Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud

Täna kell 16 antakse Eesti Rahvusraamatukogus viiendat korda üle Eduard Wiiralti kunstiauhinnad ja avatakse Eesti nüüdisgraafika näitus.

2011. aasta auhinna žürii otsustas anda Eduard Wiiralti peapreemia Evi Tihemetsale (s. 1932), kelle kunst väärtustab eesti klassikalise graafika traditsiooni ja kõrgtaset 21. sajandil. Noore autori preemia pälvis Lembe Ruben (s. 1974) kujundlikult vaimuka ja ebatüüpilise materjalitrüki sihikindla viljelemise eest.

Igal neljandal aastal toimuvast konkursist võttis osa 45 autorit 106 tööga. Žürii valis Rahvusraamatukogu näitusesaalides eksponeerimiseks 41 autori 90 tööd. 6. korruse galeriis tutvustatakse varasemate laureaatide loomingut. Esimene peapreemia võitja oli 1998. aastal Vive Tolli, noore autori preemia sai Urmas Viik. Loe edasi: Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud

Liivakella Seminaris kõneleb homme Fred Jüssi

Kolmapäeval, 16. märtsil kell 17:00 – 20:30 toimub Tallinnas Tuulemaal Fred Jüssi osavõtul Liivakella Seminari järjekordne arutelu teemal “Looduse suhe inimesega”.

Seminari korraldajad usuvad, et just Fred Jüssi teab, kuidas Looduse kui terviku olemust paremini mõista. Kas meil on selles tervikus mingi roll? Kas see on oluline? Mida teha või kuidas olla, et see oleks oluline? Kuidas toimida nii, et lapselaste ees piinlik poleks?

Tuulemaa 12 koolimajja pääseb paremast tiivast, edasi juhatab valvur. Eelnevalt võib läbi lugeda Einar Laignaga toimunud arutelu kokkuvõtte ning täpsema teabe leidmiseks ka Liivakella Seminari arutelude kava tervikuna. Vaata lähemalt siit.

Allikas: Aivar Haller

Loodusõhtul räägitakse Paapua põlisrahvast

Täna, 14. märtsil kell 18 räägib loodusemees Hendrik Relve Tallinnas rahvusraamatukogus oma rännust paapua põlisrahvaste juurde.  

Maailmas elab vähe rahvaid, kel  töövahendiks kivikirves ning küttimiseks vibud  ja nooled. Retkele Paapua metsadesse viib meid Hendrik Relve. Helipilte maalib Aleksei Saks (jahisarv, trompet, elektroonika) ansamblist UMA.

Otseülekanne www.looduseomnibuss.ee/otse

Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 1 EUR, täiskasvanutele 2 EUR

Muinaskivide kaitse seadusest

Teisipäeval, 15. märtsil algusega kl 14 toimub Tallinnas Muinsuskaitseameti saalis Pikk t 2 teisel korrusel ettekandekoosolek pärandmaastikest ning muinaskividest. 

Ettekannetes räägivad Andres Rüdja geodeetilistest märkidest ja võrkudest, Katrin Treuman lohukividest loodus- ja kultuurmaastikul, Enn Pirrus üksteise kukil asuvatest suurtest kividest, Maie Remmel lohukividest ja Eesti kohast Euroopa megaliitkultuuris, Lembitu Tarang maastike kaitsmata pärandkultuurist. Karelli Fondi SA räägib ettepanekust koostada muinasgeodeesia seadus.

Aasta betoonehitise konkursil tõusid esile Maanteemuuseum ja Otepää suusastaadion

Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta Betoonehitis 2010“ võitjad. Aasta Betoonehitis 2010 – eramu Pirital (Vahtramäe tee 9, Tallinn).
Eriauhind – Eesti Maanteemuuseumi välialad (Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa) – arhitektuuribüroole Salto OÜ ja disainibüroole Laika, Belka & Strelka OÜ –tervikliku arhitektuurse lahenduse ja graafilise betooni idee eest. Žürii kommentaar: Tegu on omapärase objektiga, kus graafilise betooni
võimalusi on leidlikult kasutatud. Betoonihuvilise jaoks on Maanteemuuseumi põnevaim osa minevikku viivat teed kujutav ekspositsioon, kus graafilise betooni viimistlusega elemente kasutatakse eri ajastute markeerimiseks. Betoonelementidele on graafilise betooni tehnikas kantud vanad fotod. 3x5m suurused seinapaneelid valmistas etteantud fotode alusel AS E-Betoonelement ja need on esimesed omataolised Baltimaades.
Eriauhind – SA Tehvandi spordikeskuse multifunktsionaalne suusastaadion (Otepää) – Savekate OÜ – kvaliteetse betoonitöö eest.
Tänavu üheteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis“ on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi.

