Rubriik: Tallinn

Von Krahli Akadeemia kutsub huvitavale loengule

Rudra Shivananda
Von Krahli Akadeemia kutsub loengule, mille peab joogaõpetaja Rudra Shivananda teemal “Õnneliku elu võti pärast 2012. aastat”. Loeng toimub 9. mail kell 18.00 Von Krahli teatris, see on inglise keeles ja tõlge eesti keelde.

Kui Läänemaailmas on 2012. aastaga seotud ennustused keskendunud välises maailmas aset leidvatele katastroofilistele muutustele, siis India traditsioonis nähakse neid olukordi ette teistsugusest vaatenurgast. Vaade põhineb mitmete globaalsete tsüklite kokkulangevusele, mis hõlmab lühikesi, mõne tuhande aasta kuni keskmisi kolmesaja miljoni aasta pikkuseid ajajärke, ja fookuses on inimteadvuse evolutsiooniga seotud muutused.

Olenemata sellest, et 2012. aasta saab olema pöördeline ja toob endaga kaasa dramaatilisi muutuseid, on see protsess järk-järgult toimunud ja tugevnenud viimase 50 aasta jooksul ning jätkub ka pärast 2012. aastat. Võtmeküsimus on nende tsüklite põhjuste ja tagajärgede mõistmises, et oleks võimalik häälestuda ja seada oma elu selliselt, et need muutused toovad head ning õnn saab olema teatud määral tagatud.

Rudra Shivananda on pärit Indiast ja elab praegu Californias USA-s. Elektroonika inseneri, ärijuhtimise ja õigusteaduse taustaga 28 aastat Silicon Valleys töötanud pereisa otsustas pensionile jäädes pühendada oma elu inimkonna heaolu ja vaimse evolutsiooni edendamisele. Ta on vaimse õpetaja Yogiraj Siddhanathi õpilane, kuulub India iidsesse nath-joogide õpetusliini ning õpetab inimesi 1998. aastast alates. Loe edasi: Von Krahli Akadeemia kutsub huvitavale loengule

Von Krahli teatris toimub täna “Be The Change”

Täna, 4. mail toimub Tallinnas Von Krahli teatris Pachamama liikumisest alguse saanud sümpoosion “Be The Change”. See sümpoosion on sündinud koostööst loodusrahvaste ja läänekultuuri inimestega ning selleks, et me kõik mõistaksime, millest me õieti unistame ja kas see on see, mida tahame.

Mis on see, mida avalik meedia maailams toimuvast ei kajasta – seda nii hea kui halvas? Kus me oleme ja millised on alternatiivid?
Sümpoosion on väga mõjus protsess, mis ei jäta kedagi ükskõikseks ja aitab oluliselt enam mõista ning teadvustada põhjuseid ja tagajärgi.

Loe lähemalt siit ja sealt.

Allikas: Von Krahli Akadeemia

Rahvusvaheline tippkonverents toob Eestisse kodanikuühiskonna uuringute isa

Euroopa vabatahtlike keskuse sümpoosion „Vabatahtliku tegevuse tulevik: põhimõtted, trendid, visioonid“, mis toimub 4.-6. mail Sokos Hotel Virus, toob Tallinnasse kokku vabatahtliku tegevuse edendajaid kogu maailmast. Konverentsil esineb ka kõikjal maailmas kodanikuühiskonna uuringutega tuntust kogunud Lester Salamon (fotol) Johns Hopkinsi ülikoolist.

Sümpoosion leiab aset tänavuse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames ning püüab leida vastust küsimusele, kuhu on vabatahtlik tegevus jõudnud ja kuidas edasi minna.

Rahvusvahelise sümpoosioni projektijuht Kristel Varm Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest (VTA) leiab, et tegemist on aasta ühe oluliseima üritusega.

„Tagasihoidlik ei taha siin olla, leian, et on tõesti tegemist tippsündmusega,“ ütes Varm. „Kas te mäletate millal viimati tuli Eestisse kokku nii palju vabatahtlikkuse valdkonna praktikuid ja tippteoreetikuid?“ rõhutas ta sündmuse erakordsust.

Konverentsil teevad ettekandeid ning juhivad praktilisi töötubasid ning debatte spetsialistid mitmetest Euroopa riikidest, aga ka Kanadast ja USAst.

Üheks peaesinejaks on Lester M. Salamon USA Johns Hopkinsi ülikoolist, kelle suu läbi on kõlanud olulised kodanikuühiskonda puudutavad argumendid, mis on seljatanud riigipeasid kümnetes riikides. Salamon on muuhulgas vastanud küsimustele, millist väärtust MTÜd ja sotsiaalsed ettevõtted ühiskonnas loovad ning mida teha, et nad oma olemasolu veenvamalt tõestada saaksid.

