Rubriik: Läänemaa

Haapsalus tuleb taas traditsiooniline graafilise disaini suursündmus

Laupäeval, 28. mail kell 14 avatakse Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Haapsalu kultuurikeskuse koostöös juba traditsiooniks saanud Haapsalu graafilise disaini festival (HGDF). Sel aastal saab Haapsalu Kultuurikeskuses ja Linnagaleriis (Posti 3, Haapsalu) näha kahte iseseisvat näitust, kuid festivali avamispäeval on sündmusi rohkem.

Festivali eestvedaja, disainer Marko Kekishevi sõnul avatakse Haapsalu Linnagaleriis kell 14 rahvusvaheline kujundusgraafika konkurss-näitus “Isikupära/Individuality 2011”, mille teemaks seekord on POP & ROCK. Osalevad graafilised disainerid Eestist, Lätist, Venemaalt, Valgevenest, Šveitsist ja Saksamaalt.
Marko Kekishev/laanemaa.ee

Kirjandushuvilisi oodatakse reedel Kõmsile

Kõmsi rahvamaja.

27. mail on kõigil huvilistel võimalus kohtuda Kõmsil kirjanike Helga ja Enn Nõuga. Algusega kell 12 tutvustab Helga Nõu oma raamatuid Kõmsi algkoolis. Kell 14 esitleb Enn Nõu Kõmsi rahvamajas oma romaani “Vabariigi pojad ja tütred”.

Enn Nõu romaan “Vabariigi pojad ja tütred” jutustab Ankru talus Kuke külas Massu vallas elanud üheksa lapsega pere saatusest läbi aegade tänapäevani. See lugu on tegelikult meie kodukohast ja inimestest, kes kunagi elasid ja elavad veel praegugi meie hulgas. Enn Nõu näitab ka vanu fotosid raamatus kirjeldatud paikadest ja inimestest.

Kohtumisetele on oodatud kõik koduloo- ja kirjandushuvilised!

Valmis uus lastepärane Haapsalu linna turismikaart

Äsja saabus trükist Haapsalu linna kaart, mis on aga tavapärasest hoopis erinev – Eesti lapsesõbralikumaks linnaks nimetatud Haapsalut näeb kaardil lapse silmade kaudu ja tema soove arvestades, kirjutab www.laanlane.ee.
Uus linnakaart on joonistatud, pliiatseid ja pintslit hoidis kunstnik Kaia Rähn.
A3-formaadis kaardi ühel küljel on märgitud lapsi huvitavad paigad, aga ka peamised turismiatraktsioonid, Haapsalu hostelid, hotellid ja väikesed kodumajutused.   
Teisel küljel saavad lapsed ristsõna ja mõistatust lahendada, värvida ja joonistada. 
Niisuguse kaardi tegemise idee tuli Müüriääre kohvikut ja kuursaali pidavalt Marget Vatkult. Linnavalitsuses tegeles asjaajamisega kultuurijuht Anne Andrejev. 
Andrejevi sõnul anti linna külalistele mõeldud kaart välja Haapsalu linna raha eest ja see läks maksma umbes 1000 eurot. “Katsetame esialgu, kaarti trükiti 500 eksemplari eesti keeles ja 500 inglise keeles,” ütles ta. 

Haapsalu linnavalitsuse kultuurijuht Anne Andrejev uue kaardiga. Foto: Ivar Soopan.

Valmis uus lastepärane Haapsalu linna turismikaart

Äsja saabus trükist Haapsalu linna kaart, mis on aga tavapärasest hoopis erinev – Eesti lapsesõbralikumaks linnaks nimetatud Haapsalut näeb kaardil lapse silmade kaudu ja tema soove arvestades, kirjutab www.laanlane.ee.

Uus linnakaart on joonistatud, pliiatseid ja pintslit hoidis kunstnik Kaia Rähn.

A3-formaadis kaardi ühel küljel on märgitud lapsi huvitavad paigad, aga ka peamised turismiatraktsioonid, Haapsalu hostelid, hotellid ja väikesed kodumajutused.

Teisel küljel saavad lapsed ristsõna ja mõistatust lahendada, värvida ja joonistada.

Niisuguse kaardi tegemise idee tuli Müüriääre kohvikut ja kuursaali pidavalt Marget Vatkult. Linnavalitsuses tegeles asjaajamisega kultuurijuht Anne Andrejev.

Andrejevi sõnul anti linna külalistele mõeldud kaart välja Haapsalu linna raha eest ja see läks maksma umbes 1000 eurot. “Katsetame esialgu, kaarti trükiti 500 eksemplari eesti keeles ja 500 inglise keeles,” ütles ta.

Vaata kaarti:

http://laanlane.ee/article/valmis-uus-lastep%C3%A4rane-haapsalu-linna-turismikaart

 

Vello Mäss: Kui kuju leiti Soome vetest, läheb asi keeruliseks

Eesti tuntuim ja kogenuim merearheoloog Vello Mäss ütles Läänlasele, et kui praeguseks meremuuseumi viidud haruldane käilakuju leiti Soome vetest, võib Soome riik seda endale tahta, kirjutab www.laanlane.ee “Siis läheb asi keeruliseks,” ütles Mäss eile Läänlasele.

