Viljandi

Viljandi pärimusmuusika festival loobub täielikult ühekordsetest plastnõudest

Põhja- ja Baltimaade üks suurimaid muusikafestivale, 25.-28. juulini toimuv Viljandi pärimusmuusika festival teeb alates sellest aastast uusi jõupingutusi jätkusuutlikus festivalikorralduses. Ühekordsed plastnõud asendatakse biolagunevatega, soodustatakse nõude korduvkasutust ning võetakse suund jäätmete maksimaalsele sorteerimisele ja ringlusse suunamisele.

Viljani pärimusmuusika ait. Foto Urmas Saard — Viljani pärimusmuusika ait. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Igal aastal külastab festivali ca 25 000 inimest, meeskonnaliikmeid on ca 300 ning artiste ligi 500.[/pullquote]„Viljandi pärimusmuusika festival pakub juba mitukümmend aastat oma publikule ja artistidele võimsaid elamusi. Selleks, et pärimus saaks kesta, tuleb keskkonda suhtuda hoolivalt ja vastutustundlikult – sest ainult nii saab pärimusel tulevikus olla ruum ja koht, kus eksisteerida,“ ütleb festivali pealik Ando Kiviberg. “Suursündmustel tekib paratamatult palju jäätmeid ning seetõttu on neil looduskeskkonnale arvestatav mõju. Samas on just populaarsetel suursündmustel võimalik anda suurele hulgale inimestele positiivset eeskuju. Just seda soovimegi me Viljandis teha ning seepärast oleme tänavu sisse seadnud õige mitu uut lahendust, millega soovime publiku käitumist positiivselt mõjutada,” sõnab Kiviberg.

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika festival loobub täielikult ühekordsetest plastnõudest

Viljandi pärimusmuusika festival kontsertkava on nüüd avalik ning üksikpiletid müügil

Alates tänasest on täies mahus avalik 25.-28. juulini toimuva XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali „Hea lugu!“ teemaline põhiprogramm, välja hüütud kontsertprogrammi viimased artistid ning müügil ka üksikkontsertide piletid. Festivali lisaprogramm ning õpitubade info avalikustatakse juunis.

Eeva Talsi 2018. aasta suvel XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil. Foto Urmas Saard — Eeva Talsi 2018. aasta suvel XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaid mõni nädal enne Viljandi pärimusmuusika festivali toimub laulu- ja tantsupidu[/pullquote]Kariibi päritolu Tuup on jutuvestmisega professionaalselt tegelenud 30 aastat, vestes peamiselt Aafrikast, aga ka mujalt pärit lugusid. Festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul on Tuup ehe näide sellest, et jutuvestmine on eraldiseisev kunst: „Kui keegi arvab, kas jutuvestmine on üldse mingi elukutse, siis pärast Tuupi kontserti ei tohiks sellest olla enam mingit kahtlust!“ Trummari ja dub-poeedina alustanud Tuupi omapära on ülimalt väljenduslik kehakeel. Viljandisse tuleb ta lugudega vihmametsadest, saatjaks Guajaana flööfimängija.

Eeva Talsi, Kristiina Ehin ja Karoliina Kreintaal on nimed, mis pärimusmuusika sõpradele tutvustamist ei vaja. Kristiina on kaugelt emaliini pidi seotud mõlema muusikuga, ehkki Eeva ja Karoliina omavahel sugulased pole. Festivaliks tulevad nad kokku, et kontserdil „Juurte jootmine“ rääkida oma vanade Läänemaa suguvõsade lugusid, ammutades neid nii pärimusest kui rahvaluulearhiivist.

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika festival kontsertkava on nüüd avalik ning üksikpiletid müügil

Pärnu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga

Pärnu linnavolikogu toetas linnavalitsuse ettepanekut kandideerida Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, sest üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudetakse pakkuda enam.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav Foto Urmas Saard — Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav. Foto: Urmas Saard

„Kõik kolm linna tahavad huvitavat, loomingulist ja keskkonnateadlikku elukeskkonda, väärtustada kohalikku kultuuri ja seda mitmekesistada. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame pakkuda enam ja luua sidemed, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin.

Euroopa kultuuripealinna tiitel on üks tuntumaid kultuuriprojekte. Selle fookuses on kultuur kõige laiemas mõistes: teater, muusika, sport, haridus, teadus, sotsiaalvaldkond, keskkond jne. Suurem eesmärk on piirkonna ümbersünd ja arengu kiirendamine.

