Rubriik: Raplamaa

Hageri muuseum otsib oma meenet

Hageri muuseum (pildil) kuulutab välja oma meene leidmise konkursi. Esitada võib nii ideid, ideekavandeid kui ka juba valmis meenet, arvestust peetakse kõikides kategooriates eraldi.

Meene peab olema reaalselt valmistatav, kohaliku koloriidiga ja samas huvipakkuv, nii et muuseumi külastaja selle kindlasti kaasa ostaks. Materjali valikul piiranguid pole. Kõik innovatiivsed ettepanekud, ideekavandid ja ka valmismeened on oodatud!

Tööd tuua kas muuseumi või vallamajja. Konkursi tähtaeg on 15. detsember 2010. Paremate tööde autoritele auhinnad.

Rohkem infot: Virve Õunapuu, tel 5648 3828, virve.ounapuu@kohila.ee

Talumuuseum kutsub meeste käsitööd vaatama

Isadepäeva puhul avati eelmisel nädalal Raplamaal Sillaotsa talumuuseumi näituseküünis meeste käsitöö näitus.
Näitusel on väljas esemed üle-eelmisest, eelmisest ja sellest sajandist, nii teatud kui ka teadmata meistrite tööd.

Uudistamiseks on välja pandud traditsioonilised meeste valmistatud tarbeesemed, seal kõrval aga ka näiteks mehe tikitud vaip.

Näitust ilmestavad meistrite fotod ja elulood.
 
 

Nabala kandi vallavanemad nõuavad põhjavee liikumise digitaalset uuringut

Nabala piirkonna nelja valla vallavanemad ja kohalike MTÜ-de esindajad nõuavad

põhjavee liikumise digitaalset uurimist karstitingimustes.

Käesoleva aasta septembri algul  kiitis keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud ekspertgrupp heaks  Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uurimistööde lähteülesande projekti. Kujunenud olukorrast ajendatuna kohtusid üleeile Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla esindajad, sealhulgas  vallavanemad, keskkonnanõunikud ja kohalike MTÜ -de eestvedajad, teatasid kohtumise korraldajad.

“Uurimistööde tulemusena selgub, kas ikka on keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult otstarbekas kaevandada lubjakivi Ülemiste järve vesikonnas asuval karstialal, kus maavara on sajaprotsendiliselt survelise põhjavee all,” märgitakse pressiteates. “Arendajate poolt tellitud uuringud pole Nabala karstialal seni veel karsti avastanud. Valminud lähteülesandes on aga mitmeid küsimusi, kus ministeeriumi esindajate ja kohalike elanike huvid ei kattu.”

Esmakordselt Eestis karstitingimustes põhjavee liikumise digitaalseks uurimiseks  nõutakse omaette riigihanke korraldamist, kusjuures konkursil kutsutakse osalema ka kompetentseid välismaiseid ettevõtjaid.

Oluliseks punktiks peetakse kavandatavate puuraukude kirjalikku kooskõlastamist kohalike omavalitsuste ja Nabala Keskkonnakaitse Ühinguga.

“Selle seisukoha ignoreerimine võib põhjustada pöördumatuid keskkonnakahjustusi Nabala karstialal. Vaid  üks ettevaatamatult paigutatud puurauk lõpetaks Tuhala Nõiakaevu keemise,” hoiatavad Nabala piirkonna esindajad.

Raplamaa otsib Aasta Tegu

Raplamaal alustati Aasta Teo 2010 otsinguid. Selleks otsitakse Raplamaal tegutsevaid vabatahtlikke ja heategijaid inimesi, mittetulundusühinguid, sihtasutusi, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on aasta  jooksul mõjutanud kohalikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse kodanikuühiskonna aktiviseerumisele ja edendamisele Raplamaal.

Kandidaate Raplamaa Aasta Teo konkursile oodatakse 10. novembriks.  Nominentide tunnustamine toimub kadripäeval 25. novembril Kodanikeühenduste Kärajatel.

Alates 2004. aastast valitakse Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse eestvedamisel Raplamaa Aasta Tegu, millega tunnustatakse möödunud aastal maakonnas toimunud olulisi kodanikualgatuslikke tegemisi ja projekte.

