Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu XI peakonverentsil Läänemere Linnade Liidu üheks asepresidendiks, kes hakkab esindama Balti riike uuel valimisperioodil.
Andres Jaadla sõnul tähendab tema valimine Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks ühtlasi suurt tunnustust Rakvere linnale ja avab uusi võimalusi Eesti linnadele.
Samal konverentsil valiti Eesti uueks juhtivlinnaks varasema Kärdla linna asemel Keila linn. Ühtlasi valiti Keila linnapea Tanel Mõistus Läänemere Linnade Liidu juhatusse.
Uueks perioodiks valiti presidendiks tagasi Koldingi linnapea Per Bodker Andersen.
Läänemere Linnade Liit on Läänemere ääres paiknevate riikide linnade ühendus, mis ühendab kümne riigi enam kui sadat linna. Eestist kuulub liitu 18 linna.
Hilje Pakkanen,
info- ja avalike suhete spetsialist
Rakveres toimus seebikarbiralli, kus iseehitatud mootorita vähemalt kolmerattalised sõidukid võtsid omavahel mõõtu. Enne laskumisele lubamist läbisid sõiduvahendid turvakontrolli. Iga osavõtja pidi kandma kiivrit.
Vinni-Pajusti Gümnaasiumi koolmeistri Mart Pitsneri sõnul oli kogu „seebikarbinduse” mõte anda meie üsna rahavaesel ajal isadele-poegadele võimalus midagi huvitavat üheskoos meisterdada. „Seebikarpe saab teha peaaegu kõigest – ka vana plekkvann läheb selle tegevuse juures „kaubaks” ning lisaks käelisele tegevusele arendab see ka loomingulisust. Hea on ka see, et seebikarpe saab meisterdada-arendada ka kooli tööõpetuse tundides,” lisas Pitsner.
Nii tänatigi võistlustel isasid, kes oma poegadel masinad valmis aitasid meisterdada. Tänusõnad pälvisid Indrek Linde Tallinnast, Hugo Vainoja ja Andrus Vabaorg Lääne-Virumaalt.
Seebikarbiralli eesmärgiks polnud maksimaalse kiiruse saavutamine. Võistlusel hinnati autode ehitamisel kasutatud huvitavaid lahendusi, fantaasiarikkust ja loomingulisust.
100 meetri paigalstardist võitis masin nimega Belarus, aeg 21.92, järgnesid Vinni Punn (21.94) ja Välgunool – Hiireke ( 21.96). Võistluse maksimumkiiruse sai masin nimega Tornaado A, mis võttis välja 32 km/h , kilomeetri jagu vähem arendasid kiirust Kolhoosielu edendajad ja Rakett. Eripreemia pälvisid kõige väiksemate ratastega K-Rait, suurimate ratastega Tornaado, Välgunool- Hiireke ainukese naispiloodiga ning GAZ51 kui kolhoosielu edendaja.
Anti Ronk
Foto Hille Pakkanen
Täna lõpeb Rakveres kaks päeva kestev vabaühenduste suvekool, kus kõneldakse muuhulgas teemal – kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.
“Vabaühenduste aitamine oma inimeste erialaste oskustega on üks paremaid viise, kuidas ettevõtted saavad ühiskonnaprobleemide lahendamisse panustada,” ütles suvekooli korraldava vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar. Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.
Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.
Käesoleva aasta 1. septembril toimub Rakveres seebikarbiralli, kus iseehitatud mootorita vähemalt kolmerattalised sõidukid võtavad omavahel mõõtu. Sõidukid peavad olema võimelised kaldteel liikuma ning neil peavad kindlasti olema nii töötav juhtimisseade (rool, lenks) kui ka toimivad pidurid.
Võistlused toimuvad 1. septembril 2011 Rakveres Tõusu teel, algusega kell 17. Laskumine toimub Vallikraavi tee suunal. Võistlusala on piiratud lindiga. Palutakse nii võistlejatel kui pealtvaatajatel järgida korraldajate juhtnööre.
Rakveres toimuval seebikarbirallil pole osavõtjate arv piiratud. Ühe sõidukiga võib sõita mitu inimest kui „seebikarbi” tehniline seisukord seda võimaldab. Iga osavõtja peab kandma kiivrit. Enne laskumisele lubamist läbib sõiduvahend turvakontrolli.
Seebikarbiralli eesmärgiks pole maksimaalne kiirus – võitjaks ei pruugi tulla sõiduvahend, mis läbis kõige kiiremini teelõigu stardist finisisse. Võistlustel hinnatakse autode ehitamisel kasutatud huvitavaid lahendusi, fantaasiarikkust ja loomingulisust. Vinni-Pajusti Gümnaasiumi koolmeistri Mart Pitsneri sõnul on kogu „seebikarbinduse” mõte anda meie üsna rahavaesel ajal isadele-poegadele võimalus midagi huvitavat üheskoos meisterdada. „Seebikarpe saab teha peaaegu kõigest – ka vana plekkvann läheb selle tegevuse juures „kaubaks” ning lisaks käelisele tegevusele arendab see ka loomingulisust. Hea on ka see, et seebikarpe saab meisterdada-arendada ka kooli tööõpetuse tundides,” lisas Pitsner.
Kontsert “Ring” Rakvere Kolmainu kirikus 28. augustil kell 16.
Rahvakalendris on rütm ja rituaalid, mis toetavad inimest saamaks võimalikult hästi läbi enda ja ümbritsevaga. Kirikukalendris on oma rütm. Aegade jooksul on on need kaks teineteisele lähenenud, sarnasemaks muutunud.
Kui inimene saab rituaalide kaudu kindlustunde, siis ta teab, kes ta on ja miks ta on. Laul ja pillimäng on samuti rituaalid enda sisemaailma korrastamiseks.