„Arutelu käigus leidsime, et Pärnu märksõnadeks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Kultuuripealinna tiitel ei tähenda üksikuid ehitisi ega kalleid kontserte, vaid koostööd ja linnade tutvustamist, et inimesi koliks mujalegi kui pealinna ja selle lähiümbrusse,“ kõneles Šorin.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Samal teemal:

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Suur pildigalerii pühapäeval lõppenud XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalist

Ilmateenistuse teatel oli XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali nelja päeva keskmine temperatuur +23.2 kraadi. Kõige kuumem oli pühapäev, +31,8 kraadi. Vaatamata erakordselt kõrgele temperatuurile kujunes tänavune festival tegijate hinnangul edukaks ja kinnitas paljude muusikute arvamust, et just Viljandisse koguneb ilmamaa suurepärasem publik.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival, Curly Stringsi bändi nautijad Kirsimäel Foto Urmas Saard — XXVI Viljandi pärimusmuusika festival, Curly Stringsi bändi nautijad Kirsimäel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kõige populaarsemaks osutus ansambel Trad.Attack! laupäevane kontsert[/pullquote]Heli Luik, Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ kommunikatsioonijuht, teeb täna möödunud päevadest kokkuvõtet ja ütleb, et lõppenud Viljandi järjekordset pärimusmuusika festivali külastas hinnanguliselt 26 000 inimest. Seda on oluliselt rohkem, kui folgi pealinnas elanikke.

Seitsmel pealaval leidis aset 76 kontserti. Kõige populaarsemaks osutus ansambel Trad.Attack! laupäevane kontsert A. Le Coq Kirsimäe laval. Väga menukaks osutus ka festivali viimane kontsert Lõõtsavägilased ja Metsatöll ning ansambli Curly Strings esinemine reedel. Needki toimusid Kirsimäe laval. Välisesinejatest meelitas enim publikut Kalascima Itaaliast, Sound Of Dragon Hiinast ja The East Pointers Prints Edwardi saarelt.

Loe edasi: Suur pildigalerii pühapäeval lõppenud XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalist

Folgi saun

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali kõigil neljal päeval köeti sarnaselt paljudele eelnevatele aastatele esimese Kirsimäe linnapoolse järsu nõlva serval tillukest rändsauna.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas Foto Urmas Saard — XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ühel juhul ei mahuta saun kõiki tahtjaid ära ja järgmisel hetkel on kõigest üks või kaks inimest[/pullquote]Keset peomelu on saanud saunamõnu nautida juba sedavõrd palju aastaid, et saunamees Aigar Mätlik jäi esimese jutiga vastuse võlgu, millal täpselt alustati. „Kool müüs sauna mingil hetkel maha ja siis tuli endal ehitada saun, millega folgile tulla,” selgitas Mätlik ja rääkis täpsustavalt juurde, et Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengite kätetööna valmis esimene saun vist 2012. aastal. „See siin on juba neljas erinev saun, millega me piknikualal oleme. Aastaid folgil käies näeb, mida võiks muuta või parandada, et saun parem oleks,” rääkis viie mehega suure tünni jahutavas vees istunud Mätlik.

Saun on lihtne: palkkehand ja tavaline keris sees, üks leiliruum ilma eeskojata. Loputamine käib õuel, kus lisaks duššile ka suur veega täidetud tünder, mille sisse mahub kümmekond inimest ära, olenevalt küll mõõtudest.

Loe edasi: Folgi saun

Sada mandoliini panid inimesed tantsima

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali viimasel päeval esines Kaevumäe laval kogu Eesti mandoliinimängijate koorekiht.

Joosep Sang saja mandoliinimängijaga Kaevumäe laval Foto Urmas Saard — Joosep Sang saja mandoliinimängijaga Kaevumäe laval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänane esinemine oli folgi jämm[/pullquote]Kontserdil esimeses osas astusid üles ka vähe nobedamate näppudega pisemad koosseisud. Kontserdi teises pooles liitus orkestriga veel sadakond mängijat. Saja mandoliini kava kokku panija Joosep Sang ütles, et registreerunuid oli üle saja. Täpset ülelugemist lavale ei toimunud, aga esinejate arvukus oli muljetavaldav.

Riigi sajandaks juubeliks kutsuti Sanga eestvedamisel tervest Eestist kokku mandoliinimängijad ja moodustati üle sajaliikmeline orkester. „Veebruaris oli meil täispikk kava kontserdisaalides. Vahepeal kasutasime videoklippe ja kõik toimus rohkem kontserdi moodi. Ühistööna Eesti Kontsertiga andsime neli kontserti Eesti suurimates saalides. Mängijateks olid orkester Saku mandoliinid (juhendaja Joosep Sang), Uhtna mandoliiniorkester (juhendaja Jaanus Põlder), Tapa mandoliiniorkester (juhendaja Ilmar Kald), mandoliinimängijad Moostest (juhendaja Raivo Sildoja), Eesti mandoliinide orkester (juhendaja Joonas Tuuling) ja üksikpillimehed mujalt riigi erinevatest paikadest. Tänane esinemine oli folgi jämm. Siin oli võibolla üksnes veerand sellest kavast, mida me veebruaris tegime,” rääkis Sang vahetult pärast kontserti.

Loe edasi: Sada mandoliini panid inimesed tantsima

Piltuudis: tulefolkarid Ruslan Trochynskyi ja Svjata Vatra Kirsimäel

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil esitles Svjata Vatra oma kontsertkavaga uut CD-d “Muutused Zminy”. Kauaoodatud kuuenda plaadi lauludega on liigutud muutuste tuules.

