Riigikogu esimees Ene Ergma avas täna Riigikogu hoone vestibüülis traditsioonilise Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Rõuge vallavalitsuse koostöös sündinud X Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näituse, mis sedakorda kannab nime „Kümnes mäkketõus“. Näitusel saab imetleda kudumeid, puidust tooteid, kaltsuvaipu, lapitekke, patju, linast käsitööd, keraamikat, laastukorve, ehteid, hoidised ja palju muud. Riigikogus populaarse näituse avamisüritusel osalesid Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, paljud Võrumaa omavalitsusjuhid ja Riigikogu liikmed. Näitus jääb avatuks 8. detsembrini, soovi korral saab eksponaate ka kingituseks kaasa osta.
Riigikogu külastuse raames toimuvad Võrumaa omavalitsusjuhtide kohtumised Kagu-Eestit esindavate Riigikogu liikmetega, keskkonnaministeeriumi ametnike ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liikmete Tarmo Leppoja ja Maria Alajõega. Kohtumistel käsitletakse omavalitsuste tasakaalustatud arengut, jäätmemajanduse korraldamist nii suurtes kui väikestes omavalitsustes. Arutelu all on ka maakondlike arenduskeskuste ja turismiinfokeskuste tegevus ning finantseerimine.
Fotogalerii on aadressil: http://galerii.riigikogu.ee/v/2010/Riigikogu/Rouge/
Rubriik: Eesti
Tallinnas kärgatas laupäeval kõu
Laupäeva õhtul sai Põhja-Eestis keset tihedat tuisku näha suhteliselt harva ettetulevat nähtust – talvist äikest. Esimene äikesehoog vallandus Paldiski kohal õhtul kell pool kaheksa, Tallinnas lõi kõu taeva valgeks kella 23 ajal.
Maret Järv kirjutab: „19.35 ja 20.40 olid Paldiskis parajad äikesetormid, vaheldus lumetormiga. Peale 19.35 pikselöökide hoogu lõi taeva selgeks, aga hiljem kordus nii lume kui piksena uuesti.“
Lasnamäel lõi kella 23.03 ajal merepoolse taevakaare täiesti valgeks, umbes minuti pärast järgnes müristamine. Mõne minuti pärast toimus sama veelkord, seejärel hakkas alla krõbisema lumekruupe. Talvine äike on üsna haruldane, seda enam, et eriti detsembris ja jaanuaris kiputakse seda segi ajama ilutulestikuga.
Noorteadlane Jüri Kamenik kommenteerib juhtunut ilm.ee-s: „Läänemerelt jõudis 4. detsembri õhtuks Soome lahele täituva osatsükloni kese, mille ümbruses tekkis hulgaliselt rünksajupilvi. Nende teke on seotud konvergentsiga tsükloni keskmes, sest sinna voolab igalt poolt õhku kokku ja sel pole mujale minna kui tõusta, moodustades konvektsioonipilvi. Lahtine meri andis pilvede lisaenergiat, lisaks on õhumass üsna külm, aga aluspind (meri) soe, nii et seegi andis lisatõuke ja nii see äike koos lumesaju ja lumekruupidega tuligi.“
Hart: miks USA põllumehed GMO-sid kasvatavad?
Michael Hart on inglise tavapõllumees, kes kasvatab lambaid ja lihaveiseid Cornwall´is, Inglismaa edelaosas.
Debatt geneetiliselt muundatud organismide (GMO) üle on Suurbritannias olnud pikk ja äge ja infot on tulnud nii ühelt kui teiselt poolt. Nii on vahel olnud keeruline aru saada, mis on fakt, mis on müüt ja mis on lihtsalt kellegi isiklik hinnang.
Kõige suuremat arusaamatust on aga kõikides debattides alati tekitanud küsimus: kui GMO-dega on nii palju probleeme ja on koguni gruppe, kes väidavad, et ka majanduslikult ei ole GMO-d oluliselt kasumlikumad, miks siis USA põllumehed neid kasvatavad?
Kuulates erinevaid osapooli – poliitikuid, keskkonnakaitsjaid, firmade esindajaid – ja püüdes nende jutust pilti kokku panna, otsustas Michael Hart lõpuks ise USA-sse minna ja asja otseallikast – sealsete põllumeeste käest – uurida. Uurimise käigus otsustas ta kogetu ka videolindile dokumenteerida.