Kadrina Kadrid laulavad rahvapäraseid koraaliviise ja Kungla mängib sekka ilmalikumaid meloodiaid. Erinevad pooled täiendavad teineteist.
Tasuta!
Sel reedel ja laupäeval, 26.-27. augustil Rakveres toimuvas vabaühenduste suvekoolis õpitakse, kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.
“Vabaühenduste aitamine oma inimeste erialaste oskustega on üks paremaid viise, kuidas ettevõtted saavad ühiskonnaprobleemide lahendamisse panustada,” ütles suvekooli korraldava vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar.
Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.
Suvekoolis ettekande pidav Eesti Energia personalidirektor Riina Varts märkis, et oma töötajatele vabaühenduste aitamisvõimaluste loomine on kasulik ka ettevõttele.
“Tööandja toetatud heategu tuleb talle ringiga tagasi, sest arenguvõimaluse saanud töötaja on motiveeritud ja pühendunud ning panustab hiljem tulemuslikumalt,” sõnas mullu aasta vabatahtlikuks valitud Varts, tuues näiteks vabatahtlike Eesti Energia töötajate osalemise noorte ettevõtlikkust arendavas Entrumi projektis.
Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele, nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.
Reede pärastlõunal suunduvad suvekoolist osavõtjad Rakvere ettevõtetesse, näiteks Rakvere lihakombinaati, Virumaa Teataja toimetusse ja ettevõtjate klubisse Wesenberg, kus püütakse harjutusena luua võõrustavale organisatsioonile sobivat vabatahtliku tegevuse kava. Samuti leiab aset Eestis uuenduslik “Julge küsida” sessioon, kus suvekoolis osalejad aitavad üksteisel lahendada oma olulisi probleeme, jagades selleks oma kogemusi, nõuandeid ja ideid või pakkudes end ise appi.
Suvekooli programmi leiab www.ngo.ee/suvekool, soovijatel on seal veel võimalik ka end suvekoolis osalemiseks kirja panna. 13. korda toimuv EMSL-i suvekool on siinne pikima traditsiooniga ja
olulisemaid vabaühenduste koolitusi ja suviseid kohtumisi. Seekordset suvekooli toetab rahaga Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
2011. aasta on ka Euroopa Liidu vabatahtliku tegevuse aasta.
Homme, 25. augustil kell 17 tähistab Rakvere luuleklubi Eos Rakvere teatri kohvikus ja rahvamajas oma 25. aasta juubelit.
Pärast lühikes põiget luuleklubi ajaloosse, tunnustatakse kevadise luulevõistluse “Sahtliluuletus 2011” parimaid. Seejärel loeb oma luulet Eos ning pärast seda saavad oma luuletuste ja lauludega ette astuda kõik, kes soovivad.
Üritus on tasuta ja sinna on oodatud kõik huvilised!
Luuleklubi EOS taassündis 1986. aasta kevadel Rakveres pärast ülevirumaalise luulekonkursi korraldamist. Klubi nimi on saadud Vana-Kreeka koidujumalannalt Eos. Seda ajaloolist nime on Rakvere luuleklubi esimest korda kandnud juba 1930ndatel aastatel.
Luuleklubi käib koos iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 16 Rakvere rahvamajas, kus mõnusas seltskonnas loetakse üksteise luulet, räägitakse kultuurist, luulest ja luuletamisest. Mõnikord tehakse ka luulelavastusi. Kel soovi, saab luuleklubi külla kutsuda.
Laupäeval, 27. augustil saab nautida veel viimaseid suvepäevi ja matkata RMK eestvõttel Pärispea poolsaare otsas ning Hara lahe rannikul. Käiakse ka Eesti mandriosa põhjapoolseimas tipus – pikalt merre sirutuval Purekkari neemel.
Kogunemine RMK Purekkari telkimisala parklas kell 12.30. Nagu teistelegi RMK üritustele toob huvilisi ka seekord Rakverest kohale Lahemaa metsabuss. Buss väljub Rakverest Aqua spaa parklast kell 11.
Sõitjatele tutvustab tee äärde jäävaid Lahemaa vaatamisväärsusi giid Evi Aluoja, käiakse ka Kasispea külas asuva Jaani-Tooma suurkivi juures.
Pärispea poolsaare retke juhendab kohalike matkaradade tegija ja sealse looduse hea tundja Linda Metsaorg. Retk kestab umbes 3-3,5 tundi ja selle pikkus on olenevalt ilmast 3-5 km. Ees ootavad meri, rannataimed ja merelinnud ning tohutu hulk suuri ja väikesi rändkive.
Lõpuks pakutakse telkimisalal lõkke ääres taimeteed, piknikutoidu võtab igaüks vastavalt isule ise kaasa.
Tagasi Rakverre väljub metsabuss orinteerivalt kell 16. Tagasi sõidetakse piki poolsaare teist serva, kus näeb nii kaunist rannamaastikku kui Nõukogude sõjaväe militaarset pärandit.
Kuna 27. augustil on ka muinastulede öö, siis oma sõidukiga tulijad saavad jääda omal käel aega viitma ja rannal muinastulede süttimist ootama.
Lisainfo: tel 676 7010, e-posti aadressil oandu.looduskeskus@rmk.ee-
27. augustil korraldab SA Erametsakeskus Lääne-Virumaa loodushuvilistele inimestele metsatulekahjuteemalise ekskursiooni.
Lääne-Virumaal põleb tihti ja palju metsa. Seekord keskendutaksegi küsimustele, miks ja kuidas. Ekskursioon algab Rakverest ning kulgeb läbi Lääne-Virumaa paikadesse nagu Väike-Maarja ja Emumägi.
27. augustil saab vastused küsimustele:
• Kas ja kuidas muutub metsa ökosüsteem pärast tulekahju?
