Urmas Saard

Hommikul Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud naine on seni leidmata

Lääne prefektuur palub inimestelt abi Pärnu Kesklinna sillalt alla hüpanud arvatavalt noore naise isiku kindlaks tegemisel.

Lääne prefektuur teatab oma facebooki lehel, et täna, 2. juunil kell 7.29 anti hädaabinumbrile teada, Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud inimesest. Teadaolevalt võis olla tegemist noorema naisega. Vette hüpanud inimese isikut pole õnnestunud veel kindlaks teha. Politsei kontrollib lähikonna turvakaamerate salvestisi, et juhtunusse selgust tuua.

On alust arvata, et pildil kujutatud jalanõu, mis leiti sillalt, kuulub vette hüpanud inimesele. Juhul, kui keegi tunneb ära selle jalanõu või teab, kes võis Pärnus sillal või läheduses selliste jalanõude ja tumeda tuunika või kampsuniga kella 7 paiku liikuda, palume kohe pöörduda politsei poole numbril 504 6106.

Pärnu Kesklinna sillalt leitud pildil olev jalanõu võib anda olulist abistavat teavet, mis aitaks politseid vette hüpanud naise isiku tuvastamisel →

Loe edasi: Hommikul Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud naine on seni leidmata

Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rohkem kui viie tunni järel hakkas Rait Pärg keskpäeval alustatud vaalaskala voolimisega ühele poole saama. Enne kella kuut tegi veel vaid viimistlevaid kraapimisi või silumisi ja jagas rannas jalutavatele uudistajatele selgitusi tänase päeva tegemiste kohta.

Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit Foto Urmas Saard — Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit. Foto: Urmas Saard

Oma viiekümneseks saamist otsustas skulptor tähistada lapsepõlve meenutuste ajas, kui ta poisikese põlves sageli Pärnu rannaliival askeldas. Umbes nõnda nagu tänagi tema valmiva vaalaskala lähedal üks poiss hoolsalt märjast liivast losse tilgutas.

„Vaala tegemisel pidasin silmas just sinivaala. Vikipeedia andmeil on sinivaal mõnede väitel suurim maakeral elanud loom. Kaalult kuni 150 tonni ja kuni 33 meetrit pikkust, isane tavaliselt emasest väiksem,“ teadis Rait. Aga tema liivast loodud vaal sai oluliselt väiksem. Meetriste sammudega mõõdetud 7 meetrit mõõtis Rait alles pärast vaala valmimist üle, kuigi ei kahelnud hetkekski oma sammumõõdu täpsuses, ja kõik osutuski õigeks. „Töö väsitas tõsiselt, ainuüksi liiva kuhja kühveldamine kulutas tublisti üle tunni. Päeva peale tuli oma kunstiõpilasi appi. Rääkis Rait.

Loe edasi: Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

„Hei! Tuletan meelde, et täna alates 12.00 Pärnu rannas seene lähistel olete oodatud liivast mereelukaid meisterdama, ühtlasi tähistame minu 50 eluaasta täitumist,“ kirjutas Eesti tunnustatud skulptor täna hommikul näoraamatu seinale.

Rait Pärg 50 juubelil Pärnu rannas Foto Urmas Saard — Rait Pärg 50. juubelil Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Seadsingi sammud aegsasti Pärnu randa ja juhtus nii, et enamvähem üheaegselt umbes pool tundi enne keskpäeva jõudsin mina mööda rannaäärset vett hulpides ja Rait seene poolt tulles samasse punkti. Tööpäeva ennelõunal oli ruumi piisavalt, et tegevuseks sobivam koht leida. Pealegi oli keskmiselt paarkümmend cm allapoole nulli langenud meretase jätnud Rannahoone ja veepiiri vahele tavapärasest märksa laiema liivaala. Märjem liiv aga oligi just see, mida täna Rait rohkem vajas.

