Rubriik: Saaremaa

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html

Vilsandi saarevahiks sai Margit Tätte

Vilsandi saarevahi ülesandeid täidab Jaan Tätte ümbermaailmareisilt naasmiseni tema abikaasa Margit Tätte.

Saarevahi peamine ülesanne on saarel ühiskondlik kord tagada, ütles Saare maavanem Toomas Kasemaa BNSi teatel. Saarevahi kohustuste hulka kuuluvad ka mitmesugused looduskaitse- ja tuletõrjeküsimused, lisaks ühistranspordi korraldamine saarele.

Täna avatakse Pöide valla päevad

Täna, 22. septembril avatavad neljandad Pöide valla päevad on pühendatud kartulile ja esmakordselt selgub valla päevadel Pöide valla rammumees, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Täna õhtul tunnustatakse valla päevade pidulikul avamisel tublimaid. Sel aastal tõstetakse esile just valla sportlasi, kes on aastate jooksul valda mitmesugustel spordiüritustel esindanud.

Loosiga valitakse külakogukondade esitatud kandidaatide hulgast valla kõige spordilembesem ja kõige kultuurilembesem pere. Õhtul mängib näitering Tungal Jaan Tätte teatritükki „Latern”.

Rahvamaja fuajees avatakse kartulitrükinäitus ja pannakse välja külakogukondade sügisteemalised lille-taimeseaded. Homme toimub toidupäev, mis on pühendatud kartulile. Reede on teadmiste päev, mida tähistatakse võistlustega – slängisõnade eestikeelestamise, sudoku ja ristsõna lahendamisega.

Valla päevade viimane päev on tervisepäev. Laupäeva hommikul algavad kooli staadionil küladevahelised võistlused rahvuslikel aladel ja selgitatakse välja Pöide rammumees.

Saaremaal jäävad tudengid stipendiumita

Kuna Kuressaare linn ja Kaarma vald vähendasid ühepoolselt Saaremaa Omavalitsuste Liidule liikmemaksuna tasutavaid summasid, on rahanappuses liit sunnitud tänavu muu hulgas loobuma noortele tudengitele stipendiumide maksmisest, kirjutab tänane ajaleht Meie Maa.

Lisaks annab leht teada, et Kuressaare linnavalitsus kavatseb korraldada konkursi linnateatrile viieks aastaks direktori leidmiseks, kuna tööleping praeguse teatrijuhi Piret Raugiga lõpeb novembri keskel.

Loe lähemalt www.meiemaa.ee

Saaremaal tulevad ettevõtlus- ja maapäev

24. ja 25. septembril toimuvad Saaremaal ettevõtluspäevad, mille sisse mahub ka maapäev koos sügislaada ja põllumajandustehnika näituse ning nunnukonkursiga.

Ettevõtluspäevade raames toimub konverents, kus üheks teemaks on „Saaremaa bränd”. Avatud on kontakti- ja müügimess.
Laupäev on pühendatud rohkem põllumajandusele. Nunnukonkursil selgitatakse välja, kellel on Saaremaa suurim kartul, porgand ja kõrvits, samuti kõige kummalisema väljanägemisega põllumajandussaadus. Konkursil osalemiseks tuleb tuua saadus 25. septembril kella 10ks Auriga kaubanduskeskuse parklasse.

Kõik Saaremaa tootjad on aga oodatud müüma oma kaupa — küüslaugust sokkideni.

Maaomanikud panevad jahipidamise maksu alla

Lümanda vallas plaanitakse luua selts, mille liikmete maadel on jaht tasuline ja loata jahipidamise eest esitatakse maksunõue, kirjutab Saarte Hääl.

„Maa on ikkagi tootmisobjekt ja miks peaks üks kodanik andma oma maa kellelegi teisele tampida, et see sealt tulu teeniks,” ütles lehele loodava Lümanda maa- ja metsaomanike seltsi asutajaliige Mati Tarkin. 


Jahipidamise keelamist uus ühendus ei taotle, kuid soovib, et maade kasutamisel oleks mingisugunegi regulatsioon. 

Tarkini sõnul peab iga kodanik, kes soovib seltsi liikmete maadel jahti pidada, kõigepealt maaomanikuga ühendust võtma.