• Kes on tulekahjude tekitajaks ja mis on tulekahju hind?
• Milline näeb välja põlenud mets/raba hiljem?
• Millised taimed jäävad ellu pärast tulekahju. Aga seened?
Kohtumispaigad: Rakveres kell 11 (AQVA hotelli ja spaa parklas); Väike-Maarja depoo juures kell 11.30. Metsa minnakse üheskoos bussiga. Lõuna organiseerivad päeva korraldajad. Üritus on tasuta.
Vajalik eelregistreerimine meiliaadressil pille.aasamets@eramets.ee või telefonil 683 6051. Rohkem infot: www.eramets.ee/life.
Nädalavahetusel külastasid Naiskodukaitse Tartu ja Viru ringkonda Vantaa reservväelased. Traditsioonisel augustikuisel külaskäigul tutvuti Eesti riigikaitsesüsteemiga ja korraldati traditsioonilised laskveõistlused naiskodukaitsjate ja Vantaa reservväelaste liidu liikmete vahel, mille võit tuli viimaks naiskodukaitsjatele.
Oma külaskäiku Eestisse alustasid soomlased Tartu malevast, kus Janar Saarniit andis külalistele loengu “Ülevaade täpsuslaskuri ja snaipri väljaõppest ja relvastusest”, peale mida suunduti KVÜÕA simulastioonikeskusesse. Pärastlõunal toimusid Unikülas traditsioonilised laskevõistlused Vantaa reservväelaste liidu liikmete ja naiskodukaitsjate vahel, mille võit sedakorda tuli eestlastele.
Võistlus toimus automaadist AK4. Võistkonna moodustasid kolm naiskodukaitsjat ja kolm kaitseliitlast. Soome esinduse moodustasid Vantaa reservväelaste liidu kolm mees- ja naisliiget. Naiskodukaitsjaid esindasid Eva Nessler, Ulvi Karu ja Kristel Kitsing. Kaitseliitlastest läks arvestusse Ain Ehari, Aivo Näki ja Kalev Koppeli tulemused.
Individuaalarvestuses oli naistest parim Eva Nessler, teiseks tuli Terhi Anttila ja kolmanda koha võiltes välja Ulvi Karu. Meestest oli parim Ain Ehari, teise koha saavutas Aivo Näkk ja kolmandaks tuli Juha Ylinen. Loe edasi: Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika
Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste lIidu (EMSL) XIII suvekool vaatab lähemalt ettevõtete vabatahtlikku tegevust 26. – 27. augustil Rakveres. Aga juba täna võib registreeruda aadressil www.ngo.ee/suvekool.
Tähelepanu all on küsimus: kuidas leida ärisektorist professionaalset vabatahtlikku ja hoida teda oma vabaühenduses pikka aega?Suvekoolis vaadatakse vabatahtlikkuse aastale kohaselt otsa uutmoodi armukolmnurgale: vabatahtlikke kaasavatele vabaühendustele, vabatahtlikele ja äriettevõtetele. Täpsemaks teemaks on pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda peamiselt äriettevõtetest tulevate vabatahtlike näitel (ingliskeelne mõiste corporate volunteering).
Suvekooli keskmes on professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda äriettevõtete näitel. Suvekool on nendele, keda huvitavad küsimused:
– Kuidas äriettevõttes vabatahtlikkuse ideed tutvustada?
– Kuidas luua nii äriettevõtte kui MTÜ jaoks kasulik pikaajaline partnerlussuhe?
– Kuidas professionaalsete pikaajaliste vabatahtlike silma (taas) särama panna?
– Kuidas vabatahtlikke tänada ja tunnustada?
Küsimused saavad vastuse erinevates töötubades, aruteludes, praktilistes harjutustes, kindlasti ka meeleolukas ja heas õhkkonnas, mille poolest EMSLi suvekoolil on juba kolmeteistkümneaastane kogemus.
Ettevõtete vabatahtlik tegevus on nende töötajate aja, oskuste ja energia panustamine vabatahtlikku tegevusse vabaühendustes, ingliskeelse mõistena tuntud kui “corporate volunteering”. Kahe päeva jooksul suvekoolis vaatame just professionaalset ja pikaajalist vabatahtlikku tegevust. Kuidas vabaühendus võiks äriettevõttele teha vabatahtlikuks olemise kutse, millest ei saa keelduda; millised on pikaajalise koostöösuhte alused; mida nii vabatahtlik kui vabatahtliku juhendaja võivad sellest õppida, sellest suvekoolis juttu tulebki.
Rakvere teatri 72. hooaja lõpetas suvelavastuse „Noor Eesti“ viimane etendus, mis tõi Rahvaaeda üle nelja ja poole tuhande vaataja. Rakvere Teater tänab kõiki, kellega koos möödunud hooaeg tehtud sai – vaatajaid, kaasamõtlejaid, toetajaid ja kritiseerijaid.
Lõppenud hooajal andis Rakvere teater 342 etendust, nende hulgas oli ka üheksa uuslavastust. Külalisetendusi anti 125 korral. Oma repertuaari näitas teater ligi 62
000 vaatajale. Lisaks etendustele pakkus teater lõppenud hooajal oma külalistele erinevaid näitusi ja tutvustas teatrit sarja “Rakvere Teater esitleb” kaudu. Rakvere teatri egiidi all sündisid Jazzuklubi ja Pangamaja kontserdid ja kohvikuüritused, Tallinn 2011 raames loodi uus etenduskunstide festival POT.