Kuid Ruslan on endiselt muutumatult sõbralik ja tema esinemist saadavad üksnes talle omased elemendid. Kui ta ei jaluta kontserdi alguses oma trombooniga publiku ridade vahel, siis teeb ta seda pärast esinemist. Tema lavalise liikumise juurde kuulub põlvitamine rahva ees, sõbralik bändi liikmete embamine, südamlikud sõnad kuulajatele ja siis hoolsalt ettevalmistatud ning õnnestunud kõrgushüpped trummari all olevalt poodiumilt (fotod galeriis 021 ja 035).

Eesti-Ukraina folk-rock ansambel Svjata Vatra tegutseb 2005. aastast saadik Viljandis, kus kõik bändi muusikud elavad, töötavad, õpivad ja õpetavad. Svjata Vatra on Eestit esindanud lisaks kahekümnele Euroopa riigile ka Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Tänavu varakevadel naases bänd esimeselt USA showcase’ilt, salvestati bändi esimene stuudiovideo.

Svjata Vatra Kirsimäel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis: tulefolkarid Ruslan Trochynskyi ja Svjata Vatra Kirsimäel

Pärnumaa maitsete aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali piknikualal on kõigil neljal päeval ennast sisse seadnud Pärnumaa maitsete aasta projektis osalevad firmad, kellest mõnedki tekitavad nostalgia laksu.

Piesta Kuusikaru spetsiaalselt Viljandi folgi ajaks valmistatud jook Foto Urmas Saard — Piesta Kuusikaru spetsiaalselt Viljandi folgi ajaks valmistatud jook. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Päris huvitava nostalgia nurga tekitavad kõrsikud vanades kollastes pappkarpides[/pullquote]Pikniku ala Viljandi järve poolses otsas äratab tähelepanu sinist ja musta värvi kirjades valge lipp: 2018 – Pärnumaa maitsete aasta.

„Tulime Viljandi folgile nelja ettevõttega, kes asuvad ühise pinna peal. Peale nende asub veel meie kauplemise alalt veidi kaugemal veini müüv Mamma & Frukt. Ka Jaaniotsa siidritalu jääb eraldi. Nemad vajasid pisut suuremat pinda,” selgitas Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste (foto 012). Tegelikult on hästi vahva niimoodi ühiselt välja tulla. Meil on siin toitlustaja OÜ Tänav, kes kasutab Pärnumaal toodetud aineid. Kõik siin valmistatu on ehe Pärnumaa kohalik kaup. Meil on esindatud Allikukivi veinimõis, õunamahla pakkuja Piesta Kuusikaru farm Kullimaalt, Vändra vallast. Veel on OÜ Metste Aiandustalu, kes teeb Eestis unikaalse taluna üle saja tšilli toote, mis on täiesti ulmeline,” kiitis Elmeste Viljandisse tulnud tegijaid.

Loe edasi: Pärnumaa maitsete aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil

Pildigalerii: Eesti ETNO 2018 on kuuldud ja nähtud

Kirsimäel andis Eesti ETNO 2018 rahvusvaheline muusikakollektiiv oma laagriorkestri kontserti väga arvukale Viljandi pärimusmuusika festivali kuulajaskonnale, kes elas vaimustusega noorte esinemisele kaasa.

https://www.youtube.com/watch?v=Ycdcj75kUsw&feature=youtu.be

Loe edasi: Pildigalerii: Eesti ETNO 2018 on kuuldud ja nähtud

Reede päevased rongid tõid Viljandi pärimusmuusika festivalile tavapäraselt palju rahvast

Piletimüügipealik Anu Rannu hindab Viljandi pärimusmuusika festival esimest päeva eelmiste aastatega võrreldes samaväärseks: “Võttes arvesse müüdud festivalipasside, päevapasside, ala pääsmete ja üksikkontsertide piletite arvu, võime kinnitada, et esimese päeva festivalipublikut on umbes sama palju nagu eelmistel aastatel”.

Rongilt Viljandi folgile Foto Urmas Saard — Rongilt Viljandi folgile. Foto: Urmas Saard

Piletimüügipealiku sõnul tõi esimene päev enamuse passiomanikest Viljandisse.

Rannu võrdleb festivali teist päeva mullusega ja tõdeb, et taaskord oli üks suurepäraseid elamusi täis teine päev: “Rahvast oli ootuspäraselt palju. Pisut vähem kui eelmisel aastal ent midagi erakordset selles ei ole.”

Esimene päev kulges meeleolukalt ja hoidis rahulikku joont. Kuuel laval toimus 16 kontserti. Kõige populaarsemad olid Zetod A. Le Coq Kirsimäe laval, Puuluup Pärimusmuusika Aidas ning Nikns Suns A. Le Coq Kirsimäe laval.

Folgi reede kulges üldiselt rahulikult, ent lavadel tehti mürglit. Seitsmel laval toimus 24 kontserti, millest populaarseimaks osutusid Curly Strings, Bombino ja Svjata Vatra A. Le Coq Kirsimäe laval, Estonian Voices Telia Kaevumäe laval ning Ööklubi Untsakatega Kultrahoovis.