Kui tõenäoliselt 19. sajandist pärit käilakuju leiti tõesti Soome vetest, oleks leidjad pidanud avastusest kohe Soome muinsuskaitseametit teavitama, kuid seda tegid nad hiljem, kui Läänlane oli juhtumist kirjutanud.

“Kui soomlased tahavad, võivad nad tõsta väga tõsise probleemi. Võib juhtuda tõesti, et soomlased nõuavad selle välja. Tegemist on huvitava ja haruldase asjaga. Nad on neis küsimustes tundlikud.”

Mäss ütles, et kuju peaks kindlasti jõudma ajalooinstituudi konservaatorite kätte, et see pandaks lahusesse ja kuivkülmetusse. Tavalistes tingimustes seistes imbub vesi puidust välja, puu praguneb ja moondub, rääkis Mäss.

Merearheoloog ütles, et käilakujusid pole ta ise leidnud, aga igasugu muid ajaloolisi esemeid on ta palju merest välja toonud. “Kogemused on olemas, et mida oleme õigesti ja mida valesti teinud. Praktika on olemas, kuidas selliste asjadega ümber käia,” ütles ta ja lisas, et kui kujuga tegelesid muinsuskaitseameti asjatundjad, siis on ta süda rahul ja kujuga saab kõik korda.

Loe pikemalt kujust ja selle leidmisest ning vaata fotosid:
http://laanlane.ee/article/dirhamisse-toodud-unikaalne-k%C3%A4ilakuju-leiti-%C3%BCles

Kaduma läinud unikaalne käilakuju leiti üles

Eesti muinsuskaitseamet leidis üles paari nädala eest Dirhami sadamasse toodud ja siis kaduma läinud unikaalse käilakuju, kirjutab www.laanlane.ee. Muinsuskaitseameti nõunik kinnismälestiste alal Maili Roio ütles täna Läänlasele, et kuju on kätte saadud ja riigile üle antud.

“Kust me selle saime, seda infot ei saa ma väljastada,” lausus ta. Kuju on praegu Tallinnas meremuuseumis hoiul.

Roio sõnul ei teinud kuju valdaja muinsuskaitseametnikele kuju üleandmisel takistusi ja selle üleandmine polnud keeruline. “Meie poolt pole talle enam pretensioone. Kõige olulisem on see, et kuju on riigile üle antud,” märkis ta.

Läänlane täiendab artiklit:
http://laanlane.ee/article/dirhamisse-toodud-unikaalne-k%C3%A4ilakuju-leiti-%C3%BCles

Merest leitud ja Dirhami sadamasse toodud hinnaline käilakuju võib jääda Eesti riigi kätte, kuid esialgne hinnang, et tegu on admirali Horatio Nelsonit kujutava puuskulptuuriga, osutus valeks, kirjutab www.laanlane.ee “Kuju sõitis just veoautos meremuuseumi hoidlasse sisse,” ütles Tallinnas lennusadamas olnud meremuuseumi direktor Urmas Dresen täna natuke pärast kl 13. “Kl 14 jõuavad siia inimesed muinsuskaitseametist ja siis räägime nende ning konservaatoritega, mis edasi saab.”
Dresen pakkus eelmisel nädalal nähtud fotode põhjal, et skulptuur kujutab Suurbritannia admirali Horatio Nelsonit, kes seisab oma kuulsas poosis. Fotodelt tundus, et kuuerevääri vahel on tühi varrukas – Nelsonil kaotas lahingus parema käe. Nüüd kuju lähemalt uurides kinnitas ta, et käilakujul on nähtavad sõrmed, seega ei saa see kujutada Nelsonit.
“See ei kahanda kuju väärtust aga karvavõrdki. Väärtus on see, et see on hästi terviklikult säilinud ja on koos vööritääviga,” lausus ta. Seesugust käilakuju pole Eestis kunagi leitud, olgu ta Nelson või keegi teine.
Eelmisel nädalal pakutud daatum, mis ajastu laeva käilakujuga on tegu, kehtib Dreseni sõnul praegustel andmetel endiselt. Siis ütles ta, et kuju on pärit ilmselt 19. sajandi algusest.
Dresen lootis, et suve jooksul uuritakse leiukoht sonariga läbi ja leitakse ka vrakk üles. Siis on võimalik laeva ajalugu täpsustada.
Praegu lennusadamas seisev kuju tuleb Dreseni sõnul kiiresti konserveerida. “Viivitada enam ei saa,” sõnas ta. Praegu oli kuju heas seisukorras. Puust kuju küljes on ka rauda ja pronksi.
Dresenile teadaolevalt leiti kuju siiski Eesti vetest, mitte Soome poolelt. “Minu teada koordinaadid ei vasta Soome vetele. Eks kahe riigi ametnikud peavad juriidilise asjad korda ajama. Hetkel ütleb mu sisetunne, et see kuju jääb Eestile, aga  viimane sõna on ametnikel,” rääkis Dresen.
Dresen ei nõustunud ütlema, kust kuju üles leiti. Ta käis ka ise kujul järgi, kuid ei soovinud leiukohta avalikustada. “Las ta jääb,” ütles ta naerdes.
Loe kujust pikemalt:

http://laanlane.ee/article/hinnaline-k%C3%A4ilakuju-v%C3%B5ib-j%C3%A4%C3%A4da-eesti-valdusse
http://laanlane.ee/article/vello-m%C3%A4ss-kui-kuju-leiti-soome-vetest-l%C3%A4heb-asi-keeruliseks

Puulaevaselts ristis vastvalminud lootsiku president Ilvese järgi

Urmas Suklese ja Teet Kallasvee võidusõit algab. Kallasvee (paremal) sõitis Lodjuriks ristitud ruubaga.

Laupäeval, Haapsalu jahtklubi hooaja avamisel ristiti üks puulaevaseltsi Vikan töötute programmi käigus valminud lootsikuist president Toomas Hendrik Ilvese järgi – president on hiljuti samas lootsikus ka istunud, kirjutab portaal www.laanlane.ee. Üks kahest eile vette lastud ruupadest ehk lootsikuist kannab nime Lodjur, mis on rootsi keeles “ilves”. Puulaevaseltsi Vikan juht Alar Schönberg ütles, et niisugune nimi otsustati lootsikule panna seepärast, et hiljutisel metsapäeval Haapsalu piiskopilinnuse hoovis käis president kohal ja istus vaatamiseks välja pandud ruupa.
Ruubad valmisid Vikani töötute programmi raames. Puulaevaselts Vikan veab Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastast projekti “Läänemaa edu”. Selle eesmärk on piirkonna töötutele puulaeva ehitusõppe kaudu tegevust leida. Möödunud kuul läbis esimene grupp koolituse ning valmisid madalapõhjalised traditsioonilised ruubad.
Praegu käivad Matsalus Penijõel järjekordsed õppepäevad, kus kõik soovijad saavad õppida, kuidas ehitada traditsioonilist lootsikut.
Ruupadega pidasid võidusõidu maha Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja endine linnapea Teet Kallasvee. Sõita said kõik soovijad. Jahtklubi avamise puhul tegi Haapsalu lahel lõbusõitu Ruhnu jahta Runbjarn, oma tegevust tutvustasid Silma Õpikoda ja Rannarootsi muuseum. Õhtul esinesid rahvale Ivo Linna ja Antti Kammiste.

Vaata fotosid ja videot ruupade võidusõidust:
http://laanlane.ee/article/haapsalus-valminud-ruup-ristiti-president-ilvese-j%C3%A4rgi
Ivar Soopan (laanlane.ee)

Üle 1000 osalejaga Läänemaa tantsupeol näeb kõhutantsu

Tänavune Läänemaa tantsupidu tuleb tavalisest rahvarohkem ja erilisem – Haapsalu piiskopilinnuses tantsib üle tuhande inimese ning peale eesti tantsude näeb ka teiste rahvaste labajala- ja nabaliikumise stiilinäiteid. Sõna “naba” on täiesti õigel kohal, sest 28. mail onlinnusehoovis kohal ka kõhutantsijad, kirjutab uudisteportaal Läänlane. Kauboikaabude ja ruuduliste särkide austajad näevad ameerikalikku line-tantsu ning Haapsalu tantsutrupi Black Coffee naised keerutavad oma seelikuid neile omasel moel üle pea. Peale selle näeb veel seadeid läti, rootsi, soome, nuubia ja teiste rahvaste tantsudele.
“Peol on seekord juures uus külg,” selgitas niisuguse tantsupeo tegemist Läänemaa rahvakultuuri spetsialist Marju Viitmaa. “Pealkiri ütleb ka “Maailm on ümmargune”, mis tähendas meile seda, et tuli ka teiste rahvaste tantse kavva võtta.”
Peale Läänemaa enda tantsijate on külalisi tulemas ka mujalt.Hiiumaalt tulevad kõhutantsijad, Märjamaalt line-tantsijad, Vigalast folklooriseltsist Kiitsharakad tantsurühmad, Tallinnast vene kooli lapsed.
Viitmaa sõnul koguneb osalejaid üle tuhande, mis ontavapärasest Läänemaa tantsupeol osalejate hulgast umbes 200 võrra suurem. Tantsijaid on rohkem, sest osalevadlasteaiarühmad ja külalised ning loomulikult kõik maakonna rahvatantsutrupid.