Sümpoosionil osaleb ligi 150 vabaühenduste esindajat, aga ka inimesi avalikust ja ettevõtlussektorist üle kogu Euroopa. Eestist on üritusele registreerunud näiteks sihtasutus Archimedes ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Ürituse korraldajateks on Euroopa Vabatahtlike Keskus (www.cev.be) ning Eesti Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (www.vabatahtlikud.ee).

Euroopa vabatahtlike keskus (CEV) on üleeuroopaline vabatahtlike keskuste ja arendusasutuste võrgustik, mis ulatub kohalikul tasemel 17 000 ühenduseni. CEVi tegevust toetab Euroopa Komisjon programmi Euroopa kodanikele raames.

Grete Kõrgesaar, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, grete.korgesaar@gmail.com, tel 5648 9202.

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus: täna minnakse Ameerikasse

”Jaapanlaste ja austerlastega Ameerikasse” on Jaan Söödi ja Matsalu filmide õhtu, mi toimub Rahvusraamatukogus esmaspäeval, 2. mail kella 18-20.
Näidatakse kahte head Matsalu festivali filmi. ”Preeriakuningas: piison” ( režissöör Tsunehito Arai, Masaru Kuroki, Jaapan) ja ”Püha Helena mägi” (režissöör Jörg Daniel Hissen, Heinz Leger, Austria).
Filme tutvustab ja tõlgib festivali direktor Tiit Mesila. Laulab Jaan Sööt.

Otseülekanne www.looduseomnibuss.ee/otse

Eesti parim sommeljee on Kristjan Peäske

Kristjan Peäske tunnistati parimaks ka möödunud aastal.

Laupäeval, 30. aprillil, toimus juba üheteistkümnendat korda Meriton Grand Conference & SPA hotellis Eesti parima sommeljee 2011 finaalvõistlus Trophée G.H. MUMM, mille võitis Kristjan Peäske restoranist Leib, Resto ja Aed. Teiseks tuli Kristjan Markii restoranist Balthasar ja kolmandaks Aivar Vipper Tervis Spaast, Pärnust. Punktiarvestuse järgi tuli teiseks siiski Norra parim sommeljee ja Põhjamaade võistluste kolmas Francesco Azzarone. Eesti esindajana on
seekorne võitja Kristjan Peäske kutsustud osalema Norra ja ka Põhjamaade sommeljeede meistrivõistlustele. Samuti on Eesti esindaja kutsutud nüüd ka osalema Prantsusmaa Trophée G.H. MUMM võistlustele. Kõik see on suur tunnustus Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile ja selle liikmetele. Rahvusvahelise žürii tööd juhtis Ken Engebretsen, Norra Sommeljeede Assotsiatsiooni president. Liikmed olid Agnes Jones, Champagne G.M. Mumm´i toodete juht, Raimonds Tomsons, Läti Sommeljeede Assotsiatsiooni president, Matti Timmermann, Sommeljeede Erakooli lektor ja Urvo Ugandi, AS Liviko kvaliteetveinide tootejuht.
Ene Ojaveski

Kultuuripealinnas avati Põhuteater

Eile, 30. aprillil avati Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas Skoone bastionil NO99 Põhuteater. Rohkem kui kaks aastat ette valmistatud Põhuteatrit ümbritseb avalik ruum koos erinevate lõõgastusvõimalustega, Põhuteatris eneses astuvad viie kuu jooksul üles teatritrupid ning kunstnikud Eestist ja kogu maailmast.  

NO99 Põhuteater on põhust rajatud installatsioon, mis põhineb Ene-Liis Semperi ideel, Põhuteatri kuraatorid on Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.

NO99 Põhuteatri arhitektid on Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke.

Allikas: tallinn2011.ee

Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Evald Okas. Foto perearhiivist.

E. Okas osales eesti kunstiloos ligi 70 aastat, 1941 lõpetas ta Riigi Kõrgema Kunstikooli maalijana. Esmakordselt olid tema tööd Tallinna Kunstihoones eksponeeritud juba 1939. a. Sõjaaastail Nõukogude armeesse mobiliseerituna kuulus Okas eesti kunstnike kollektiivi Jaroslavlis. Kodumaale naasnud, tõestas ta järgnevatel aastakümnetel end temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna.
Tema looming kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites.
Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. 1960. aastail maalitud fantaasiakostüümides naisfiguurid ning võõrapäraselt saladuslikud naisetüübid Jaapanist, Prantsusmaalt ja Itaaliast näivad ka aastakümneid hiljem üha rändavat meistri maalidele, omandades uusi ilmeid.
Võimsa kunstnikuisiksusena haaras ta oma loomingus paralleelselt mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, oli erakordselt viljakas ja eksperimenteeriv. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end virtuoosse joonistajana. Okast on nimetatud ka Eesti kunsti Picassoks. Suure modernismiklassikuga ei seo teda mitte ainult üle inimvõimete ulatuv teoste hulk, vaid ka hingesugulus, mis väljendub eelkõige graafikas. Loe edasi: Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Tallinna Loomaaed teeb linna lilleliseks

