Eesti

Põllumajandusminister autasustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Pildil vasakult: Heino Lõiveke, Jane Mättik, Urve Laidvee, Raul Rosenberg, minister Seeder, Aado Kuhlap, Andi Saagpakk, Mart Timmi, Martin Repinski, Ilmar Teevet. Foto: Rene Suurkaev.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2013. aasta parimaid karjakasvatajaid.

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias; kokku antakse välja viis hõbemärki ja üks kuldmärk. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel.

Kuldne teenetemärk anti Mart Timmile, kes on Kagu-Eesti suurim köögivilja- ja seakasvataja, edukas ettevõtja, valdkonna arvamusliider ja aktiivne külaelu arendaja. On isiklike investeeringute toel arendanud välja Navi külakeskuse. Oma Jaagumäe talu on ta üles ehitanud terviklikuks tootmiseks, näiteks sealihagi jõuab lõpptarbijani läbi oma poe ja söökla. 2009. aastal pälvis Mart Timmi ka Aasta Põllumehe tiitli.

Hõbedased teenetemärgid said Aado Kuhlap, Urve Laidvee, Heino Lõiveke, Martin Repinski ja Mati Tuvi. Loe edasi: Põllumajandusminister autasustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Rõuge kutsub rajalugu tegema

Korteriühistud: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on liiga keeruline

Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Uus seadus jõustub alles 01.01.2018, kuid osa
muudatusi jõustuvad juba varem.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab uut seadust siiski keeruliseks. „Kuna uus eelnõu mõjutab ligi miljonit kortermajades elavat inimest, peab see olema arusaadav ka inimesele, kel ei ole juriidilist haridust. Seega tuleb läbi viia ulatuslik teavitustöö, et uue seadusega kaasnevaid muudatusi tutvustada,“ sõnas Mardi.

Mardi sõnul on muidugi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus
korteriomandite valitsemises, seda enam, et uus seadus hõlmab praegu nii mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka
kohtupraktikas kujunenud seisukohti.

Uue seaduse kohasel pole korteriühistu põhikiri enam kohustuslik. Mardi avaldas aga kahetsust, et korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks, arvesse ei võetud. “EKÜL on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline. Põhikiri korteriühistutele aitab oluliselt leevendada omavahelisi suhteid ja on lihtsamalt loetav ning arusaadavam kui seadused paragrahvide rägastikus.” Loe edasi: Korteriühistud: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on liiga keeruline

RMK looduskaamera näitab punahirvi

RMK poolt jaanuarikülmade saabudes Saaremaale rajatud söödaplatsile paigaldatud otsepilti näitavast looduskaamerast on viimastel öödel näha olnud tihedat lumesadu ning punahirvede, metssigade ja kährikute toimetamisi.

RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Mari-Liis Kitteri sõnul sätiti looduskaamera üles sooviga metsaelu võimalikult paljude Eesti inimesteni viia ja tänapäevases vormis loodusega tutvumise võimalusi pakkuda. “Et loodusesõprade huvi püsiks, on edaspidi kavas kaamerat mõned korrad aastas ka teistele loomadele-lindudele lähemale liigutada,” lisas Kitter.

Metsloomad võtsid suurte jaanuarikülmade ajal söödaplatsi kiiresti omaks, aga sula saabudes on loomade külastused jäänud harvemaks. Siiski on viimastel öödel, lume tulekuga kaamera salvestanud suure punahirve tegutsemist, eile öösel salvestatud videolõiku näeb aadressil www.rmk.ee. Metsloomade ninaesise eest hoolitsevad jooksvalt Saaremaa jahimehed. Loe edasi: RMK looduskaamera näitab punahirvi

Maanteemuuseum kutsub vastlaid tähistama

Eesti rahvakalendri üks tuntumaid tähtpäevi on vastlad, mida tähistatakse tänaseni pea igas Eestimaa kodus. 4. märtsil pakub maanteemuuseum sel puhul eriprogrammi, kuhu on oodatud eelkõige lasteaia- ja algkooligrupid.

Programmi käigus tuletatakse meelde vastlapäeva kombestikku, tehakse vastavalt ilmale saani- või vankrisõitu ning lastakse kelgumäel või kaldteel vastlaliugu. Päeva võtab kokku laste ja näitlejate ühine jutuvestmine Teemajas, kus Marko Mäesaar (Teatribuss) ning Kristo Toots (Miksteater) teatrietenduse võtmes loevad ja loovad lugusid sellest, kuidas kunagi reisiti, millised olid sõiduvahendid ning tollased teeolud. Kitarril saadab Andres Vago.