Loe lähemalt

Haapsalus hakatakse ruupa ehitama

Täna saavad Matsalus Penijõe mõisa juures kokku inimesed, kes tahavad õppida traditsioonilise lootsiku ehitamist ja omandada puutööoskusi, kirjutab uudisteportaal Läänlane. 
Augustini keskpaigani kestev tasuta õppepäevade programm on järjekordne puulaevaseltsi Vikan ettevõtmine, mis seekord on koostöös keskkonnaametiga.
 Rannarootsi ja Läänemaa puulaevakultuuri suurim asjatundja Jorma Friberg ning aastaid maailmamerd kündnud Peeter Saar kutsuvad huvilised kokku ja ehitavad vana Matsalu lootsiku järgi kolm koopiat, et inimestele näidata – ruuba ehk lootsiku võib teha iga hakkaja inimene.
Juba talvel oli esimene õppepäev ning kevadel, kui metsaalune lumest klaar, käidi huvilistega metsas puid vaatamas. Eks metsas ole muudki vaadata, aga laevaehitajate huvist lähtuvalt uurisid nad näiteks, kuidas täävipuud või kontkaarepuud ära tunda.  Metsas on palju sellist materjali, mis läheb raisku, kui sellele otsa ei vaadata.

 Vikani seltsil on hea koostöö Erametsaliiduga. Kui keegi kuskil lanki tegema hakkab, antakse sellest laevaehitajaile teada. Vikani mehed võtavad metsaomanikuga ühendust ja kui leitakse mõni sobiv puu, millel omanikule väärtust pole, aga laevaehitamiseks sobib, tehakse kaupa.

Täna kogunevad õppepäevalised Penijõele, et vana ruup üle mõõta ja üles joonistada. Jooniste järgi peab valmima kolm ruupa. Kui rahvast piisavalt ja aega jätkub, pannakse ka põhjalaudis paika. 
Lootsik, mille järgi kolme ühesugust lootsikut ehitama hakatakse, on pärit keskkonnaameti paadikuurist.

Ehituseks vajalikud vaskneedid või -naelad saab ise valmistada, kui metallikokkuostust või enda kodust vasktraati leida. Ka seibid saab ise teha.

Need, kes ei saa lootsikuehitamise õppepäevadele minna, võiksid kodukohas uurida, kas mõni ruup on kuskil säilinud. Kui see näidiseks võtta, saab igaüks ise kodus lootsikuehitamist katsetada. Ruup on Saare sõnul käibevahend, tööriist, ja see ei pea olema pinnutuks viimistletud. Paadi eluiga ei peagi olema pikem kui 20 aastat. Kui ehitaja on hoolas ja tahab filigraanset tulemust, võib höövlil ja liivapaberil minna lasta, aga ei pruugi.
Kuraditosinast kaheksatunnisest õppepäevast koosnev programm kestab 19. augustini. Samas on lootsikuehituseks kasutatav laudahoone avatud kogu suve kõikidel tööpäevadel kella üheksast viieni.  Kel aega ja tahtmist, võib kas või iga päev käia seal lootsikut ehitamas. Penijõele võivad kohale minna kõik huvilised. Õppepäevad on tasuta .

Allikas: Laanlane.ee

Traalivõrku jäi Eestis haruldane käilakuju

Uudisteportaal Läänlane kirjutab, et nädalapäevad tagasi tõsteti ühelt traallaevalt Dirhami sadama kaile merest leitud Eestis erakordselt väärtuslik vana käilakuju, kuid seni on selgusetu, kas kuju takerdus võrku meie või hoopis Soome vetes ning kas leidja võib olla rikkunud seadust.

“Tegemist on äärmiselt huvitava asjaga – see on Eestis väga haruldane,” ütles Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes nägi käilakujust tehtud fotosid. “Seda sensatsiooni pole, et see oleks väga vana, aga see sensatsioon on küll, et niisuguseid käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud.”
Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on mehest. Ja veel millisest mehest!
Ilmselt on tegu Suurbritannia kuulsaima admirali Horatio Nelsoni puust skulptuur. Nimelt on mehekuju parema käe varrukas pistetud kuuerevääri vahele. Selles kuulsas poosis on Nelsonit kujutatud paljudel maalidel, joonistustel ja skulptuuridel.
“Pärast seda, kui ta lahingus käe kaotas, oli tema käis pandud kuuerevääri vahele,” jutustas Dresen.

Nelson suri 1805. aastal, kui sai musketikuulitabamuse. Selle daatumi põhjal järeldabki Dresen, et laev, millelt käilakuju pärit on, valmistati pärast seda. Võib-olla 19. sajandi esimeses veerandis.
Dresen uuris registreist järele, et Horatio Nelsoni nime kandvaid puulaevu oli brittidel 19. sajandi keskpaigas vähemalt kaks. Üks neist oli valmistatud 1824. aastal. “Kas see on just sellelt laevalt pärit käilakuju, seda muidugi ei tea,” lausus Dresen.
Kui käilakuju jäi kalalaeva traalivõrku Eesti vetes, siis on see leid haruldane, sest meil on käilakujusid leitud vaid mõni.
Saaremaa muuseumis on üks kena naisefiguur ja põhjarannikul Pedassaares on kaks väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal.