Maa kasutamise tasu suurust ei ole veel määratud, kuid see tuleb Tarkini sõnul üsna sümboolne. Juhul kui jahimehed sõidavad aga oma masinatega maasse roopad, tuleb neil ka maa taastamise eest hüvitist maksta.

Tarkini kõrval on uue ühendusega praeguseks liitunud maaomanik Vello Vallimaa, kokku on meestel üle 250 hektari maad. Uute liikmete kaasamiseks koostavad mehed üleskutset.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Egon Niittee sõnul oleks igati normaalne, kui ka Eestis alluks jahindus turumajanduse reeglitele nagu mujal Euroopas. Taanis on näiteks jahindus metsaomaniku jaoks sissetulek number üks, puiduvarumine on alles viiendal-kuuendal kohal.

Muidugi võib maaomanik küsida jahimeestelt ükskõik kui üüratuid summasid, asjad paneb aga paika nõudluse ja pakkumise vahekord. „Võib-olla Saaremaa on selline kant, kuhu tuleks kas või Tallinnast mingi jõukurite punt ja maksaks maaomanikele rohkem raha kui kohalikud jahimehed, aga väga paljudes muudes Eesti kohtades ei olegi enam inimesi, kes tahaksid jahti pidada,” lausus Niittee.

Kivikalme väidetav rüüstaja eitab oma süüd

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektorid seisavad raske ülesande ees, sest septembri algul Mustjala vallas Võhma külas asuva Saaremaa ühe võimsama kivikalme väidetav rüüstaja eitab oma süüd.

„Ootame nädala lõpuks temalt küll seletuskirja, kuid telefonis on ta öelnud, et hankis tema krundi peal olevad kivid mitte riikliku kaitse all olevast kivikalmest, vaid mujalt tiigi kaevamise käigus,” ütles muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Mihkel Koppel ajalehele Meie Maa.

Samas veendus Mihkel Koppel septembri algul kohapeal, et kivikalme juurest lähtuvad traktorijäljed viivad just kahtluse all oleva suvilaomaniku hoovi.

Rohevahetus tõi Käeslasse üle poolesaja aiandushuvilise

Taimede käest kätte vahetamine meelitas pühapäeval Saaremaal Kärla valla Käesla külla üle poolesaja hobiaianduslase, kirjutas Saaremaa.ee.

Esindatud oli pea kogu Saare maakond. Nii võis Käesla külaväljakul taimi vahetamas kohata aiandussõpru Kuressaarest, Pihtlast, Valjalast, Kõljalast ja Nasvalt. Taimeriigi rikkustest jäid silma nii kevadised, suvised kui sügisesed õuetaimed. Leidus liiliad, kreeka pähklipuid, priimulaid, hostasid, rohkelt kiviktaimla taimi, ürte, pojenge, daaliaid, ebaküdooniad, vaarikaid jne. Vahetada sai samuti toalilli ja raamatuid.

Viirelaiule kavandatakse puhkekompleksi

Juba aastaid kasutuseta seisnud Viirelaiu majaka hoonete kompleksi soovitakse rajada puhke- ja majutuskoht, kus saab ka konverentse ja pidusid korraldada, kirjutab ajaleht Meie Maa.

OÜ Paternoster soovib rekonstrueerida Viirelaiul asuvat majakat ümbritseva hoonete kompleksi, et rajada sinna puhkekeskus. Muhu vallavalitsus on andnud ka loa renoveerida Võiküla Majakavahi maaüksusel Viirelaiu majakavahi kompleks üldplaneeringuga määratud ehitustingimustele vastavate projekteerimistingimuste alusel.

Hoonetele antakse uus funktsioon, kuid nad säilitaks suures osas endise ilme. Hoonete rekonstrueerimisel järgitakse väljakujunenud hoonestuse tihedust, hoonete ehitusmahtusid ning arhitektuurset lahendust, sobitades uut vanaga.

Majakavahi maaüksus on Viirelaiul ainus hoonestatud kinnistu, ülejäänud osa laiust ei kasutata.

Saaremaal Riksu ojas ja lahel kehtestati kalapüügikeeld

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas ajutiste püügikitsenduste määruse, millega keelatakse kalapüük Saaremaal Riksu ojas ja Riksu lahel.