Kuna ühtegi liivaskulptuuri meisterdajat polnud veel saabunud, oli Raidil rohkem aega juttu puhuda. Näitas kümneid kaasa võetud tööriistu, alates suurtest labidatest kuni päris peene viimistluse jaoks vajalikke vahendeid. Kõike ta siiski kaasa ei võtnud ja kummardus soojema veega lombi kohale, milles leidus rohkesti adrut. Tõstis mõned puhmakad veest välja ja ütles, et neist saab loomadele mäiteks karvkatet. Isegi veest leitud käbile lootis ta leida pasliku kasutuse.

Loe edasi: Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

Antslas toimub piirkonna meistreid tutvustav päev

Pühapäeval, 05. juunil kell 13-17 toimub Antsla kesklinna pargis kogupereüritus „Meistrite päev“. Oma tegevusi ja kaupa tulevad tutvustama üle 30 kohaliku meistri alates käsitöömeistritest kuni massaaži-ja tantsumeistriteni. Toimub 7 erinevat töötuba, meistrite vaheline viievõistlus Jaanus Kala eestvedamisel ning suur tehnikaparaad „Kõik, mis liigub“, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni.

Suur tehnikaparaad (foto illustratiivne Pärnust) Antslas Kõik, mis liigub, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni Foto Urmas Saard — Suur tehnikaparaad (foto illustratiivne Pärnust) Antslas “Kõik, mis liigub”, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni. Foto: Urmas Saard

Päeva lõpetab kell 16 algav kontsert „Meistritelt meistritele“ kus astuvad üles Karula kandi muusikud Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo ja Celia Roose.

Päeva jooksul on võimalik registreeruda ekskursioonidele, mis toimuvad 7. juunil Tsooru ja 8. juunil Karula kandi meistrite töökodadesse. Mõlemad ekskursioonid lõpetab just selleks päevaks üles seatud kodukohviku külastus.

Kadri Kõiv, Meistrite päeva idee autor ja üks peakorraldajatest : „Sageli otsitakse elamuste loojaid või tooteid, mida oma külalistele või tähtpäevadeks kinkida. See, kui palju meistreid, kes seda kõike pakkuda suudavad, tegutseb meie kandis, võib tulla paljudele üllatusena. Meistrite päeval saabki tegijatega kontakti ja loodame, et siit saavad alguse paljud vastastikku kasulikud ja rikastavad koostöösuhted.“

Päeva eesmärgiks on, et inimesed väärtustavad oma elukohta ja piirkonnas elavaid inimesi saades teadlikuks siin tegutsevatest oma ala asjatundjatest, nende poolt pakutavatest teenustest ja toodetest. Suureneb kogukondlik identiteet ning tuntakse rõõmu koos tegutsemisest.

Loe edasi: Antslas toimub piirkonna meistreid tutvustav päev

Kõik on oodatud ja kutsutud Eesti lipu sünnipäeval Kuberneri aeda

Sinimustvalge lipu pühitsemise 132. aastapäeva hommikul, 4. juunil kell 7.00, toimub Toompeal head tava järgides riigilipu pidulik heiskamine Pika Hermanni torni.

Tavapäraselt kutsuvad riigikogu juhatus ja Eesti lipu selts koos Eesti naislaulu seltsiga rahvast üles kogunema meie riigilipu pidulikule heiskamisele Pika Hermanni jalamile. Kuberneri aias toimuval kogunemisel osalevad koorid, Kaitseväe orkester, Kaitseliit liputoimkondadega, akadeemilised organisatsioonid, skaudid, gaidid, seltsid ja ühingud oma lippudega.

Hümni järel kõneleb riigikogu esimees Eiki Nestor. Õnnistussõnad ütleb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Järgneb Eesti lipu seltsi esimehe Jüri Trei sõnavõtt ja autasustamine. Lauldakse „Hoia, Jumal, Eestit“, J. Aavik, A. Raudkepp ja „Eesti lippu“, E. Võrk, M. Lipp.

Tallinna koolinoored lipu seltsi lippudega 4 juuni hommikul Kuberneri aias. Foto: Urmas Saard →

Pühajärve rannahooaeg avatud

Otepääl, Pühajärve rannas algab 1. juunil rannahooaeg. Randa valvava G4S rannavalve kestab kuni 31.augustini.

