Haanja vald

Haanimaal tähistatakse täna sügisest pööripäeva

püstkoda — Pööripäeva tähistamine Kaudimäel. Foto: Erkki Peetsalu

Haanimiihhi nõvvokua eestvõttel tähistatakse täna Haanimaal sügisest pööripäeva, traditsiooniliselt kogunetakse ‘pääväpüürüst’ pidama Uue-Saaluse kandis Kaudimäel.

Pööripäevatuli süüdatakse keskpäeval, õhtuks keedetakse valmis puder ja viiakse läbi muud päevakohased toimingud. Kaudimäele pööripäeva tähistama on oodatud kõik huvilised nii põliselt Haanimaalt kui kaugemalt. Pilli- ja lauluhääle võib julgelt kaasa võtta.

Sügisene pööripäev tähistab kalendris aega, mil päev ja öö on ühepikkused ning päev hakkab lühenema ja öö pikenema. Sügisese pööripäeva kohta on öeldud, et kust poolt sel päeval tuul puhub, sealt puhub ta kogu sügise ja talve.

Enne sügisest pööripäeva söövat kariloomad rohkem kui pärast. Pööripäeval peaks aga karjale kõvasti süüa andma, muidu jäävat loomad kõhnaks. Sellest päevast kolivat ka kõik putukad oma talvekorterisse.

Saartel ei ole vanasti soovitatud pööripäeval lammast pügada ega villa kedrata, siis jäävat lambad haigeks. Meremehed ütlevat veel, et kui pööripäeval tuul selle koha peal puhub, mis kala annab, siis on püüu ajal kalasaaki loota. Mõnel pool olla arvatud, et pööripäeval sündinud inimese elukäik saab olema heitlik.

Sügisesel pööripäeval asub Päike seniidis ekvaatori kohal. Põhjapoolusel lõpeb polaarpäev ja algab polaaröö, lõunapoolusel lõpeb polaaröö ja algab polaarpäev. See päev on astronoomilise sügise algus: lõunapoolkeral kevade, põhjapoolkeral sügise algus (wikipedia.org).

Haanimiihhi nõvvokua tegemistest lähemalt www.haanimaa.ee

TV3 uus sari „Õnneleidja” räägib täna Võrumaast

Täna õhtul kell 20 on TV3 uue saatesarja „Õnneleidja” peategelaseks Luutsniku küla noor hobusekasvataja Raili Märdin.

TV3 tutvustab teda nii: „Kui mõnikord tundub, et on hästi raske, siis tuleks end kujutleda õblukese Raili Märdini igapäevaellu. Habras, oma nägemispuude tõttu vaid siluette nägev Raili peab Haanjamaal otse piiri ääres ihuüksinda suurt ratsatalu, kus tema hooldada on 22 tulist sporthobust. Raili tunnistab, et ta ongi inimesed asendanud hobustega — sest hobused ei ole kurjad. Ja ta on kogu selle raske töö ja oma tegemiste keskel õnnelik. Nüüd viib Raili teiste peal ellu ka ühte enda jaoks kättesaamatuks jäänud suurt unistust: kuna naine ise paraolümpiale ei kvalifitseerunud, loodab ta kogu südamest, et Londoni paraolümpiale jõuab tema õpilane Heleni.”

Uus saatesari „Õnneleidja“ räägib inimestest ja nende lugudest – kuidas nad oma õnne leidsid ja mismoodi seda hoiavad. Saatejuht on Kärt Anvelt.

Raili Märdin. Foto: TV3

Haanjas käivad erilised õunavargad

Võrumaal Haanja küla Laioja talu läheduses on end sisse seadnud erilised õunavargad — nugised. Loomakesed käivad õunu näppamas mitte ainult maast, vaid ka puu otsast. Nii on pererahvas märganud, kuidas ilus tumepruun loomake ronib puu otsa, ampsab oksalt õuna hammaste vahele ning veab selle siis minema. Ehkki aias on mitu õunapuud, eelistavad maiad varganäod vaid üht magusate suveõuntega puud.

Nii teevad nugised pikki varguseretki metsast aeda — poevad aialippide vahelt sisse ja viivad kraami minema. Tänaseks on metsa ja aia vahele tekkinud juba mitu kitsast rajakest. Kahjuks ei ole pererahvas varganägusid pildistada jõudnud, aga arvatavasti on tegu metsnugistega.