Loe edasi: Reede päevased rongid tõid Viljandi pärimusmuusika festivalile tavapäraselt palju rahvast

120 noort esitavad pärimusmuusikat

Eile, 25. juulil esitasid Viljandimaal Kõpu laululaval pärimusmuusikat ja rahvatantse 120 noort vanuses 8-30-aastat. Ees seisavad esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Eesti ETNO kontsert Viljandimaal Kõpus Foto Margit Kuhi — Eesti ETNO kontsert Viljandimaal Kõpus. Foto: Margit Kuhi

„Kõlas rahvamuusika Eestist ja kaugemalt, mida sel suvel ETNO laagrites koos õpiti. Laagrid andsid noortele keelpillide, puhkpillide ja löökpillide mängijatele ja harrastajatele võimaluse veeta aega pilli harjutades ja muusikat tehes. Üle pika aja õpiti tänavu ETNO laagris taas rahvalaule,“ rääkis Eesti ETNO laagrite projektijuht Margit Kuhi.

„Tegime teoks ka selle, mida etnolaagrite maailmas mitte keegi kunagi varem ei ole teinud – andsime 50-le laagris osalevale alla 16-aastastele võimaluse esineda koos meie rahvusvahelise Eesti ETNO rahvamuusikaorkestriga ning tõime lavale kokku 120 noort rahvamuusikut,“ lisas Margit Kuhi.

Kõpu laululaval andsid ühiskontserdi Eesti ETNO ja laste ETNO laagrites osalenud, kes astusid üles ka täna alanud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Laste ETNO laagriorkestri kontserdid toimusid Lastelaval ja Rohelisel Laval. 27. juulil kell 14.00 antakse laagriorkestri kontsert Kirsimäel ja kell 19.00 Rohelisel Laval.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Festivalile eelnev viimane päev on olnud täis ehitamist, ladustamist, ehtimist ja saja muu tarviliku asjaga sagimist.

Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni Foto Urmas Saard — Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni. Foto: Urmas Saard

Folgi staap töötab Viljandi Pärimusmuusika Aida ülakorrusel. Staabi sekretär Hännele Känd tutvustab vilkalt tegutseva seltskonna head kaaslast, kes teeb vastutusrikast ülesannet täitvate inimeste näod rõõmsaks ja hoiab töömeeleolu kõrgel kogu festivali aja. Folgi Ruu on lõbus sell. Talle meeldib upitamine ja vahetevahel lausa lae alla lennutatamine.

Mind huvitab, millal hakkavad esinejaid vedavad pikad erirongid kohale veerema? Selgub, et esimesed esinejad saabuvad juba praegugi, aga suuremate hulkadena tullakse peamiselt reedel. Samuti huvitab vabatahtlike abiliste hulk? Neid on muljetavaldavalt palju, suurusjärgus 400, saan vastuseks. Vabatahtlikke tuleb väljapoolt Eestitki. Hännele nimetab üht hispaanlast, aga tema pole kaugeltki ainus. Sekretär tõstab esile üht eesti perekonda. Abielupaar hakkas abis käima folgi algusaegadest alates ja nüüd on pere kolmas liigegi oma vanematega liitunud. Aga nemad pole ainsad staažikad. Enne staapi tulekut kohtusin piletimüügi tiimi inimestega. Hellika Hartõkainen on samuti paarkümmend aastat vabatahtlikuna kohal olnud. Sünnilt mulk sõitis tänavu juba teist aastat koos oma tütre Carolinega Pärnumaalt folgile pileteid müüma.

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Neljapäeval algab XXVI Viljandi pärimusmuusika festival

Juba ülehomme, neljapäeval, algab järjekordne Viljandi pärimusmuusika festival. Seekordne festival keskendub ühelt poolt Eesti Vabariigi juubelile ja teisalt noortele ning nende pulbitsevale energiaga. Nii ongi festivali teemaks “Sajaga!”. Festival toob Viljandisse neljaks päevaks linnatäie rahvast juurde.

Kirsimäe lava 2018 Foto Martin Kosseson — Kirsimäe lava 2018. Foto: Martin Kosseson

[pullquote]Kui üldjuhul me oma toidu ja joogiga festivalialale ei luba siis veepudeli suhtes teeb turvameeskond kindla peale erandi[/pullquote]Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja on festivali eel ülevas meeleolus: “kõik esinejad, keda on kokku 800 inimest, on nüüd Viljandisse teel ja see toob mulle liblikad kõhtu!” Noormaa korraldab festivali juba 12. korda ning emotsioon on endine: “see on üks kummaline tunne, natuke isegi sõltuvusttekitav, natuke on kõhe, et äkki ma unustasin midagi ja teisalt on adrenaliin põhjas ja rõõm ajab üle ääre! Sajaga!”

Festivali meeskond paneb südamele, et kõik ennast ja lähedasi ilmaolude suhtes hoiaks. “Eelolev nädalalõpp toob ilmateenistuse andmetel kuni 33 kraadi sooja. Palun võtke kindlasti kaasa peakate, pudel vett ja võimalusel hoidke varju.” toonitab festivali pressipealik Heli Luik.