Reedel on rahvusraamatukogus hooajatöö mess

Reedel, 11. märtsil kell 11-17 toimub Tallinnas rahvusraamatukogus töötukassa ja EURESi korraldatav hooajatöö mess. Messil osalevad välismaal töötamise, õppimise või vabatahtliku tööga tegelevad organisatsioonid, erinevates Euroopa riikides hooajatööd pakkuvad tööandjad ning üheksa ELi liikmesriigi EURESi nõustajad.

Töötukassa EURESi teenusejuhi Marta Traksi sõnul on hooajatöö messi eesmärk anda noortele inimestele, kes soovivad turvaliselt teistesse Euroopa riikidesse tööle minna, võimalikult palju teavet sihtriikide elu- ja töötingimuste kohta, tutvustada reaalseid võimalusi ja pakkuda tuge teise riiki õppima, tööle, kogemust omandama asumisel.

„Kohale tulevad konkreetsed hooajatöötajaid värvata soovivad tööandjad – näiteks Rootsist, Soomest, Norrast ja Taanist. Seetõttu võiksid huvilised messile kaasa võtta paar eksemplari oma CV’st ,“ ütles Traks. Tööpakkumisi on kokku üle 200. Messile on oodatud Itaalia, Madalmaade, Norra, Soome, Taani, Rootsi, Saksamaa ja Suurbritannia EURES nõustajad.

Lisaks tööandjatele ja EURES nõustajatele on messil esindatud terve rida õpirändevõrgustikku kuuluvaid organisatsioone. Euroopa Noored Eesti büroo tutvustab erinevaid alaprogramme nagu Euroopa vabatahtlik teenistus, rahvusvaheline noortevahetus, noorte algatus ja paljud teised. EstYes annab ülevaate erinevatest vabatahtliku tegevuse võimalustest Euroopas, Europassikeskuse esindaja räägib europassi CV koostamisest.

Hooajatöö mess on rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2) avatud kella 11-17. Osalemine on tasuta!

Ürituse päevakavaga saab tutvuda aadressil www.eures.ee<http://www.eures.ee>.

EURES on üleeuroopaline tööhõivetalitus, mida toetavad kõik Euroopa riiklikud tööturuasutused. Loe edasi: Reedel on rahvusraamatukogus hooajatöö mess

Vahasse valatud kannatus

Anatoomilises vahakabinetis Panoptikon ühinevad meisterlik käsitöökunst ja meditsiin. Näitus avati tervishoiumuuseumis 1. märtsil.

Unikaalsele õppevahendite kogule, pandi alus 1856.aastal Saksamaal Dresdeni Ülikooli arstiteaduskonnas. Skulptorid Rudolf Pohl ja Emil Kotschi hakkasid tegema vahakujusid inimkeha osadest ja neid tabanud haigustest. On teada, et esimesed kujud lõi skulptor Emil Kotschi, silmapaistvamaks kujunes aga siiski Rudolf Pohl, kes modelleeris suurema osa kollektsioonist.

Vanad dokumendid näitavad, et vahakujude loomisel olid abiks väga kuulsad teadlased : Nobeli preemia laureaadid Robert Koch ja Paul Ehrlich, aga ka Albert Neisser, Friedrich von Esmarch ja Karl Ernst von Baer Tartu Ülikoolist, samuti ka grupp kuulsaid impressioniste nagu Edgar Dègas, Auguste Rodin ja Medardo Rosso.

Avalikkuse huvi näituse vastu oli nii suur, et sajandivahetusel viidi Panoptikon hobuvankritel ringsõidule mitmetesse Euroopa linnadesse. Vahakabinetti näidati pealkirja all “Inimene – tutvu iseendaga”. Naistel oli lubatud näitust külastada vaid reedeti kella 15-18.