Eesti Rohelisel Liikumine kutsus Michael Hart’i Eestisse oma kogemustest rääkima ja teda saab kuulata reedel, 10. dets 2010, Tartus, Väikeses Vanemuise ovaalsaalis.
Michael Hart teeb ka lühema ettekande samas kohas toimuval põllumajanduskonverentsil kl 15.55, põhjalikumalt räägib ta aga järelüritusel kell 17.30-19.30.
Kuna jutu kõrvale pakutakse ka mahesuupisteid, siis palutakse registreeruda aadressil nastja@elfond.ee või telefonil 51 32 891. Üritus on tõlkega.
Soojade soovide aeg Pokumaal
9.-20. detsembrini oodatakse Pokumaale soojade soovide aega tähistama.
Seekord aitavad lähenevaid pühi tähendusrikkamaks muuta Pintselsabad.
”Talv oli vastu võetud. Nii algasid tumeda taevaga lumevalged päevad. Metsavälul jäi veel vaiksemaks…Aga ega siis toimetused toimetamata ei jäänud…”
Millega sellel ajal Pintselsabad tegelevad, saad teada, kui tuled Soojade soovide ajal Pokumaale. Koos Nutsa ja Tutsaga rändame All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu. Päeva Pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinge soe tunne.
Üritused toimuvad kell 11, 12.30 ja 14. Ootame peresid ja lastegruppe!
Mustjala looduskeskuses ootab suur sületäis meisterdamispõnevust
Mustjala looduskeskuses (Saaremaa puhkeala) ootab päkapikk alates 8. detsembrist neljal detsembrikuu päeval suuri, keskmisi ja väikesi päkapikutööhuvilisi endale külla. Saame kokku jõulueelsel päeval, et koos jõuluettevalmistustele õige hoog sisse anda. Oleme kokku kogunud hulga metsakraami: oksi, sammalt ja käbisid. Teeme loodusmaterjalist vahvaid kingitusi lähedastele ja jõulukaunistusi oma koju. Räägime jõulukommetest, joome jõuluteed ja krõbistame piparkooke.
RMK
Ambla metsamehed ootavad täiendust
Ambla Metsaühistu korraldab 9.detsembril Paide kultuurikeskuse metsanduse õppepäeva.
Räägitakse ühistegevusest metsanduses, uutest arengusuundadest ja Eesti metsanduse arengukavast aastateks 2011-2020. Juttu tuleb jahiseaduse muudatustest, muudatustest liiklusseaduses, muudtustest metsatehnika ja traktorite kasutamisel.
Õppepäeval jagatakse metsanduslikke infomaterjale ja raamatuid. Võimalus on astuda Ambla Metsaühistu liikmeks.
Ambla Metsaühistu
Jõulunädal Kauksi looduskeskuses
RMK Kauksi Looduskeskus korraldab Kauksi looduskeskuses (Peipsi põhjaranniku puhkealal) alates 6. detsembrist jõulunädala üritused Ida-Virumaa koolidele. Jõulunädalal valmistatakse lastega koos looduslikest materjalidest jõulukaunistusi. Igas vanuses lastele pakutakse jõukohast tegevust. Üritustel pakutakse kuuma jõuluteed ja maiustamiseks koduseid piparkooke. Räägitakse jõulukommetest läbi aegade ja vahetatakse põnevaid kogemusi seoses jõuludega.