Kuigi teatri hooaeg on lõppenud kestab Rakvere Teatri näitlejate, lavastajate ja kirjutajate teatrihooaeg edasi. Silm soovitatakse peal hoida Uhtjärvel ja Kukruse Polaarmõisal, Tartul ja Vargamäel, Kõrveaia talul ja Jäneda Pullitallil. Jätkub teatrikino, mis pakub huvilistele filmiprogrammi läbi suve, samuti ootab külastajaid kohvikuterrass. Teatrikohvikust ja Piletimaailmast saab juba suvekuudel soetada algava hooaja pileteid. Viimastel soovitatakse silm peal hoida, sest osa etendusi on juba välja müüdud.
Uue hooaja kaardid avanevad täielikult 2. septembri avapeol, kuid juba on teada, et uus hooaeg toob endaga kaasa laste – ja noortelavastusi, eksperimendi Kolakambris, eesti klassiku väikseses saalis, vene klassiku seniavastamata mängupaigas ja romantilise armastusloo suures saalis. Põnevaid koostöid lubab teater uuel hooajal teha Viljandi, Jõhvi ja Inglismaa suunal.
Otseloomulikult ei puudunud laupäeval Rakveres toimunud võimsalt Punk Laulupeolt ka kylauudis.ee esindaja. Otsige fotogaleriist üles iseennast, oma sõbrad või tuttavad!
Peatselt tulekul intervjuu peo peakorraldaja Üllar Saaremäega!
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves osaleb Eestimaa XIII suvemängude avatseremoonial, mis toimub reedel, 8. juuli kell 20 Rakvere ordulinnuses.
8.-10. juulini toimuvad Eestimaa XIII suvemängud toovad Rakverre ja tema naabervaldadesse kokku üle 4000 sportlase kõikidest maakondadest. Kolme päeva jooksul võisteldakse 26 spordialal, välja antakse ligi 400 komplekti medaleid.
Eestimaa XIII suvemängudel osalejate registreerimine kestab kuni 30. juunini. Spordisündmuse tarbeks on Eestimaa spordiliit Jõud täiendanud veebikeskkonda http://www.joud.ee. Sellelt aadressilt leiab kogu vajaliku info ning on võimalik veebipõhiselt registreerida. Keskkond täieneb pidevalt ja kõik info, mis on oluline eeskätt osavõtjatele, aga ka kaasaelajatele, on saadaval antud internetiaadressil.
Suvemängude lõpetamine toimub pühapäeval, 10. juulil kell 16 Rakvere spordihallis. Eestimaa XIII suvemängud korraldab Eestimaa spordiliit Jõud koostöös Rakvere linnavalitsuse, Rakvere spordikeskuse ja Lääne-Virumaa spordiliiduga.
Eestimaa XIII suvemängud toimuvad EOKi egiidi all.
Helen Mast, EMSL Jõud peaspetsialist, tel 529 9432, 662 2650
Üllar Saaremäe ja Pille-Riin Purje eelmisel Punk Laulupeol, kui lavalt kõlas parjasti laul "Pille-Riin". Foto: kultuuriveski.ee
Tänavuste Rakvere linna päevade peamised suursündmused on Eesti esimene ööjooks täna, 10. juunil ning punk laulupidu “Anarchy in the E.U!” 11. juunil. Neile lisandub veel arvukalt linna päevadel traditsiooniks saanud üritusi ning Rakvere teatri suvelavastuse “Noor Eesti” esimesed kaks etendust.
Linnapäevad said alguse täna, 10. juuni ennelõunal kell 10, mil Lääne-Virumaa keskraamatukogus avati Punk Punkt. See, kes on laenatud raamatu tagastada unustanud, pääseb viivisetrahvist juhul, kui ta toob raamatu tagasi ja on ise punk – kas välimuselt või siis näiteks loeb ette mõne punkluuletuse.
Samal ajal kogunesid spordihalli juurde invasportlased oma spordipäeva pidama. “Sport Contra Puue” kavas on virgutusvõimlemine, vigursõit ratastoolidega ja mitmed teised spordialad, samuti Puuetega Inimeste Koja taidlejate kontsert.
Spordihuviliste jaoks jagub võimalusi veelgi – laupäeval kell 11 võib valida, kas jälgida kunstmurustaadionil linnapäevade jalgpalliturniiri või hoopis tenniseväljakul linnapäevade tenniseturniiri. Või minna spordikompleksi taha tiigi äärde, sest seal püütakse jälle kala – toimub võistlus “Rakvere Koger 2011”. Pühapäeval omakorda pakub vaatemängu Strongman Grand Prix karikasarja II etapp: kell 15-18 katsuvad spordihalli juures jõudu 12 Eesti tugevamat professionaalset rammumeest.
Kauplemine, kultuur ja ajalugu
Mõistagi tegutseb Pikas tänavas traditsiooniline laat laupäeval ja pühapäeval, 11. ja 12. juunil. Selle üks stardipauke on juba viiendat korda toimuv põnnide paraad. Kuna on punk laulupeo päev, siis pole üldse ime, kui ka põnnid on vastavalt ehitud.
Kauplemise kõrval on laada seekordseks eripäraks kirikuparki koondunud tegevused. Rohkesti on võimalusi oma kätega kohapeal valmistada meelepäraseid esemeid. Lisaks laste töötubadele saavad ka täiskasvanud kaasa lüüa. Esmakordselt on väljas vabaõhusepikoda, kus voolitakse metalli ja igaüks saab vermida Rakvere mündi. Kohalikud kunstnikud on lubanud tulla oma taieseid näitama ja samas uusi looma. Huvilised saavad endilegi pintslid kätte haarata.
Kultuurivürtsi pakutakse laadalistele endiselt Virumaa Teataja hoovis Pikas tänavas – kummalgi laadapäeval on alates kella 10st hommikul iga poole tunni tagant keegi uus esineja laval. Näeme ja kuuleme peamiselt rahvamuusikat ja -tantsu Eestist, mujalt Euroopast ja idamaadestki, ent üles astub ka Virumaa Noorteorkestrer ning puhkpilliorkestrid Tapalt, Uhtnast ja Rakverest.