Vastlapäevale kohasena täidab kõhtu mõnus vahukoorene kukkel ja soe tee. Programmis osalemiseks vajalik eelnev registreerumine. Grupi suurus kuni 25 in. Kaasa võtta kelk liu laskmiseks.

Programmitasu: 3€ lasteaialaps, 4€ õpilane, 6€ täiskasvanu

Info ja registreerimine tel 5117440 või neidi.ulst@mnt.ee

Kunstirühmitus Kvint avab Sakala Keskuses maalinäituse

Kolmapäeval, 26.veebruaril kell 17.00 avab kunstirühmitus Kvint Viljandis Sakala Keskuses maalinäituse “Eesti maastikud”.

Klassikaline maastikumaal on olnud elujõuline Eestis läbi aegade. Loodus näib olevat ammendamatu inspiratsiooniallikas ka kaasajal tegutsevale kunstirühmitusele Kvint. “Suviti korraldame ühiseid maalilaagreid. Oma motiivid leiame rannalt, luhalt, metast ja aiast,” räägib rühmituse liige Ülle Linnuste.

2005.aastal asutatud rühmituse alla on koondunud grupp naiskunstnike: Esti Kittus, Ülle Linnuste, Krista Perli, Vilja Promet ja Vivian Vaher. Rühmituse liikmeid seovad ühised õpingud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s. Iga-aastased ühisnäitused on saanud Kvindi traditsiooniks.

Näitus on avatud 22.märtsini maja lahtioleku aegadel.

Tasuta juriidiline nõustamine lastega peredele jätkub ka järgmisel aastal

Eile allkirjastas justiitsminister Hanno Pevkur käskkirja, millega Justiitsministeerium toetab MTÜ Lastekaitse Liidu lastega peredele suunatud tasuta juriidilise nõustamise projekti „Hea nõu lastega peredele“ järgmisel kahel aastal.

Tasuta nõustamised on mõeldud eeskätt lastega peredele, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei ole suutelised tasu eest nõu ja abi otsima. „Igapäevane praktika näitab, et ühiskonnas on väga suur vajadus tasuta õigusnõustamise järele, eriti venekeelse elanikkonna hulgas. Seega on väga tervitatav, et riik õigusteenuse kättesaadavuse parandamisele õla alla pani,“ rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm.

Aastal 2010 alguse saanud Eesti Advokatuuri ja Lastekaitse Liidu heategevusliku projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames on 2014 aasta alguseks advokaadid perekonnaõiguse vallas nõustanud üle 650 abivajaja (sh 2013 aastal 165 inimest). Projektiga seotud advokaadid on andnud nõusoleku jätkata tasuta nõustamistega ka 2014-2015 aastal, käesoleval aastal konkreetselt: Ene Ahas, Helen Hääl, Helina Luksepp, Katrin Orav, Senny Pello, Piret Simm, Eva Tibar-Šuvalov ja Helen-Lumelille Tomberg. ”Heategevuslikku projekti panustamine on ka advokaatidele oluline, kuivõrd see annab võimaluse ühiskonnas midagi positiivset ära teha. Aastate jooksul saadud tagasiside näitab, et perekonnaõiguse teemad on ühiskonnas väga aktuaalsed ja inimesed saavad tasuta nõustamistest abi,” tõdes Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esinaine Katrin Orav. Loe edasi: Tasuta juriidiline nõustamine lastega peredele jätkub ka järgmisel aastal

Kasepää rahvamajas esitendub näitemäng “Sõber”

Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis "Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks". — Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis “Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks”.

Laupäeva õhtul esietendub Kasepää rahvamajas kohaliku harrastusteatri esituses näitemäng “Sõber “, mille on kirjutanud ja lavastanud istegevusliku teatri edendaja Erlend Kollom.

Lugu räägib kolme põlvkonna elust, armastusest, pettumuses, leppimisest.

Erlend Kollomi põhimõte on, et näitemängu tehakse sellepärast, et seda teha tahetaksee ja tegemisel peab olema rõõm. Näidendi teiseks lavastajaks on kultuuritöötaja Anni Luud.

Kasepää harrastusteatri lavastaja Erlend Kollom.

Etenduses teeb kaasa kaksteist näitlejat.

Pärast esitendust Kasepääl mängitakse näidendit “Sõber” Mustvee kultuurikeskuses. Üles astutakse ka mais toimuval Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil ning augustis toimuval külateatrite festivalil.

Jaan Lukas

Renee Rummi fotod

Haanja vallas tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva

*EV 96. aastapäevale pühendatud kontsert – aktus 21. veebruaril Haanja rahvamajas.