Loe edasi: Neljapäeval algab XXVI Viljandi pärimusmuusika festival

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus valitud

Kujunduskonkursi lähteülesandeks oli võimalikult tabavalt visualiseerida järgmise festivali teema “Sajaga!”, mis on inspireeritud Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast ning peegeldab noort ja pulbitsevat energiat. Kõige paremini sai teema kujundusse valamisega hakkama Kristian Krisfeldt.

Eesti pärimusmuusika keskuse kodulehel ja Facebookis välja kuulutatud konkursile laekus 52 tööd 43 kujundajalt. Keskuse töötajatest moodustus žürii, mille arvamus läks esialgu lahku ja kolmel osavõtjal paluti oma kavandeid täiustada. Pärast lisaülesannete sooritamist jõuti üksmeelele, et tänavuse festivali tunnuskujunduse loob Kristian Kirsfeldt. Kolm tööd, autoriteks Kristi Kivestu, Valdek Alber ja Marju ning Margus Tammik, mille folgilik töössesuhtumine ning suurepärased ideed avaldasid komisjonile muljet ning saavad seetõttu eripreemia.

Võidutöö autor, kes on kujundanud ka 2013. Aasta Viljandi pärimusmuusika festivali “püha müristus” arvab, et tema töö paistis silma just äraspidise loogika tõttu. “Kui juba tigu liigub sajaga ja hõiskab rõõmust siis võib ette kujutada, mida kõik teised veel teevad! Minu jaoks ongi Viljandi ja folk need kaks märksõna, mis ka kõige aeglasema talveunest üles äratavad ja sajaga hullama panevad” rääkis Kristian Kirsfeldt enda kavandi inspiratsioonipuhangust.

Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja ja Viljandi pärimusmuusika festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul on plakatis uudsust aga samas leidub ka äratuntavaid detaile, mida on komisjon igal aastal plakatites otsinud. “Vaba käega jooned, burdoonid ja lipud on alati meie festivali hästi kirjeldanud, seekordne värvilahendus samas on erakordne ja silmapaistev ning loomulikult meeldib kõigile idee teost, kes lausa vibreerides edasi kihutab endal maasika-tatoveering kaelal. See plakat on kõige paremas mõttes sajaga plakatlik!” rõõmustas festivali programmijuht.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 26.-29. juulil 2018. Festivali passid on müügil alates 1. detsembrist ja piletimüügipealiku Anu Rannu sõnul kulgeb müük heas tempos. “Esimesed kiiremad on oma passid kätte saanud ja seega on soodushinnaga passid otsas, hetkel on müügil passid hinnaga 85€. Samas on saadaval veel eriti hea hinnaga noortepassid, mis on mõeldud 13-26 aastastele õppivatele noortele ja päevapassid” sõnas Rannu.

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus valitud

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub muusikuid ideid jagama

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub kõiki muusikuid esitama uusi muusikakavasid ja jagama ideid tänavuse festivali programmi rikastamiseks.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse hoone Viljandis Foto Urmas Saard — Eesti Pärimusmuusika Keskuse hoone Viljandis. Foto: Urmas Saard

Üleskutse ajendiks on soov pakkuda nii publikule kui muusikutele endile Viljandi pärimusmuusika festivalil jätkuvalt meeldejäävat ja kõrgetasemelist kontsertprogrammi.

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa selgitab: “Kutsume Eesti muusikuid esitama oma demosid, muusikakavade ja produktsiooni ideid. Juhime tähelepanu, et ootame sel aastal ka lihtsalt ideekavandite kirjeldusi. Kui veel muusikalist näidet pole, siis andke endast ikka märku, saatke oma head mõtted kindlasti teele.”

Noormaa loodab, et kõik uued ja põnevad arengud leiavad festivalil Eesti Pärimusmuusika Keskuse toel oma koha ning lisab: “Viljandi pärimusmuusika festival võib uhkust tunda väga asjatundliku ja osavõtliku publiku üle. Sestap on värskete eeskavade esitamine meie festivalil väga õige koht ja omaette elamus. Muusikud saavad nii loomingulist innustust kui ka siirast tagasisidet.”

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub muusikuid ideid jagama

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Sajaga!”

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teema “Sajaga!” on inspireeritud Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast. “Sajaga!” peegeldab noort ja pulbitsevat energiat. Eesti on oma ja elus- sajaga! Tänavune pärimusmuusika festival toob kokku noorema põlvkonna pärimusmuusika professionaalid ning tulevikutalendid kodu- ja välismaalt.

XIII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Foto Urmas Saard — XIII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik. Foto: Urmas Saard

Eesti Pärimusmuusika Keskus kingib Eesti Vabariigi sünnipäevaks festivali, mis näitab, kes on selle maa tulevikutalendid pärimusmuusikas. Eesti riik saab saja aastaseks, aga meie rahvas ja pärimuskultuur on tuhandeid aastaid vana. Me ei ole saanud suureks rahvaarvult vaid vaimult, nagu unistas kord Jakob Hurt. Meil on elav, ehe ja omalaadne pärimusmuusika, mida maailmaga jagada ja me oleme selle mängimises maailma parimad – Eesti on äge maa.