Mullu said RAPLAMAA AASTA TEGU 2009 laureaatideks Uku Masingu 100. sünniaastapäeva tähistamise üritused (projektijuht Anne Kalf),  Kohila laste mänguväljaku rajamine (MTÜ JCI Rapla),  Spido sõprade kevadpäev (MTÜ Rapla Linna Moosekandid), Linda Rausi 100. juubeliaasta sari, raamat „Mu kodune Eestimaa. Läänemaa radadel” (Harri Jõgisalu, Uno Kiisma, Jüri Kusmin, Lembit Tihkan), Rahvusvahelise vibuvõistluse Järvakandi Open 40. juubelivõistlus/ Toomas Kivilo I memoriaal (Järvakandi Vibuklubi Ilves) ja suvealguse rännak Juurust Mahtrasse koos muuseumi toetuskontsertiga „Mis maa see on…“  (Siiri Sisask, Tiia-Helle Schmitte ja Aili Normak)

Märjamaa raamatukogu sai lisa tänu annetustele

Sel nädalal täitus aasta päevast, mil Märjamaa raamatukogu pani välja annetuskasti, et koguda täiendavat raha trükiste ostmiseks. Tänaseks päevaks on lugejad annetanud kokku 3733 krooni. Annetusi on teinud nii pensionärid kui noored. Osa annetajatest on toetanud raamatute ostmist 100 krooni kaupa, aga samas on ka neid, kes pea igal raamatukogu külastusel mõne väiksema kupüüri kogumiskasti on pannud.

Annetatud summa eest on ostetud raamatuid juba 2013 krooni eest. Enamik neist on topelteksemplarid, mis aitavad lühendada lugejate ooteaega nõutumate raamatute saamiseks.

Kõigile annetatud raha eest soetatud raamatutele on sisekaanele kleepinud märgise lugemisaasta embleemiga ja teksti “Ostetud lugejate rahaliste annetuste eest”.

Märjamaa ujulal on häid uudiseid

Märjamaa ujula rõõmustab oma kliente hea uudisega: oktoobrikuu nädalalõppudel (23.-24. ja 30.-31. oktoobril) on ujula perepilet 50 krooni odavam. Piletit, mis tavaliselt maksab 160 krooni, on neil päevil võimalik osta 110 krooni eest. 


Ujula on avatud ja ootab külastajaid ka kõigil teistel päevadel. 


Rohkem infot: http://www.marjamaa.ee/?id=735.

Raplas tuleb viies „Kaader”

Rapla Vesiroosi gümnaasium ootab kõiki noori filmihuvilisi juba viiendat korda toimuvale koolinoorte amatöörfilmifestivalile „Kaader”, teatab Raplamaa infoportaal.  



22.– 23. oktoobrini toimuv filmifestival  pakub filmihuvilistele noortele ning Eesti meediaõppega gümnaasiumide õpilastele ja üliõpilastele võimaluse meediaõppes kogemusi vahetada.



Festivalile oodati filme igast žanrist. Žürii hindab filmitegijaid kolmes vanuserühmas: 1.– 8. klass, 9.-12. klass ja üliõpilased.

Kahepäevase festivali esimesel päeval vaadatakse väikese juubeli puhul vanu filme. Teisel päeval näidatakse konkursile saadetud filme ja esineb bänd. Pärast seda on võimalik veel öökino nautida.


Rohkem infot: kaader.rvg.edu.ee/www

Maailmaparandjate klubiõhtu täna Juurus

Täna õhtul kell 18 toimub Juuru rahvamajas Maailmaparandajate klubi kohtumine Peeter Liivaga, kes on publitsist, lektor, alternatiivsete liikumiste aktivist, raadiosaadete “Traditsiooni tarkus” ja “Roheline saade” autor. Esimese kohtumise teema on „Muutumise võimalikkus meis ja meie ümber“.

Maailmaparandamine algab muutustest iseendas, sellest meie tegevus ka lähtub. Kohtumised mõttekaaslaste ja teadjamate inimestega, uue ajastu vaimu kandvate filmide vaatamine ja erinevad praktikad avardavad teadmisi ja tunnetust olemise ja muutumise võimalustest. Oodatud on kõik, kes usuvad imelisema elu võimalikkusesse ja soovivad selleks midagi ette võtta.

Järlepal anti kultuurikeskuse ehitusele roheline tee

Rapla maakonnaleht Nädaline annab teada, et Juuru valda Järlepale hakatakse ehitama aastaid kavandatud ja ootatud haridus- ja kultuurikeskust.