Haanja suusaradade korrastamise talgud

Haanja suusaklubi kutsub kõiki talvel suusarõõme nautida tahtvaid spordisõpru laupäeval, 18. septembril algusega kell 10 Haanja suusaradade korrastamise hoogtööpäevale. Kogunemine on Haanja suusakeskuse juures. Kaasa soovitatakse võtta töökindad, võimalusel saag, labidas või reha ja loomulikult rõõmus meel ja pealehakkamislust! Rõõmsameelsele töisele rassimisele vastutasuks pakutakse maitsvat suppi ja kringlit.

Kartulivõtt käib üle Eesti täie hooga

Teravsilmad on märganud igasügisest vaatepilt külavahel ja suuremate teede ääres – upakil tagumikud vao vahel hoolitsevad oma pere või kaugema kandi rahva talvise toidulaua eest. Kartulivõtt käib juba täie hooga kõikjal üle Eesti.

Esimesed vaokummardajad kinnitavad ühest suust, et tänavune sügis lubab paremat kartulisaaki kui mullu. Jahe kevad tegi paljude kartulikasvatajate elu raskeks, sest mõnigi pääses põllule alles mai lõpus-juuni alguses – nii nagu muld eri paigus lubas.

Kui suve algus oli kartulikasvule soodne, siis kuum suvi pani mugulal kasvu seisma. Sellele vaatamata ei kurda kasvatajad selle suve üle, sest kahjureid, lehemädanikku ja kartulimardikaid oli mullusest vähem ning saak tuleb parem.

Kartulivõtt Haanimaal Horoski külas. Foto: Erkki Peetsalu

Kartul on kartul

Erinevad sordid on erineva maitsega ja käituvad ilmaoludeski erinevalt, kuid kokkuvõttes on kartul ikka kartul. Suurematel kartulikasvatajatel on tavaliselt maas vähemalt kolm-neli kindlat sorti, sest kui üks kiratseb, annab teine ikka saaki. Lisaks katsetavad tootjad uusi sorte – kuidas eri sordid nende piirkonnas käituvad, millised sobivad kõige paremini ja kuidas muutuvad inimeste maitseharjumused. Tänavu pole siiski põhjust kusagil kurta ei varajase ega hilise saagi osas.

Väikesed talumajapidamised, kus pererahvas oma talvekartuliga ise tegeleb, on sageli jäänud paari kindla sordi juurde pidama aastateks. Uute sortide kõrval eelistaks nii mõnigi vanu ja äraproovitud mugulaid, mis ilmastiku- ja haiguskindlamad. Oleks vaid nende kunagiste sortide seemnekartulit kusagilt saada.

Talgupäevad tulekul

Augustilõpu vihmaperioodi jäljed on põldudelt praeguseks kadunud ja külarahvas kummardab hoolega vao vahel. Kes kutsub naabrimehe, kes lapselapsed appi. Paljud talud planeerivad ka suuremaid kartulivõtu talguid lähemateks nädalavahetusteks.

Nii näiteks läheb Võrumaal Haanja kandis tõsisemaks vaokummardamiseks järgmise nädala lõpus. Kui ilm lubab, korraldab siis Hartsmäe mahetalu oma igasügisesed talgud – ikka nii nagu vanasti, kus tehakse ühiselt tööd kõvasti, süüakse kõvasti ja viheldakse kõvasti. Väikesed talud saavad üldjuhul väiksemate jõududega hakkama. Samas lähedal Horoski külas on pooltel majapidamistest aga talvekartul juba võetud, sorteeritud ja salves.

Kartulist on saanud Eestimaal üks kindlamaid toiduartikleid, ehkki tervisliku toitumise spetsialistid soovitavad kartulit süüa pigem vahetult pärast ülesvõtmist ja ka hiljem sügisel. Mida kevadele lähemale, seda suurem tärklise sisaldus kartulit iseloomustab ning kõhule polevat see sugugi hea. Samas, kui kartuli hoiutingimused on õiged, püsib kõrgem ka mugula toiteväärtus ja tervislikkus.

Kellel häid nõuandeid kartuli koduseks säilitamiseks või kes oskab anda soovitusi pikast talgupäevast väsinud selja leevendamiseks, võib julgesti jagada.