14. mail toimub Tallinna Loomaaias heategevuslik sündmus Linn Lilleliseks, mille korraldajaks on MTÜ Tegusad Eesti Noored (TEN). Üritusest on osa võtma oodatud ka Teie kooli õpilased. Linn Lilleliseks toimub juba viiendat aastat ning ettevõtmise peamiseks ülesandeks on kokku tuua tava- ja erivajadustega noored, et koos loomaaeda ilusamaks teha.

2007. aastast alates on igal kevadel noored koos teinud korda üks kesklinna park. Aastal 2010 tehti esimest korda kauniks loomaaed. Tallinn pole ainus linn, mis on lilleliseks saanud. Aastal 2008 toimus sündmus ka Tartus ja Pärnus.

Linn Lilleliseks toimub laupäevasel päeval. Kohapealne tegevus toimub gruppides, mille koordinaatoriteks on juba varasemalt kogenud rühmajuhid. Õhkkonna hubasemaks muutmiseks ning rühmade ühtsemaks tegutsemiseks mängitakse alguses tutvumismänge ning seejärel tehakse koos erinevaid haljastustöid. Ilusama ümbruse valmides süüakse ühiselt lõunat ja veedetakse lõbusalt aega uute tuttavate seltsis.

Korraldajad ootavad osalema noori vanuses 15-26 aastat. Registreerimine toimub 10. maini või kuni kohti jätkub aadressil http://www.ten.ee/linnlilleliseks2011kust leiab ka lisainformatsiooni.

TeateTants alustab täna Riigikogust

Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu eestvedamisel toimub Toompea lossis  25. aprillil TeateTants, kus saavad kaasa  lüüa nii riigikogu liikmed kui ka külalised.

TeateTantsus annab tantsurühm või -paar oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii et tants kordagi ei katke. Tantsimist alustatakse Riigikogu lahtiste uste päeval kell 13.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab Tallinn Euroopa kultuuripealinn raames 20.-28. augustini suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ja 1000 km Eestimaa teid. Just seda ettevõtmist tahab rahvatantsuansamblite liit (ERTAL) Toompeal tutvustada.

ERTALi esimehe Roland Landingi sõnul on Toompea sümboolselt hea koht kogu Eestit hõlmava tantsu alustamiseks.

Allikas: errs.ee

Eesti Vabaõhumuuseum kuulutas kiigehooaja avatuks

Vabaõhumuuseum algatas oma kätega tehtud kodu- ja aiakiikede fotode ja lugude kogumise kampaania! Kiikumishooaeg kuulutati pidulikult avatuks eile, 24. aprillil Lihavõtte ja kevadlaada ürituse raames. Kiikumine on olnud eestlaste üks armastatumaid kevad-suviseid lõbustusi. Lihavõttepühade üks nimetusi, kiigepühad, kõneleb iseenda eest. Kiikumisele on algupäraselt omistatud maagilist mõju. Vahel usuti, et kiikumine mõjutab põldude viljakust. Analoogiamaagia põhjal pidi kõrgele kiikumine tagama kõrge viljakasvu. Samuti arvati, et kiikumisel tekkiv õhu liikumine omab üleüldist puhastavat toimet.
Eesti Vabaõhumuuseum ootab jätkuvalt fotosid ja lugusid oma kätega tehtud kodu- ja aiakiikedest! Saabunud fotodest koostatakse kõigile uudistamiseks ja ideede ammutamiseks internetipõhine näitus. Sealsamas saab igaüks kõige vahvamale kiigele oma hääle anda.
Materjal arhiveeritakse ning säilitatakse vabaõhumuuseumi kogudes tulevastele põlvedele.
Saada oma kiige foto ja lugu hiljemalt 31. maiks!
Kiigehooaja lõpetame jaanilaupäeval, 23. juunil, kus anname üle ka auhinnad enim tunnustust leidnud kiigefotode ja -lugude saatjatele.
Saad seda teha internetilehel http://www.fotod.evm.ee või posti teel: Eesti Vabaõhumuuseum, Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn 13521 (märksõna OMA KIIK).
Eesti Vabaõhumuuseum

Estonia kontserdisaalis saab vaadata aasta parimaid loodusfotosid

Paduvihmas, autor Peeter Nahko, 2011. aastal tunnustatud foto.