Teise Maailmasõja käigus läks näitus kaduma ja leiti üles kahe Soome kunstniku Wäino Hämari ja Esa Karttuneni poolt 1981.aastal ühest Kesk-Euroopa riigi tolmusest keldrist, kus see oli vedelenud üle 40 aasta. Peale restaureerimist on vahakabinet olnud vaatamiseks väljas Soome, Rootsi, Norra, Taani, Inglismaa ja Saksamaa suurtes linnades. Eestis võis sellega esimest korda tutvuda 2007. aastal.

Eri maade spetsialistid on 164 kujust koosnevat vahakabinetti nimetanud suurepäraseks haridus- ja tervisekasvatusnäituseks ning ka veretuks lahkamiseks. Iseäranis huvipakkuvad on erinevate haigustunnustega vahamulaažid.

Tervishoiumuuseumi poolt on täiendatud näitust muuseumi fotokogus leidunud fotodega patoloogiatest, haiguskirjeldustega.

Näitust on võimalik vaadata kuni 30. juunini.

Allikas: Eesti Tervishoiumuuseum

Hannes Hanso ja Jaan Söödi õhtu Rahvusraamatukogus

Täna kell 18 on Rahvusraamatukogus järjekordne loodusõhtu, kus Uhhuduuri 3. rattaretkest Teheranist Addis Abebasse kõneleb Hannes Hanso, laulab Jaan Sööt.

Äsja saabus Uhhuduuri seltskond Hannes Hanso, Mart Kuusk, Priit “Wend” Kuusk, Liivo Niglas, Kristjan Prii ja Tanel “Taniil” Rütman oma kolmandalt retkelt. Seekord sõideti Teheranist Addis Abebasse – Iraan, Araabia Ühinenud Emiraadid, Omaan, Jeemen, Djibouti, Etioopia. Räägib ja pilte näitab Hannes Hanso.

Eksliibrisenäitus doktor Ilmar Laane kogust

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu vestibüülis on märtsikuu lõpuni avatud eksliibrisenäitus dr Ilmar Laane kogust. Näitus on koostatud dr Ilmar Laane muuseumile annetatud eksliibrisekogu põhjal. Välja on valitud sadakond Eesti meedikutele pühendatud eksliibrist 56-lt autorilt aastatest 1938-2001.

Kollektsionäär Ilmar Laan sai tõuke eksliibrisekogumiseks  oma sõjas hukkunud vennalt, kelle alustatud kogu täiendamist ta jätkas. Venna kogu sisaldas 20 eesti eksliibrist, mille hulgas oli ka Arkadio Laigo valmistatud eksliibris tema isale Aleksander Laanele. See tekitas huvi ja pikaajalise kogumise tulemusena on I. Laane kogus üle 4000 originaali, millele lisanduvad vahetuseksemplarid. Tähelepanuväärne on, et tema kollektsiooni kuulub Eesti suurim meedikute teemakogu. 2008. aastal annetas dr Ilmar Laan Eesti Tervishoiu Muuseumile osa meedikutele tehtud eksliibrisekogust. Umbes 200 eksliibrist on kujundatud eesti arstidele, teist samapalju välismaa meedikutele. Ajaliselt on hõlmatud aastad 1935-1996. Kogu vanim on Hando Mugasto raamatumärk dr Marta Kiisale ja viimane Lembit Lepalt Ilmar Laanele. Nimekatest kunstnikest on kogus esindatud R. Kaljo, V. Toots, V. Tolli, S. Väljal, M. Olvet, L. Lõhmus, I. Torn, E. Valter, J. Naha jpt. Näituse kuraator on Riina Ader ja kujundaja Ülle Kask.

Allikas: Eesti Tervishoiumuuseum

Juristide Liit korraldab õigusmessi

Neljapäeval, 10. märtsil  korraldab Eesti Juristide Liit Tallinna Vene Kultuurikeskuses ÕIGUSMESSI 2011.

Õigusmess toimub esmakordselt, on heategevuslik, tasuta ja suunatud kõikidele huvilistele üle kogu Eesti. Õigusmessil osutatavad teenused:

1) Tasuta õigusabi kvalifitseeritud juristidelt: notarid, advokaadid, võlanõustajad, kohtutäiturid, tööõiguse spetsialistid.

2) Eesti Töötukassalt teavet täiend- ja ümberõppe võimaluste kohta.

3) EAS-i spetsialistidelt nõustamisteenust ettevõtlusega alustamise küsimustes ja juristide liidu liikmetelt nõu ettevõtte põhikirja ja asutamisdokumentide koostamisel.

