palutakse pöörduda Kadri Partsi poole tel 526 7027. Õpilastele on osalemine tasuta.

Maratonipäeval on vapustav võimalus sõita kelgukoertega.

Täpsem info Haanja Suusaklubi kodulehelt!

Tulge Haanjamaa loodust nautima!

Maaelo oppus kuulõhe

Rõugõ kandi turismividäjä Piho Aigar om vällä tulnu mõttõga viiä maaelo oppus kuulõhe:kõrrast inämb läävä inemise liina ja tiidmise maaelost kaosõ põlv-põlvõ takah. Koolijuhi omma arvamisõl, et mõtõ om jo hää, a õhku jääs küsümine, kuis seo teos tetä.

«Ku kaia märke inne valimiisi, sõs maaelo küsümüse nakkasõ nii vai tõistõ liinarahva otsusta olõma,» seletäs Piho uma mõttõ tagamaad.
Piho ütles, et kõrrast inämb läävä inemise maalt liina ja tuuga kaosõ ka tiidmise maaelost.
«Selge om tuu, et kõik mar’amaalõ mahu-i, a ku nä sääl maaelo küsümiisi otsustasõ, sõs võinu nä veidikesegi kursih olla tuuga, kuis kar’amaal elo käü ja kost terve süük tulõ,» ütles Piho. «Koolilatsilõ võinu kooliprogrammi seeh anda maaelo oppust, kuis eläjidega ümbre kävvü, kuis näile süvvä anda.» Timä mõtõ om tuu, et tetäs tüülaagrit, koh väiko talomiis olõs uma olõkiga liinalatsõlõ oppaja.

Et sääne mõtõ teos saanu, olnu ütelt puult vaia kuulõ ja latsi, tõõsõlt puult jäl talomiihi, kiä omma ülepää nõuh opilaisi vasta võtma. Piho pidä talonigõ poolõ päält kõgõ parõmbas väikeisi eloviie-tallõ, koh Euroliit midägi säädüisiga ei kõrralda.

Haanimaa Hartsmäe talo peremiis Hollo Agu pidä säänest mõtõt hääs. «A latsõ piäs sõs õks mitmõh taloh käümä, et taa oppus võimaligult mitmõsugumanõ olõs,» ütles tä. Samah pelgäs Hollo tuud, et ku koolih või-i latsi tüüle käske, kas sõs neo latsõ tulõvagi maalõ kah õnnõ kaejis. «Ku nä tallo tulõva, sõs tulõ õks tüüd kah tetä,» märk Hollo. «Taloh saa-i õnnõ kaeja olla.»

Koolijuhi ja latsõ omma nõuh
«Täämbädse päävä noorõ omma ülearvo pall’o tehniga takah kinni, seo olõs hää võimalus suvõl luudusõh olla ja maaello nätä,» kitt mõtõt Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Säde Ken. Ka tüütegemise vasta olõsi-i täl midägi.

«Muidogi olõsi ma nõuh,» ütel’ Võro 1. põhikooli katsanda klassi opilanõ Saia Kris. «A midägi vahtsõt sääl olõsi-i, selle et mul om maakodo olõmah.» Vanaimä-vanaesä man om tä maatüüd küländ har’otanu.

«Maaelo oppust olnu vaia külh, selle et ma olõ nõuh taaga, et kõik latsõ lehmä inämb är tunnõ-i,» ütles Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi direktri Martinfeldi Katrin.

Samah arvas tä, et maaelo oppus es pidänü olõma opiplaani üts osa, selle et sinnä om rassõ midägi mano panda ja viil rassõmb midägi mant võtta.
«Muidogi kulus sääne asi är, et siiä valdkunda veidikesegi helgähüst tuvva,» ütles Põlva Keskkooli direktri Sarapuu Arvo.
Nigu Martinfeld, ei mõista ka Sarapuu üteldä, kuis sääne oppus opiplaani säädi. «Muidogi saas taad asja tetä valik- vai vabaainõna,» pakk tä.

Mirjam Nutov/  Uma Leht

Samal teemal on ka 26. veebruari KUKU Ilmaparandaja saade