Täna, 24. aprillil toimub Estonia kontserdisaalis loodusfotopäev, mille avab keskkonnaminister Keit Pentus. Minister annab üle ka Keskkonnaministeeriumi eripreemia.
Kuulutatakse välja „Looduse aasta foto“ võitjad. Seekord osales võistlusel 1850 fotograafi, esitati üle 11 000 pildi.
Loodusfotopäeva korraldab Looduse Omnibuss.

Allikas: keskkonnaministeerium

Järgmisel nädalal koolitatakse kõikjal Eestis kaitstavat metsa majandama

Esmaspäevast, 25. aprillist kuni reedeni, 29. aprillini korraldab Erametsakeskus erametsaomanikele koolitused „Kaitstavate metsade majandamine“.

Koolitused toimuvad:
25. aprillil Tartus Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudis (Kreutzwaldi 5, auditoorium 1B1).
26. aprillil Võrus Kubija Hotell-Loodusspaas (Männiku 43a).
27. aprillil Rakveres hotellis Wesenbergh (Tallinna 25).
28. aprillil Pärnus Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (Niidupargi tn 8//12).
29. aprillil Tallinnas Oru hotellis (Narva mnt 120B).

Koolituse orienteeruv kestus kella 10-17.

Koolitusel käsitletavad teemad:

• Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine;
• Vääriselupaik metsas. Vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimise võimalused;
• Natura 2000 toetus erametsamaale ja toetuse saamise tingimused;
• Nõuded Natura 2000 piiride määramiseks ja tähistamiseks metsas.

Koolitusel teevad ettekandeid Erametsakeskuse ja Keskkonnaameti töötajad. Koolitusest osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Infopäeva toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõik koolitusel osaleda soovijad peavad ennast registreerima hiljemalt kaks päeva enne koolituse toimumist tel 683 6066 või aadressil evelin.huul@eramets.ee. Kohtade arv on piiratud! Lisainfo jagab Evelin Huul samadelt kontaktidelt.

Marid tähistavad Eestis oma rahvuspüha

Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös mari seltsidega esmaspäeval, 25. aprillil kell 18  Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrisaalis (Vene tn 22) mari sangari päeva. Maride rahvuspüha tähistamine jätkub Tallinnas, Tartus ja Narvas, kõikjal esineb Venemaalt Kirovi oblastist külla saabunud ansambel Peledõš.

Tallinna hõimuõhtul saab lisaks rahvamuusikale kuulata ka juttu maride muistsest võitlusest ja tänapäevast, vaadata dokumentaalfilmi mari tavadest, maitsta rahvuslikke suupisteid ja õppida mari köietantsu.

Teisipäeval, 26. aprillil kell 17 leiab Tallinna Kinomajas (Uus 3) aset Eestis elava mari filmilavastaja Aleksei Aleksejevi uue dokumentaalfilmi “Hiiepuu vägi” esilinastus. Pärast filmi esineb ansambel Peledõš ja saab maitsta rahvustoite.

Õhtu jätkub kell 20 KuKu klubis (Vabaduse väljak 8), kus ansambli saatel saab tantsida mari tantse ja kohtuda Eestis elavate maridega.

Kolmapäeval, 27. aprillil kell 17  on mari sangari päevale pühendatud õhtu Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas  (J. Kuperjanovi 9), mida aitab korraldada Tartu Marilaste Selts. Esineb ansambel Peledõš ja linastub Aleksei Aleksejevi film “Hiiepuu vägi”.

Neljapäeval, 28. aprillil kell 17 algab mari sangari päeva tähistamine Narva Eesti Majas, sealgi esineb ansambel Peledõš.

Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev 10-liikmeline ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõši piirkonnast, laule saadavad lõõtspillid ja trummid. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on nende muusikas tuntavad tatari mõjud.

Malmõši piirkond oli aastail 1552-84 mari sõdade keskuseks. Just sealkandis langes  rahvuskangelane Boltuš, kelle auks 1917. aastal toimunud I Mari Rahvuskongress esitas üleskutse tähistada 26. aprillil mari sangari päeva. Eestis tähistatakse seda päeva alates 1994. aastast.

Toimub esimene Teeme Ära maailmakoristuse avatud koosolek

Teeme Ära algatusgrupp kutsub kõiki inimesi, kes tahavad Eestist alguse saanud koristusaktsiooni maailma viimisel kaasa lüüa, avalikule koosolekule, järgmisel teisipäeval, 26. aprillil kell 18.00

“Eestis sündinud koristuspäeva idee on edukalt realiseerunud rohkem kui kümnes erinevas riigis ja kaasa haaranud 1,5 miljonit inimest. Me usume ja tahame omalt poolt teha kõik võimaliku, et see oleks alles algus. Tegutseme selle nimel, et järgmiseks aastaks kokku tuua sada erinevat riiki, kes koristustalgud ette võtavad, puudutades sellega kokku 300 miljonit inimest. Kutsume kõiki energiast ja teotahtest pakatavaid inimesi endaga kaasa, sellest kõigest lähemalt osa saama!” ütles üks liikumise eestvedajaid ja Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 saadik Eva Truuverk.