4) Soome Ehitustöötajate Ametiühingu juristid annavad nõu töötamise erisustest Soomes- töölepingute koostamine, sotsiaalsed garantiid, vaidlustus mehhanism.

5) Tallinn Aitab teenused ja tooted töötutele ja tööotsijatele.

6) Eesti ülikoolid tutvustavad õigusteaduskondade õpivõimalusi.

Täpsem info www.juristideliit.ee.

Krista Paal,

Eesti Juristide Liidu direktor

Tallinnas ilmus uus kogukondlik ajaleht Kalamajakas

Tallinna “aguliringi” põhjapoolsema otsa mehed ja naised said oma esimese seitunginumbriga maha. Nimelt ilmus märtsi esimestel päevadel Kalamaja ja Telliskivi Seltsi inimeste ühisel jõul ajaleht Kalamajakas.

Esimesest numbrist leiab nõuandeid, kohapealse elu tutvustust, seltsielu, mõtteid, parkimisdebatti ja aguliteateid. Plaan on aastas neli numbrit välja anda ja kui huvi tõuseb siis hakata ka Pelgulinna uudiste ja olukirjeldustega tegelema.

Elanikud on paberist tehtud versiooni leidnud oma postkastist ja kes pole saanud, saab PDF faili alla laadida siit.

Allikas: Juho Kalberg

Nädalavahetusel tuleb “Mesimagus naistepäev”

Eesti meetootjate ühendus korraldab 5. ja 6. märtsil Tallinna Lillepaviljonis kogupereürituse «Mesimagus naistepäev».
Meetootjate eesmärk on propageerida puhast eestimaist mett, meie mee ja mesindussaaduste kõrget toiteväärtust, häid tervendavaid ja hügieenilisi omadusi. Samuti tutvustatakse kodumaise mee tootjaid.

Kohapeal pakuvad mesinikud maitsta erinevat mett ja saab teavet mesindussaaduste liigi, päritolu ja omaduste kohta. Lisaks meele saab osta mesindussaadusi nagu taruvaik, õietolm jms, tervistavaid ja kosutavaid meesegusid, ravimtaimi ning teisi loodustooteid, samuti mesindussaadustest ja loodustoodetest valmistatud preparaate ning kosmeetikat.

Lillepaviljoni (Pirita tee 26) uksed on meepäevadeks avatud 5. ja 6. märtsil kella 10-17.

Kristel Vilbaste ja Mikk Sarve õhtu: Retked Saamimaale ja Aotähe aastaring

Mikk Sarv
Kristel Vilbaste

Täna, 28. veebruaril kell 18 on Rahvusraamatukogus järjekordne loodusõhtu.

Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste räägivad oma retkedest Saamimaale ning Peipsist ja selle rannarahva elust. Vilusi külast, kus 90 aastat tagasi asutati ilmajaam ja kust 5 aastat on sündinud Päevalehe igaesmaspäevane looduselugude lehekülg ning Ilmasilmaja ja paljud teised saated Klassikaraadiosse. Vaatame üheskoos pilte Saamimaast, olematuks saanud Vilusi kodu loodusest ning Arne Aderi ja Kaja Kübara kauneid loodusfotosid raamatust „Aotähe aastaring.“

Muusikat teevad Mikk Sarv, vennad Johansonid ja sõbrad.

Kristel Vilbaste esitleb oma uut raamatut „Aotähe aastaring“, Kunst 2011, toimetanud Daila Aasa, kujundanud Kersti Tormis. Kohapeal on võimalik raamatut osta.

Otseülekannet näeb: www.looduseomnibuss.ee/otse

Tallinnas algavad võitluskunstide maailmamängud

Võitluskunstide IV maailmamängude avatseremoonia toimub reedel, 25. veebruaril Saku Suurhallis. Avatseremoonia raames toimub võitluskunstide- ja folkloorigala, kus on võimalik vaadata Burjaatia, Korea, Venemaa ja Dagestani kultuurikollektiivide etteasted. Programmikavas on peadpööritavad hüpped, esemete purustamine, eksootilised tantsud, trummi- ja tuleshow. Samuti viiakse läbi taekwon-do ja muay-thai Eesti – Korea ja Eesti – Tai võitlejate vaheline võitlus. Tseremoonia algab sportlaste ja delegatsioonide piduliku sissemarsiga. Samuti esinevad avatseremoonial Eesti Kaitseväe orkester ja rahvatantsuansambel Kuljus.