RMK
Eile selgusid Eesti aasta vabatahtlikud
5. detsembril toimus Tartus Ateena keskuses üleriigiline tunnustamisüritus, kus kuulutatati välja Eesti aasta 2010 vabatahtlikud. Vabatahtlikke õnnitlesid Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ja tunnustamisürituse patroon, riigipea Toomas Hendrik Ilves. Sel aastal tunnustatati eelkõige vabatahtlikke, kes on mentori, juhendaja või algataja rollis ning andnud sellega panuse vabatahtliku tegevuse arendamisse Eestis. Tunnustatavaid on kokku 15, kelle seas on inimesi üle kogu Eesti. Tänavuse aasta vabatahtlike hulgas on ka Eesti Energia personalidirektor Riina Varts, kes pälvis tunnustuse tegevuse eest Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) juhatuse esimehena. Lisaks on tunnustatavate seas noortega tegelejaid ja noorteorganisatsioonide tegevuse korraldajaid, kohaliku elu edendajaid, heategevuslike organisatsioonide vabatahtlikke, eakate eneseabiliikumise juht ning nõrgemate abistajaid. Noorim tunnustav on sel 
aastal 20- ning vanim 78-aastane. Vabatahtlikud on kaasa löönud väga erinevate organisatsioonide ning projektide juures. Näiteks Saaremaa noormehed Tom Rüütel ja Taavi Rauniste algatasid ning viisid omal nõul ja jõul läbi Facebooki kampaania „Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi“. Aasta vabatahtlikud valis enam kui 40 esitatud kandidaadi seast välja üheksaliikmeline komisjon, mis koosnes vabaühenduste ja avaliku sektori esindajatest. Tunnustamisürituse raames toimus ka raadio Ööülikooli salvestus, kus räägiti vabatahtlikkuse teemadel. Vestlusringis osalesid Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts, Palupõhja Looduskooli juht Robert Oetjen ja Marten Kaevats Uue Maailma Seltsist. Õhtut juhtisid Maarja Küla juhataja Ly Mikheim ning arendusjuht Huko Laanoja ning esines Tartu ansambel Pahad Seemned.
Rahvusvahelist vabatahtlike päeva tähistatakse igal aastal 5. detsembril. Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse traditsioonile pandi alus 2005. aastal. Saabuv 2011. aasta on ühtlasi Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.
Grete Kõrgesaar
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest
Rakveres toimunud metsatööstusettevõtete korvpalliturniiri võitis Artistoni meeskond
Eile, 4. detsembril võtsid 11 metsatööstusett
evõtte meeskonda mõõtu korvpalliplatsil. Kolmandat aastat järjest näitas teistest paremat mängu Artistoni meeskond.
Eile hommikul kogunesid 11 meeskonda Rakvere spordihalli selgitamaks välja parim meeskond korvpallis. Turniiri avas Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann. Meeskonnad pidid tunnistama Artistoni meeskonna paremust. Teise koha saavutas RMK meeskond ja kolmanda koha võttis TarMets. Parima mängija tiitel anti Andras Kaasikule, kelle supertabamus mängu viimastel sekunditel viis mängu lisaajale. Kolmepunkti viskevõistlustel tegi kõige suurema skoori Peeter Valdre Södra meeskonnast.
Korvpalliturniiri korraldaja Margo Klaasmägi arvates oli turniiril küll üllatajaid, aga mängud olid väga tasavägised. Turniir oli võitluslik, iga meeskond sai mängida viis mängu. Metsatööstusettevõtete korvpalliturniiri peetakse aastast 1998. Tänavu osalesid Artistoni, RMK, Stora Enso, Lemeksi, Imavere Saeveski, Finnforesti, Metsäliitto, Södra, TarMetsa, Raitwoodi ja Toftani meeskonnad.
Pille Rõivas,
EMTLi kommunikatsioonijuht
Fotod: Ain Liiva
Toome ise endale metsast jõulukuuse
RMK kodulehel saab end kirja panna juhendatud kuuseretkedele riigimetsa, jõulupuu saab etteantud juhiste järgi metsast koju tuua ka omal käel, teatab RMK.
Juhendatud metsaretki korraldatakse 15 kohas üle Eesti detsembri lõpuni, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Kuuseretked firmadele toimuvad 14., 15. ja 16. detsembril ning eraisikutele 17.-23. detsembril. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistide poolt eelnevalt välja otsitud, nii et osalejatele jääb vaid maksmise, õige puu valimise, saagimise ja äraviimise rõõm.
Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse metsast tuua ka iseseisvalt. Selleks tuleb eelnevalt veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitselisi piiranguid.
1-3meetriste kuuskede hinnad jäävad 50 ja 200 krooni vahele ning jõulupuu eest saab maksta pangaülekande, mobiiliga või looduskeskustes sularahas. Kuna eelmisel aastal osteti enam kui pooled kuused mobiilimaksega, on tänavu seda võimalust veelgi laiendatud – seda saavad kasutada nii need, kes toovad kuuse metsast omal käel kui need, kes võtavad osa RMK poolt organiseeritud kuuseretkedest.
RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal kaasas olema oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.
Eelmisel aastal müüs RMK riigimetsast ligi 5000 jõulukuuske, kuuseretkedest võttis osa 2100 inimest. Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt. Metsanoorendikest ja kultuuridest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kust neist loodetakse saada tulevikupuid, on kuuskede varumine metsaomaniku huvide põhjendamatu kahjustamine, mis on seaduserikkumine ning karistatav.
Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aitab lahendada kuuseabi telefon 676 7532 või meilitsi kuuseke@rmk.ee.
Allikas: RMK
Heategevuslik jõuluootusõhtu puudustkannatavatele peredele
Täna, 5. detsembril toimub Kohilas heategevuslik jõuluootusõhtu puudustkannatavatele peredele.
Möödunud aasta detsembris esmakordselt toimunud omaalgatuslik ühisettevõtmine näitas, et kogukond koos kogudusega suudavad annetuste ja vabatahtlike abiga luua hoidva ja hooliva meelolu, ning anda puudustkannatavatele peredele jõudu tulla toime ka majanduslikult rasketel aegadel.
Annetustest koguti 16 tuhat krooni. Lisaks on kingipakke tulnud kauplusteketist „Sõbralt-Sõbrale”, kingipakke on toonud ka paljud vallakodanikud. Ürituseks valmis 60 kingikotti, milles kogu pere tarvis pühademaitselisi toiduaineid ja maiustusi, aga ka üllatusi ja lihtsaid, igas kodus vajalikke esmatarbeasju.
Kohila jõuluootusõhtu on kutsetega, eeskava järel pakutakse teed ja piparkooke.
Jõuluootusõhtu kui kogukonna algatatud heategevusüritus oli möödunud aastal ka Raplamaa aasta teo nominent.
Ettevõtmist korraldavad Kohila baptistikogudus, kogukonna esindajad, kauplustekett „Sõbralt Sõbrale” ning vallavalitsus.
Allikas: raplamaa.ee
Paks lumi ähvardab rikkuda vilja ja ajab rotid viljapuude kallale
Kõige kurja juur on sooja ja sajuse sügise tõttu külmumata jäänud maapind.
Põhjarannikul kohati juba enam kui 40 sentimeetri paksuseks paisunud lumevaiba tõttu on põhjust muret tunda nii selle kandi aiapidajatel kui ka teraviljakasvatajatel.
Kuna maa oli enne paksu lumekihiga kattumist külmumata, saavad hiired ja rotid lume all mööda maapinda rahulikult toimetada. Närilised hakkavad aedades ja puukoolides maapinna ja lumekasuka vahel noorte puude magusat koort krõmpsutama. Selle vältimiseks tuleks istikute ümber lumi kinni tallata.
Need, kel jäid koduaias roosid või muud külmatundlikud taimed kinni katmata, võivad aga arvestada, et paksu lume all ei juhtu nendega midagi hullu.
Viljakasvatajad aga muretsevad juba, et sulale ja märjale maale maha sadanud paks lumekiht võib taliviljale saatuslikuks saada.
Allikas: Eesti Päevaleht
Köha vastu taimedega
Nurmenukk ajab higistama, lahtistab röga, toimib põletikuvastaselt. Valage 1 sl peenestatud lehti üle 1 klaasi
keeva veega. Jooge soojalt 1/3 klaasi kolm korda päevas 30 minutit enne sööki.
Teeleht vaigistab valu, lahtistab röga, laiendab bronhe, tõrjub mikroobe. Võtke 1 sl kuivi peenestatud lehti, valage üle ühe klaasi keeva veega, laske 2 tundi tõmmata, kurnake. Võtke sisse 1 sl neli korda päevas 20 minutit enne sööki.
Männikasvud lahtistavad röga ja tõrjuvad mikroobe. Valage 1 sl kasve üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit tõmmata, kurnake. Võtke pärast sööki 2 sl kolm korda päevas.