Loe käilakujust pikemalt ja vaata pildigaleriid huvitavast leiust:
http://laanlane.ee/article/traaliv%C3%B5rku-j%C3%A4i-kinni-eestis-haruldane-k%C3%A4ilakuju  

Fotol on käilakuju Dirhami sadamas laoruumi põrandal. (Alar Schönberg, Läänlane)

Maapäev sai uue kodulehe

Sel suvel toimub 5.-7. augustini Läänemaal Roostas liikumise Kodukant IX Maapäev. Maapäeval toimuvat kajastatakse kodulehel http://www.maapaev.tk/.

Maapäev on külaliikumise ühine ettevõtmine, mis toimub 2011.a üheksandat korda. Möödunud Maapäevad on näidanud, et üheskoos vastu võetud otsused omavad jõudu ka riigi poliitikates. Maapäeva kaudu jõuab maa- ja külaelu edendajate hääl Riigikokku ja ministeeriumidesse ning rahvusvahelisele tasandile. Töögruppides arutatud teemade tulemustele rajatakse võrgustikutöö järgnevaks kaheks aastaks.

Maapäeva teemadevalik täidab Liikumise Kodukant strateegias (kinnitatud üldkogu poolt 17.mail 2008) 2008-2013 seatud eesmärke, mille kohaselt on prioriteetseteks valdkondadeks noored, organisatsiooni arendus, maaettevõtlus, rahvakultuur.

Maapäeva peateema “Tagasi koju” sihiks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sh noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine nii kodus kui võõrsil. Kodanikuühiskonna Arengukava (KODAR) ja selle valdkondade tutvustamine Maapäeval loob eeldused Kodukandi kui huvikaitset teostava organisatsiooni aktiivsemaks kaasamiseks nii riigi kui kohalikul tasandil. 2011.a. on Euroopa Vabatahtlike Aasta, mis annab hea võimaluse vabatahtliku töö esiletoomiseks maapiirkondades, sh külavanema ja külaseltside rollist kogukonna arengul, koostööst kohaliku omavalitusega, kaasamisest otsustusprotsessidesse jms.

“Nii pikk mees” istutas talgutel tamme

Toomas Hendrik Ilves istutas täna Haapsalus tamme. Foto: Ivar Soopan
Üle saja inimese jälgis täna keskpäeval Haapsalus, kuidas president Toomas Hendrik Ilves istutas talgupäeva raames Mihkli parki tamme, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“Nii pikk mees,” sosistas üks Mihkli parki sündmust jälgima tulnud kümneist eakaist daamidest oma sõbrannale, kui Ilves sirgel sammul istutamiseks valmis pandud tamme poole astus. President on pikk mees küll, aga tamm oli veel pikem. Ilves vaatas puud tunnustavalt, võttis kastekannu ja valas puu juurtele vett. Siis lükkas ta juurtele labidaga mulda peale ja sai aega linnarahvaga suhelda.

Lapsed olid sündmusest elevil ja võtsid Ilvese ette platsi, kui selgus, et presidendiga koos saab pilti teha. Need lapsed, kes pildile jäid, saavad varsti Haapsalu linnavalitsusest endale paberfoto, mille presidendikantselei teha laseb.

Heledas triiksärgis ja töömehesaabastes president võttis seejärel suuna piiskopilinnusesse, kus on käimas metsanädala ettevõtmised. Ta kätles Haapsalu neuroloogiahaiglas ravil olevate inimestega ja uuris, kuidas kettsaega puuskulptuure tehakse. Loe pikemalt ja vaata pildigaleriid siit.

Allikas: laanlane.ee

Haapsalu võib saada Evald Okase nimelise bussipeatuse

Evald Okas. Foto perearhiivist.

Haapsalu linnavalitsus on valmis arutama ideed nimetada Karja tänavas asuv bussipeatus Evald Okase nimeliseks. Haapsalu aukodanik Okas saadeti eile viimsele teekonnale Tallinnast Kaarli kirikust, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“See on hea idee ja selle teostamine ei tohiks keeruline olla,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. “Linnavalitsus veel arutab, kuidas Evald Okase nime väärikalt jäädvustada.”

Idee pakkus välja Haapsalu kultuurimootor ja Kuke galerii omanik Aita Mölder. Ta märkis, et tal on sel teemal Okase lähedastega juttu olnud ja bussipeatusele kunstniku nime andmine olevat meeldinud ka Evald Okasele enesele. Läänlane jättis Okase lähedastelt eilsel matusepäeval kommentaari küsimata.

Bussipeatus asub Karja tänavas Okase muuseumi kõrval. Varem asus muuseumis Haapsalu kunstikool. Muuseum avati 2003. aastal. Kunstiteadlane ja –kriitik Harry Liivrand ütles toona “Lääne Elule”, et Eesti kunstimaailmas pole varem midagi nii hullu toimunud, kui on Evald Okase kunstimuuseumi avamine Haapsalus.