Viie päeva jooksul leiab Eesti Näituste paviljonis aset erinevatel spordiväljakutel võistlused mitmetel kahevõitlusaladel – taekwon-do, kudo, karate, sambo, sportchan, muay- thai, wu-shu, aikido, kuraž ja teised. Eesti sportlasi osaleb mängudel ligi paarsada. Paralleelselt toimub samal ajal ja kohas ka kultuuriprogramm, mille käigus tutvustatakse eri rahvaste kultuuri ja traditsioone.

Võitluskunstide maailmamängud kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ametlikku programmi. Maailmamängud on seni toimunud kaks korda Põhja-Koreas ja ühel korral Tais. Eestis on võitlusaladega seotud umbkaudu 5000–6000 harrastussportlast.

Uue Maailma Selts andis välja ajalehe “Üleilmne Tallinn”

Ilmus Uue Maailma Seltsi ajalehe “Väike Ameerika Hääl” erinumber “Üleilmne Tallinn”, kus teemaks see, kuidas globaliseerumine pealinna nägu kujundab.

Üleilmastumine pole mingi abstraktne teooria, vaid reaalselt meie igapäevaelu mõjutav areng, mis oma jälje jätnud ka Tallinna linnapilti. “Üleilmses Tallinnas” vaadeldakse erinevaid kaasaegse linna arengut mõjutavaid nähtusi, näiteks ärilinnaku kujunemine, linnasisese taristu planeerimine või parkimispoliitika, ning seda, millisel eriomasel kujul need nähtused Tallinnas oma koha on leidnud.

“Tallinnas on globaalsed nähtused vägagi selgelt hoomatavad, kuid neis avaldub ka tallinlik ainulaadsus, siinsed inimesed ja nende mõttemaailm,” selgitavad Kadri Vaher ja Tauri Tuvikene Linnalaborist, ”Tallinna omapära on osaliselt seisnenud selles, et kinni on haaratud peaaegu igast võimalusest, linna areng on olnud julge ja metsik. Samas on Tallinn endiselt huvitav ja arenemisvõimeline, tal on selgroog ning globaalne laine ja üheülbastumine ei ole sellest suutnud üle sõita.”

Artiklid põhinevad 2010 kevadsemestril toimunud ja Linnalabori juhendatud kursusel Uus suurlinlik peavool kirjutatud töödel. Kursusel osalesid Tallinna Ülikooli linnakorralduse ning Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja arhitektuuri tudengid.

Leht on kättesaadav tasuta erinevates kohtades üle linna. Nimekirja kohtadest leiab siit: http://www.hääl.eu/leheleiukohad

Varivalimistel arutletakse täna koolikatsete üle

Varivalimiste sari “Kutse debatile” ootab noori täna kell 15 Riigikogu teabekeskusesse avalikule debatile teemal “Kas koolikatsed esimesse klassi tuleks keelustada?” 

On katsed liigne pinge õpilastele? Või vastupidi – võimalus selekteerida välja sarnaste huvide ja oskustega lapsed? Tule kohale ja kuula, mida arvavad erakondade 2011. aasta noored Riigikogu kandidaadid.

Debatti modereerib ning erinevatele seisukohtadele poolt- ja vastuargumente aitab otsida Eesti keskkooliväitluse valitsev meister Martin Kiik. Debatil astuvad üles noored Riigikogu kandidaadid.

Varivalimised 2011
Varivalimised on Eesti Noorteühenduste Liidu poolt korraldatud 14-20aastastele noortele suunatud poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekt. Projekti eesmärgiks on süvendada noorte huvi ühiskonnaelus kaasarääkimise vastu ning viia noorte arvamuse avalikkuse ja otsustajateni, et Eesti poliitika arvestaks rohkem noorte vajadustega. Projekti raames toimub üle Eesti ligi poolsada noortele suunatud debatti, 25. veebruarini saavad noored osaleda õpilastööde konkursil valimisreklaami teemal, toimuvad otsustusprotsesside simulatsioonimängud jpm. 25. veebruarist kuni 3. märtsini saavad kõik Eesti kodakondsusega 14-17aastased osaleda üleriigilisel e-hääletusel, mille tulemusena pannakse kokku noorte varivalimiste Riigikogu koosseis ning tehakse avalikuks noorte arvamus.