Rahvas on haridus- ja kultuurikeskust sõnade esisilpide järgi hellitavalt HAKUKEseks kutsuma hakanud, ehitus saab teoks tänu KOIT-kavale. Eeltaotlus oli vallal sisse antud juba aastaid tagasi, kuid siiani oli see reservprojektide nimekirjas.

Märjamaale lisandus kaks naabrivalvepiirkonda

Märjamaa valla elanikud on pidanud oluliseks ise midagi teha, et elupaik oleks turvaline. Senistele Teenuse, Põlli, Laukna ja Ohukotsu küla naabrivalve piirkondadele lisandus sel nädalal veel kaks. Käed lõid valla äärealal Harjumaa piiril paiknev Soosalu küla ja Märjamaa külje all olevad Naistevalla, Sõmeru ja Aruküla. Kolme küla ühendavat naabrivalvesektorit hakkab vedama Priit Ainsaar Naistevallast.

Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe tõdes, et senine naabrivalve tegevus Eestimaa erinevates paikades on olnud tõhus. Ühingu tellitud küsitlusele vastates märkis 17% vastanutest, et on ära hoidnud kuriteo.

Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus kinnitas, et tõhusaks abivahendiks on elanike patrullid ja koostöö nii kaitseliidu, turvafirmade, külaliikumise juhtide ja vallavalitsustega. 

 „Headel aegadel on huvi naabrivalve vastu väiksem, kuid viimastel aastatel on see suurenenud ja Eestis on praegu ligi 500 naabrivalvepiirkonda. Oluline on, et ei sõlmitaks ainult lepingut, vaid toimuks aktiivne tegevus.” lisas Ristmäe. “Meie kogemust on tutvustatud ka Kõrgõstanis ja järgmisel nädalal tuleb nende esindus siia täpsemalt asja uurima. Soomegi tahab Eesti mudelit juurutada“ ütles Eesti Naabrivalve tegevjuht.

Raplas avatakse Raimond Valgre tuba

Täna, Raimond Valgre sünnipäeval avatakse Rapla kultuurikeskuses tema elu ja loomingut kajastava püsiekspositsiooniga tuba, annab teada Raplamaa infoportaal. 


Toas on edaspidi kavas korraldada mitmesuguseid teemaõhtuid, loenguid, koolitusi jne. Lisaks saavad rahvuskultuuri viljelevad kollektiivid kasutada tuba harjutusruumina.



Raimond Valgre elas nooruspõlves Raplas, kuid siiani pole seal Valgrega seonduvat eksponeeritud. 2008. aasta kevadel korraldas vabatahtlik kodanikuühendus Rapla sõprade klubi kahe Rapla gümnaasiumi õpilaste hulgas ideekonkursi, kus keskenduti Rapla erisustele.

Uuringus osales 192 õpilast ja Raplaga seotud isikutest märkisid noored enim Raimond Valgret, pakkudes välja temanimelist muusikafestivali, muuseumi, muusikaparki, skulptuure ning stipendiumi. Ka Rapla maakonna keskuste arengut puudutava uuringu põhjal selgus, et maakonna kuulsaimaks inimeseks minevikust peetakse Valgret.


Sellele toetudes asus Rapla vald otsima võimalusi Valgrega seotud ideed realiseerida. Kultuurikeskuses avatav Raimond Valgre tuba on üks samm sellel teel.



Valgre tuba avatakse pidulikult täna kell 17 ning kell 19 esitavad Valgre unustamatuid laule Karl Madis ja Helin-Mari Arder.



Välihooaja viimasel vibuvõistlusel uuendati rekordeid

2. oktoobril peeti Järvakandis 40. Lumemängud, mis oli vibulaskurite välihooaja viimaseks võistluseks Eestis. Kahe uue rekordiga sai hakkama plokkvibulaskur Mariel Jäätma (Järvakandi Vibuklubi Ilves). Tulemus 1347 silma harjutuses FITA-1 on nii naiste kui ka juunioride Eesti rekordiks.

Naiste sportvibu klassis võttis järjekordse võidu 16-aastane Reena Pärnat 1265 silmaga. Märksa kogenum Eve Kivilo pidi 1256 silmaga leppima teise kohaga. Kolmandaks tuli 1230 silmaga Siret Luik (kõik JVK Ilves). Meeste samas klassis oli konkurents esikohale väga tihe. Lõpuks võitis läti noor talent Janis Amatnieks 1266 silmaga. Sama tulemuse, kuid väiksema arvu kümnetega jäi teisele kohale Jaan Lott (Tartu Vibuklubi). Kolmandaks tuli lätlane Eduards Lapsinš 1257 silmaga.