Teisipäevasel avatud koosolekul tutvustavad seni tehtut ja avavad tulevikuplaane kõikide töörühmade eestvedajad. Kõik, kes tahavad vabatahtlikuna edasistes tegemistes kaasa lüüa, saavad sealsamas endale meelepärase töölõigu valida ja kõigi asjaosalistega lähemalt tuttavaks saada.

Koosolek toimub Tallinnas Ülemiste City linnakus, Lõõtsa 6, II korrusel algusega kell 18.00 ning kestab kokku kaks tundi.

Täna linastub Ungari Instituudis film hantidest

  Ungari Instituudis (Piiskopi 2) näidatakse täna kell 15 György Pál Gadó filmi “Aliszka” (2009).  Film pälvis Ungari-Rumeenia dokumentaalfilmide festivalil Csíkszereda linna eriauhinna.

Režissöör György Pál Gadó on hariduselt metsainsener ja keskkonnakaitsespetsialist. Ta on töötanud 20 aastat keskkonnakaitseorganisatsioonides ning on pannud aluse puuistutamiskampaaniale. Gadó on filminud Karpaatide basseinis, Doonau deltas ja Siberis, toimetanud keskkonnakaitsealast telesarja ning tegelenud tagasi Ungarisse elama tulnud huntide kaitsega.

Aliszka on tegelikult Olesja Sopotžina, kes sündis 1988. aastal Lääne-Siberis handi põhjapõdrakasvatajate perekonnas. Võõrad sattusid sinna ainult erandjuhtumitel. 1991. aastal lagunes Nõukogude Liit, nõrgenesid sissesõidureeglid, ning ungari ja soome keelesugulased külastasid seda piirkonda üha rohkem. Mõned ungarlastest uurijad hakkasid Olesjat ungaripäraselt Aliszkaks kutsuma, kohale saabunud võttegrupp filmis toona perekonda esimest korda.Kümme aastat hiljem alustas Aliszka handi keele ja kultuuri õpinguid Hantõ-Mansiiski ülikoolis, aasta pärast lõpetamist sai ta stipendiumi Budapesti Balassi Instituuti, kus tutvus ungari keele ja lääneliku eluviisiga. Võttegrupp saatis Aliszkat kojunaasmisel, et näha, kuidas on aastate jooksul muutunud mujal elanud hantide traditsiooniline elu.

Loov Eesti jätkab porgandiotsimise sarja

Järjekorras viies loomemajanduse klubiõhtu leiab aset 27. aprillil Tallinnas kohvikus Oot-Oot ning käsitleb seekord reklaami valdkonna ja raamatukogude/muuseumite  kokkupuutepunkte.

Loov Eesti klubiõhtute seeria eesmärk on vahetada kogemusi ning  leida ideid koostööks. Ühel õhtul on fookuses kahe valdkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad  loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte-  klubilises õhkkonnas analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus  ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda  tehtud on. Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma  elukutse tõttu  näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb  loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.

27. aprillil kohtuvad muuseumide, raamatukogude ja reklaami valdkonna inimesed, oma esinemise on juba kinnitanud Kontuuri loovjuht Urmas Villmann, Creatumi strateegiadirektor ja partner Birjo Kiik, Eesti Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo, KUMU Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ja valdkondadeväline ekspert, Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete divisjoni direktor Tauno Vanaselja .

13. aprillil toimunud klubiõhtu teemaks oli TEATER ja KUNST. Teatrimaailma esindasid Eesti Teatri Festival SA juhataja Margus Kasterpalu ning näitleja Guido Kangur, kunstide valdkonnast osales arutelus Tiina Tammetalu. Väliseksperdina sekkus endine EPL peatoimetaja ja praegune nõustamisfirma Catella partner Aavo Kokk.

POT vallutab täna Tallinna

20. aprillist 6. maini vallutab Euroopa kultuuripealinna Tallinna uus rahvusvaheline etenduskunstide festival POT, mis on üks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi tähtsündmusi. Teater, muusika, tants, film ja nende kõikvõimalikud kombinatsioonid käesoleva hetke tipptegijatelt teevad POT festivalist tõeliselt kosmopoliitse linnafestivali, mis avab etenduskunsti erinevaid tahke, hoides taset maailma kõige värskematel pulsilöökidel.

POT Festival vältab pea kolm nädalat, hõlmab 12 mängukohta üle Tallinna, võõrustab esinejaid 11 riigist ja annab 57 etendust. Lisaks teatrietendustele on festivali kavas koostöös Kino Sõprusega ka filmiprogramm.