Hoopis akadeemilisem kultuuriprogramm saab aga huvilistele osaks Kolmainu kirikus – näiteks veel mõni tund enne suurt punki annab kontserdi kammerkoor Solare. Kontsert algab laupäeval, 11. juunil kell 14. Kõlab eeskätt romantismiajastu muusika, lisaks kuuleme muusikat Arvo Pärdilt ning Veljo Tormise tsüklit “Ingerimaa õhtud”.
10. ja 11. juunil jätkub ka Rakvere linnuses tegevust, mis on mõistagi keskajahõnguline – müntide valmistamisest ravitseja ja bordelli külastamiseni. Lisaks päevasele ajale kella 11-19 pakutakse seal õhtust programmi, mis algab kell 20 kahuripauguga. Toimub vibuturniir, alkeemiaetendus ja kõhutantsuetendus.
Nagu alati, nii ka nüüd saavad linnapäevalised teha ekskursioone nii linnas kui ka päästjate juures.
Peaüritused: jooks, punk ja teater
Reede, 10. juunil õhtul kell 21.30 antakse keskväljakul ühisstart Aqva Spa Ööjooksu kõikidele distantsidele. Sõltumata distantsist on kõigil finiš spordihalli ees Kastani puiesteel. Lastele on eraldi mõeldu mõmmijooksud spordihalli vahetus läheduses. Ööjooks paistab muu hulgas silma selle poolest, et ta haarab enda alla pea kogu Rakvere territooriumi – pikim distants on 21 kilomeetrine poolmaraton, millel osalejad teevad sisuliselt kogu linnale tiiru peale. Võimalik on osaleda ka 10 kilomeetri jooksus. Lühim, viiekilomeetrine distants aga on mõeldud pungijooksuks ning mõistagi on sinna oodatud punklaulupeolised. Sellel rajal ei peagi tegelikult jooksma, vaid võib teha ka kepikõndi või lihtsalt jalutada ning nautida ilusaid vaateid, mis “juhuslikult” teele ette jäävad.
Päris “pungirada” aga täitub ligi 2000 koorilauljaga laupäeval, 11. juunil kell 18. Kogu punk laulupeo vägi liigub Vabaduse platsilt kesklinna kaudu Vallimäele – lauljad ees ja publik järel. Kes linna päevade melust liialt ära väsinud ei ole, jõuab Vallimäele ka. Vallimäel läheb peoks lahti kell 20 – publik kuuleb koorilauluks seatud punki eesti, vene, inglise, soome ja saksa keeles. Sekka on torgatud üllatusi. Kui aga koorid on lavalt lahkunud, tuleb Soome legend Pelle Miljoona ja paneb peole väärikalt punk(t)i.
Neil kahel peaüritusel on ka oma meened olemas. Neid saab endale hankida Rakvere turismiinfokeskusest (Laada 14).
Linna sünnipäevamelule loob omamoodi raamistiku Rakvere teatri suveetendus “Noor Eesti”. Juba reede hommikul kella 10st on raamatukogus näitus „Nooreestlased – Jeunesse oblige“. Kell 21.30 algab rahvaaias esietendus, mille järel kutsub Noor Eesti teatri väikesesse majja pidutsema – see on LEYAL NYTE värske Rakvere muusika ja külalistega. “Noor Eesti” teine etendus pühapäeval, 12. juunil kell 21 lõpetab seekordsete Rakvere linna päevade kava.
Liiklust mõjutavad ööjooks, põnnide paraad ja laulupeorongkäik
Rakveres ja linna sissesõiduteedel pole linnapäevade aegu teesulgusid ette näha. Küll aga tuleb arvestada liikluspiirangutega linna sees reede õhtul ööjooksu ajal ning kahel korral laupäeval – hommikul kell 10-11 põnnide paraadi ajal ning õhtul kella 18-19, kui toimub Punk Laulupeo rongkäik.
Kuna eriti just punk laulupeole tulijate hulk võib olla väga suur, siis neil, kes tulevad Rakverre oma autoga, soovitavad korraldajad teha seda piisava ajavaruga, et leida linnas sobiv parkimiskoht ning jõuda õigeks ajaks soovitud üritusele. Arvestada tuleb sellega, et parkimisolud Vallimäel peopaiga lähiümbruses on väga ahtad. Seetõttu pole mõtet üritada sõita “väravasse”, vaid tuleb leida autole koht pigem südalinnas või ka näiteks raudteejaama lähistel.
Linnavalitsusel on ühtlasi politseiga kokkulepe, et juhul, kui mõni auto on pargitud parkimiskeelu alale või sellisel viisil, et ta liiklust häirib, siis auto teisaldatakse linnavalitsuse hoovi Tallinna 5. Seega on linnavalitsuse hoov laupäeval “reserveeritud” teisaldatavatele sõidukitele.
Laupäeval, 21. mail pidutses Rakvere teater koos oma publikuga 71. sisehooaja lõpu ja suvehooaja alguse puhul. Rahvaaia terrassil toimunud peo taustale jäi sümboolselt teatrimaja oma selle hooaja kaheksa uuslavastusega, läbi põliste pargipuude võisid pidulised näha suvise „Noor Eesti“ valmivat mängupaika.
Õhtu kulminatsiooniks oli publikupreemiate ja teatriordenite jagamine: vaatajad tunnustasid teatritegijaid ja teater omakorda tänas neid, kes hooaja jooksul kõige loomingulisemalt teatriga koostööd tegid.
Teatri tänusõnad kuulusid parimale vaatajale, teatritruuduse ordeni kavalerile Enn Õunpuule, parimale koostööpartnerile Põhjakeskusele ja parimale võõrustajale Sadala Rahvamajale.