Rannahoone 2016 aastal, enne hooaega Foto Monika Otrokova — Rannahoone 2016. aastal, enne hooaega. Foto: Monika Otrokova

Rannavalve valvab seitse päeva nädalas. Korraga on tööl kaks vetelpäästjat. Rannavalve ülesanneteks on Pühajärve ääres vetelpääste ja meditsiinilise esmaabi osutamine ja muude vajalike tegevuste (suplusakvatooriumi puhastamine, hooldus, tähistamine) teostamine.

Rannavalve töögraafik

1.juuni – 30. juuni: kell 10.00 kuni 20.00
1.juuli – 31. juuli: kell 10.00 kuni 20.30
1.august – 17. august: kell 10.00 kuni 20.00
18. august – 31. august: kell 10.00 kuni 19.00

Pühajärve rand Otepääl on läbi aegade olnud üks armastatuim vaba aja veetmise koht. Külastajaid ootab rannahoone, lastele on ehitatud mänguväljak ja pallimängijatele kaks võrkpalliplatsi. Pühajärve rannas tegutsevad kaks toitlustusettevõtet ja paadilaenutus. Olemas on dušši kasutamise võimalus ja WC-d. Ratastoolis liikuvatele külastajatele on ehitatud spetsiaalne sild. Rannavalve teenuse osutaja leiti riigihanke teel. Pühajärve rannailma saab vaadata www.ilm.ee

Loe edasi: Pühajärve rannahooaeg avatud

Sindi haljasalade hooldus on erakordselt töömahukas

Sindi on väga roheline linn: 25 parki ja roheala, mis moodustab ca 1/7 linna territooriumist. Linna pindala on 5,01 km2. Arvestuslikult tähendab see haljastuse hooldust alal, mis on ligilähedaselt 0,7 km2 ja peale. Väikesele linnale mitte kergete killast ülesanne.

Sindis, Lohu pargis Foto Urmas Saard — Sindis, Lohu pargis. Foto: Urmas Saard

Sindi kommunaal on 100% linnavalitsuse hallatav asutus, kes peab oma nappide võimaluste juures seatud kohustustega toime tulema. Talvel lumi, mida sel aastal õnneks väga palju polnud, sügisel puulehed, lisaks puude hooldus, hooldusraie jne, rääkimata igapäevasest linna puhtuse tagamisest.

Väga töömahukas ja linnale kulukas töö on suvekuudel haljasalade niitmine. Heli Ruus, Sindi kommunaali juhataja kohusetäitja, ütles, et linnale jõutakse niitmisega ring peale teha umbes nädalaga. Rohtu ei või liiga pikaks kasvada lasta, sest siis ei niida masin enam korralikult ära. Ühel muruniidukil on võimalus vahetada tavaline lõikur ka pikema heina niitmiseks mõeldud seadme vastu. Muruniidukeid on kommunaali kasutuses kaks. Lisaks 3 trimmerit kraavide ja selliste kohtade niitmiseks, kuhu niidumasinaga ligi ei pääse. Veel on suurte pindade niitmiseks üks päris suur traktor.

Loe edasi: Sindi haljasalade hooldus on erakordselt töömahukas

Tänupäeval tunnustab Sindi gümnaasium oma parimaid õpilasi

Täna õhtul korraldati traditsiooniline Sindi gümnaasiumi direktori vastuvõtt algklasside õpilastele, homme toimub samasugune austamine ülejäänutele kuni gümnaasiumi astme viimase klassi lõpetajateni välja.

Tänupäeval lauldi Sindi gümnaasiumi laulu Foto Urmas Saard — Tänupäeval lauldi Sindi gümnaasiumi laulu. Foto: Urmas Saard

Tänupäeval saabunud õpilasi, nende vanemaid, õdesid ja vendasid tervitasid koolimaja fuajees asuva J. C. Wöhrmanni büsti ees seistes kooli direktor Ain Keerup ning Margit Rebane, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Kohustuslikku kätlemist taoline pidulik tervitus ei eelda, aga kui lapsevanemad soovivad kätt anda, siis sobib seegi etiketi juurde.