Kagu-Eesti keskendus turismimessil suitsusauna tutvustamisele

sann18.-20. veebruaril Tallinnas toimunud turismimessil Tourest olid taas kõrvuti Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa, et tutvustada piirkonna uusi turismitooteid ja üritusi. Tänavu oli põhirõhk sauna ja suitsusauna tutvustamisel, sest Kagu-Eestis on mitmeid põnevaid saunateenuste ja -toodete pakkujaid ning algatatud on projekt suitsusauna kandmiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Suitsusaun. Foto: saunapood. ee

Legendaarne Võru päritolu hard-rock grupp Hetero
astub üles Tallinnas

Hetero esinemas 1984. aastal Pirita jõekäärus. Foto: erakogu

Legendaarne Võru päritolu hard-rock grupp Hetero astub üles Tallinnas Woodstocki ja Rockstars’i sünnipäeval homme, 19. veebruaril.

Hetero pidas oma 30. sünnipäeva möödunud aasta detsembris.

1980ndatel saavutas hard-rock grupp Hetero ühena vähestest mitte-Tallinna bändidest märkimisväärse populaarsuse nii toonases ENSV-s, kui NSVL-is tervikuna. Oma kompromissitu ja vahetu esinemismaneeriga võitsid nad koduse publiku ja hämmastasid muusikaaustajaid nii Moskvas kui ka Leedus, kust toodi koju arvukalt auhindu.

Ansambli Hetero olulisusest kohalikul kultuurimaastikul annavad aimu neli ülesastumist Tartu muusikapäevadel, aastatel, mil vaba vaim manifesteeris ja identifitseeris end sellel üritusel. Samuti ajalooline pakkumine plaadifirmalt Warner Bros, mis jäi paraku kinni toonastesse võimukoridoridesse.

Ansambli solisti Peeter ´Pepe´ Saare sugestiivne laulmisstiil ja võimas vokaal kannatab võrdlusi ükskõik millise välismaise tipp-artistiga, tehes temast Baltikumi parima rocklaulja läbi aegade. Loomingulise eestvedaja, kitarrist Andres Juki ülijõuline kitarrikäsitlus on sööbinud paljude rockisõprade mällu. Koos ansambli asjaajaja basskitarrist Heiki Kelbi ja trummar Andres Neissare rütmimootoriga moodustub unustamatu, peamiselt eestikeelne löögirusikas, mida võib uhkusega Eesti rocki klassikaks pidada.

2011. aastal on Hetero täies löögijõus ning müristab koosseisus Peeter ´Pepe´ Saar – vokaal; Andres Jukk – kitarr; Heiki Kelp – bass; Andres Neissar – trummid; Meelis ´ZappaH´ Jaanimägi – kitarr.

Piletimüük algab mõlemal päeval kell 21.

Lisainfo: http://www.rockstars.ee/

Meelis ´ZappaH´ Jaanimägi, MTÜ Taevapõder

Suur kumumine

Tänasel Kumu sünnipäeva pärastlõunal oodatakse kõiki osa võtma põnevast, hasartsest ja harivast kogu Kumu haaravast orienteerumismängust, kus mõteldakse ja tehakse, otsitakse ja leitakse. Kumumine toimub Kumu aatriumis ja näitusesaalides, auditooriumis ja hariduskeskuses, poes ja raamatukogus, koridorides ja treppidel, isegi liftides ja tualettides ning annab vastused küsimusele “mis on Kumu?” Mängus võib osaleda individuaalselt või kuni viieliikmelise võistkonnaga.

Mida tähendab sõna “kumumine”? Kui “KUMU” nimi on lühend sõnast “KUnstiMUuseum”, siis “kumumist” võiks mõista kui kunstimuuseumi avastamist läbi mängulise tegevuse, mida on mõnus teha koos pere, sõprade või töökaaslastega, aga miks ka mitte üksi.  “Suur kumumine” viiakse läbi koostöös üritusturundusfirmaga Event Masters, kel on selja taga mitu aastat praktikat nö. tavalise kumumisega, mida nad on pakkunud eelkõige ettevõtetele meeskonnamänguna. Sünnipäevakumumise sisu on veidi teistsugune – oma teemalt muuseumikesksem ja Kumu inimeste poolt välja mõeldud.