*Tervisekilomeetrite kogumine Haanja terviseradadel 22. veebruaril.

*Eesti Vabariigi iseseisvuspäevale pühendatud üritus Veclaicene rahvamajas 23. veebruaril.

*Mälestustseremoonia Suure Munamäe Vabadussõja mälestusmärgi juures 24. veebruaril.

Sirje Pärnapuu

Oodatakse ettepanekuid konkursile “Viru Toidu parimad 2013”

Mittetulundusühing Kohalik Toit kuulutab välja konkursi “Viru Toidu parimad 2013”, millega soovime tunnustada ja avalikkusele tutvustada Virumaa paremaid ettevõtteid ja algatusi, millel on oluline mõju kohaliku toidu arengule. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 6. märts 2014.
Konkursi “Viru Toidu parimad 2013” eesmärgiks on tunnustada Virumaal edukalt tegutsevaid ettevõtjaid, kes tegelevad toidu tootmise ja -töötlemisega ning toitlustamisega. Samuti atraktiivseid edukate tulemustega valdkondlikke projekte, et teadvustada inimestele kohaliku toidu ja toidukultuuri olulisust.
Tunnustamise kategooriad on:

1. Aasta 2013 Virumaa parim toidutootja

2. Aasta 2013 Virumaa parim toitlustaja

3. Aasta 2013 Viru Toidu parim tegu

Konkurssi võitjad kuulutatakse välja Viru Toidu tunnustuse üritusel, mis toimub Saka mõisa härrastemajas 28. märtsil. Võitjaid tunnustab MTÜ Kohalik Toit.
Kandidaate võivad konkursile esitada: eraisikud, ettevõtted, riigiasutused, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused välja arvatud konkursi korraldaja. Esitada võib mitu kandidaati.
Kõik nominendid palume esitada elektrooniliselt e-posti aadressile info@virutoit.ee, MTÜ Kohalik Toit koduleheküljel www.virutoit.ee asuva esitamise vormi kaudu:
“Viru Toidu parimad 2013” või kirjalikult aadressil Keskväljak 1- 310, Jõhvi 41594, Ida-Virumaa märgusõnaga “Viru Toidu parimad 2013”.
Esitamise vorme oodatakse hiljemalt 6.märtsiks.Taotluse täitmisel lähtuda Viru Toidu parimate toidutootjate ja toitlustajate tunnustamise statuudi nõuetest: Viru Toidu parimate toidutootjate ja toitlustajate tunnustamise statuut.

Aigi Kullerkupp

Madisepäeva matk Vapramäel algab esmaspäeval kell 12

Esmaspäeval, 24. veebruaril koguneme kell 11.45 Vapramäe parklas.

Matkaga osaletakse 24. veebruaril matka km-te lugemisel “Teeme koos raja lugu».

See, kuidas matkame, selgub vastavalt ilmaoludele. Kui lumi maha sajab, matkame räätsadega, kui mitte, siis jalgsi.

Kui sa armastad loodust ja soovid avastada ja kogeda midagi uut ja kordumatut, siis see madisepäeva matk on just sulle! Pakume mõnusat seltskonda, kuuma teed talvise lõkke ääres, veidi seiklust ja mängulusti, killukese salapära, mõnusat ja rahulikku matkatempot, teadmisi madisepäevast, üllatust kõikidele Madistele.

Tule ise ja kutsu ka sõber kaasa ning haara kinni võimalusest teha koos raja lugu. Võta kaasa hea tuju ja riietu ilmale sobivalt! Matk on tasuta.

Vajalik kindlasti registreerimine. Osalemiseks palun saada meil gea@nvv.ee või sõnum tel. 5088359. Registreerimisel teata palun osalejate nimed ja üks kontakttelefon, laste puhul lapse vanus.

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva sündmused Kanepis

21. veebruaril kell 9.00 Kanepi Gümnaasiumis Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus.
21. veebruaril kell 18.00 Kanepi Seltsimajas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine. Kanepi valla Aukodaniku ja Aasta Tegija tunnustamine. Kontsert. Esinevad Juhani Jaeger ja Ott Kaasik (ans.Vinland). Tasuta.
21. veebruaril kell 21.00 Põlgaste kultuurimajas peoõhtu “Me armastame Eestit”. Tantsumuusika ansamblilt Ciizud. Esinevad Kagu Kabujalakõsõ. Eesti teemaline viktoriin võtjatele eestimaised auhinnad. Kohal puhvet. Pilet 5 eurot.
24. veebruaril kell 7.15 maakondlik riigilipu heiskamise tseremoonia Kanepis Vabadussõja ausamba juures. 24. veebruaril kella 7.30 – 14 Vabariigi aastapäeva puhul avatud Kanepi seltsimajas kohvik noorteprojekti “Uute liidrite kasvulava” raames.
24. veebruaril kell 11 aastapäeva matk. Matkajad oodatud Kanepis Vabadussõja ausamba juurde
Kristel Kuslap