Kooli aulasse kogunenud õpilasi ootas poodiumi ette asetatud laual hulk punase vahtralehe kujulise logoga varustatud väärtuslikke kingitusi. Aga enne kõige oodatuma osa juurde asumist alustati püsti tõusmisega, et laulda Sindi gümnaasiumi laulu. Sõnad on kirjutanud Ene Michelis ja viisistanud Kristel Reinsalu. Mõlemad sama kooli vilistlased. Kahe salmiga laulu refräänis lauldakse: „Kodust algab kõik – / sa kodust ikka hooli, / on tähtsad ema, isa, vennad ja ka õed. / Kuid ära iial unusta sa kooli, / kus selgeks said sul mitmed elutõed.“

Loe edasi: Tänupäeval tunnustab Sindi gümnaasium oma parimaid õpilasi

Sindi väliujulas algab 1. juunist 31. augustini kestev suplushooaeg

Eile paigaldas Sindi välujulas basseini moodustavaid mooduleid ehitusettevõtja Mihhail Škljar, kes on sintlastele silma jäänud ka 24.veebruari pidulikel lipuheiskamistel. Just tema on see julge, kes turvarakmed peal 15 m kõrgusel pisikesel platvormil hümni ajal lipu masti heiskab, trotsides külma, libedust ja tuult.

Mihhail Škljar tõstab ujula mooduleid maha Foto Urmas Saard — Mihhail Škljar tõstab ujula mooduleid maha. Foto: Urmas Saard

„Kuna ujula asub voolava veega veekogul, siis on siin suvi läbi ujumiseks sobiv puhas vesi. Kõik proovid on olnud väga head, ka südasuvel,“ kinnitas Sindi linnapea Marko Šorin. „Väliujula on suviti väga populaarne ajaveetmise koht nii ujumiseks, päevitamiseks, kui ka lihtsalt seltskonna nautimise kohaks. Üle eelmisel aastal rajatud välijõusaal on võimalusi vaid laiendanud ning pakub head võimalust enda kehaliseks arendamiseks. Suviti organiseerivad noored seal omaalgatuslikke jõu- ja MMA treeninguid. Lisaks on ujulas ka rannavõrkpalli mängimise võimalus, asfaltkattega korvpalliväljak ning rannajalgpalliväravad,“ selgitas Šorin.

Sindi väliujulas on lepingu järgne vetelpäästja iga päev kohal alates keskpäevast kuni õhtu kaheksani. Paljud lapsevanemad on määratud aegade järgi oma lastele reeglid seadnud, millal iseseisvalt lapsi ujulasse lubatakse. Samas on seltskondi, kes ootavad just hilisemat aega, et ilma järelvalveta ujulas aega veeta.

Loe edasi: Sindi väliujulas algab 1. juunist 31. augustini kestev suplushooaeg

Contra loeb lastekaitsepäeval maratoni joostes 10 km luuletusi

Kolmapäeval, 1. juunil, lastekaitsepäeval algusega kell 18 jookseb Contra Võru linnastaadionil oma elu 50. maratoni. 1. juuni sai valitud seetõttu, et just sel päeval saab Contra maratonivanuseks, ehk 42,195 aastaseks.

Contra Foto Urmas Saard — Contra. Foto: Urmas Saard

Et on lastekaitsepäev, stardib koos Contra ja teiste maratonijooksjatega koos samal ajal ja samal rajal lastejooks. Lapsed läbivad vastavalt soovile 1-3 staadioniringi, seejärel jätkavad maratonijooksjad vabamas vees oma 105 ringi mõõtmist.

Umbes vahemikus 10 km – 20 km teeb Contra enda peal inimkatse – kas suudab 10 km järjest peast luuletusi lugeda, ise samal ajal joostes.

Maratonijooksjaid ei lubata rajale piiramatult, aga selle pressiteate kirjutamise ajal on igatahes veel vabu kohti. Osavõtumaks on 42,19 EUR, registreerida saab urvaste@gmail.com või 52 83540, maksmine kohapeal.

Staadionil tegutseb Võrumaa Spordiliidu spordikohvik, saab ennustada Contra lõpptulemust, täpsematele auhinnad Silja Spordilt ja Georgi Hotellilt. Kõik tulud lähevad Võrumaa noorsportlaste toetamise fondi.