Plokkvibu naiste klassis võitis 1379 silmaga küll lätlanna Julija Oleksejenko, kuid eestlaste jaoks olulisem oli teiseks tulnud Mariel Jäätma lastud tulemus 1347 silma. Selle tulemusega ületas ta oma emale kuulunud kahe aasta taguse naiste Eesti rekordi 2 silmaga ning enda nimele kuulunud juunioride rekordi 7 silmaga. Kolmanda koha saavutas Piret Luik 1185 silmaga. Meeste plokkvibu klassis võidutses Evert Ressar (Järvamaa Amburite Klubi) 1379 silmaga. Teise koha saavutas lätlane Kaspars Elarts 1325 silmaga ning kolmandaks tuli soomlane Jonne Uusitupa 1321 silmaga.

Naisveteranide arvestuses võitsid E.Kivilo ja J.Oleksejenko ning meeste arvestuses J.Lott ja J.Erkkilä.

Kadettide neidude arvestuses võitis Laura Nurmsalu (Vana-Võidu VK/Viljandi SK), noormeeste arvestuses Mihkel Tomson (Sagittarius) ja Agris Adamberg (Ilves). Noorte arvestuses tulid võitjateks Gätlin Nurk (Vana-Võidu VK/Viljandi SK) ning Kerdo Tornius (Ilves) ja tidettide arvestuses Maris Tetsmann, Rait Mändmets (mõlemad Vana-Võidu VK/Viljandi SK) ning Kristi Ilves (Ilves).

Hooaja viimase välivõistluse saab veel kaasa lasta Lätis, kus 16.oktoobril lastakse harjutust 2*70m ja SET-süsteem.

Allikas: Järvakandi vibuklubi

Raplamaale tuleb Baltikumi moodsaim sigala

Raplamaal Raikkülas ehitatakse Luuka sigalat, millest peaks saama Baltimaade kõige moodsam notsula. Lähipäevil saavad valmis OÜle Raikküla Farmer kuuluva objekti välisehitised, kõik tööd loodetakse lõpetada jaanuaris.

Teist nii moodsa tehnoloogiaga sigalat Eestis ega kogu Baltikumis ei ole. Sõnnik jahutatakse põranda all maha, sest nii lendub vähem ammoniaaki ja haiseb vähem. Sõnnikuhoidla on pealt kaetud kruusaga. Oluliselt peaks sel moel paranema sigala mikrokliima ja ka ümbruskonna õhu kvaliteet. Sõnniku- ja maasoojus kasutatakse talvel ruumide kütteks ja läbi aasta tehnoloogilise vee saamiseks, sest nuumikud saavad vedelsööta. Farmi juhataja Tõnu Rahula sõnul on sigala selles osas, kus asuvad võõrdepõrsad  sedavõrd soe (20 kraadi) ja puhas, et seal võiksid töötajad kas või sussidega käia.

Et sigala head ja vead päevavalgele tuleksid, alustatakse juba novembrikuus selle järkjärgulist käivitamist. Siis tuuakse sisse ka esimesed põrsad. Täisvõimsus loodetakse saavutatada märtsikuus. Sigala mahutab 7000 kärssnina, aga üle 6000 sea korraga sees ei ole. Alati on tühi üks osa pinnast, et seda pesta, desinfitseerida jne. ning sigala

Rapla linna jõepromenaad sai valmis

Rapla linna ja lähiümbruse elanike kauaaegne unistus sai teoks – linna jõepromenaad sai pikenduse ning ühenduse Vesiroosi tervisepargiga. Juba viis aastat tagasi puhastati ja korrastati linna läbiv Vigala jõgi ning selle kaldeosad  kiriku juures. Kaks aastat hiljem korrastati jõeveer Rapla kivisillast Sauna tänavani. Kauniks tehtud promenaad sai kiiresti tervisesõprade meelispaigaks.

Viimase etapi kordategemiseks sai Rapla vald Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust üle 1,7 miljoni, mille abil puhastati jõgi prahist ja setetest ning ehitati uus kallasrada alates Side tn haljasalast kuni Vesiroosi pargini. Kallasraja äärde on ehitatud uued istumispingid, prügikastid ja tänavavalgustuslaternad, peen puupitsist varjualune ja muinasjutu sillad. Lõiguti kindlustati jõe kallast ka maakividega.