Eesti Metsaseltsil valmis metsandusega seotud erialasid tutvustav multifilm

Eesti Metsaseltsil valmis metsanduslikke erialasid tutvustav multifilm (tootja ChironMedia) Oma kodu. Multifilm annab ülevaate sellest, milliste erialade inimesed on seotud ühe puidust maja ehitamisega.

„Vastvalminud multifilm sobib kasutamiseks koolides nii erialavalikuid tutvustades kui ka majanduse- ja bioloogiatundides,“ rääkis Eesti Metsaseltsi haridusprogrammide koordinaator Kristi Parro. Multifilmi keskmes on üks noor pere, kes soovib saada endale oma kodu. Selle eesmärgi saavutamiseks annavad oma panuse väga paljud metsandusega seotud erialade esindajad – alates metsakasvatajatest kuni puitmaja ehitajateni ja maastikukujundajateni välja. Parro lisas, et multifilmi vaataja saab ka teada, millistes õppeasutustes mingit eriala õpetatakse.

Multifilmi eesmärk on lihtsas keeles selgitada, et metsasektor pakub tööd väga erinevate huvidega inimestele. Vajalikud on looduses töötavad metsakasvatajad, metsamasinate operaatorid, puidu töötlemisega tegelevad inimesed, arhitektid, insenerid, logistikud, sisekujundajad jne. Metsasektor tervikuna annab tööd ligikaudu 35 tuhandele inimesele ja seda peamiselt maapiirkondades.

Uue filmiga jätkab Eesti Metsaselts metsanduse tutvustamist multifilmide kaudu. Varasemast on kättesaadav metsandust ning mets eluringi tutvustav MetsaRing. Kristi Parro sõnul täiendavad kaks filmi teineteist – MetsaRing näitab, kuidas tekib, areneb ja kasvab uus metsapõlvkond, Oma kodu keskendub aga puidu kasutamisele.

Multifilmi tutvustuses on öeldud: Noor rõõmus perekond soovib endale metsa head ja hubast kodu. Kuidas selline palkmaja tekib? Kõigepealt ei pruugi ju olla metsagi, rääkimata palkidest. Metsa kasvatamine võtab aga aega. Et meie unistused täna täituksid, tegutsesid vanavanemad juba aastakümneid tagasi. Kasvaval metsal tuleb silm peal hoida ja raietega hooldada. Hea tugev palk on parim palk südamega tehtud töö eest!

Eesti Metsaseltsi multifilm Oma kodu:

MetsaRing:

Multifilmid on vabaks kasutamiseks, kõigi õiguste omanik on MTÜ Eesti Metsaselts.

Multifilmi valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

NB! Kui soovite multifilmi Oma kodu alla laadida, võtke ühendust Eesti Metsaseltsiga aadressil toomas.kelt@metsaselts.ee

Eesti võitleb Brüsselis piimakvoodi ületamise tasu vastu

Piimatootjate karistamine soodsa turuolukorra toel tehtud pingutuste eest kvoodita olukorras konkurentsis püsimiseks pole mõistlik, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Brüsselis toimuval põllumajandus- ja kalandusnõukogul.

“Tootjate täiendav rahaline survestamine viimasel kvoodiaastal on probleem paljude riikide jaoks ja vajab lahendamist,” sõnas Seeder. “Riikide hulk, kes juba praegu kvooti ületavad või selleni potentsiaalselt jõuavad, on kiiresti kasvamas.”

Eesti ettepaneku kohaselt tuleks kasutada olemasolevaid pehmendamisvõimalusi ja korrigeerida rasvasisalduse koefitsienti. Referentsist väiksema rasvasisalduse puhul kasutatavat koefitsienti tuleks Eestis kvoodiületamise ärahoidmiseks suurendada ca 2,5 korda.

Kvoodiületamise probleem viimasel kvoodiaastal puudub Balti riike, Austriat, Iirimaad, Hollandit, Luksemburgi, Poolat, Belgiat, Taanit ja Saksamaad.