Püügikeeld on seotud signaalvähkide avastamisega Saaremaal Riksu ojas 2010. aasta sügisesel seirepüügil. Tegu on võõrliigiga, kes kannab meie jõevähile ohtlikku haigust — vähikatku. Ohule vihjab ka see, et sellest piirkonnast Eesti oma jõevähki enam ei leitud, kuigi veel mullu neid ojast püüti.

Vähikatku leviku ohu tõttu ongi kalastamine Riksu ojas ja lahel keelatud, sest haigustekitajaga saastunud püügivahenditega võib vähikatku tekitaja jõuda ka teistesse veekogudesse.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi sõnul on võõrvähiliik Saaremaale sattunud inimese abiga ja ohtu seadnud kogu Saaremaa jõevähi populatsioonid. „On ülimalt oluline teadvustada, et just seetõttu on nii kalade kui ka teiste veeloomade viimine ühest veekogust teise ilma loata keelatud,” täpsustas ta.

Praegu proovib Keskkonnaamet signaalvähke võimalikult palju välja püüda. Samuti koguvad vähiteadlased vajalikku infot selle kohta, missugused on kõige tõhusamad moodused võõrvähkide leiukohtade isoleerimiseks.

Signaalvähk. Foto: vikipeedia

Saaremaa Pisa torni projekt soovitakse ellu äratada

Kihelkonna vald võttis ühendust Saaremaa Pisa torniks nimetatava Kiipsaare majaka (pildil) omanikuga, et viie aasta eest tormis kannatada saanud viltune tuletorn taas elule äratada, kirjutas Õhtuleht.

„Saatsime omanikule Meelis Osale kirja, et kunagi tema poolt vallasvarana vallalt ostetud neli objekti on pikemat aega olnud korrastamata ja soovime temaga kokku saada, et nende objektide edasist saatust arutada,” lausus Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. Tema sõnul peatas arenduse viie aasta tagune jaanuaritorm, mis tuletorni ja maa vahel tpinnase välja uhtus ja sinna 40–50 meetri laiuse veevälja tekitas. Seega muutus Harilaiu poolsaarel oleva tuletorni, elamu, saunahoone ja kaevu arendamine turismiotstarbeks keeruliseks.

Meelis Osa edasist kommenteerida ei soovi. „Vaatame, mis teha annab, et hundid oleks söönud ja lambad terved. Ootame kohtumise Kihelkonna vallaga ära,” ütles ta.

Salme muinaslaeva leiupaigast kaevati välja üliku mõõk

Arheoloogid kaevasid Salmel muinaslaeva leiupaigast välja pronksist ja kullatud ornamentidega ringpidemega mõõga, mis omal ajal kuulus tõenäoliselt rikkale sõdalasele, kirjutas ajaleht Meie Maa.

Umbes 750. aastast või natuke hilisemast ajast pärit kahe teraga mõõk oli mitmeks tükiks murtud ja selle omanikule kaasa pandud. „Tegemist on olnud väga jõuka mehega. Taolised mõõgad pandi kaasa kõrgema üliku tunnusena,” ütles arheoloogiadoktor Jüri Peets.

ELF kutsub sügistalgutele

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on avanud registreerumiseks oma talgureisid. Talgulisi ootavad septembris Sõmeri Pärnumaal, Teorehe ja Haeska Matsalus ning Vana-Lahetaguse Saaremaal. Kohti jagub 4 x 12-le kiiremale!

Kel võimalust üks reede vabaks saada, tasub haarata suurim tükk sügist Saaremaal — Vana-Lahetagusel ja Vilsandi rahvuspargis. Sõmeri talgutel on maiuspalaks hommikune linnuretk, Teorehel ühiskäik loodusfilmide festivalile. Haeska talgud pakuvad Matsalu sügise võlusid oma parimas vormis.

  • Rannikulõukatalgud Sõmeris Pärnumaal
 17.–19. septembrini
 Loe lähemalt!
  • Rannikulõukatalgud Teorehel Matsalus
 17.–19. septembrini
 Loe lähemalt!
  • Puisniidutalgud Haeskas Matsalus
 24.–26. septembrini
 Loe lähemalt!
  • Puiskarjamaatalgud Vana-Lahetagusel
 30. septembrist 3. oktoobrini
 Loe lähemalt!