Jõepromenaadi pidulik avamine toimub 2. oktoobril kell 12.00, kui Rapla linn tähistab oma 17. sünnipäeva.

Allikas www.rapla.ee

Rapla linna jõepromenaad sai pikenduse

Rapla linna ja lähiümbruse elanike kauaaegne unistus on teoks saanud — jõepromenaad sai pikenduse ning ühenduse Vesiroosi tervisepargiga, kirjutas Raplamaa infoportaal.

Projekti esimese etapiga alustati juba 2006. aastal, kui puhastati ja korrastati Rapla linna läbiv Vigala jõgi ning selle kaldeosad Rapla kiriku juures. 2008. aastal korrastati teise etapina Vigala jõe kallas Rapla kivisillast Sauna tänavani.

Jõepromenaad sai kiiresti jalutajate ja tervisesõprade meelispaigaks ning tänu jõepromenaadi aktiivsele kasutusele oli selge, et rada peab saama ühendatud Vesiroosi gümnaasiumi juures oleva tervisepargiga!

Ettevalmistused kolmanda etapi ehitustöödeks algasid 2009. aastal, kui vallavalitsus esitas taotluse keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK). KIKi rahastas projekti 1,7 miljoni krooniga. Rapla vallavalitsuse omafinantseering oli 190 290 krooni.

Projekti käigus puhastati jõgi prahist ja setetest ning ehitati uus kallasrada alates Side tänava haljasalast kuni Vesiroosi pargini. Kallasraja äärde on ehitatud uued istumispingid, prügikastid ja tänavavalgustuslaternad, peen puupitsist varjualune ja sillad.

„Uskumatu, et selline võimas loodus on keset Rapla linna — kollased võhumõõgad, valged angervaksad ja kasetüved, pilliroog ning kopramaailm,” on vallavalitsuse haljastusspetsialist Sirle Sule kallasraja äärsest looduslikust kooslusest lummatud.

Promenaadi pikendusega lahendati ära ka Heina tänava juures asuva silla kitsaskoht, nimelt käänulise sõidutee kõrvale ehitati kallasrada ning jõgi tõsteti tagasi vanasse jõesängi. Lõiguti kindlustati jõe kallast ka maakividega.

Promenaad avatakse 2. oktoobril.

Promenaadil on ka mitu sillakest.
Foto: Raplamaa.ee

Sügislaat ja nunnunäitus Märjamaal

Laupäeval, 18. septembril peetakse Rapla maakonnas Märjamaal sügislaata ja valitakse nunnusid.

Müügilettide taha Märjamaa rahvamaja õuel oodatakse kõiki, kel on pakkuda kartuleid, kapsaid, peete, kaalikaid, porgandeid; mett  ja mesindussaadusi; kodumaiseid õunu, pirne, ploome jms; metsamarju ja seeni; istikuid; maitsetaimi, ilupuid ja -põõsaid; püsililli ja lillesibulaid.

Märjamaa valla kolmas nunnukonkurss vältab kaks päeva. Nunnunäituse hoidiste, küpsetiste, sügisandide, vaimukate seadete ja retseptide vastuvõttu alustatakse Märjamaa rahvamajas juba reedel, 17. septembril (kella 10–17) ja see jätkub laupäeval.

Väljajapanek avatakse laupäeva lõunaajal ja sellega saab tutvuda pühapäeval kella 17ni.

Laupäeva pärastlõunal saavad asjahuvilised osaleda veel töötubades, mida juhendavad Vana- Vigala tehnika- ja teeninduskooli õppejõud Inge Rego, Katrin Rand ja Helle Pool.

Pühapäeva ennelõunasse on kavandatud aga küpsetiste ja hoidiste degusteerimine. Konkursile paneb punkti sügiskontsert.

Järvakandi neiu uuendas Lätis Eesti rekordeid

Järvakandi neiu Reena Pärnat (16, pildil) krooniti eile Jurmala lähistel Läti meistriks vibulaskmises, võistluse käigus uuendas ta kolmel korral Eesti noorterekordeid.

FITA-2 ringis oli Pärnati võidutulemus 2530 silma. 60 meetri distantsil lasi Pärnat uueks Eesti kadettide ja ka juunioride rekordiks 331 silma. Uueks kadettide rekordiks oli ka 50 meetri distantsilt lastud 317 silma.

Teise koha saavutas võistlusel Anneli Preimann ning kolmanda koha Siret Luik. Meeste arvestuses tuli Jaan Lott teiseks.