Ruusmäe kutsub laupäeval Rogosi laadale

Laupäeval, 11. Septembril kell 11 on oodatud kõik, kes soovivad osta, müüa või vahetada, Võrumaale Rogosi laadale.

Laat toimub Rogosi mõisa õuel.

Peale kaubitsemise saab näha Ruusmäe noorte teatripala „Noorteq sooviq“. Pillimängu, laulu ja tantsu pakub ansambel Rogosi.

Avatud on Rogosi mõisa kohvik, veinikelder, moonakelder ja muuseum.

Lisainfo laada kohta: 5566 0658, Jane.

Haanja vald korraldab mittetulundusühingutele ümarlaua

Täna kell 15 korraldab Haanja vald Haanja spordi- ja puhkekeskuses mittetulundusühingutele ümarlaua, kus räägitakse MTÜde toetamise võimalustest valla eelarvest.

Ümarlaual räägib Võrumaa Arenguagentuuri konsultant arenguagentuuri poolt pakutavatest võimalustest. Ümarlaua lõpetuseks oodatakse MTÜdelt ettepanekuid ootuste kohta omavalitsuselt – Haanja vallalt.

Haanja vald alustab järgmisel aastal valla arengukava tegevuskava aastaks 2012 – 2014 koostamist. Teretulnud on kõik ettepanekud kolmandalt sektorilt valla arengukava tegevuskava koostamiseks.

Lisainfo: Juri Gotmans, Haanja vallavanem, tel 517 4584

Eesti esimene keelepesa alustab uut hooaega

Sel nädalal alustab uut hooaega Eesti esimene keelepesa – võrokeelne laste päevahoid, mille eestvedajateks on Haanimiihhi nõvvokoda ja Võro Instituut.

2009. aasta sügisel tegevust alustanud ainulaadse omakeelse keelepesa eesmärk on pakkuda lastele võrukeelset päevahoiu võimalust. Kuna enamik keelepesalisi on pärit Haanimaalt, kõneldakse keelepesas haani mõjutustega võro keelt.

Põliskeele edasiandmine lastele käib keelepesas nõnda, et nendega kõneldakse kogu päev vaid omas keeles. Nii õpivad lapsed põliskeelt kõigi tegemiste juures, millega nad päeva jooksul kokku puutuvad (mäng, laul, söömine, riidessepanek jne).

Keelepesa on regulaarselt tegutsenud juba terve ühe hooaja ning pärast suvepuhkust tullakse taas kokku, et jätkata omakeelse lastehoiuga. Seni on lapsed koos käinud ühe korra nädalas. Keelepesa igapäevaseks muutmine on jäänud rahaliste võimaluste taha, keelepesa eestvedajad otsivad ainulaadse omakeelse lastehoiu rahastamiseks uusi võimalusi.

Keelepesalised alustavad uut hooaega sel neljapäeval, 9. septembril. Kõik, kes soovivad oma last või lapsi keelepessa tuua, võiksid ühendust võtta keelepesa juhendajatega. Samuti on võimalik lihtsalt toetada keelepesa tegevust.

Täpsem info aadressil www.haanimaa.ee/keelepesa

Allikas: Haanimiihhi nõvvokoda

Luutsniku rahvas seisab uue kruusakarjääri vastu

Jahedapoolne Luutsniku seltsimaja oli reedel täis tulist kirge, kui paarkümmend külainimest pommitasid tänasel avalikul arutelul kaks tundi oma küsimuste ja kahtlustega plaani rajada uus kruusa- ja liivakarjäär Haanja valda Luutsniku lähedale.

Karjääri soovib rajada Tartus registreeritud firma Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ, kellele kuulub juba Haanja vallas asuv liivakarjäär Ala-Palos. Kohapeal esindas kaevandamisest huvitatud poolt kõige sõnakamalt geoloogilise uuringu teinud Ain Põldvere Eesti Geoloogiakeskusest. Ta kutsus inimesi üles võtma asja terve mõistusega, et mis see karjäär ikka halba teeb. Tema kinnitusel on kõik inimeste hirmud põhjavee taseme langusest ja kaevude võimalikust kuivaksjäämisest antud juhul alusetud, kuna kaevama hakataks vaid põhjaveest kõrgemal asuvat liiva- ja kruusakihti.