Liivateel on põletiku- ja viirusevastane, röga lahtistav toime. Valage 2 sl peenestatud taimi üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit seista, kurnake. Võtke 30 minutit enne sööki 1 sl kolm korda päevas.
Raudrohi leevendab gripi ja külmetushaiguste sümptomeid ning kiirendab tervenemist. Valage 1 tl raudrohtu üle ühe tassi kuuma veega. Laske tõmmata umbes kümme minutit. Ärge jooge seda rohkem kui kaks tassi päevas.
Allikas: aialeht.ee
Riigi maad harivad põllumehed saavad sellele eelisostuõiguse
Valitsus toetas põllumajandusministeeriumi ettepanekut, mis annab ajutise maakasutuse lepingu alusel riigi maad harivatele põllumeestele sellele maale eelisostuõiguse.
Praegu on erinevate põllumajandustootjate kasutuses ligi 25 000 hektarit sellist riigi maad, millest suurele osale makstakse ka ühist pindalatoetust. Maa müügi korral peavad senise korra järgi seda aastaid harinud põllumehed konkureerima teiste ostuhuvilistega tavakorras.
Eelisostuõiguse kehtestamine mõistlik, sest riigile see rahalist kaotust ei tähenda.
Allikas: põllumajandusministeerium
ArtDepoo kunstiaasta lõpetavad naised
Noore ja kaasaegse kunsti galerii ArtDepoo lõpetab käesoleva aasta näitusega „GIRL POWER“.
Üheteiskümne naismaalija teosed ArtDepoo seintel kutsuvad esile erinevaid emotsioone, kuid ükski neist ei peaks jätma ükskõikseks.
Näitus jääb avatuks 15. jaanuarini.
Allikas: artdepoo.com
Mida turistidele Lõuna-Eestis näidata, mida pakkuda?
Kolmapäeval Tartus toimunud Lõuna-Eesti turismikonverentsile järgnenud vastuvõtul kuulutati välja 2010. aasta silmapaistvaimad turismiobjektid ning -sündmused.
Konkursi „Ehe Lõuna-Eesti” raames tunnustas SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu turismiobjektidena Eesti Maanteemuuseumi ja Alatskivi lossi. 2010. aasta parimaks valiti aga Jõgeva maakonnas asuv kogupere mängumaa Vudila.
Parima turismisündmuse nominentideks nimetati Võrumaal toimunud kohaliku toidu mess „Uma mekk” ning Lüübnitsa kala- ja sibulalaat Põlvamaal. 2010. aasta parima turismisündmuse tiitel läks samuti Jõgevamaale, Suurele Paunvere väljanäitusele ja laadale.
Lõuna-Eesti turismikonverentsi läbivaks teemaks oli tänavu Vene turg – anti ülevaade, kuidas venelasi turistidena Lõuna-Eestisse meelitada ja mida neile siin pakkuda.
Konverentsile järgnenud vastuvõtul tunnustati ka fotokonkursi parimaid.
Kontserdisarjaga toetatakse Oisu Perekodu laste unistust oma pereautost
Eile, 4. detsembril algas Türi vallas heategevuskontsertide sari, kus seitsmel heategevuskontserdil esinevad Marju Länik, Uku Suviste, Voldemar Kuslap, Boris Lehtlaan, Mati Palm ja ka valla enda isetegevuslased. Kontserdipiletiteks on annetused kohapeal.
Esimene kontsert nimetusega „Pärlipäeva kontsert” toimus laupäeval Kabala rahvamajas. Pärlipäeva kontsert korraldati Kabala kauaaegse kultuuri- ja orkestrijuhi August Pärli (1923-1994) auks.
Sarja teine kontsert on täna, 5. detsembril kell 15 Taikse kultuurimajas. Kontserdil esinevad Taikse rahvamuusikud ja taidlejad. Peaesineja on Boris Lehtlaan. Kontsert kestab ilma vaheajata poolteist tundi.
Türi valla suurimas peres, Oisu Perekodus kasvab kaksteist last, kelle unistuseks on ühise perena sõita teatrisse, kinno, spordivõistlusele, loomaaeda või suvel randa ujuma, kuid selleks puudub sõiduvahend. Just selleks on algatatud heategevuskampaania „Meie pere auto”, mille käigus kogutakse annetusi, korraldatakse kontserte ja oksjone, mille tulu läheb Oisu Perekodu lastele minibussi soetamiseks.