Vibuvõistlusel Järvakandi Open purustati rekordeid

Järvakandis peeti nädalavahetusel juba 41. korda rahvusvaheline vibuvõistlus Järvakandi Open 2010, mis ühtlasi oli ka II Toomas Kivilo memoriaalvõistlus. Jõuproovil osales 97 laskurit viiest riigist.

20.-22. augustini toimunud võistlusel uuendati rohkem kui 30 rahvusrekordit ning püstitati lugematul hulgal isiklikke ja hooaja rekordeid. Võimaluse selleks andsid suhteliselt soodne ilm, samuti väga hästi sujunud korraldus. Heaks motivaatoriks võistlejatele olid ka tavatult hinnalised auhinnad, mille hulgas oli kaks sportvibu ning muud vibuvarustust.


Võistlusel osalesid viie riigi vibukütid.

Loe edasi: Vibuvõistlusel Järvakandi Open purustati rekordeid

Järvakandis avati noortekeskus

Aastaid kuivana seisnud Järvakandi kunagise väliujula laagrimajas avati eelmisel nädalal noortekeskus, mille võimaluste kasutamiseks oodatakse ideid ja algatusi eelkõige noortelt endilt, vahendasid ERRi teleuudised.

„Ma ootan teie endi initsiatiivi, teie endi ettepanekuid, soove,” ütles Järvakandi avatud noortekeskuse juhataja Rita Merekivi. „Küll siis tulevad projektid, küll siis tulevad rahad. Kui on tahtmine, tuleb ka tegu.”

Noortemaja korrastamiseks ja sisustamiseks kulus 5,3 miljonit krooni, millest 260 000 tuli Järvakandi valla eelarvest.

Kohilasse Keila jõele rajati kolm randumissilda

MTÜ JCI Rapla (noorte kommertskoja) abiga sai Kohila eelmisel nädalal Keila jõe alevi piiridesse jääval alalkolm uut paadi-ja ujumissilda, teatas vallavalitsus.

Toetusraha projekti tarbeks taotles MTÜ JCI Rapla projektijuht Helle Meresmaa-Männisalu eestvedamisel Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetmest. Paadisildade ehitamine ja paigaldamine läks maksma ligi 405 000 krooni, millest PRIA poolne toetussumma oli veidi üle 364 000 krooni.

Projekti käigus kindlustati kaldaosa, ehitati ja paigaldati nii kaldal kui ujukitel asetsevad silla osad. Sildade juures on trepp, prügikastid, alevi ujumiskohta Kooli tänava äärde tuleb ka uus riietuskabiin.

Jõeäärsed alad Kohila alevis on uusi arenguid oodanud juba aastaid. Möödunud suvel avati esimene lõik jõepromenaadist, tänavu paigaldati kolm avalikuks kasutuseks mõeldud paadi-ja ujumissilda.

Looduskaunis Keila jõgi on olnud Kohilas ajalooliselt tähtis veetee elanikkonna kujunemisel ja omavahelisel suhtlemisel. Tänu jõele sündis siin enam kui sajand tagasi kuulus Kohila paberivabrik, mis andis tõuke alevi kiirele arengule.

Arendusnõunik Rando Lai sõnul loob uute paadi- ja ujumissildade rajamine vallarahvale head võimalused jõe aktiivsemaks kasutamiseks ja kogukonnaga suhtlemiseks. „Ühised avalikud kohtumis- ja tegutsemispaigad tugevdavad kodukoha tunnetust ning toetavad ajaloolist järjepidevust jõe ümbruse kasutamisel. Randumissillad asuvad avaliku supluskoha juures ja jõepromenaadi ääres,” ütles ta.

Paadi- ja ujumissildade edasise korrashoiu eest hoolitsevad Kohila vallavalitsus ja MTÜ JCI Rapla koos.

Heategevuslik kinoõhtu Rapla Tammemäel

Rapla noortekoda ootab huvilisi laupäeval, 28. augustil kell 20 Rapla Tammemäele heategevuslikule kinoõhtule!

Öökinos näidatakse filmi, mis on juba kolmandat aastakümmet üks populaarsemaid kultusfilme Eestis ja mis kuulub Eesti komöödiafilmide tippu. Lisaks palju toredaid üllatusi, õhtu lõpetab ilutulestik.

Öökino pilet on 25 krooni. Piletitulu läheb Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli Raplast pärit üliõpilase õppestipendiumiks.