Publiku lemmikuteks valisid ligi tuhat hääletanud teatrikülastajat Ülle Lichtfeldi ja Üllar Saaremäe. Parima lavastuse tiitli pälvis Andres Noormetsa-August Kitzbergi „Tuulte pöörises“. Publiku lemmikuid premeeris Vihula mõis.
Parima meesosatäitja ja ühtlasi peanäitejuhi Üllar Saaremäe leedukeelse tervituse ooperi „Attila“ proovidelt Vilniusest edastasid õhtu juhid Toomas Suuman ja Anneli Rahkema. Vastne parima naisnäitleja preemia laureaat astus aga publiku ette juba järgmises rollis – Marie Underina Rakvere Teatri suvelavastuses „Noor Eesti“. Nimelt müüdi heategevuslikul oksjonil teatrijuhi ametikoha ja muu väärtusliku kõrval maha Marie Underi suudlus.
21. mail Tallinna Loomaaias toimunud suurperepäeval kuulutati välja „Aasta Suurpere“ aunimi, mille pälvis viielapseline perekond Mäe Lääne-Virumaalt. Tiitli saanud perekonda tunnustas BIGBANK 1000 euroga.
„Aasta Suurpere“ konkursi patrooni Elle Kulli sõnul võiks perekond Mäe aktiivsus spordivallas ning ühtehoidmine olla paljudele eeskujuks.
Rael ja Riho Mäe peres kasvavad Kärt (22), Siim (21), Epp (19), Tuule Sireli (14) ning Mattias (9). Pereisa Riho on Rakvere Ametikoolis puidu- ja sepatööde kutseõpetaja ning Rakvere Põhikooli ja Rakvere Gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja. Samuti veab ta Tudu Põhikoolis maadlusringi. Pereema Rael töötab Tudu Põhikoolis aednikuna.
Kokku esitati „Aasta Suurpere“ konkursile 18 kandidaati kõigist Eestimaa paigust.
„Aasta Suurpere“ on tiitel, mis omistatakse ühtsele, töökale ning eeskujulikule Eesti perele, kus kasvab vähemalt neli last. Aunimetuse eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa tegusaid suuri perekondi ning tuua neid ühiskonnas eeskujuks. Ettepanekuid „Aasta Suurpere“ aunimetuse saamiseks saavad teha pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.
Suurperepäeva ning aunimetuse „Aasta Suurpere“ algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK AS.
Pühapäeval esitlesid rakverlase Neeme Plutuse (8. veebruar 1972-5. märts 2009) sõbrad ja loomekaaslased Rakveres Hagari kohvikus tema teist CD-plaati “Majakas” ja koondluulekogu “Päikesepistesonaat.”
Esitlusel kõlas valik laule uuelt plaadilt. Neid esitasid solistidena Bonzo, Sven Randoja, Ahti Bachblum, Sergei Klaasen ja Heiki Kübar. Pillimeestena olid kaastegevad Peep Pihlak, Tiit Korsar, Remi Nukke ja Vallo Vildak. Kammerkoor Solare laulis Neeme Plutuse ja Jaanus Nurmoja kahasse sündinud laulu “Looda ja armasta”. Samuti tuli esiettekandele Nurmoja poolt Plutuse tekstile loodud laul “Rahu”, mida esitas Ahti Bachblum.
Neeme Plutuse luulet kandsid ette luuleklubi Eos liikmed Katrin Vaarik, Ella Kraav, Enn Parve, Elina Kononenko ja Anneli Kononenko ning Neeme sõbrad Rene Leiner, Jaanus Nurmoja ja Peep Pihlak. Luuletusi “Eoseid on igal pool Eestis” esitas põnevalt kammerkoor Solare.
Neeme Plutus sai poeedina Rakveres tuntuks 1990ndate keskpaigas, kui tema loomingut hakkas ilmuma ajalehes Virumaa Teataja. Samal ajal asus ta ka lauljana tuntust koguma ning alates 2002. aastast salvestas ta järjekindlalt stuudios oma muusikat. Peaaegu kõikidele oma lauludele oli Neeme kirjutanud nii sõnad kui ka teksti. Raadiojaamades on viimastel aastatel kõlanud kõige enam bossa nova rütmis “Tuldud tee”tema esimeselt autoriplaadilt “Lumm ja luul”.
Kui muusikutest sõbrad viisid lõpule CD-plaadi “Majakas” välja andmise – kõik lood oli Neeme jõudnud stuudios linti laulda – , siis luuleklubi Eos publitseeris omakorda koondluulekogu Neeme parimate luuletustega. Pealkirja “Päikesepistesonaat” oli mees juba ise jõudnud välja valida. Raamatu toimetas Meelis Lainvoo ning suurepärane kaanekujundus pärineb Hispaania – Neeme lemmikriigi – kunstnikult Daniel Torrentilt.
Neeme Plutuse sõbrad-loomekaaslased pärast pühapäevast kontserti Rakveres. Foto: Merle Leiner
Plutuse luules kohtab nii romantilise unistaja uitmõtteid kui ka naljatlevaid sürrealistlikke kujutelmi, galaktikates rändamist ja räiget maapealsust. Muusikasse on põimitud õrn-tundeline bossa nova ja karmima kõlaga rokk.
Sõbrad ja tuttavad on Neemet iseloomustanud kui vastuvoolu ujujat, kes ei soovinud olla keegi teine või tingimata kellegi moodi ja trendides kinni, vaid kes lõi ja esitas just seda, mis talle meeldis ja midagi pakkus.
Nii plaati kui ka raamatut saab igaüks koju tellida hinnaga á 12 eurot (Hind sisaldab postikulu). Tellimissoovist teatage meiliaadressil elinaallas@gmail.com. Raamat on juba müügil ka Rakvere turuplatsil asuvas Matsoni raamatupoes (endine Tammeri raamatupood).