Saaremaale Roomassaarde kavandatakse motokompleksi

Kuressaare linn on saanud avalduse, et alustataks Roomassaare motokompleksi detailplaneeringut, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

„See on veel selline plaan,” kõlas detailplaneeringu algataja Raul Singi napisõnaline kommentaar. Esialgu uuritakse, kas kõik plaanitav kavandatavasse asukohta ikka ära mahub.

Kuressaare linnavalitsuse planeerimisosakond on juba koostanud detailplaneeringu võimaliku eskiisi. Sellelt võib näha, et Roomassaarde planeeritakse motokrossirada, supermotorada, kiirendusrada ja ka libedusrada ning mitut hoonet.

Pädaste mõisa restorani köök
on viinud Muhu maailmakaardile

Pädaste mõisa restoran Muhu saarel pakub kõneainet ka kaugel: tuntud toidukriitik Alexander Lobrano kiidab ajalehe New York Times lisalehes selle Läänemere kööki.


„Ajal, mil maailm joobus kõigest Vahemere-pärasest, pakkusid Läänemerd ümbritsevad riigid piirkonnana vaid marginaalset kulinaarset huvi, nüüd on seal aga toimumas gastronoomiline ärkamine,” vahendab veebivärav Saaremaa.ee Lobrano sõnu.



Läänemere saarte maitsed ongi võetud Pädaste mõisa restorani köögi kontseptsiooniks. See on Lobrano arvates ka üks põhjus, miks Pädaste mõisa restoran on praegu üks paremaid ja huvitavamaid uusi söögikohti Euroopas ning on saanud sihtkohaks nii Stockholmi, Kopenhaageni, Riia, Berliini kui teiste linnade gurmaanidele.

Toidukriitik kirjutab, et restorani peakokk Peeter Pihel ja mõisaomanik Martin Breuer külastasid piirkonnale iseloomulike maitsete ja toorainete otsingul Zealandi ja Bornholmi saart Taanis, Ahvenamaad Soomes ja Ölandi Rootsis. Lobrano tunnustab muu hulgas restorani pakutavat Läänemere saarte juustuvalikut ning veinikeldrit, mida peab üheks paremaks Baltimaades.



Alexander Lobrano on töötanud ajakirja Gourmet Euroopa korrespondendina ning teinud kaastöid ajakirjadele Bon Appetit, Food&Wine, Travel&Leisure jt.

Saaremaa ainus speltanisu kasvataja laiendab sortimenti

Olev Müür. Foto: Egon Ligi, Saarte Hääl

Saaremaal ainsana speltanisu kasvatav Koplimäe mahetalu Pöide vallas sai LEADER-programmi toetusel uued viljatöötlemise seadmed, need võimaldavad laiendada sortimenti ja pakkuda teenustööd ka teistele talunikele, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Teraviljaveski ja teised viljatöötlemise seadmed, mille soetamiseks LEADER-programmist ligemale 700 000 krooni toetust saadi, kuuluvad ametlikult küll MTÜ-le Saare Mahe, kuid projekti eestvedajana leiab Koplimäe talu peremees Olev Müür, et moodsate töötlemisseadmete õige koht on just Koplimäe talu, kus Saaremaa mahetaludest ainsana tegeletakse oma toodangu töötlemisega.

Küll aga saavad Koplimäe talus oma toodangut töödelda ja kohaliku tootena tarbida edaspidi ka teised mahetalunikud, kes seni pidid müüma oma ülejäänud saagi jõusöödatehasele või mandri kokkuostjatele.

Erinevate teraviljade kasvatamist proovinud Olev Müür ise on nüüdseks pidama jäänud tatra ja speltanisu kui Saaremaa mõistes haruldaste põllukultuuride juurde. 2005. aastal speltanisu kasvatama hakanud Müür tõdes, et speltanisu saagikus on tavalise kultuurnisuga võrreldes küll üle poole väiksem, kuid samas on pika ja väärika ajalooga spelta toiteväärtus tavanisu omast palju suurem.