Maratonile saab kaasa elama tulla tasuta, tasuta on mõistagi ka lastejooksud, vaid ennustusvõistluses osalejatelt ootame väikest annetust.

Eesti lipu sünnipaik Otepää tähistab lipu päeva

Rahvuslipu häll Otepää tähistab 4. juunil sinimustvalge rahvuslipu õnnistamise 132. aastapäeva piduliku rongkäigu ja kontsert-jumalateenistusega.

Meenutades Eesti lipu 125 aastapäeva tähistamist Otepääl Foto Urmas Saard — Meenutades Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamist Otepääl. Foto: Urmas Saard

Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, esineb Narva linna sümfooniaorkester.

4. juunil 1884. aastal kogunes 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Lipp pühitseti Otepää pastoraadis. Eesti iseseisvumisel saigi riigilipuks Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp.

Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa kinnitusel on Eesti lipu sünnipaigas tekkimas uus traditsioon. Otepää kirikus õnnistatakse oma perekonna, ühenduste ja ettevõtete lippe. “Viimasel ajal on meie kirikus lisaks tavapärastele kirikutalitustele nagu ristimine-leeritamine-laulatamine tõesti sagenenud inimeste soov ka oma sinimustvalge lipu õnnistamine. Need on peaasjalikult perekonnalipud, aga ka ettevõtted ja ühendused soovivad järjest enam oma lippe õnnistada,” märkis Marko Tiirmaa. “See on väga ilus ja pidulik sündmus, julgustan kõiki seda tegema. Ja mis saaks sümboolsem olla kui teha seda juba nüüd, 4.juunil, Eesti lipu päeval!”

Loe edasi: Eesti lipu sünnipaik Otepää tähistab lipu päeva

Väärikasse ikka jõudnud Pärnumaa memmed ja taadid lustisid pidu

Pühapäeval Pärnu Vallikäärus peetud Pärnumaa eakate suvepeol „Meri, maa ja päike“ osales ühtekokku pooltuhat tantsijat, lauljat ja muusikut.

Pärnumaa eakate suvepidu Meri, maa ja päike Foto Urmas Saard — Pärnumaa eakate suvepidu “Meri, maa ja päike”. Foto: Urmas Saard

Suvepeo ellu kutsuja Sirje Osipovi kanda oli kontsertetenduse heaks kordaminekuks mitmekordne vastutus. Lisaks üldjuhi ülesannetele tegeles ta ühtlasi tantsuosade kokkuseadega. Muusikalise osa juht Priit Kask moodustas orkestri, milles ka ise mängis. Temaga samasse koosseisu kuulusid veel Õnnela Teearu, Esta Ruusmann ja Jüri Verlin. Suvepeo projektijuht Aire Koop, Rahvakultuuri keskuse rahvakultuurispetsialist ütles, et Vallikääru suurel sõõrikujulisel põrandal esines 26 eakate tantsurühma. Ühendkoor moodustati 16 laulukollektiivi liitmisel ja neil tuli ära õppida 13 uut laulu.

Suvepeo pealkiri „Meri, maa ja päike“ sisaldas kontserdi kolme osa alapealkirjasid. Esimeses blokis lauldi ja tantsiti merest ning merele. Nagu heal rahvapeol ikka, kaasati ka publik ühislauluks. Rahvas tõusis püsti, ühendati käed ja hääled, kui Helle Kullamaa pöördus publiku poole ja väekalt pääses kõlama “Läänemere lained”.

Loe edasi: Väärikasse ikka jõudnud Pärnumaa memmed ja taadid lustisid pidu

Kalamehe pühapäev Kalamehe tänavast kuni Pärnu jõeni

Pärnu ajaloolise Eeslinna ärksa vaimuga naised Andra Kalda ja Liis Luik panid vähem kui kuu aega tagasi veerema mõtte, mis tõi täna Kalamehe pühapäevale kokku arvestatavalt suure hulga rahvast.