2015. aasta aprillist kaob ligi 30 aastat toiminud piima tootmiskvootide süsteem. Piimatootmise praeguste arengute jätkudes jõuab Eesti tänavusel kvoodiaastal (aprill 2013 – märts 2014) kvoodi piiri lähedale ja ületab seda viimasel kvoodiaastal (aprill 2014 – märts 2015) ligi 5% võrra. See tähendab, et kvooti ületavail Eesti tootjail tuleb viimasel kvoodiaastal maksta 11 miljoni euroni ulatuv kvoodiületamise tasu.

Noori bände hakkavad koolitama kogemustega muusikud

Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu poolt läbiviidav mentorprogramm Bändilabor alustab esimeste ansamblite juhendamisega 15. veebruaril Pärnus, kus keskendutakse nädal hiljem toimuval Bändomaanial osalevate ansamblite konkursiks ettevalmistamisele.

“Eriti pannaksegi rõhku bändi lavalisele olekule, dünaamikale ja kõlale ning antakse nõuandeid, mida bänd saaks teha, et soundcheckid oleksid kiired ja produktiivsed,” sõnab Bändilabori projektijuht Kristjan Kaasik. Pärnumaa koolitust viivad läbi Bändilabori mentorid ning tegevmuusikud Viljar Norman, Marek Talts, Heiko Leesment ning Kristjan Kaasik. Lisaks mentoritele annavad nõu ka Bändomaania peakorraldaja Risto Tamm ja helimeeskond.

Pärnu linna ja maakonna bändikonkurss Bändomaania toimub 23. veebruaril ööklubis Sugar. Üles astuvad OL*, John Doe, Tori Hobune, At One Thirty, Prime Animals, Voice Of Voices, Los Libedos Vineros ning Yellow Strong Mustards. Külalisesinejaks on Noortebänd 2013 võitja Ziggy Wild.

Aasta esimeses pooles toimuvad konkursid veel Viljandi-, Lääne,- Tartu-, Harju- ja Saaremaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Piirkondlike konkursside auhinnafondides on lisaks teistele preemiatele edasipääs Noortebänd 2014 konkursile ning osalemine Bändilabori mentorprogrammis.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lõpeb haugipüük

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatatakse alates 18. veebruarist kaluri kalapüügiloa alusel toimuv haugipüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest lubatud poolaasta saak on ammendunud. Piirang kehtib kuni 30. juunini 2014.

Tänase, 14. veebruari seisuga oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püütud vähemalt 54 tonni haugi. Sellega on piirkonnale lubatud poolaasta saak (60 tonni) ammendunud vähemalt 90% ulatuses ning kalapüügiseaduse (§ 19 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.

Lisaks peatatakse kalapüük nakke- või raamvõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit, kuna nende püügivahenditega püütakse esimesel poolaastal enamus haugist ja neist püügivahenditest ei ole haugi võimalik elusalt vabastada.

Vastavalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppele kehtestab valitsus neil järvedel Eestile eraldatud lubatud aastase saagi kalaliikide kaupa. Lubatud saagi võib valitsus kehtestada ka poolaastate kaupa, mida 2014. aastaks on tehtud ahvena, haugi, koha ja latika puhul. Et tagada piisav kalakogus püügi jätkamiseks ka teisel poolaastal, kehtestas valitsus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarusid uurivate teadlaste ettepanekul esmakordselt poolaasta lubatud saagi haugipüügiks. Ettepanek kooskõlastati kaluritega eelmise aasta 7. novembril toimunud koosolekul.

Ministri käskkiri haugipüügi peatamise kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avaldatakse esmaspäeval, 17. veebruaril Ametlikes Teadaannetes ning see jõustub 18. veebruarist.

SA Lõuna-Eesti Turism allkirjastab koostöölepingu Pihkvaga

Täna Tallinnas toimuval rahvusvahelisel turismimessil Tourest sõlmitakse koostööleping Lõuna-Eesti Turismi ja Pihkva Oblastivalitsuse vahel.

Koostööleping allkirjastatakse Lõuna-Eesti ja National Geographicu koostööprojekti tutvustamisel ning Lõuna-Eesti kultuuri- ja ajaloomarsruudi avamisel.

Koostöölepingu eesmärgiks on tõhustada turismialast koostööd ja infovahetust Lõuna-Eesti regiooni ja Pihkva oblasti vahel. Koostöölepingule kirjutavad alla SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu liige Kajar Lember ja Pihkva Oblastivalitsuse Turismiinfokeskuse direktor Jana Nassar.