Annetusi saab teha MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühingu kontole 10220115011013, SEB pank. Ülekande selgituseks märkige „Annetus minibussi fondi”. Osta.ee korraldataval heategevusoksjonil müüdava antiikse klaveri tulu kantakse Oisu Perekodu minibussi fondi.
Heategevuskontserdid toimuvad:
11. detsembril Kirna seltsimajas, algusega kell 18, külaline Marju Länik;
12. detsembril Oisu rahvamajas, algusega kell 15, külaline Uku Suviste;
18. detsembril Laupa mõisakoolis, algusega kell 15, külaline Mati Palm;
19. detsembril Türi kultuurimajas, algusega kell 16, esinevad Türi kultuurimaja kollektiivid;
28. detsembril Türi kirikus, algusega kell 18, esinevad Türi koguduse ansamblid ja solistid.
Heategevuskampaania lisainfo: www.tyri.ee/oisukodu .
Vassili Seema ja 100 aasta rahad
SEB Kuressaare kontoris on alates 01. detsembrist võimalik tutvuda näitusega Eestis viimase saja aasta jooksul käibel olnud rahadest, mida ilmestavad nende kõrval kasvanud ja elanud 100-aastase Vassili Seema kommentaarid.
“See pole mitte lihtsalt ühe raha lõpp ja teise algus, vaid pigem ühe ajastu lõpp ja teise algus nii raha kui majanduse mõttes,” selgitas SEB Kuressaare kontori juhataja Aivar Sõrm näituse saamislugu. Mõttest näidata viimase saja aasta rahatähti võttis Saaremaa muuseum õhinal kinni ja pakkus omalt poolt välja idee näidata kõike sama vana inimese kaasabil. Näitus ongi kokku pandud muuseumi varadest, pank lisas eile hommikul näitusevitriini ka eurokupüürid ja -mündid. SEBi kontoris on näitus üleval kuu aega, edaspidi on muuseumil plaanis seda eksponeerida ka mujal.
Allikas: Meie Maa
Foto: Irina Mägi
Eesti Rahva Muuseum korraldas kooliõpilastele joonistamisvõistluse
Reedel toimus ERMi näitusemajas 15. koolidevaheline joonistusvõistlus. Kolmes vanuserühmas oli esindatud kokku 25 kooli ja 119 õpilast.
Eelnevatel kordadel on joonistusvõistlus olnud nii populaarne, et esmakordselt tuli ERMil hakata joonistajate arvu piirama. Sellegi poolest saabus joonistusvõistlusele osavõtjaid väga erinevatest Eestimaa nurkadest. Tartu koolidele lisaks saabus väikesi kunstnike Tallinnast, Põlvast, Türilt, Jõgevalt, Holstrest, Võhmast, Häädemeestelt, Roelast, Paluperast, Tõrvast, Otepäält, Mõnistest ja Lümnadast.
Joonistusi hindas žürii koosseisus Hando Tamm Tartu Lastekunstikoolist, eelmise aasta vanema vanuserühma võitja ja Tartu Ülikooli maaliosakonna tudeng Diana Lõhmus, sponsori Skizze kaupluse esindaja Pille Kattel ning Eesti Rahva Muuseumi kunstnikud Jane Liiv ja Merike Tamm.
2010. aasta koolidevahelise võistujoonistamise tulemused:
Noorem aste (1.–4. klass)
1. Carolyna Puiste (Võhma Gümnaasium)
2. Hanna-Liisa Koit (Tallinna Lasnamäe Üldgümnaasium)
3. Vahur Aasaküla (Võhma Gümnaasium)
Loe edasi: Eesti Rahva Muuseum korraldas kooliõpilastele joonistamisvõistluse
Spordiliit Jõud nimetas aasta tegijaks Kalmer Mustingu
Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid viies kategoorias. Aasta tegija tiitli pälvis Põlva Käsipalliklubi „Serviti“ ning Eesti meeste käsipallikoondise peatreener Kalmer Musting.