„See on geeniuse ilmumine muuseumi näol,” ütles Liivrand. „Tegemist on erakordselt targa ideega.” Liivrand tunnustas Okase mõtet rajada Tallinna asemel oma muuseum Haapsallu, sest parem olla külas esimene kui linnas sajas. Okasele anti Haapsalu aukodaniku tiitel 2006. aastal. Eesti üks legendaarsem kunstnik Okas suri tänavu 30. aprillil.

Loe pikemalt www.laanlane.ee
http://laanlane.ee/article/haapsalu-võib-saada-evald-okase-nimelise-bussipeatuse

Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

Sel laupäeval ootab tänavune metsapealinn Haapsalu kõiki piiskopilinnuse hoovi linnarahva metsapäevale. Sündmus, kus mitmekesist tegevust leiab igas vanuses külastaja, on krooniks 2.-7. maini toimuvale metsanädalale.

Linnarahva metsapäeval osaleb traditsiooniliselt ka metsa-aasta patroon, Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes istutab Haapsalu piiskopilinnuse läheduses asuvasse Mihkli parki metsapealinna puu. Loe edasi: Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

“Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav ainulaadne kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Harju-, Lääne- ning Lääne-Virumaale. Muusikat teeb UMA, luulet loeb Guido Kangur ning metsandusajaloost pajatab loodusemees Hendrik Relve.

Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Maikuu kontserdid on pühendatud kaasajale ning neil astub üles muusikaline kooslus UMA ehk Aleksei Saks ja Robert Jürjendal. Muusikute kava koosneb enda kirjutatud paladest, mida iseloomustab klassikaline vormistus, nordic ambient atmosfäär ning free- ja jazzimprovisatsioonid. Aleksei Saks esineb trompetil ja väga harva kasutataval corno da caccia’l ning Robert Jürjendal kitarril, kasutades live-elektroonikat.

Pajatusi metsast ning metsandusest tänapäeval jagab armastatud loodusemees Hendrik Relve, Janek Mäggi luulet esitab Guido Kangur.

Kontserdid toimuvad reedel, 6. mail Kolgaküla rahvamajas Harjumaal, laupäeval, 7. mail Haapsalu kultuurikeskuses Läänemaal ning pühapäeval, 8. mail Rakvere rahvamajas Lääne-Virumaal. Harjumaa kontsert algab kell 19.00, ülejäänud kaks kell 18.00. Osalemine on tasuta, ent soovituslik on eelregistreerimine RMK veebis: http://www.rmk.ee/loodusegakoos/uritused/eesti-metsa-lugu Loe edasi: “Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

SA Erametsakeskus ootab loodushuvilisi metsatulekahjude alasele õppereisile Läänemaal, mille käigus toimub ka matk põlendikule. Osalejatele tutvustatakse metsatulekahjude peamisi tekkepõhjusi ning räägitakse, kuidas on võimalik põlenguid ära hoida. Reis toimub 6. mail algusega kell 11.00 Haapsalu Kultuurikeskuse parklast.

Reisil arutatakse, mis on tulekahju hind ja millised on metsatulekahjude tagajärjed. Juttu tuleb ka metsamaastikust ja ökosüsteemist peale metsatulekahju toimumist.

Erametsakeskuse LIFE+ projektijuhi Pille Aasametsa sõnul viiakse huvilised loodusesse, kus nad saavad teavet metsatulekahjude olemuse, ennetamise ja põhjuste kohta. Samuti räägitakse, mis on riigi roll tulekahjude puhkemisel, ning mis võiks olla iga inimese enda huvi tulekahjusid vältida. Loe edasi: Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

Haapsalu ajaloolisse lossi rajatakse haigla

De la Gardie lossi projekti joonis. Illustratsioon: laanlane.ee
Haapsalus Vaba tänaval aastaid kasutuseta seisnud ajalooline De la Gardie loss saab tulevaks kevadeks korda – praegu on kooskõlastamisel õendus- ja hoolduskeskuseks renoveeritava hoone põhiprojekt, ehitushankeni loodetakse jõuda selle aasta juunis-juulis, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

Läänemaa haigla infrastuktuuri arendamise projektijuhi, Innopolis Konsultatsioonid AS-i konsultandi Kadri Tamme sõnul on Euroopa regionaalarengu fondist saadud toetust 0,92 miljonit eurot, mis katab koos haigla omaosalusega hooldusraviosakonna väljaehitamise kulu.

Eelmisel nädalal valmis Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroos haiglahoone projekt, mille ülevaatamine on praegu lõppjärgus.

Renoveerimistöö käigus tehakse korda Läänemaa haigla peahoone kolmas korrus ning koos sellega 19. sajandil ehitatud De la Gardie loss. Praegu lossihoonet ja haiglat ühendav galerii lammutatakse ning hooneid hakkab tulevikus ühendama osaliselt maa all kulgev tunnel.