Tourest messil kasutavad Lõuna-Eesti erinevad piirkonnad kujunduskontseptsioonis National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid. Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugusid põnevatest paikadest ja inimestest Lõuna-Eestis ning toob messipinnale kokku avastamist väärt paigad ja turismiteenuste pakkujad kogu Lõuna-Eestist. Külastajad saavad end messil pildistada läbi kollaste akende.

Rohkem infot Lõuna-Eesti koostööprojekti kohta leiab: www.visitsouthestonia.com

MISA andis eesti keele õppimiseks välja uusi õppematerjale

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis pedagoogilis-psühholoogiline õppematerjal ja tehnikaalane eesti keele kursus.

“Pedagoogilis-psühholoogiliste ainete õppematerjal koos eesti-vene sõnastikuga” (koostajad Svetlana Gordijenko ja Nelly Randver) on mõeldud õpetajakoolituse erialade eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele iseseisvalt lugemiseks ja õppimiseks. Õppematerjal koosneb pedagoogilis-psühholoogilistes ainetes kasutatavatest erialastest mõistetest, terminitest ja definitsioonidest ning iga peatüki lõpus on erinevad ülesanded koos vastustega.

“Õppematerjal on mõeldud eelkõige Tartu Ülikooli Narva Kolledži õpetajakoolituse erialade esimese kursuse üliõpilastele. Täpsemalt tulevastele klassiõpetajatele, kes hakkavad õpetama mitmekeelses koolis või lasteasutuses ja ka humanitaataineid andvatele tulevastele pedagoogidele, kelle klassis on eesti keelest erineva emakeelega õpilasi,” selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein. Materjali saab tasuta alla laadida MISA veebiraamatukogust ning portaalist kutsekeel.ee.

Lisaks valmis Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tootmise automatiseerimise, kütuste tehnoloogia ja rakendusinfotehnoloogia erialade üliõpilastele Moodle keskkonnas loodud tehnikaalane eesti keele veebikursus. Kursuse
“Tehnikaalane eesti keel” peamised teemad on matemaatika ja füüsika terminoloogia ning leiutised ja innovatsioon. Veebikursus sisaldab lugemis-, kuulamis- ja videoülesandeid ning teste, mille abil saavad üliõpilased arendada eestikeelsete tekstide mõistmise ja akadeemilises stiilis kirjutamise oskust ning suudavad paremini osaleda tehnikateemalistes vestlustes. Tehnikaalane eesti keele kursus on huvilistele kättesaadav õpikeskkonna Moodle veebilehelt.

Õppematerjal ja veebikursus valmisid Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toel tegevuse “Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe” raames. Programmi tegevuse vältel valmis kõrgharidust omandavatele üliõpilastele seitse e-õppekursust ning kolm õppematerjali. Eesti keele täiendava kursuse läbisid kolme aasta vältel kokku 525 kõrgkoolide õppurit.

Rahvakultuuri maakondliku toetusprogrammiga jagatakse maakondadele 63 912 eurot

Alates 3. veebrurist saab esitada taotlusi Rahvakultuuri maakondlikku toetusprogrammi, mis suunatud rahvakultuuri püsimisele ja arengu toetamisele maakondade tasandil. Programmi rahaline maht on 63 912 eurot, seejuures on igale maakonnale eraldatud kindel summa. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 21. veebruar.

Riigi poolt maakonnale eraldatava toetussumma suurus sõltub konkreetse maakonna rahvaarvust ja Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud koefitsiendist.

Programmi summadest toetatakse rahvakultuuril põhinevate maakondlike ja üleriigiliste ürituste korraldamist; rahvakultuurialaste koolituste, õpikodade, ümarlaudade, foorumite, õppepäevade ja õppereiside korraldamist; laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevusele ning maakondliku identiteedi hoidmisele suunatud projektide läbiviimist; maakondlike organisatsioonide ja maakondlike rahvakultuuri kollektiivide tegevust.

Rahvakultuur hõlmab Eesti pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisündmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet.

Rahvakultuurialaste maakondlike tegevuste osaline toetamine toimub Rahvakultuuri Keskuse maakondades töötavate rahvakultuurispetsialistide võrgustiku kaudu. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna või saata postiga Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialistile Võru maakonnas maie.pau@rahvakultuur.ee

Programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehelhttp://www.rahvakultuur.ee/?s=33

Lisainfo: Eeva kumberg, tel 600 9165; e-post: eeva.kumbergr@rahvakultuur.ee

Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid

Reedel, 14. veebruaril toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses kolmas RMK teadusseminar, kus antakse ülevaade värskeimatest teadusuuringutest looduskaitse ja säästva metsanduse vallas.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on fookus RMK poolt rahastatavate teadustööde praktilisel kasutusel. “Näiteks on lõppemas kolm aastat kestnud uurimisprojekt turberaiete kohta, mis peaks metsaomanikele andma paremaid teadmisi metsade loodussõbralikuks majandamiseks kohtades, kus lageraie erinevatel põhjustel pole soositud, näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsades,” sõnas ta.