Iga võistkond saab mapi kumumise kaartidega, mida võib lahendada suvalises järjekorras. Kaardid koosnevad küsimustest, ülesannetest ja veidi fantaasiat nõudvatest loomingulistest väljakutsetest, mis suunavad võistkondi Kumus ringi liikuma ning annavad üheskoos vastuse küsimusele “mis on Kumu?”. Niisiis on kumumine ühtaegu orienteerumine ja mälumäng, detektiivi mängimine ja lihtsalt lõbus sagimine.

Kuni viieliikmeline võidumeeskond saab väärilise auhinna ja kõik osavõtjad on pärast mängu palutud Kumu sünnipäevapeole!
Mäng algab kell 16.00 ja kumumiseks on aega kaks tundi ehk kuni muuseumi sulgemiseni, mil tuleb oma kaardid käest anda ja jääda lootma parimale tulemusele. Võidab mitte kiireim, vaid sisukaim võistkond. Võrdsete tulemuste korral on kaalukausiks loomingulisus ja häda korral fortuuna Kumu direktori näol.

Selleks et osa võtta ja auhindu võita, on vaja oma meeskond eelnevalt registreerida. Registreerida ja rohkem infot küsida võib helistades telefonil 602 6126 või kirjutades aadressil kumu.giid@ekm.ee

Enne või pärast registreerimist tuleb igale võistkonnaliikmele osta ka pilet, mida saab Kumu kassast või Piletilevist.
Eelkooliealistele sisspääs tasuta.

Muuseumisse tasub tulla juba varem, sest kell 15.00 on võimalik Kumus kohtuda mitme tuntud eesti kunstnikuga, kes räägivad Kumust, endast ning oma töödest Kumu ekspositsioonis. Graafikaateljees on võimalik vaadata, kuidas sünnib graafikatehnikas kunstiteos.

Tulemas on suguvõsa, elulugude ja talude ajaloo uurimise kursused

Suvi on suguvõsade kooskäimise aeg ning hea võimalus tutvuda oma esivanematega seotud kohtadega. Eesti arhiivides leidub palju huvitavat meie eellaste käekäigu kohta ning nüüd on õige aeg valmistuda suviseks suguvõsa kokkutulekuks või ringkäikudeks esivanemate radadel ja tutvuda oma juurtega.

Sel nädalavahetusel algavad Tallinnas kahed kursused: suguvõsauurimine algajatele (selle eesmärk on õppida sugupuud koostama) ning suguvõsauurimine edasijõudnutele (eesmärgiga koostada perekonna ajalugu, sh elulood, talude ajalood jmt).

Lisateave kursuste kohta on saadaval www.isik.ee/tallinn.

Fred Puss, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, fred@isik.ee
Tiigi 10-51, 51003 Tartu
http://www.isik.ee,
Tel/faks 7420 882, mobiil 5288 329

Iga Tallinna lasteaed saab lindude söögimaja

Sel neljapäeval antakse igale Tallinna lasteaiale lindude söögimajad, mille valmistasid pealinna koolide õpilased.
17. veebruaril algusega kell 14.00 toimub Tallinna Ristiku põhikoolis keskkonnapäev lasteaedadele, mille raames harrastusornitoloog Peep Veedla räägib lindude söötmisest ning igale lasteaiale antakse söögimaja ja vajalik linnutoit.
Lindude söögimajad valmistasid tööõpetuse tundides 6.-8. klassi õpilased 13 pealinna koolist. Kokku juhendas õpilasi kümme tööõpetuse õpetajat.
Lindude söögimajad valmisid Eesti Tööõpetajate Seltsi ja Lehola Keskkonnahariduskeskuse ühisprojekti raames. Puuinfo toetas puitmaterjaliga ja Tallinna Keskkonnaamet varustas söögimaju linnutoiduga.
Foto autor: Jürgo Nooni.

Homme on Tallinnas neenetsi õhtu

Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajja (Uus tn 16c) neenetsi õhtule, kus Olev Remsu tutvustab oma uut raamatut „Minu Neenetsimaa“.

Kirjastuse Petrone Print “Minu”-sarjas välja antud raamat kirjeldab Venemaa polaarpiirkonnas elavate neenetsite eluolu ja Remsu enda seiklusi Gorbatšovi-aegsel Neenetsimaal. Kirjanik intrigeerib lugejaid vesinikupommi plahvatuse ja neenetsite ammuse ülestõusuga Nõukogude võimu vastu, ka askeldavad tema raamatus põhjarahva seas elavad värvikad eestlased ja kõigel silma peal hoidvad nuhid. Kas tegemist on reaalselt juhtunu või väljamõeldisega, jääbki tihtilugu selgusetuks.