Teatrifestival Baltoscandal, Kanuti Gildi SAAL ja Von Krahli Teater ühendavad jõud, et tuua Tallinna etenduskunsti uued nimed kogu maailmast. Koos Baltoscandaliga kolib Tallinna ka Rakvere teater ning esitab nädala jooksul oma erinevaid ettevõtmisi Tallinna linnaosade kultuurimajades, teatris Cabaret Rhizome, KUMU auditooriumis ja Vene Teatris.

Tallinna saabuvate rahvusvaheliste truppide hulgas on: Kornel Mundruczo “Hard To Be A God” (Ungari), Chelfitsch / Toshiki Okada “Hot Pepper, Air Conditioner and the Farewell Speech” (Jaapan), Edit Kaldor “C’est du chinois” (Holland), Amund Sveen “The Norwegian Way” (Norra), Superamas “Youdream” (Prantsusmaa/Austria), Anna Mendelssohn “Cry Me a River” (Austria), Giovanni Magnarelli “Homo Homini Lupus” (Itaalia).

Pidulised Eestist on: Von Krahli Teater, Rakvere Teater, Cabaret Rhizome, Tartu Uus Teater, Teet Kask, Krista Köster, Sandra Z, Emer Värk, Mart Kangro, Mart Koldits ja EKA, MIM jt.

Lisainfo festivali kohta: www.pot.ee

Eesti kunstnike autoriköidete näitus Tallinnas

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo raamatukogu peanäitusesaalis näituse „Historia Estonica. Eesti kunstnike autoriköited Enn Jaanisoo kollektsioonist“.

Eksponeeritud on ligi 150 teost eesti kunstnikelt, mis moodustavad suurema osa Enn Jaanisoo kogust. Eesti kunsti toetaja Enn Jaanisoo kollektsioon sai alguse soovist oma raamatukogu väärtustada ning tellida Eesti ajaloo- ja kunstitrükistele nahkköited kõrgelt hinnatud eesti kunstnikelt.

Näituse on kujundanud kunstnik Lennart Mänd. Eesti Rahvusraamatukogul on pikaajaline traditsioon köitekunstinäituste eksponeerimisel. Enn Jaanisoo kogus on esindatud ka tunnustust pälvinud Rahvusraamatukogu töötajate Kadi Kiipuse ja Sirje Kriisa tööd. Näitus jääb avatuks 14. maini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Kas elu ilma rahata on võimalik?

Von Krahli Akadeemia annab teada, et 15. aprillil kell 19.00 toimub dokumentaalfilmi “Elu ilma rahata” (“Living Without Money”) tasuta esilinastus Von Krahli teatris.

Kas on võimalik tunda end rikkana, kui sul puudub omand ja vara? Kas on võimalik elada õnnelikult ilma rahata? Dokumentaalfilmis „Elu ilma rahata“ kohtume Saksa naise Heidemarie Schwermeriga (68), kes otsustas 14 aastat tagasi teadlikult hakata elama ilma rahata. Ühel päeval ütles ta üles oma korteri, andis ära kogu oma vara ning alustas uut elu, mis põhineb teenuste vahetamisel – ilma rahalise vahenduseta.

Saadud kogemused muutsid täielikult ta ellusuhtumist. Tänaseks on Heidemariel huvitav ja põnev elu, mis seondub suuresti sellega, et ta elab käesolevas hetkes ning ei muretse tuleviku pärast. Ta on pidevalt liikvel ja proovib alati otsida viise, kuidas aidata teistelgi leida teed lihtsama ning harmoonilisema elu poole. Temasse suhtutakse väga erinevalt. Mõned saavad vihaseks ja kutsuvad teda parasiidiks, teised peavad teda visionääriks ning suureks inspiratsiooniallikaks.

Film mõtiskleb materialismi ja ületarbimise teemadel, käsitledes seda, kuidas raha mõjutab meie ellusuhtumist, eluviise ja tegusid ning uurib tagajärgi, mida see tekitab meie elu, tervise ja keskkonna osas. Loe edasi: Kas elu ilma rahata on võimalik?

Linnaökoloogia seminar Tallinna Ülikoolis


15. aprillil algusega kell 9 toimub Tallinna Ülikooli ruumides (Mare õppehoone, ruum M-225) Linnaökoloogia avatud seminar.

Ootame kõiki huvilisi kuulama ettekandeid linnaökoloogia erinevatest valdkondadest. Peaesineja on Helsingi Ülikooli linnaökoloogia uurimisrühma juht professor Jari Niemelä. Lisaks esinevad Jüri Uljas, Sander Tint (Linnalabor) ja Meelis Uustal (SEI). Seminarijärgselt olete oodatud jätkama vestlust kohvi ja suupistete ääres.