Eelmisel aastal rahastas RMK kolme olulist teadustööd, neist mahukaim tegeleb metsise elupaigakasutust piiravate ja soodustavate teguritega metsamaastikus. Eesti teadlased uurivad ka kuivendatud metsade rolli kliimamuutustes ja töötavad välja metoodikat lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil.

Lisaks tutvustatakse seminaril kuusekändude juurimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning kuusekändude potentsiaali toormeallikana energiatootmises. Oma teadustöödest annavad ülevaate ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid. Loe edasi: Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid

Maailmaturu nõudlus tõstis taas Eesti põllumajandustoodete eksporti

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport kasvas aastaga 5%, kinnitades Eesti toidukaupade jätkuvat kõrget taset. Eestile olulisematest põllumajandustoodetest kasvas tänu kõrgele maailmaturu nõudlusele enim piima ja piimatoodete eksport.

Statistikaameti andmete kohaselt oli Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi rahaline väärtus möödunud aastal 1,244 miljardit eurot, moodustades sellega Eesti koguekspordi rahalisest väärtusest 10%.

Eesti eksportis 2013. a põllumajandussaadusi ja toidukaupu rohkem kui sajasse erinevasse riiki. Suurimateks eksportturgudeks on endiselt meie naaberriigid Läti, Soome ja Venemaa, neile järgnevad Leedu, Saksamaa ja Holland.

Maailmaturu suur nõudlus kajastus nii Eesti piimatööstuste kasvanud ekspordis kui ka jätkuvas toorpiima ekspordis Leetu. Kokku kasvas piima ja piimatoodete eksport aastaga 23%, ulatudes 209 miljoni euroni. Loomakasvatussaadustest kasvas ka liha ja lihatoodete eksport (10%), ulatudes möödunud aastal 61 miljoni euroni. Loe edasi: Maailmaturu nõudlus tõstis taas Eesti põllumajandustoodete eksporti

Euroopa filmikohvik II – “Võõras”

Europe Directi Võru teabekeskuse ning kultuurimaja Kannel koostöös korraldatud “Euroopa filmikohvikute” sarja teise filmina linastub 26. veebruaril kell 19:00 Kandles 2010. aastal Saksamaal vändatud film “Võõras”, mis lahkab paralleelselt kultuurikonfliktide ja isikliku vabaduse küsimusi. Film püüab lepitada tõsiuskliku perekonna traditsioone ning kaasaegse ühiskonna vabameelseid kombeid.

Umay on noor kena naine, kes on sündinud Saksamaal, kuid elab taas oma päritolumaal Türgis koos väikese armsa poja ja abikaasaga. Tema abielu ei ole õnnelik. Vastupidi, ta mõistab, kui patriarhaalselt rõhuv võib olla tema tulevik, kui ta peaks veel koduriiki jääma ja milliseks võib kasvada tema poeg, kes näeb kui igapäevaselt “normaalne” ja tavaline on naise mõnitamine ja löömine. Naine pakib asjad ja läheb Istanbulist tagasi Berliini oma vanemate juurde. Armastus ja rõõm tütre jällenägemisest on suur, kuni pere saab teada tütre külaskäigu tegeliku põhjuse ning seda, et ta ei soovigi enam Türki naasta. Umay ei anna järele ja otsustab oma poja nimel jääda Saksamaale.

Film valiti 2010. aasta parimaks Saksa filmiks ning esitati Saksamaa poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Samuti pärjati film 2010. aastal Euroopa Parlamendi auhinnaga PRIX LUX.

Filmikohvikute toimumise järel on külastajatel võimalik nautida tasuta teed ja kohvi ning vestlusringis arutleda filmis kajastatud teemadel.

Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastust toetab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.

Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat

Eesti Muusika Päevad korraldavad tänavu 28. ja 29. märtsil Tallinn Music Weeki raames kaks esitluskontserti, mis tutvustavad praeguste eesti heliloojate muusikat siinsele publikule ja loovad ka uusi rahvusvahelisi kontakte. Esimest korda toimub koostöökontsert Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds, mille eesmärk on lähendada nüüdismuusikat teiste muusikstiilidega.