Aasta tegija kategoorias järgnesid Kalmer Mustingule Tartumaa spordileksikoni koostaja ja eestvedaja Johannes Miller ning Euroopa Noorte korvpalliliigas edukalt esinenud Korvpalliklubi Hito U16 noormeeste võistkond.
Kohaliku omavalitsuse sporditöötaja kategoorias tunnistati parimaks Ülenurme vallavolikogu esimees ning sporditöö hing Heiki Sarapuu. Teise koha vääriline oli Kohtla-Nõmme abivallavanem Jaak Rooden, kellele järgnes Rakke spordiklubi eestvedaja Enno Eilo.
Aasta noortetreeneri tiitli pälvis Väino Treiman, kes tegutseb kiiruisutamise ja jalgpalli treenerina Jõgevamaal. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid vastavalt suusatreener Anu Taveter ning korvpallitreener Priit Sternhof.
Aasta üleriigiliseks spordisündmuseks valiti Eesti valdade XVIII talimängud Väike-Maarjas. Teise koha pälvisid EMSL Jõud meistrivõitlused kergejõustikus, mille raames toimus kolmikhüppevõistlus, mis oli pühendatud 30 aasta möödumisele Jaak Uudmäe olümpiavõidust. Kolmandaks tulid Eesti valdade XVIII suvemängud Türil.
Aasta piirkondlikuks spordisündmuseks valiti Võrumaa spordiliidu korraldatav tervise- ja harrastusspordiürituste sari „Võrumaa mängud”. Teiseks tulnud Saaremaa kolme päeva jooks edestas kolmandaks tulnud Ida-Virumaa võistlussarju vaid ühe punktiga.
Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Tänavuste aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 11. detsembril Pärnus toimuval EMSL Jõud pidulikul aastalõpuüritusel.
Allikas: Eestimaa Spordiliit Jõud
Noore loodustaluniku auhind läks Siiksaarde
Eestimaa Looduse Fondi noore loodustaluniku auhinna pälvisid 2010. aastal Annika Reino ja Kalev Au Saaremaalt Siiksaarest.
Noored talunikud on tegelenud Laidevahe looduskaitsealal veiste, lammaste ja eesti tõugu hobuste karjatamisega selle sajandi algusest ning nende jõupingutuste tulemusena on sealsete rannaniitude seisund oluliselt paranemas. Viimastel aastatel on põhirõhk lihaveiste kasvatamisel, keda peetakse mahedalt.
Annika Reino ja Kalev Au osalesid MTÜ Laidevahe Loodus asutamisel, mis tegeleb põhiliselt külastusinfrastruktuuri arendamise ja loodusharidusega.
Alates 2002. aastast on Annika ja Kalev võõrustanud igasuviselt Eestimaa Looduse Fondi talgulisi, kes on aidanud Laidevahe kaitsealal aedu ehitada ja kadastikke harvendada.
Alates 2005. aastast peab pere ka külalistemaja, mis on hea näide säästvast turismist ning mitmekesistab kaitsealal tegutseva talu tuluallikaid. Lisaks viljeleb talupere traditsioonilist käsitööd. Talus valitseb külalislahke, soe ja rahulik õhkkond.
Annika ja Kalevi majandamine Siiksaares on hea näide looduskaitsealal tegutsevatest talunikest, kes talupojamõistust ja loodusearmastust kombineerides elatuvad loodussõbralikust põllumajandusest ja turismist.
Allikas: ELF
Ruhnus algas ametlikult talvehooaeg
Eile hommikul algas Ruhnu saarel talvine hooaeg. Ruhnu saare blogis on selle kohta järgnev märge: “Täna hommikul päiksetõusuajal noppis Veeteede Ameti praamlaev Eva-317 merest välja Ringsu sadama pöörupoi. Sellega on nüüd ametlik navigatsioonihooaeg Ruhnu sadamas lõppenud. Sadamavaht on samuti puhkusel. Kohtume kevadel.”
Sel aastal külastas Ruhnu sadamaid 2179 jahti. Kõige enam jahte külastas Ruhnu saarel asuvat Ringsu sadamat. Aasta esimese kolme kvartali jooksul käis seal 531 jahti. Sama perioodi jooksul külastas Roomassaare sadamat 385 jahti, Kihnu sadamat 367 jahti, Virtsu sadamat 313 jahti, Heltermaa sadamat Hiiumaal 170 jahti, Abruka sadamat 162 jahti ning Rohuküla sadamat 136 jahti.