“Plaanime ehitushanke välja kuulutada juunis või juuli alguses ning ehitama hakata augustis või septembris,” ütles Tamm. Loe edasi: Haapsalu ajaloolisse lossi rajatakse haigla

Homme algab metsanädal

Tänavu 19. korda toimuv üle-eestiline metsanädal algab 2. mail metsapealinna tiitli üleandmisega Haapsalule. Metsanädala avab keskkonnaminister Keit Pentus.

“Eestis on iga seitsmeteistkümnes elanik metsaomanik. Neid tuleb väärtustada, sest metsaomanikest sõltub väga olulisel määral see, kui hea tervisega ja millises seisus meie metsad tulevaste põlvede jaoks on. Sel aastal saab vastu võetud pikalt ette valmistatud erametsa tulumaksureform, mis
motiveerib metsaomanikke metsa uuendama ja korrastama,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

“Metsa ei tohi suhtuda isekalt ja ainult praeguse hetke peale mõeldes. Selleks, et Eestis oleks 50 ja 100 aasta pärast sama palju sama heal järjel olevat metsa kui praegu, tuleb seda metsa praegu mõistlikult majandada ja istutada. Metsanädalal on muude ürituste kõrval võimalik igal inimesel ka metsa istutamisel kaasa lüüa,” lisas keskkonnaminister Keit Pentus.

Selle aasta metsapealinn Haapsalu sai jaanuarikuus umbes 250hektarilise Valgevälja metsamaa omanikuks. Valgevälja mets kuulus linnale ka enne Teist maailmasõda. Ka on Haapsalu kuulus oma puidust paatide ehitamise traditsioonidega.

Metsanädala eelüritused on toimunud üle Eesti juba alates aprillikuust – metsanduse visioonikonverents, metsaistutamise talgud, erinevad võistlused, üritused koolilastele.

Laupäeval, 7. mail avaneb Haapsalu linnarahval ja külalistel võimalus ise näha ja kogeda, milliseid väärtusi peidab endas Eesti mets. Sel päeval muutub Haapsalu piiskopilinnuse hoov suureks
metsakeskuseks, kus saab proovida laevaehitust ja puutööd, käia puutöölaadal ja osaleda erinevates õpitubades; kohal on ka Erametsaliidu metsatelk „Kõik metsast“. Õhtul saavad kõik nautida kontsertetendust ning pimeduse saabudes tulemängu. Vastavalt traditsioonile istutab linnarahva metsapäeval 7. mail metsa-aasta patroon president Toomas-Hendrik Ilves Haapsallu metsapealinna puu.

Rohkem infot metsanädala ja konkursside kohta leiate metsanduslikust infoväravast www.metsainfo.ee.

Regina Hansen

Ränk kahju: lagled sõid Läänemaal teraviljapõllud lagedaks

Läänemaa viljakasvatajaile langes läinud sügisel otse taevast kaela nuhtlus, mistõttu tuleb nüüd teha palju lisatööd ja kanda kümneid tuhandeid eurosid kahju: rändeks valmistuvad lagled sõid talirapsist lagedaks mitu sada hektarit põllumaad, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“Meil läks 110 hektarist 75,” sõnas OÜ Reinu-Einari omanik Einar Pärnpuu nagu muuseas. “Toidame siin linde ja metssigu – oleme ju need inimesed, kes tahavad selle eest ilmaasjata kompensatsiooni,” lisas ta muiates iroonilise repliigi. Tõsinedes märkis Pärnpuu, et sügisel taevast tabanud hoop oli ootamatu. “Olen rapsi kolm aastat kasvatanud, aga esimest korda oli selline asi,” lausus ta. “Ei osanud karta ja end kaitsta.”

Hull olukord oli ka Noarootsis, kus kasvatab teravilja Margus Kask. Tema on kasutusele võtnud esmapilgul veidra, aga see-eest tõhusa kaitsemeetodi – ta ostis mootorratta ja palkas kohalikud koolipoisid põllul ja selle veeres sõitma, et talirapsiga maiustavaid linde eemale peletada.

“Ostsin mõne aasta eest mootorratta ja palkasin mõned poisid põllu peale sõitma – teevad hommikul tiiru, kui linnud ründavad, ja õhtul ka. See tundus odavam kui pärast kahju kanda.”

Kask rääkis lagledega võitlusest nagu pidevast tegevusest, mille puhul võib pisuke tähelepanematus valusalt kätte maksta. “Möödunud aastal jõudsid linnud nii ära teha, et magasin õige momendi maha. Polnud head meest (tsikliga sõitmiseks – toim) hetkel kuskilt võtta, oli sügis ja kool oli juba peal – poisid olid koolis,” jutustas Kask.

Kui talunik lõpuks põllule pilgu peale pani, oli seal puhas vuuk tehtud. 100 hektarist viljast oli põlluäärtes alles vaid üksikud ribad. Noarootsis pole viljakasvatajate nuhtluseks ainult lagled. Kask märkis, et laglede kõrval teevad hävitustööd ka sookured.