Ajakava:

9.00 professor Jari Niemelä, Helsingi Ülikool “Urban ecological research in Finland”

10.30 Jüri Uljas “Perception of life quality and environment in Tallinn”

11.00 Sander Tint, Linnalabor “Framing urban agriculture”

11.30 Meelis Uustal, SEI “Recent urban biodiversity studies in Tallinn”

12.00 kohv ja suupisted

Lisainfo ja registreerimine: Triinu Tõrv tttriinu@gmail.com, tel 5666 6398

Liivakella Seminaris külas David Vseviov

David Vseviov. Foto: kultuur.info
Kolmapäev on jälle kätte jõudmas ja Liivakella Seminaris ootab ees arutelu Kunstiakadeemia professori David Vsevioviga teemal “Inimese suhe ajalooga”.

David on õppejõud, ühiskonnateadlane ja ajaloolane selle parimas tähenduses: uurija, selgitaja ning mõtestaja. Tal on ainulaadne võime leida ja esile tõsta pisiasju, millel on erakordne tähendus. Oskus keerulisi asju lihtsalt ja inimlikult selgitada on muutunud David Vseviovi rahva seas arvamusliidriks ning toonud talle nii kultuuri- kui missioonipreemiaid.

David ütleb, et ajaloost õppimine on spetsiifiline toiming, sest ajalugu ei korda ennast üheselt. See kordus on pigem põhimõtteline, mis ei väljendu niivõrd sündmustes, kui just inimeste käitumises, reaktsioonides ja refleksides.

Palusin Davidi meile külla, et ta räägiks lähemalt just sellest, miks on nii keeruline isegi tagantjärgi tark olla? Miks meie (ajalooline) mälu nii lühike ja valikuline on? Mis peaks juhtuma, et me tehtud vigadest õpiksime? Milline roll on selles õpiprotsessis massimeedial?

Neile küsimustele otsime vastuseid sel kolmapäeval, 13. aprillil kell 17:00 – 20:30 Tuulemaal. Sisenemine Tuulemaa 12 koolimaja paremast tiivast, edasi juhatab valvur. Soovitan Sul eelnevalt kuulata mõnda Davidi esinemist Ööülikoolis. Huvi korral loe ka varasemate arutelude kokkuvõtteid ning Liivakella Seminari täpsemat kava. Osalemine arutelul maksab töötavale inimesele 20 eurot, teistele 10 eurot ja raha pärast pole veel kellelgi osalemata jäänud. Loe edasi: Liivakella Seminaris külas David Vseviov

Toompea Lossi kunstisaalis saab näha postmarkidega kaetud Hummerit

"Luige Hummer"
Riigikogu esimees Ene Ergma avas kolmapäeval, 6. aprillil Toompea lossi kunstisaalis näituse, kus saab näha Küllike Jaama ja Urmas Viigi “Luige Hummerit”. Installatsioon on pühendatud Eesti looduskaitsjale Heino Luigele.

Kunstnik Urmas Viik selgitas, et näituse tekke põhjuseks on Heino Luige lugu, kelle soov oli luua Maailma Hapnikufond. 1980. aastate lõpus tekkis Heino Luigel Austraalias viibides ja sealseid vihmametsade päästmiseks ette võetavaid abinõusid jälgides üks idee. Säästliku arengu propageerimiseks tuli trükkida suurem kogus hapnikumarke, mida oli kavas müüa ühedollariliste komplektidena, üks mark ostjale, teine idee levitamiseks sõbrale või tuttavale. Valmis jõuti trükkida 150 000 marki, skeem ise aga tööle ei hakanud.

Jaama ja Viigi installatsioon kombineerib järelejäänud hapnikumargid reaalsuuruses Hummeri mudeliga, viidates sellele, et kui terve tiraaž ära müüa, saaks saadud summa eest osta uue Hummeri. Jaama ja Viik lasevad miljoni tuulde, levitades Luige ideed valge kuubi kaudu ja mälestades Luige hukkumist linnatänaval kokkupõrkes kihutava liiklushuligaaniga. Viik: „Näitus sisaldab tarbimiskriitilist sõnumit.“

Hummer, üks maailma ebaökoloogilisema kuvandiga automarke, on Ameerika militaarvillisest arendatud maastikuauto, millest tänu suurtele mõõtmetele ja kütusevajadusele on saanud üks globaalse soojenemise sümboleid. Riigikogu esimees Ene Ergma ütles näitust vaadates: „Nii võimast avalööki pole veel ühegi Riigikogu koosseisu puhul ette tulnud. Näitus edastab mõtet, kuidas muuta maailma paremaks ja see mõte on suurepärane.“

Margit Liivoja

Klassikaraadio saade Areaal kutsub tasuta stuudiokontsertidele

Klassikaraadio sünnipäevakuu raames toimub aprillis taas neli tasuta kontserti “Areaal LIVE”. Raadiomaja I stuudios esinevad ansamblid, kes külastanud värske eesti muusika levikuala tutvustavat saatesarja “Areaal”.