Andra Kalda ja Liis Luik Foto Urmas Saard — Andra Kalda ja Liis Luik. Foto: Urmas Saard

Muusikaline tervitus

Mind vedas tõsine uudishimu kohale tunnike pärast keskpäeva. Liis ja Andra olid selleks ajaks oma koduhoovil, aadressiga Riia mnt 32, parimad tervitussõnad nii osalistele kui külalistele juba paar tundi varem südamlikult välja öelnud ja pidupäevane pühapäev näis käivat päris täis tuuridel. Õu oli kauplemisest ja ostlemisest tulvil. Nii olevat see olnud kestvalt kohe algusest peale. Õue keskpaigas, suure puu vilus, musitseeris nelikute punt.

Keegi sõbralik naine teadis öelda, et ansambli nimi on Steps To Synapse. Palusin kirjutada noorte nimed selles järjekorras, kuidas nad pildistamise ajal peale jäid. Lisann Aljaste (vokaal), Ivo Leesaar (vokaal ja rütmikitarr), Siim Siimer (soolokitarr), Karl Birnbaum (basskitarr). Hiljem selgus, et viies pidanuks olema löökpillidel mängiv Johannes Eriste, keda siis ei märganud. Kuulsin, et Bänd on kahe aasta pikkuse tegevusaja jooksul andnud kontserte terves riigis ja võitnud Pärnumaa noortebändide konkursi Bändomaania 2015. Muusikat pidavat iseloomustama kaasakiskuv maagiliselt põimunud vokaalsus.

Loe edasi: Kalamehe pühapäev Kalamehe tänavast kuni Pärnu jõeni

„Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Pärnus Vaasa pargis avati 21. mail Rait Pärja valmistatud skulptuur-installatsioon „Kaks purje“ nagu see avati 2011. a 2. oktoobril Vaasas.

Kaks purje Pärnus Vaasa pargis Foto Urmas Saard — “Kaks purje” Pärnus Vaasa pargis. Foto: Urmas Saard

Jalutasin eile Aida tänava joonelt üle Vee tänava, et teist korda mitte just kõige sobilikumast kohast ka Akadeemiat ületades suunduda Venuse bastioni vallile. Just selle raja ääres asubki Vaasa park, mis saanud Pärnu ja Vaasa sõprussuhete 60. aastapäeva tähistades uue ilme. Mõtlesin, et mõlemad tiheda liiklusega tänavad vajaksid ka Vaasa pargi külastajaid arvestavalt sebraks joonitud ülekäiguradasid. Inimesi oli parki läbimas rohkesti. Enamik peatus pikkade stendide ees ja põhjalikumalt vaadati õhukesest roostevabast terasest purjesid. Need avati Kesklinna silla esisel asuva pargi servas 21. mail. Täpselt samasuguse “Kaks purje” valmistas skulptor Rait Pärg esmalt 2011. a septembris. Vaasa sõprusele pühendatud skulptuurne installatsioon „Kaks purje“ avati sama aasta 2. oktoobril. Avamine ühildati ajaga, kui Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonna Merenkurkku kitsaimas osas asuv Vaasa tähistas linna 405. sünnipäeva. Nüüd on kaks ühesugust skulptuuri: Vaasa linnas Pärnu pargis ja Pärnus Vaasa pargis.

Loe edasi: „Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Sindi taidlejad lõpetasid hooaega

Täna õhtul kogunesid Sindi taidlejad seltsimaja väikesesse saali traditsioonilisele hooaja lõpupeole, kus istuti seltskondlikult pidulaudades, kuulati ja vaadati üksteise etteasteid. Peoõhtu teises osas musitseeris tantsuks Viljo Tamm Bänd.

Sindi laulukoori tervitus Allar Rajale Foto Urmas Saard — Sindi laulukoori tervitus Allar Rajale. Foto: Urmas Saard

Õhtujuhi pidupäev kujunes vist kõige pikemaks ja jätkub täie hooga juba järgmise päeva hommikul. Tuli ta keskpäevaselt Põlendmaa külapäevalt naabervallast Paikuselt ja pühapäev algab varakult Pärnu Vallikäärus maakonna eakate suvepeo “Meri, maa ja päike” viimaste ettevalmistustega, et päeva lõpuks seegi ettevõtmine saaks kordaläinuks lugeda. Alati abivalmis Priit Kask ei vaja pikemat tutvustust. Ütles: „Näe, pisteti kava pihku. Maha lugeda oli väga vähe. Enamik jutt pidi ikka omast peast tulema.“ Ja jutt veereski hästi.