Mustpeade majas toimuval Eesti Muusika Päevade esitluskontserdil saab reedel, 28. märtsil kell 19 kuulda René Eespere, Mirjam Tally, Märt-Matis Lille, Arash Yazdani, Marianna Liigi, Mariliis Valkoneni ja Weekend Guitar Trio muusikat. Mustpeade majas toimuva esitluskontserdi kunstilised juhid on helilooja Erkki-Sven Tüür, Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ja Eesti Muusika Infokeskuse juht Evi Arujärv. Nende valik võimaldab igal aastal saada ülevaate eri põlvkondades eesti heliloojate loomingust, kes parasjagu aktuaalsed, sealjuures väga heade eesti muusikute esitustes.

Lisaks juba traditsiooniks kujunenud heliloojate autorikavadele keskenduvale esitluskontserdile korraldab Heliloojate Liit laupäeval, 29. märtsil kell 20 Rotermanni kvartali Uues jahulaos koostöös Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds (GAS) esitluskontserdi, kus nüüdismuusika saab kokku improvisatsiooni ja jazzmuusikaga. Kontserdi kuraator on GAS Festivali kunstiline juht, rootsi helilooja ja helikunstnik Staffan Mossenmark, kes on oma paljude eksperimentaalsete teoste hulgas loonud näiteks Kontserdi 24-le jäätiseautole ning Kontserdi 100-le Harley Davidsoni mootorrattale. Loe edasi: Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat

Tihemetsal saab õppida nahaõmblemist

28. veebruarist 1. märtsini toimub Tihemetsal nahaõmblemise koolitus, mille eesmärgiks on tundma õppida levinumaid Eesti etnograafiliste nahkrõivaste traditsioonilisi käsitsivalmistamise võtteid.

Korraldajad eeldavad kursusel osalejatelt, et neil on olemas varasem tekstiili õmblemise kogemus.

Nahatöötlemise kursuse teoreetilises osas tutvustakse: Eesti etnograafilisi nahast esemeid, traditsioonilise nahaõmblemise mõisteid, töövahendeid ja materjale ja etnograafiliste nahkrõivaste lõikeid ja nahakasutust.

Kahel päeval valmistatakse traditsiooniliste nahaõmblusvõtetega kaks erinevat tööproovi koos nahast kinnitusdetailidega. Tööproovidel kasutatud õmblus- ja kaunistusvõtted pärinevad erinevate etnograafiliste nahkrõivaste detailidelt. Loe edasi: Tihemetsal saab õppida nahaõmblemist

Põllumajandussektori toodangu väärtus ületab 880 miljonit eurot

Kahe rekordilise aasta järel hoidis põllumajandussektor ka 2013. aastal kõrget taset – toodangu väärtuseks kujunes 880,3 miljonit eurot, selgub põllumajandusministeeriumi hinnangust möödunud aastale. Eelneva aastaga võrreldes vähenes toodangu väärtus 2%, kuid jäi kõrgemaks 2011. aasta tasemest.

Loomakasvatustoodangu väärtus (428,6 mln EUR) suurenes aastaga 12%, peamiseks mõjutajaks piima kokkuostuhinna tõus kõrgeimale tasemele alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal. Viimased suuremad piimahinna tõusud olid aastatel 2004/2003 (33%) ja 2010/2009 (32%). Kui 2012. aastal pidid piimatootjad leppima hinnalangusega, siis eelmine aasta tõi nii rekordilise piimatoodangu (762 347 tonni), keskmise väljalüpsi lehma kohta aastas (7824 kg) kui ka kokkuostuhinna 338,1 EUR/t. Piimatoodangu väärtus (241,6 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest 27%, mis on ühe protsendi võrra kõrgem viimase 15 aasta keskmisest.

Taimekasvatustoodangu väärtus (366,5 mln EUR) vähenes aastaga 14%, peamiseks mõjutajaks teravilja tootjahindade 30%-line langus. Teraviljatoodangu väärtus (143,5 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest eelmisel aastal 16% (2012. aastal 23%). Hea aasta oli kartulitootjatele – väiksemal pinnal toodeti rekordiline hektarisaak 18 875 kg/ha ja seda realiseeriti kolm neljandikku kallima hinnaga kui 2012. aastal.

Tootjate kulutused suurenesid jätkuvalt (6%), peamiselt elektrihinnatõusu tõttu.Tootmistegurite (maa, tööjõud, kapital) kasutamise efektiivsus vähenes kokkuvõttes 13%, kuigi tootmistoetuste maht suurenes 3%.

Põllumajandussektori majandustulemuste täiendatud prognoos 2013. aasta kohta valmis Põllumajandusministeeriumi ja Statistikaameti koostöös.