Kogu raamatu ja plaadi müügist saadav tulu läheb 100 protsenti peagi nelja-aastaseks saava varakult isata jäänud Neeme tütrele Maarjale.
Rahvatantsuansambel Tarvanpää ühendab üle-eestilise talgupäeva oma 65. juubeli tähistamisega, korraldades päev läbi kestvad tantsutalgud.
Tarvanpää tantsutalgud Eesti rahvuskultuuri hüvanguks ehk Tarvanpää Tantsu Pidu toimub 7. mail Rakvere Teatris. Talgud on tegelikult kestnud läbi kuuekümne viie aasta vähemasti kolmel päeval nädalas, rahvatantsu ja rahvamuusikat edendades, Eesti asja ajades nii, et Rakvere linnas ja lähiümbruses on raske leida peret, kes poleks mingil kombel seotud Tarvanpääga.
Talgutööd 7. mail: kell 10 osaliste proovid; kell 12 peaproov; kell 14 talgusupp; kell 16 võetakse vastu õnnitlusi; kell 17 toimub pildistamine Rahvaaias; kell 18 algab juubelikontsert teatri suures saalis (piletitega) ja kell 20 talgusimman Rahvamajas.
Talgutele tuleb kaasa võtta isamaaalised aated, rahvarõivad, hää tuju ning nobe tantsujalg. Osalistel pole loomulikult midagi ka kiidusõnade ja õnnitluste vastu. Tantsijaid on talgutel kokku 160: noorim on sündinud 2007. aastal ja vanim 1942. Tarvanpää kunstiline juht Maie Orav tähistab selle peoga aga oma 70. juubelit.
Pealtvaatajad saavad hingekosutuseks kogeda ilusat Eesti asja ja tasemel rahvatantsu. Teistelt talgutelt tantsutalgu kontserdile tulijad saavad kena ja emotsionaalse talgupäeva lõpetuse.
Rahvatantsuansambel Tarvanpää loodi 1946. aastal ETKVL KIT-i Rakvere klubis, esimene tantsuõpetaja oli Leonide Viires. Aastatel 1959-1968 oli nais- ja segarühma tantsuõpetajaks Ellen Urbus. Aastal 1968 alustas tantsuõpetajana tööd Maie Orav, kes on tänaseni tantsuansambli kunstiline juht. 1969. aastal omistati kollektiivile rahvatantsuansambli nimetus, pärisnimeks sai muinaseestlaste linnuse Tarvanpää nimi.
Tarvanpää on ellu kutsunud Eesti jaoks olulisi pidusid. Nii möödub tänavu 25 aastat Eesti esimesest rahvusvahelisest folkloorifestivalist “Viru Säru”. Viimaste aastate suursündmused on olnud aga Meeste Tantsupeod, mis on mõlemal korral tunnustatud Eestis aastasündmusteks rahvuskultuuri vallas.
RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav ainulaadne kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Harju-, Lääne- ning Lääne-Virumaale. Muusikat teeb UMA, luulet loeb Guido Kangur ning metsandusajaloost pajatab loodusemees Hendrik Relve.
Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.
Maikuu kontserdid on pühendatud kaasajale ning neil astub üles muusikaline kooslus UMA ehk Aleksei Saks ja Robert Jürjendal. Muusikute kava koosneb enda kirjutatud paladest, mida iseloomustab klassikaline vormistus, nordic ambient atmosfäär ning free- ja jazzimprovisatsioonid. Aleksei Saks esineb trompetil ja väga harva kasutataval corno da caccia’l ning Robert Jürjendal kitarril, kasutades live-elektroonikat.
Pajatusi metsast ning metsandusest tänapäeval jagab armastatud loodusemees Hendrik Relve, Janek Mäggi luulet esitab Guido Kangur.
United Doorbells Orchestra. Foto: Aarne Mäe6. mail kl 22.00 toimub Rakvere Teatrikohvikus pühenduskontsert “Texas Radio and The Big Beat” Ameerika ühendriikides 1965. aastal tegutsemist alustanud kultusbändi The Doorsi auks.
The Doors jõudis tegutseda kuus aastat, enne kui teispoolsus ansambli juhtfiguuri, laulja Jim Morrisoni enda juurde kutsus. Selle ajaga jõudis The Doors välja anda 6 stuudioalbumit, millest kuulsaim on ehk viimane L.A. Womani nime kandev album, mis ilmus kaks kuud enne Jim Morrisoni surma 1971 aastal. Hiljem on avaldatud ka Jim Morrisoni luuleplaat ja ka teiste lauljate esituses The Doorsi loomingut. 1991 aastal tegi Oliver Stone legendaarsest bändist filmigi, kus ansambli lauljat Jim Morrisoni mängis Val Kilmer.
“Tänavu 3. juulil möödub 40 aastat legendaarse The Doorsi ninamehe Jim Morrisoni surmast. Sellest ajendatuna on plaanis üle Eesti The Doorsi loomingule pühendatud kontserte anda”. Nii heliliselt kui ka lavaliselt üritame edasi anda The Doorsi vaimsust nagu see oli 40 aastat tagasi”, lisas Taavi Peterson, kes on esitanud sooloartistina The Doorsi loomingut juba aastaid.
2007. aastal Eesti otsib superstaari saates tuule tiibadesse saanud laulja Taavi Peterson on musitseerinud Rein Rannapiga ja üles astunud paljudes Eesti kontsertpaikades, kuid Rakvere Teatrikohvikus pole mees varem üles astunud.