Mina jõudsin pidulauda väikese hilinemisega, parajasti kantritantsijate esinemise hetkel. Nende järel tulid põranda keskele Omasoodu ja Murueided.

Siis sättis hulk lauljaid endid poodiumi ette ühte viirgu rivisse ja Kristel Reinsalu uuris kas keegi näeb kusagil Allar Raja. Ei näinud. Küsis Allari naabrite järele, aga neidki polnud. Mina elan küll tema naabertänavas, aga vahemaa siiski sedavõrd suur, et ei julenud ennast tema naabriks arvata. Aga mis sest, et Allarit ega naabreid kohal polnud.

Loe edasi: Sindi taidlejad lõpetasid hooaega

Pärnumaa II võimlemispidu jutustas „Meremuinasjuttu“

Täna toimus MTÜ Võimlemisklubi Rüht korraldamisel Pärnu Vallikäärus Pärnumaa teine võimlemispidu „Meremuinasjutt“.

Pärnumaa teine võimlemispidu Meremuinasjutt Foto Urmas Saard — Pärnumaa teine võimlemispidu “Meremuinasjutt”. Foto: Urmas Saard

Tänavune merekultuuriaasta andiski võimlemispeo nimetuseks “Meremuinasjutt”. „Meri liidab ja meri lahutab, meri kutsub ning saadab teele, meri annab ja meri võtab. Meri on ootus ja lootus, meres on omamoodi huvitav elu,“ selgitasid korraldajad. Sellel aastal oli võimlemisklubi Rüht ootus ja lootus tuua rahvani suurejooneline võimlemisetendus, milles võimlemiskavad tõid vaatajateni mere elu ja võlu.

Võimlemispeo sihtrühma moodustasid Pärnu ja Pärnumaa lasteaialapsed, koolinoored, täiskasvanud. Esmakordselt võimlesid peol ka väikesed beebid ühes oma emadega. Tantsisid rahvatantsuansambel Tuurit-Tuurit ja Upsar, külalistena osalesid Tartu daamid võimlemisklubist Rütmika. Pealavastaja oli võimlemisklubi Rüht juhataja-treener Kai Esna.

Pidu oli kõigile, nii osalejatele kui vaatajatele, tasuta juba varajasest hommikust alates. Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja ütles, et nende võimlemisringi Stella ja Täheratas iluvõimlejad tulid Vallikääru juba peale kaheksat. Enne etenduse algust harjutati ühist esinemist mitmeid kordi ja mitutpidi läbi.

Loe edasi: Pärnumaa II võimlemispidu jutustas „Meremuinasjuttu“

Must-toonekurele pühendatud ELFi talguaasta suvehooaeg algas kolme toonekurepoja sünniga

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute must-toonekure aasta raames paigaldatud pesakaamera peategelastel koorusid kolm poega. Udusulis tibude teise elunädala tegemistele saab kaasa elada pesakaamera vahendusel. Samas on värskelt avaldatud ning huvilistele kirja panekuks avatud ELFi suvised talgureisid.

Foto veebikaamera kuvatõmmis värskelt viieliikmeliseks saanud must-toonekure perest Karulas — Foto: veebikaamera kuvatõmmis värskelt viieliikmeliseks saanud must-toonekure perest Karulas

ELFi talgukorraldaja Jaanus Libeki sõnul tuuakse igal aastal talgute fookusse üks kaitset vajav liik, kelle heaks vabatahtlikud panustada saavad. ”Tänavu on eriline võimalus läbi talguhooaja teema-aasta peategelastele vahetult kaasa elada. Pesakaamera toob haruldase ja inimpelgliku must-toonekure kõigile huvilistele koju kätte ja innustab kindlasti veelgi enam oma panust andma,” kirjeldab Libek.