Tänavuse aasta festivalil on noorte muusikute päralt nii suured kui ka väikesed lavad, üllatamaks oma külalisi värske energiaga. Noortele pärimusmuusikutele pakutakse võimalust esineda spetsiaalselt neile mõeldud Noorte laval. Nelja päeva jooksul annavad kontserte noorte pärimusbändide konkursi osavõtjad ja uued värsked ansamblid, mis moodustatakse juba kevadel Eesti Pärimusmuusika Keskuse kaasabil. Noortel muusikutel, kel oma bändi veel pole, aidatakse leida bändikaaslased ja juhendajad. Külla kutsutakse suurepäraseid muusikuid kõigist naaberriikidest, samuti on oodata külalisi Prints Edwardi saarelt, Hiinast, Austriast, USAst ja mitmelt poolt mujalt. Kokku saavad uue põlvkonna maailma tipud lähedalt ja kaugelt.

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Sajaga!”

Viljandi pärimusmuusika festivalil oli rekordiline külastatavus

XXV Viljandi pärimusmuusika festival tegi neljal päeval uut ja vana ning juubelifestival sai koos publiku ja esinejatega tõdeda, et vana arm ei roosteta – festivali külastas rekordarv külalisi.

Nikns Suns laulja Priit Oks astus lavalt maha kuulajate sekka Foto Urmas Saard — Nikns Suns laulja Priit Oks astus lavalt maha kuulajate sekka. Foto: Urmas Saard

Juubelifestival pakkus palju uut ja tõi kokku vanad sõbrad; koos rahvaga nauditi pärimusmuusikat 61 kontserdil ja 34 õpitoas, muusikat jagus ka maakonnakontsertidele Pilistveres, Suure-Jaanis ja Tääksis ning õhtutundidel Tantsumajadesse. Festivalirütmidega liitus lisaprogrammi näol terve Viljandi linn. Üllatusi pakkusid spontaansed kooslused, jämmid, esmakordne Pillide duell ja Trad.Attack!i üllatuskontsert. Peokülalistele kingiti tasuta Lõpukräu: Kukerpillid ja kukeprillid.

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa ütleb, et sellel aastal oli festival hästi äge suuresti tänu Eesti enda esinejatele. „Tänavu oli väga palju kodumaiseid küpseid kooslusi, kes pakkusid väga head kvaliteeti ja andsid lavadel endast viimase. Väga mitmed esinejad nagu Curly Strings, Duo Malva&Priks, Nikns Suns, Naised Köögis esitasid meie festivalil esmakordselt oma uut plaati ja publik hindas seda kõrgelt,” viitab Noormaa suurtele rahvaarvudele ja täissaalidele. “Väga hästi töötas rahva soovil tagasi kutsutud Ööklubi Lauluväljakul, kus tohutu energiaga andis publikule heas mõttes kõrvakiilu uue hingamisega Angus ja muidugi Zetod. Kes polnud ammu näinud Puuluupi või Estbeli, said kindlasti meeldiva kontserdi osaliseks,” lisab programmipealik.

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika festivalil oli rekordiline külastatavus

Jaak Känd: üllatas Angus

XXV Viljandi pärimusmuusika festival on lõppemas, juhuslikud pildid ja mõttekillud publiku seast.

Angus Foto Urmas Saard — Angus. Foto: Urmas Saard

Ka seekordse festivali ajal võis kuulda, kuidas muinasjuttude vestja Jaak Känd pajatas Arkaadia aias põnevaid lugusid. Pärnu parkides on harjutud sellega, et Känd loeb luuletusi. Käesoleva aasta kahel viimasel kuul esindab ta Eestit Euroopa luulelugemismeistrivõistlustel. Kas pärnakal jäi muinasjuttude ja luule lugemise kõrvalt aega ka pärimusmuusika nautimiseks?

„Olin folgil kahel päeval. Kokku kuulasin üheksat kontserti. Vaieldamatud lemmikud olid Rüüt, Mando Trio, Duo Montanaro (mõnus papa!), Elof ja Wamberg. Reedel sattusin päeva lõpul Rohelise ehk vabalava lava ette, kui esinesid vennad Timmermansid Flandriast. Koos tütrega oli mõnus nende saatel valssi tantsida,“ rääkis Känd, kes jõudis paaril õhtul ka ööklubisse. „Olen veidi vanema aja mees, kunagi panid mind rohkem tantsima Kukerpillid, Pink Floyd ja Jethro Tull, isegi Boney M. Aga heas mõttes üllats reede õhtul Angus, terve tunni jätkus tossu nende muusikat nautida ja möllata. Folk ruulib ikka!“

Loe edasi: Jaak Känd: üllatas Angus

„Kurja koera“ värske sõõrik plaadimängijasse

Pärimusmuusikast ja rockist võimsat sümbioosi loov Nikns Suns ehk läti keelne “kuri koer” oli taas oma täies koosluses Viljandi pärimusmuusika festivali kuulajate ees.