Kultuurnisu aretamisel on lähtud eelkõige suuremast saagikusest, spelta sisaldab aga poole rohkem proteiine ja rasva, palju on selles teraviljas ka kiudaineid, B-grupi vitamiine, aminohappeid, rasvhappeid ja karbohüdraate.
Ehkki ka spelta saagikuse tõstmiseks otsitakse erinevaid nõkse, huvitavad Olev Müüri eelkõige need oskused, mille abil saaks parandada tavanisu jahust kehvemate küpsetamisomadustega speltanisu kvaliteeti ja valmistada seeläbi paremaid küpsetisi.

Möödunud sügisel alustas Koplimäe talu koduköögis tatraküpsiste ja speltaküpsiste valmistamist ning huvi toodangu vastu muudkui kasvab. Mahaküpsiste valmistamisel kasutatakse kohalikku jahu ja lisaks eestimaistele mahemunadele ka Saksamaa mahevõid ja Brasiilia mahesuhkrut, mis paraku kajastub ka küpsiste hinnas. 100-grammise küpsisetuutu eest küsib talu 23 krooni, millele lisandub kaupluse juurdehindlus.

Edaspidi tahetakse osa küpsisetoodangust valmistada Saaremaa või baasil tavatoodanguna ja mõistagi ka odavama hinnaga. Üldse tahab talu tulevikus küpsisetootmisele suuremat rõhku panna ning ehitada välja eraldi tootmisruumid ja soetada suurema küpsetusahju. Kolmel hektaril speltanisu kasvatava Koplimäe talu speltajahu müüakse praegu Turu Köögis ja Kiratsi talupoes.

“Varem oli mul ikka priske varu, aga tundub, et asi on läinud järjest populaarsemaks ja ma kahtlustan, et sel aastal saan ma oma saagist kindlasti lahti,” rääkis Olev Müür, kes küsib speltajahu kilogrammi eest 35 krooni. Tänu LEADER-programmi toetusele on Koplimäe talus nüüd spetsiaalselt mahetootmise vajadusi arvestav Austrias valmistatud kiviveski, kus jahu metalliga kokku ei puutu.

Puidust korpusega veski on Olev Müüri sõnul üle ootuste hea ja teeb isegi parema kvaliteediga jahu, kui talus siiani kasutusel olnud sama firma väiksem veski. Tatart oli Koplimäe talul sel aastal maas kuus hektarit, kuid Olev Müür räägib kahjutundega, et mingid lõunamaised putukad pistsid tal sel suvel sõna otseses mõttes pool saaki nahka. Pealinnast kohal käinud spetsialistidki ei osanud midagi kindlat öelda, kuid arvasid, et tegemist on vapsikutega.

Varem pole mahetalus tatrasaagiga probleeme olnud. Tatrast valmistab Koplimäe talu jahu ja mannat, uued seadmed annavad võimaluse tatart ja speltanisu ka koorida ning valmistada tatrakruupi ja spelta-kruupi.

Saaremaa soomlase hiigelkõrvits kaalub veerand tonni

Soomlase Juha Ollila suvekodus Saaremaal Pihtla vallas on üks kahekuune kõrvits kosunud juba ligi 250kiloseks. Ollila soovitab tituleerida Pihtla valla kõrvitsavallaks, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Enne hiigelkõrvitsat kasvas tänavu suvel Juha Ollila teine kõrvits 220 kiloseks, kuid kiire juurdevõtt lõhestas aedvilja ja peremees oli sunnitud selle tükkideks lõikama.

Nüüdse hiigelkõrvitsa sort on sama mis eelmiselgi – Atlantic Giant (“Atlandi hiiglane”).
“Kui saame haagise, läheb see kõrvits kahe nädala pärast Soome rahvusvahelisele kõrvitsafestivalile,” rääkis esimest aastat kõrvitsaid kasvatav Juha Ollila Saarte Häälele. Ta lisas, et 2. oktoobril saab ta teada lõpliku ametliku tulemuse, kui palju kõrvits kaalub. Ainus tingimus on see, et kõrvits peab olema terve.

Küsimusele, kas kõrvits kosub veelgi, vastas Ollila, et päris vähe. “Lehed on juba nii kehvad, et suurt rammu enam ei saa. Aga järgmiseks aastaks on eesmärk juba seatud – 350 kilo,” naeris mees. Esimesest hiidkõrvitsast tegi mees kõrvitsasuppi ja jagas ülejäänud aiavilja laiali oma küla inimestele.