Neenetsitest räägib hõimuõhtul neenetsi keele uurija Sven-Erik Soosaar Eesti Keele Instituudist. Veel saab näha filmikatkeid neenetsitest ja kuulata metsaneenetsite kuulsaima rahvuspoeedi Juri Vella luuletusi. Vella läks aastaid tagasi külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks ja on igati võidelnud põlisrahva traditsioonilise eluviisi säilitamise nimel.  

Neenetsid on eestlaste kauge sugulasrahvas. Nende keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma, teise rühma moodustavad soome-ugri keeled. Venemaal Kaug-Põhjas elavad neenetsid on tavapäraselt tegelenud põhjapõtrade kasvatamise, kalastamise ja küttimisega. Neenetsite tulevik on aga naftatööstuse arengust tõsiselt ohustatud. Iga uue leiukoha kasutuselevõtul muudetakse suur hulk rändava eluviisiga põlisrahvaste esindajaid paikseteks, neenetsid ei suuda aga külaeluga hästi kohaneda.

Fenno-Ugria Asutus korraldab hõimuõhtuid Vanalinna Muusikamajas juba kolmandat aastat. Järgmisel õhtul 18. märtsil tähistame Ungari 1848. aasta revolutsiooni aastapäeva ning aprillis ersa keele päeva ja mari sangari päeva.

Hõimuõhtud on tasuta, kõik huvilised on teretulnud. Üritusi toetavad Hõimurahvaste Programm ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Seekordne õhtu toimub koostöös kirjastusega Petrone Print.

Hõimuõhtu plakat: http://www.fennougria.ee/public/neenetsi_1601_1.jpg

Lõimumisdebatt 2011

Eesti on viinud lõimumispoliitikat ellu juba üle kümne aasta. Paraku on integratsiooni tulemuslikkuse kohta kõlanud rohkem kriitikat ja rahulolematust kui olnud näha heakskiitvat peanoogutust. Selge on see, et Eesti ühiskonna lõimumine pole veel kaugeltki lõpule jõudnud. Vaatamata selle teema olulisusele Eesti tuleviku jaoks, on integratsiooniga seotud probleemid ja väljakutsed jäänud senises valimisdebatis tähelepanu alt välja. Seetõttu kutsutakse arutlema koos erakondade esindajatega Eesti lõimumispoliitika tuleviku üle kolmapäeval, 16. veebruaril kell 16.30 – 18.00 Tallinna vanalinnas TLÜ Ajaloo Instituudi majas (auditoorium 1) aadressil Rüütli 10.

Nägemusi Eesti lõimumise järgneva viie aasta suurimatest väljakutsest ja nende lahendustest ning sellest kuhu integratsiooniprotsess peaks välja viima, esitavad seitsme erakonna esindajad:
* Igor Gräzin (Reformierakond)
* Evelyn Sepp (Keskerakond)
* Indrek Raudne (Isamaa ja Res Publica Liit)
* Urve Palo (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
* Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised)
* Mati Väärtnõu (Rahvaliit)
* Dmitri Mihhailov (Vene Erakond Eestis)

Debatti modereerib ajakirjanik Sven Paulus.

Üritust korraldab Balti Uuringute Instituut koostöös TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudiga.

Tallinna Ülikooli rektoriks valiti Tiit Land

Täna, 14. veebruaril valis valimiskogu järgmiseks Tallinna Ülikooli rektoriks Tiit Landi. Tema ametiaeg algab 15. mail ja kestab viis aastat.

Valimiste teises voorus hääletas Tiit Landi poolt 52 valimiskogu liiget ja Peeter Kreitzbergi poolt 45 valimiskogu liiget.

Rektorit tuli valima 97 inimest 107-liikmelisest valimiskogust. Valimiskogusse kuulusid kõik ülikooli senati liikmed, ametikohale valitud professorid ja juhtivteadurid, kuratooriumi liikmed ning üliõpilaskonna volikogu poolt valitud üliõpilaste esindajad. Valimised viidi läbi salajase hääletamise teel, iga valimiskogu liige hääletas isiklikult ning sai eelistada vaid üht kandidaati.

Tallinna Ülikooli rektori professor Rein Raua ametiaeg lõpeb 14. mail 2011.