Katre Kaseleht ei jõua ära oodata, mil saab panna Nikns Suns'i värske sõõriku oma auto plaadimängijasse Foto Urmas Saard — Katre Kaseleht ei jõua ära oodata, mil saab panna Nikns Suns’i värske sõõriku oma auto plaadimängijasse. Foto: Urmas Saard

Näitleja ja teatriõpetaja Katre Kaseleht kuulab seda karismaatikute seltskonda igal võimalusel sarnaselt väga paljude teiste „kurja koera“ kuulajatega.

„Nikns sunsil on oma truu publik, kes on neid aastast aastasse folgilt leidnud. Kõigil on laulude sõnad ja ka tantsusammud kenasti peas,“ rääkis Kaseleht viimati kuuldud kontserdi elamustest. Tunamullu iseloomustas ta Nikns Sunsi omapärase bändina, kelle repertuaar on laias laastus vähe muutunud. Tol korral üllatas ansambel teda mitme uue looga. Seekord tutvustasid nad oma teist stuudioplaati. „Minule tundus selle kõla pehmem kui esimese plaadi lugudel. See võib tulla sellest, et lõviosa “Urjoh, hunti” palade eestlaulja on Priit Oks, kelle hääl ei ole nii karune, kui Ragnar Toompuul, kelle kanda on eestlaulja roll esimesel plaadil. Rocki ja vunki on aga jätkuvalt,“ jagas kultrahoovilt saadud värskeid muljeid Kaseleht ja lausus lõpuks, et ei jõua ära oodata, mil saab panna värske sõõriku oma auto plaadimängijasse.

Loe edasi: „Kurja koera“ värske sõõrik plaadimängijasse

Piltuudis: Minu Isa Oli Ausus Ise

XXV Viljandi pärimusmuusika festivalil astusid kultrahoovi laval tandemina publiku ette Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblist Minu Isa Oli Ausus Ise. Aga nad ei jäänud kahekesi. Lavale tulid veel vanad sõbrad: MIOAI koos Alle-aa-ga.

Soe ja suure süllehaaramisjõuga huumor, mis on päästjaks tarbetus isetõsiduses ning abimeheks kurbuses ja argiahastuses. Ansambel alustas oma tegevusega 1990. aastal, ajal mil Gaute ja Margo Viljandi Kultuurikolledžis ainsatena elektrikuteks õppisid. See on praeguseks ka kätte maksnud. Eriti Gautele, kellel on 220 volti. Ainuüksi lõua all on neid 16.

Kuna Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg tähistas kontserdi toimumise päeval, 28. juulil, oma järjekordset sünnipäeva ja mängis ka ise laval kontrabassi, siis panid Gaute ja Margo mehe kontsertkava lõppedes toolile istuma ning tõstsid pärimusmuusikut nõnda palju kordi kui jaksasid lava lae alla.

Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblis Minu Isa Oli Ausus Ise Foto Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis: Minu Isa Oli Ausus Ise

Piltuudis Eesti ETNO 2017 kontserdist

Viljandi pärimusmuusika festivali teisel päeval oli teist korda taas Kirsimäe laval Eesti ETNO 2017, mille moodustasid rahvusvahelise muusikakollektiivi 75 muusikut maailma 16 erinevast asukohast.

https://youtu.be/B0Vb4l9Cr8M

Loe edasi: Piltuudis Eesti ETNO 2017 kontserdist

“Viljandi pärimusmuusika festivali lood” esitlusele

Täna kell 16 leiab Pärimusmuusika aida väikeses saalis aset raamatu “Viljandi pärimusmuusika festivali lood” avalik esitlus ja jututuba.

Viljandi Pärimusmuusika ait Foto Urmas Saard — Viljandi Pärimusmuusika ait. Foto: Urmas Saard

Äsja kaante vahele saanud raamatusse on kogutud festivali korraldamisega seotud inimeste põnevad juhtumused ja meenutused. Esitlusel juhib juttu raamatu autor Kairi Leivo ja vestluseks on valmis raamatutegelased, kes oma mälestused raamatusse rääkisid.

Veerandsada aastat toimunud Viljandi pärimusmuusika festival on aluse pannud lugematule hulgale lugudele. Värvikad folgijutud peegeldavad, millistest uskumatutest juhtumistest üks suur festival koosneb.

“Viljandi pärimusmuusika festival on nagu suur kirju pusle, mis koosneb tuhandetest kildudest, tahkudest, lugudest,” mõtiskleb raamatu koostaja Kairi Leivo. “Sellesse raamatusse on koondatud vaid üks murdosa festivali telgitaguseid, korraldajate soove ja unistusi ning ka publiku mälestusi. Vaatamata sellele sai raamat parajalt paks ja sisukas, ” räägib Leivo.

Kairi Leivo sõnul on oodatud kõik huvilised jututuppa, kus juubelifestivali ülevas meeleolus võivad päevavalgele tulla ka need lood, mis seekord raamatusse ei mahtunud. “Ehk räägib mõni kuulajagi oma loo,” kutsub Leivo kõiki festivalist osa saama. Raamatut saab endale soetada Pärimusmuusik aida infoletist.

Täpsemat infot festivali kohta leiab Eesti Pärimusmuusika Keskuse kodulehelt või ürituse Facebookist.