Allikas ruhnlane.blogspot.com
Eesti keel sai uued sõnad – taristu, penipaun ja tundetaip
593 inimest 2123 sõnaettepanekuga osales president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlusel, mille riigipea täna Kadriorus pidulikult lõpetas.
23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles. Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus.
Lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele. Sõnavõistluse tulemused ja pikem selgitus on kättesaadavad koduleheküljel www.sonavoistlus.ee, samuti aadressil www.president.ee ja www.eki.ee ning Toomas Hendrik Ilvese Facebook’i lehel.
Sõnavõistluse võitjad:
1. AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera – PPP ehk public-private partnership’i asemel.
2. avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku asemel.
3. juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrval.
4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.
5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.
6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.
7. teisestamine – inglise termini othering vastena.
8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.
10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.
Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse sõna “kärgpere” – tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’. Samuti sovitati kasutusele võtta “tundetaip” – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Sõnause üldvõitjaks tunnistati „taristu“ – esitaja Andres Valdre.
Laupäeval tantsitakse kaerajaani 15 erineval moel
Laupäeval kell 15 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses suur kaerajaanikontsert, kus tuleb esitlusele 15 erinevat kaerajaani. Kontserdil esinevad Eesti Rahvatantsuansamblite Liitu kuuluvad Eestimaa parimad rahvatantsuansamblid: Kajakas, Kuljus, TÜRKA, Tarvanpää, Sõprus, Leigarid ja Kullaketrajad. Esitlusele tulevad nii vanad kui ka täiesti uudsed kaerajaaniseaded. Rahvalike kaerajaanide kõrval näeb ka ratastooli ja kõhutantsu kaerajaani. Viimased valiti välja tänavu 29. aprillil rahvusvahelisel tantsupäeval üle Eesti tantsitud erinevate kaerajaanide seast.bKontserdi lavastab Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli (TÜ RKA) kunstiline juht Aveli Asber.
2009. aasta 4. detsembril alustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts eesti tuntuma tantsu, kaerajaani, Euroopasse viimise aktsiooni. Idee käisid aasta tagasi välja kirjanik Hans Luik ja ajakirjanik Rein Sikk. Aastaga on ERRS koondanud andmeid 266st esinemiskorrast enam kui 35000 tantsija poolt. Suurimad kaerajanaimised toimusid rahvusvahelisel tantsupäeval 29. aprillil ja suurel ÜhteLaulmisel 20. augustil. Kaugemad paigad, kus seda tantsu tantsitud on Uus-Meremaa, India, USA ja Kanada. Kaerajaani aktsioon jätkub ka järgmisel aastal.
Sillaotsa talumuuseum kogub mälestusi ravitsejate ja ravimtaimede kohta
Raplamaal asuv Sillaotsa talumuuseum korraldab juba kolmandat aastat kirjutiste konkurssi eesmärgiga koguda erinevaid mälestusi. 2008. aasta teemaks oli „Liikumine lumel ja jääl“ ning 2009. aastal „Kuidas me vanasti tähtpäevi tähistaime“.
Selle aasta teemaks on „Ravimtaimede korjamine ja maarohtudega ravimine“, samuti ootab muuseum jutte kohalike ravitsejate, külatarkade kohta. Mälestusi jäädvustama kutsutakse kõiki Raplamaa elanikke. Eriti oodatud on need lood, kus kirjeldatakse mõnd sündmust või tegevust ja ka seda, kuidas mõni ravimtaim näiteks on maitsenud või kuidas seda korjati, töödeldi, kasutati või millised olid kõik korjamisega seotud kombed, isiklikud tunded.
Samuti ootab muuseum lugusid selle kohta, kuidas on ravitsetud loomi, millise tõve puhul pöörduti vanasti külaravitseja poole jne. Kõik kirjutised on oodatud Sillaotsa Talumuuseumisse (Veski küla 78261 või e-postiga sillaotsa@velise.ee) 28. jaanuariks 2011. Kokkuvõtteid konkursist tehakse teeme küünlapäeval, 2. veebruaril.