“Need ründavad terve suve. Panin mehe kogu suveks põllule mootorrattaga sõitma. Sookureparved on viimasel ajal väga suured, ei tea, kas neil pole enam mujal toitumismaad,” arutles Kask.

Loe Läänlasest pikemalt, mida põllumeestel niisuguses olukorras teha tuleb. http://laanlane.ee/article/r%C3%A4nk-kahju-%E2%80%93-lagled-s%C3%B5id-teraviljakasvatajate-p%C3%B5llud-lagedaks

Nastikud peesitasid Laikmaa muuseumi õuel

Eile õhtupoolikul oli Taebla vallas Ants Laikmaa majamuuseumi trepi kõrval päikese käes mõnulemas kümmekond sihvakat ja paar päris prisket nastikut. Pikimad neist vähemalt poolemeetrised.
Nastikud elavad Laikmaa maja põllukividest veranda all ja on igal kevadel samas kohas sagimas. Eile oli majamuuseumi juures metsa vahel päiksepaistes vähemalt 20 kraadi sooja, mis nastikud niiskete põllukivide vahelt välja meelitas.
Verandale lähenedes roomasid nastikud kivide vahele, kuid vähese ooteaja järel pistis esimene madu oma nina välja ja uuris ega ohtu ole. Pööras siis ümber ja kadus mõneks sekundiks. Seejärel hakkasid nastikud eri aukudest välja roomama ja kogunesid üksteise ümber väändudes kiviseina ette okste vahele, kuhu jäid pikaks ajaks end teineteise vastu hõõruma.
Loe pikemalt ja vaata pildigaleriid www.laanlane.ee
http://laanlane.ee/article/laikmaa-muuseumi-%C3%B5uel-m%C3%BCravad-kobaras-nastikud

Foto: laanlane.ee

Penijõe mõisas on avatud näitus Euroopa rahvusparkide sajandivanusest ajaloost

Näituse on kokku pannud Euroopa kaitsealade võrgustiku katusorganisatsioon, mis hõlmab ühtekokku 36 riiki. Näitus tutvustab Euroopa esimesi rahvusparke ja nende loodusväärtusi ning
kaitsealasid. Näitus on avatud kuni 25. maini Penijõe mõisa III korruse kohvikusaalis (Penijõe, Lihula vald, Läänemaa).

Allikas: laanemaa.ee

Läänemaal ärkas ehitusfirma alal rästikukoloonia

Läänemaal Pullapää poolsaarel kogunesid puiduettevõtte territooriumile kümned rästikud, kaks madu roomasid ka tööruumesse – pärast kevadist ärkamist on samas paigas igal aastal rästikukoloonia.

Puiduettevõtte Hapval töötaja rääkis Läänlasele, et tsehhist mõnekümne meetri kaugusel asuva elektrialajaama ümbruses on päikselistel päevadel väga palju rästikuid. Kaks roomajat tulid läinud reedel lausa tsehhi sisse, kust töömehed need teibaga välja ajasid. Kuna rästikud võtsid taas suuna tööruumide poole, olid töölised sunnitud enda ohutuse huvides kaks rästikut tapma.

Hapvali juhataja Aivar Kaus ütles Läänlasele, et rästikuid on tõesti alajaama ümbruses nähtud. “Ega seepärast elu seisma ole jäänud,” lausus ta. Juhataja sõnul on roomajad seni tööruumest viisakalt eemale hoidnud. Viimasest juhtumist, kui rästikud tsehhi tulid, Kaus ei teadnud.
Sama alajaama ümbruses on rästikukoloonia igal kevadel.

Täna Hapvalis kohal käies ei jäänud Läänlase fotokaamera ette ühtegi rästikut. Ettevõtte territooriumi valvuri sõnul vastab aga tõele, et neid on seal päikesepaistelise ilmaga palju. Täna on ilm pilves ja Pullapääl tibutas kella 14 ajal vihma.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit lausus, et tema kõrvu pole see jõudnud, et just selles paigas on eriliselt palju rästikuid. “Ilmselt on lihtsalt aeg selline, kui nad on üles ärganud. Nad talvituvad tavaliselt hulgakesi koos ja pärast ärkamist lähevad laiali. Eks seal paigas nende kontsentratsioon ka väheneb,” rääkis ta.

Loe pikemalt www.laanlane.ee

Jääkaru naasis Haapsalu tagalahele

Haapsalu promenaadi juures meres on eile õhtupoolikust taas jääkaru.

Eelmisel suvel skulptor Roman Espenberg–Haavamäe 1923. aastal valminud originaali põhjal tehtud jääkarukuju toodi eile talvekorterist taas Haapsalu Tagalahele. Töömehed tõstsid jääkaru bussist alusele, mis tariti merre ja veeti sõudepaadi järel kuursaali lähedale.

Edasi loe ja pilte vaata Läänlasest.