Loogamägi — Vaade Loogamäelt Luutsniku poole. Foto: Erkki Peetsalu

Põldvere püüdis ka kohalikke inimesi rahustada väitega, et tõenäoliselt hakkab tarbimine olema väike, sest saadavat kruusa ei ole mõtet kaugele vedada ja siis kui ei kaevandata, on karjääri värav lihtsalt lukus. Küsimuse peale, kas on kavas teha ka karjääri keskkonnamõjude hindamine, küsis Ain Põldvere vastu: aga milleks?

Haanja vallavanem Juri Gotmans küsis seepeale: kui ei ole näha lähikonnas olulist tarbimist, miks vald peaks karjääri tegemist lubama?
Kohalolijad avaldasid muret allikate pärast, mis andvat vee umbes kümnele ümbruskonna perele ja mida karjääri taotluse seletuskiri ei käsitle. Tulevase karjääri ühe naaberkinnistu omanik Urmas Tiivoja väitis, et tema ja teiste kinnistute nii emotsionaalne kui otsene rahaline väärtus langeb seal ümber oluliselt, kui kaevandama hakatakse. Kui leiaks mõne haruldase käpalise või kotkapesa, siis jääks tööd kohe seisma, aga kohalike inimeste elukeskkonna halvenemine ei huvita eriti kedagi, kurtis ta.

Haanja valla volikogu esimees Silver Näkk tõi välja, et tulevase karjääri asukoht on ka teede mõttes väga halb, suured veoautod lihtsalt ei mahu sealsetel kitsastel kruusateedel sõitma ja pole mingit head väljapääsu suurematele teedele.

Vallavanem Juri Gotmans tundis muret teede parandamise pärast, kui arvutuste järgi kuni tuhat kruusakoormaga autot aastas peaks hakkama neil teedel täiendavalt sõitma. Ta tõi näiteks Meremäe-Obinitsa tee, kus teedevalitsus kuidagi ei suuda raskeveokite lõhutud teed korras hoida.

Ürituse kokku kutsunud keskkonnaameti esindaja Rein Kalle tõdes, et midagi pärast kaevandamise lubamist võib kindlasti halveneda, aga sellegipoolest ei saa öelda, et karjääre pole üldse vaja. Tuleb leida tasakaal eri huvide vahel. Tema sõnul on menetlemise järgmine käik see, et keskkonnaamet pöördub ametliku taotlusega omavalitsuse poole. Kui omavalitsus on nõus, saab menetlust jätkata, kui vald ütleb ei, jääb menetlus seisma. Sel juhul saab arendaja kaevata valla otsuse kohtusse või pöörduda vabariigi valitsuse poole ettepanekuga omavalitsuse keeldumisest hoolimata kaevandamist lubada.

Seega on järgmine sõna uue karjääri rajamise kohta Luutsnikule öelda Haanja vallal. Kohapeal võis valla esindajatest aru saada, et ilmselt tuleb see vastus eitav.

Autor: Sulev Valner

Haanja valda plaanitakse uut liivakarjääri

Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ on teinud taotluse uue liiva- ja kruusakarjääri rajamiseks Haanja vallas Kuiandi külas. Seoses sellega korraldab Keskkonnaamet homme, 3. septembril kell 12.30 toimub Luutsniku küla seltsimajas Kuiandi liivakarjääri kaevandamisloa taotluse avaliku arutelu.

Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks, tulevase kaevandamise alune pindala on kokku 4,84 hektarit. Ehituskruusa ja ehitusliiva varu on kokku hinnatud 199 000 m3, millest 70% moodustab ehituskruus ja 30% ehitusliiv, selgub OÜ Eesti Geoloogiakeskuse koostatud seletuskirjast.

Tulevane karjäär hakkab paiknema firmale kuuluval maaüksusel, ehkki Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ ise on registreeritud Tartus. Tulevane karjäär jääb Luutsniku-Plaani vahelise tee äärde, mis on kruusatee. Seega on kohalike inimeste üks võimalik mure, et suurte autode tihedam liiklus paneb selle tee suvel tolmama ja rikub porisel ajal teekatet.

Haanjas avati täna lasteaia uued ruumid

Haanjas avati täna uus valgusküllane lasteaed. Koolihoone kõrvale, tegelikult sama maja juurdeehitusena koha saanud lasteaias jätkub voodikohti 20 lapsele, nimekirjas on praegu 18 last.