Rakvere Teatrikohvikus hõljub 6. mai õhtul Jim Morrisoni vaim ja kõlavad ansambli The Doorsi repertuaari parimad palad. “Texas Radio and The Big Beat” pühenduskontserdi kooseisus astuvad teatrikohvikus üles: Jim Morrison – Taavi Peterson, Robby Krieger – Jürgen Kütner, Ray Manzarek – Taaniel Pogga ja John Densmore – Ott Adamson.
Hõljuvat soojendust The Doorsi pühenduskontserdile pakub unikaalne United Doorbells Orchestra, kes on teada olevat ainuke bänd maailmas, kes kasutab heliloomingus uksekellasid.
Esmaspäevast, 25. aprillist kuni reedeni, 29. aprillini korraldab Erametsakeskus erametsaomanikele koolitused „Kaitstavate metsade majandamine“.
Koolitused toimuvad:
25. aprillil Tartus Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudis (Kreutzwaldi 5, auditoorium 1B1).
26. aprillil Võrus Kubija Hotell-Loodusspaas (Männiku 43a).
27. aprillil Rakveres hotellis Wesenbergh (Tallinna 25).
28. aprillil Pärnus Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (Niidupargi tn 8//12).
29. aprillil Tallinnas Oru hotellis (Narva mnt 120B).
Koolituse orienteeruv kestus kella 10-17.
Koolitusel käsitletavad teemad:
• Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine;
• Vääriselupaik metsas. Vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimise võimalused;
• Natura 2000 toetus erametsamaale ja toetuse saamise tingimused;
• Nõuded Natura 2000 piiride määramiseks ja tähistamiseks metsas.
Koolitusel teevad ettekandeid Erametsakeskuse ja Keskkonnaameti töötajad. Koolitusest osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Infopäeva toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kõik koolitusel osaleda soovijad peavad ennast registreerima hiljemalt kaks päeva enne koolituse toimumist tel 683 6066 või aadressil evelin.huul@eramets.ee. Kohtade arv on piiratud! Lisainfo jagab Evelin Huul samadelt kontaktidelt.
Rakvere linnavalitsus ja AS Viru Õlu on sõlminud kokkuleppe, et Haljalas tegutsevad õllemeistrid pruulivad Rakvere II punklaulupeoks eriõlle, vahendab Kuulutaja. Punklaulupidu toimub Rakveres tänavu 11. juunil.
Tarbijani jõuab õlu juba selle kuu lõpus. Müüakse seda kogu Eestis.
Niinimetatud eriõlled, mis valmistatakse mõne teatud ürituse või sündmuse puhul, on nii maailmas kui ka Eestis tavalised. Näiteks villib A. Le Coq juba aastaid eriõlut Hauka laada ajaks, Sakus valmis hiljuti eriõlu korp! Vironia sünnipäevaks. Ka Haljalas on pruulitud ja villitud mitmeid eriõllesid – näiteks Tarva õlu, mille müügist laekusid iga pudeli pealt teatud sendid ka pronkstarva fondi.
Nädal enne ülestõusmispühi ehk alates tänasest kuni esmaspäevani, 15.-18. aprillini muutuvad Rakvere rahvamaja ruumid sajanditetaguseks Iisraeliks. Tegemist on lasteüritusega, mille käigus saavad mudilased teada, kust on pärit ülestõsmispühad ja miks kristlik maailm neid igal aastal tähistab.
Mõte taoline üritus korraldada tuli sellest, et tulemas on suured pühad, mida nimetatakse erinevalt: munadepühad, lihavõtted, ülestõusmispühad. Et juba nii palju erinevaid nimesid leidub, siis on tegelik tähendus kaduma läinud ja paljud ei teagi, mis pühad need siis õigupoolest on ja miks me neid tähistame.
Põnev seiklus algab “lennusõiduga” otse Iisraeli. Seigeldakse Iisraelis ringi ning vaadatakse ja osaletakse sündmustes, mis toimusid umbes 2000 aastat tagasi. Ja nagu seiklustes ikka, on ka seekord varuks üllatusi.
45 minuti jooksul räägitakse lastele lõbusalt ja mänguliselt ülestõusmispühade lugu. Üritus on tasuta ning mõeldud eelkõige lasteaialastele ning I-II klassi õpilastele. Oodatud on ka kõik lapsed koos oma vanematega.
Korraldajaks on Rakvere Karmeli kogudus. Seiklus on tasuta
Osalemiseks on vajalik eelregistreeimine tel 5615 718.
Alates 1. maist lõpetab Virumaal tegevuse Varjupaikade MTÜ loomade turvakodu, mis asus Rakvere lähistel Roodevälja külas. Ligi sajale koduta loomale otsitakse kiiresti uusi kodusid.
Eramaal tegutsenud loomade turvakodu suletakse maaomanike soovil, sest nad vajavad maad muuks otstarbeks. Varjupaikade MTÜ tänab kohalikke maaomanikke heatahtliku ning loomasõbraliku koostöö eest.
Turvakodus on praegu ligi 50 kassi ja 50 koera, kes endale kiiresti kodu otsivad. Need loomad, kes pole 1. maiks endale kodu leidnud, jagatakse viie varjupaiga vahel Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Valka ja Võrru laiali. Kuid praegu on ka kõikides teistes varjupaikades väga suur kohtade nappus.
Seetõttu palume inimestel, kes plaanivad kevadel perre lemmiklooma võtta, tõsiselt kaaluda ka mõnele varjupaigaloomale kodu andmist. See teeks õnnelikuks nii mõnegi kodu igatseva looma ja aitaks väga ruumikitsikust nii Virumaal kui ka mujal varjupaikades vähendada.
Me üritame aprilli jooksul võimalikult paljudele loomadele uued kodud leida. Selles osas on ka kõigi vabatahtlike abipakkumised igati teretulnud – nii loomadest piltide tegemisel, kuulutuste laialijagamisel kui ka muul viisil loomadele kodude otsimisel.