Viljandi pärimusmuusika pärimuspisikud

XXV Viljandi pärimusmuusika festivalil on lisaks kontsertidele ka õpitubade programm. 34 nutikas toas käsitletakse 27.-30. juulil festivali teemat “Uut ja vana” muusika õppimise, tantsu, jämmide ja vestlusringide kaudu; õpitakse pilli mängima, meisterdama ja neid ka lausa parandama.

Oma teadmisi ja oskusi jagavad teiste hulgas kõik see mees ansamblist Untsakad, kel täitub festivalil 25 eluaasta Foto Urmas Saard — Oma teadmisi ja oskusi jagavad teiste hulgas kõik see mees ansamblist Untsakad, kel täitub festivalil 25. eluaasta. Foto: Urmas Saard

Õpitubasid viivad läbi tegijad nii Eestist kui välismaalt. Suured inimesed saavad sauna ning pisikesed oma titelaulu- ja mängutoa.

“Kui mängid mõnda pilli, on tark see festivalile kaasa võtta, sest festival pakub alati spontaanset võimalust koos teistega uusi lugusid õppida ning tutvuda teiste maade pärimusmuusika ja -muusikutega. Õpitubadesse tulijatelt ei nõuta eelteadmisi,” julgustab Mare Lilienthal kõiki kohale tulema. Õpitubadepealik lisab: “Kui on eriti julget peale hakkamist, saab peale parmupilli õppimist astuda rahva ette koos Meisterjaaniga Kultrahoovis.” Viljandi pärimusmuusika festivali ajal saab lisaks parmupillile õppida ka väikekannelt. Uueks hitt-pilliks on pärimusmuusika maailmas ukulele, mida õpetab ukulele-maailmameister Tobias Elof (Taani) isiklikult. Omaette elamuse kingib kindlasti kohtumine Tšiili superstaari Nano Sterniga ja bändiga Kalàscima (Itaalia).

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika pärimuspisikud

Viljandi pärimusmuusika festivali ajal sõidab Viljandisse rohkem ronge

Seoses 27.-30. juulil toimuva Viljandi pärimusmuusika festivaliga paneb Elron Viljandisse käiku rohkem ronge.

Rongiga Viljandi pärimusmuusika festivalile Foto Urmas Saard — Rongiga Viljandi pärimusmuusika festivalile. Foto: Urmas Saard

“Oleme Viljandi folgiga koostööd teinud juba aastaid. Tegemist on paljude Eesti inimeste suve ergastava sündmusega ning soovime omalt poolt pakkuda veelgi paremaid võimalusi sellest toredast üritusest osa saada,” sõnas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.

Viljandini on kõigil festivalipäevadel pikendatud Tallinnast kell 13:33 väljuv Rapla reis, mis saabub Viljandisse kell 15:44, tehes Rapla ja Viljandi vahel peatuse ka Türil. Kell 18:30 väljuv Türi reis on pikendatud Viljandini neljapäeval ja reedel, peatudes teel Türilt Viljandisse ka Võhmas ning jõudes folgipealinna kell 20:51.

Viljandist Tallinna poole on neljapäeval, reedel ja pühapäeval käigus lisaväljumine kell 15:59. Rong peatub ka Türil ja Lelles ning jätkab kell 17:22 tavapärast sõitu Raplast Tallinnasse, kuhu saabub kell 18:29. Viljandist Tallinnasse sõidab neljapäeval, reedel ja laupäeval ka festivali erirong, mis väljub kolmel õhtul kell 21:16 ning jõuab Tallinnasse kell 23.31, tehes mitmeid vahepeatusi suuremates jaamades.

Festivali ajal on käigus ka kõik tavapärased ja suvehooajaks lisatud Tallinn-Viljandi liini reisid.

Täpsemad sõiduajad leiab Elroni sõiduplaani otsingust.

Tulekul on Eesti rahvusliku käsitöö laulupidu ehk OmaMood 2017

8. juunil toimub Viljandi pärimusmuusika aidas Eesti suurim modern-etnilist disaini tutvustav moeetendus OmaMood 2017.

Rahvuslik käsitöö on eestlaste vaimse kultuuripärandi oluline osa ja tükike meie identiteedist, mis on siiani igapäevases kasutuses ning arengus. OmaMood 2017 on rohkem kui lihtsalt moeetendus, see on kõikide paikkondade käsitööliste kogukondadele mõeldud pidu, kus on võimalik kokku saada ja inspiratsiooni ammutada.

Moeetenduse jaoks on loodud spetsiaalne koreograafia ning heliline kujundus. Etenduse visuaalne kujundus on inspireeritud loodusest, ürgsetest metsadest ning eestlaste omapärasest loodustunnetusest.

Sellel aastal on laval 14 kollektsiooni ning disainerite seas on nii Viljandi kultuuriakadeemia ning Viljandi kunstikooli õpilasi kui ka vabakutselisi disainereid. Lisaks jõuab lavale ka Kersti Heinloo poolt loodud lillepärgade kollektsioon.

OmaMood Facebooki leht: https://www.facebook.com/omamood/

OmaMood 2017 sündmus: http://bit.ly/2qOeeXV