Ligi 3,5 miljonit krooni maksma läinud projekti käigus ehitati Haanja koolimaja söökla teisele korrusele lasteaia ruumid, lisaks maasoojuskütte süsteem, garaaži juurdeehitus ja lasteaia mänguväljak ning soetati lasteaia sisustus. Ehitustööd toimusid tänavu märtsist augustini ja neid teostas AS Tartu Merko.

Projekti toetas siseministeeriumi ja EASi pool rakendatav kohalike avalike teenuste arendamise meede, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Haanja lasteaed. Foto: Kadri Valner

Haanja lasteaed 1. septembrist uutes ruumides

Haanja lasteaed alustab 1. septembrist tööd uutes ruumides Haanja koolimaja juures.

Ehitustööd toimusid tänavu märtsist augustini ja neid teostas AS Tartu Merko.

Projekti toetas siseministeeriumi ja EASi pool rakendatav kohalike avalike teenuste arendamise meede, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Sadakond koolilast kosub Eestis Moskva suitsust

Tallinna linnavalitsuse kutsel teisipäeval Eestisse saabunud sajast Moskva koolilapsest pooli võõrustab Haanja külje all asuv Kurgjärve spordilaager, ülejäänud noored moskvalased majutati huvikeskuse Kullo suvelaagrisse Lääne-Virumaal Karepal.

Lapsed on pärit vähekindlustatud peredest, kel polnud võimalust suvel Moskvat ümbritsenud metsatulekahjude suitsu mattunud linnast ära sõita. Külalised on Eestis 2. septembrini, selle aja jooksul käivad nad ekskursioonidel ning tutvuvad siinse eluoluga.

Kaika suveülikool toimus Haanimaal

Võrukeelse kultuuriruumi igasuvine tähtsaim sündmus Kaika suveülikool korraldati sel aastal põlisel Haanimaal. 13.-15. augustil kogunes Haanimaale üle 100 inimese, et osa saada tänavuse suveülikooli teemadest, töötubadest ja kontsertidest.

Suveülikooli üheks keskseks teemaks tõusis küsimus: kuidas leida tasakaal aastasadade jooksul kujunenud põliskutuuri ja meid ümbritseva eduühiskonna vahel. Kaika suveülikooli rektori ametit pidas Haanimiihhi nõvvokua vanem Agu Hollo.

Ettevõtmine sai teoks Haanimihhi nõvvokua, Haanja valla ja Võro Seltsi VKKF koostöös.

22. korda toimunud Kaika suveülikooliga samal ajal peeti ka iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud kolme rahva (liivi-seto-haani) suvemängud.

Kaika suveülikooli lõpetamine Haanja koolimaja ees. Lõpukõnet peab rektor Agu Hollo. Foto: Uma Leht

Vaata lisa: Kaika suveülikool, Haanimiihhi nõvvokoda

Munamäel mängitakse Kalevipoega ja kilplasi

Suure Munamäe vabaõhulaval jätkuvad tuleval nädalal suvelavastuse „Kalevipoeg kuningaks!?” etendused

IN Teatri ja Cabaret Rhizome’i suvelavastuse aluseks on F.R. Kreutzwaldi jutustused muistsetest tegelastest — kilplastest ja Kalevipojast ning Andrus Kiviräha draamatekst „Kalevipoeg”, milles kilplaste ja Kalevipoja teemad ning tegelaskujud on omavahel lustakalt seotud. Urmas Sisask kirjutab lavastusele kohaliku rahvapärimuse alusel laulud ning muusika. Lavastus käsitleb uljuse ja rumaluse omavahelist seost ning tihti esinevat üksteise vääritimõistmist. Muusikaline lavastus ansambliga The Blinking Lights sobib vaatamiseks kogu perele.

Lavastaja Priit Valkna, osades Katrin Valkna, Lauri Kink, Sepo Seeman, Jaanus Mehikas, Johannes Veski, Päär Pärenson, Joonas Parve, Ajjar Ausma, Enel Kõrre, Karolin Kõrre, Mariann Valkna, Anett Demjanov, Marek Demjanov, Oskar ja Johannes Seeman.

Etendused toimuvad veel 17., 18., 19., 20., 21. ja 22. augustilalgusega kell 19 Suure Munamäe vabaõhulaval. Piletid 175 ja 125 kr.