Seekord esinevad otse-eetris teise hooaja saadetes käinud Tolmunud Mesipuu, Galaktlan, Mari Pokinen ja Wrupk Urei. Kontserdid toimuvad kell 22-23 raadiomaja I stuudios aadressil Kreutzwaldi 14. Piletivaba sissepääs algab kell 21.30 sissepääsuga vana raadiomaja uksest aadressil Kreuzwaldi 14.

Klassikaraadio korraldab “Areaal LIVE” kontserte teist aastast. Möödunud aasta aprillis olid raadiomaja I stuudios toimunud Mari Kalkuni, TNVVNÜM-i, Maikameikersi ja Kirtana Rasa kontserdid äärmiselt menukad, kuulajaid oli palju nii stuudios kui ka raadio vahendusel. Tänu väikesele kontserdisarjale sai Klassikaraadio otsekontakti kuulajaskonnaga, keda toimetus varem vähe tundis.

Saatesari “Areaal” on teise hooaja lõpuks portreteerinud ligi 70 eesti bändi ja artisti. Iga saade annab võimaluse tutvuda ühe artisti või ansambliga, süveneda muusikasse ja selle tausta. Sarja roll on praegu õhus oleva potentsiaalselt kultusliku muusikakultuuri
kaardistamine, ideede laiali kandmine ja tuleviku tarbeks talletamine.

“Areaal” on eetris pühapäeva õhtuti kell 21 ja kordusena esmaspäeviti kell 23, lisaks sobival ajal internetis. Saadete autorid on kordamööda Tõnu Karjatse, Tauno Maarpuu ja Maria Mölder, saatesarja toimetaja ja koordinaator Maria Mölder.

AREAAL LIVE
Tasuta sissepääs alates 21.30

Areaal Facebookis: http://www.facebook.com/pages/Areaal/117614104947337
Areaal Klassikaraadios: http://klassikaraadio.err.ee/saated?saade=873

Maria Mölder, Areaali toimetaja, maria.molder@gmail.com

Valimisjärgne ümarlaud heast tavast ja valimiskompassist

Kuigi kõrgema võimu kandja on rääkinud  ja uus Riigikogu koosseis ametisse astunud, pakuvad 2011. aasta Riigikogu valimised kõneainet kauemaks. Toimus ju nende valimiste eel ja tulemusena uusi olulisi arenguid, mille  mõtestamine pakub huvi mitte ainult  toimunu mõistmiseks  vaid ka tuleviku kavandamiseks.  Ümarlaual neljapäeval, 7. aprillil on kavas teha kokkuvõtteid  valimiskampaania ajal tegutsenud hea valimistava valvurite tegemistest ja  valijakompassi  kasutamise tulemustest.
Ümarlaud toimub algusega kell 13.00 Riigikogu teabekeskuses Toompea tn 1.
13.00     Avasõnad – Heiki Sibul
13.10     Hea valimistava valvurite kokkuvõte –  Agu Uudelepp, valvur
Küsimused ja arutelu
13.50     Valijakompassi  kasutusstatistika ja vastukajad –  Liia Hänni ja Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia
Küsimused ja arutelu
14.20    Kokkuvõte
Palutakse osalemisest teada anda 6. aprilliks priit.vinkel@vvk.ee või 631 6548.
Ümarlaua korraldab Vabariigi Valimiskomisjon koostöös e-Riigi Akadeemia ja EMSLiga, arutelu modereerib Ülle Madise

Täna alustab tööd eetikakohvik

Tartu Ülikooli eetikakohvik avab täna kell 18 Tallinnas Teatri Puhvetis eetikakohviku. Vaatluse alla võetakse teema “Kas kõigel ühiskonnas peab olema eetiline mõõde?”. Vestlust modereerib Tartu ülikooli eetikakeskusese poolt Aive Pevkur. Kohvikus arutletakse eri sektorite vaatenurgast järgmiste küsimuste üle:

– milline roll on eetikal riigisektoris, ettevõtluses ja kodanikuühiskonnas;

– kas eesmärk pühitseb abinõud või eetika pühitseb abinõud;

– kas halb ärimees saab olla hea kodanik;

– kas eetika aitab kaasa või pärsib ühiskonna arengut?

 Eetikakohvikus esinevad Hans H Luik kui ärisektori esindaja, Kristina Mänd kolmanda sektori eestkõnelejana ning riigisektori tahke avav Vilve Kalda.