“Kõrvitsat võib ka teha nagu ahjukartuleid ja tulemus on isegi parem kui ahjukartulid, tervislikum,” soovitas ta. Tema sõnul tuleb kõrvitsale lisada natuke õli, soola, pipart ning küpsetada umbes pool tundi.

Soomes kuulub Juha Ollila ka kõrvitsakasvatajate klubisse.

“Seal kõik vaatavad, mis Eestis sünnib. Ma tean, et Tallinnas on üks kõrvits, aga ma loodan, et see kaalub vaid 100 kilo,” lausus mees, kelle sõnul ei ole Eestis keegi huvitatud suurte kõrvitsate kasvatamisest.

“Tehke Pihtlast kõrvitsavald, mina annan seemned,” naljatas Ollila, lisades samas tõsimeeli, et tal on plaanis pakkuda uskumatult pirakaks kasvava kõrvitsa seemneid Pihtla poodi, kust siis suurte kõrvitsate kasvatamisest huvitatud inimesed saaksid neid kaasa võtta. Kui pood muidugi nõus on.

Mees lubas kaasa anda ka nõuandeid, kuidas paremat tulemust saada. “Kui sa kõrvitsa kasvama paned, siis pead hoolitsema ja juhtima suunda, kuhu peavõrse kasvab,” õpetas Juha, lisades muiates, et kui võrse naabri poole suundub, ei ole see hea.

Hiigelkõrvits on kasvatatud looduslike väetiste abil, antud on talle hobusesõnnikut, mereadrut ja nõgeseleotisevett. Suvel, kui olid palavad ilmad, läks kõrvitsa kastmiseks päevas umbes 200 liitrit vett. Lisaks uhkele tšempionile kasvab Ollila aias veel kolm kõrvitsat, teised kaaluvad üle 100 kilo. Kui kõik hästi läheb, siis on saarlastel võimalik hiigelkõrvitsat kaeda 25. septembril Auriga parklas SaaMaaPäeva nunnukonkursil.

Sõrves avastati iidne rauasulatuskoht

Arheoloogiliste leidude rohkel Saaremaal tehti jälle uus avastus: Sõrves Mõisaküla ja Iide küla vahelisel alal arvatakse olevat olnud rauasulatuskoht. Arheoloog Jüri Peets on avastust kinnitanud, võib lugeda veebilehelt Saaremaa.ee.

„Panime sellele nimeks Iide rauasulatuskoht ja järgmisel aastal tahame seal arheoloogilisi väljakaevamisi alustada. Olen Saaremaal aastakümneid väljakaevamistel käinud ja seni vaid Tuiult rauasulatust leidnud. See Iide on nüüd täiesti ootamatu avastus,” lausus Peets.

Kuna Mõisakülasid on palju, leppisid teadusmehed kohe kokku, et hakkavad Sõrve leiupaika Iide rauasulatuskoha järgi kutsuma.

Saarlasi rõõmustab kena räimesaak

Viimastel päevadel on Nasva kalurid tulnud merelt korraliku räimesaagiga. Võrguräim meelitab sadamasse ka rohkesti kalasõpru, nii et enamik saagist on sealsamas kaubaks tehtud, hinnaks 15 krooni kilo.

Veebilehe Saaremaa.ee andmetel ostetakse kala lausa vannide ja ämbrite kaupa. Üks ostjatest ütles, et soolab kala tünni – on talvel hea kartuli kõrvale võtta.

Kalurite tuju rikub ainult teadmine, et sügiseks on neil limiiti vaid 40 tonni räime püüdmiseks. 
Saare uudistes nimetatakse kaluritele sadamasse vastu tulnud ostjaid kalavastalisteks. Mandriinimestes tekitab see küll segadust: miks inimesed randa räime vastu protestima kogunevad?!

Kuressaare muusikakool alustas renoveeritud majas

Kuressaare muusikakooli kasvandikud võtsid uue õppeaasta vastu 2. septembril värskelt renoveeritud koolimajas. 17 miljonit krooni maksma läinud muusikakooli renoveerimistööde käigus sai koolimaja täielikult värske ilme, välja ehitati koolimaja teine korrus ning keldrikorrusele rajati helistuudio.

Vanast koolimajast on sälinud vaid ruumipaigutus, mis igakülgselt uue lahenduse saanud. Renoveerimise käigus vahetati välja koolimaja põrandad, aknad ja uksed ning seina pandi korralikud heli isoleerivad plaadid. Samuti on muusikakoolis nüüd lift liikumispuudega inimestele. Välja ehitati muusikakooli teine korrus, kus on nüüdsest avar puhkeruum õpilastele, muusikakuulamise tuba, harjutamisruumid, pilliladu ja arvutiklass. Samuti ehitati teisel korrusel välja uus 66-istekohaline kammersaal. Keldrikorrusele rajati aga helistuudio koos trummi- ja jazziklassiga.

Kuressaare muusikakool
Kuressaare muusikakooli direktori Tarmo Berensi sõnul annab uuenenud koolimaja värske hingamise ja võimalused nii kooliperele kui kultuurihuvilisele linnakodanikule, sest uue kammersaali näol on Kuressaare rikkam ühe kontserdipaiga võrra. „Hea meel on ka selle üle, et muusikakoolil on nüüd professionaalne helistuudio väga korraliku tehnikaga,“ sõnas Tarmo Berens.

„Kuressaare muusikakool sai 17 miljoni krooni eest täiesti uue kuue. Loodan, et see annab ka muusikaõpetusele uut särtsu ja hoogu,“ ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus. „Muusika õppimist on peetud sajandeid hariduse üheks oluliseks osaks matemaatika ja keeleõpetuse kõrval. Pilli õppimine arendab lapse aju võrdselt nii akadeemiliselt, emotsionaalselt kui füüsiliselt ja vaimselt. Soovin, et ka nendel lastel, kes ei taha muusikat ja pillimängu süvendatult õppida, võiks sellesse kaunisse majja senisest rohkem asja olla,“ lisas linnapea Tiidus.

Linnapea Urve Tiiduse sõnul uuendatakse tänavu veel teisigi Kuressaarele olulisi hooneid. „Kuu aja pärast valmib täiesti uus suur lasteaed enam kui 200 lapsele. Uus rannahoone rõõmustas juba juulis kuressaarlasi ja turiste, Raekoja I korrus hiilgab värskendatud keskaegses ilus,“ sõnas linnapea. Urve Tiiduse kinnitusel on Kuressaare välisrahastust kokku saanud üle 50 miljoni krooni ning linnapoolne kaasfinantseering on tehtud linna eelarvest. „Kuressaare on üks kohalikke omavalitsusi, kes on saanud mitmel aastal hakkama riigipoolse abirahata tasandusfondist. Tuua iga eelarve krooniga juurde 12 krooni programmidest – see on igati hea tulemus,“ tunnistas linnapea.

Kuressaare muusikakooli ehitustöid teostas AS EBC Ehitus. Tööde maksumuseks kujunes 17 181 686 krooni. Linna omafinantseeringuks oli 2 181 686 krooni. Muusikakool renoveeriti Euroopa Liidu „Avatud noortekeskuse, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamise“ meetme toel. Lisaks eraldas haridus- ja teadusministeerium muusikakoolile pool miljonit krooni uute toolide ja laudade ostmiseks ning helistuudo sisustamiseks tehnikaga.

Kuressaare muusikakoolis õpib ligi 180 õpilast, koolis on 27 töötajat.

Välismaalastest vabatahtlikud rajasid Saaremaal kiviaeda

Kümmekond vabatahtlikku noort Jaapanist, Koreast, Hispaaniast, Itaaliast ja Prantsusmaalt lappisid eile Loona mõisa ümber üles mitme meetri jagu ehedat Saaremaa kiviaeda, kirjutas Saaremaa.ee.

„Tänu nende noorte kaasabile saab värav Vilsandi rahvusparki nüüd korda,” rõõmustas mittetulundusühingu Loona eestvedaja Maarika Toomel.

19- 27aastaste vabatahtlike seltskond saabus Saaremaale töölaagrisse rahvusvahelise noorte ühenduse EstYes vahendusel. Noorte töölaager Eesti suurimal saarel kestab kaks nädalat.