ELFi suvine talgukalender on tavapäraselt mitmekesine. “Juuni esimese poole oleme pühendanud metsisele, kelle heaks sünnib ELFi talgute ajaloo üks suurimaid ettevõtmisi, mille käigus otsivad vabatahtlikud tuhandetelt hektaritelt metsiseid ja nende tegevusjälgi. Juulis ja augustis ootavad talgulisi paljud väikesaared, samuti mitu uut sihtkohta. Esimest korda minnakse appi näiteks Võilaiule ja Viru rappa. Tänavune kõige eksootilisem talgureis viib aga lausa Valgevenesse,” tutvustas Libek.

Loe edasi: Must-toonekurele pühendatud ELFi talguaasta suvehooaeg algas kolme toonekurepoja sünniga

Sindi väliujula viienda hooaja avamise eel

Sindi esimene väliujula ehitati alevivalitsuse rahastamisel 1935. aastal, praeguse väliujula sai linn 2012. aastal ja on olnud pidevalt paljude suplejate teenistuses.

Priit Kask Sindi ujulas Foto Urmas Saard — Priit Kask Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Sindi väliujulas paiknevad rajatised on eeskujuliku väljanägemisega ja ümbrus jätab hästi hooldatud ümbruse mulje. Mõned vanemad mehed istusid kalda äärsetel pinkidel. Priit Kask oli minu saabudes parajasti veest välja tulnud. „Käisin juba 1. mail tänavu esimest korda vees. Mõõtsin siis temperatuuri. Oli 6 kraadi. Muidugi ei jäänud kauaks vette. Kastsin korraks märjaks ja välja. Täna võis juba palju pikemalt olla. Temperatuuri ei mõõtnud, aga vesi võis olla umbes 16 kraadi,“ rääkis Priit, kes aastaid peaaegu igal päeval käib suplemas. Päris jääaugus siiski ei suple, aga varsti pärast jää minekut kuni suurte jaheduste tulekuni küll.

Alles pärast mõningast vestlust tundsin, et midagi on puudu. Ja siis taipasingi, et sügisel Pärnu jõest välja veetud ja minema sõidutatud platvormmoodulid pole veel ujulasse tagasi toodud. Ka rannavalve aknad ja uksed olid alles suletud. Oletasin, et täna olnuks rannavalvet teostav Articard heisanud kollase lipu, mis tähendab veesoojust vahemikus 16 kuni 18 kraadi, mõõdukat maatuult, muutlikke ilmastikuolusid, suplemise ohtlikust lastele, eakatele, haigetele ja kehvadele ujujatele.

Loe edasi: Sindi väliujula viienda hooaja avamise eel

Meri, maa ja päike kutsuvad Pärnumaa eakad Vallikääru suvisele lustipeole

Eelseisval pühapäeval peetakse Pärnumaa rahvakultuuri keskseltsi eestvedamisel Pärnu Vallikäärus maakonna eakate suvepidu “Meri, maa ja päike”. Pooletuhande esineja hulgas tulevad lavale ühendkoor ja tantsurühmad, vahetekste esitab Feliks Kark.

Memme-taadi suvepidu Tootsis aastal 2009 Foto Urmas Saard — Memme-taadi suvepidu Tootsis aastal 2009. Foto: Urmas Saard

Kontserdi projektijuht on Aire Koop, aga suvepeo mõtteline algataja ja üldjuht Sirje Osipov, kelle eelistused kuuluvad folkloorile ning rahvatantsule. Vokaalse ja instrumentaalse muusika poolel kannab hoolt hea kordamineku eest suurte kogemustega Priit Kask, kes musitseerib kontserdi kestel korduvalt ka ise.

Kask selgitas, et ühendkoor moodustati paljudest maakonna ansamblite lauljatest: Kilingi-Nõmmest, Pärnu-Jaagupist, Paikuselt, Treimanist jm. Kavasse võeti 13 laulu, mis on lauljate jaoks päris uued. Kask ütles, et seni on ühiselt proovitud kokku laulda vaid ühel kogunemisel. Laulud õpiti ära väiksemates gruppides. Ühendkoori juhatavad Helle Kullamaa, Evi Kullam Pärnust ning Jakob Kaunissaar Pärnu-Jaagupist. Solistina laulab Maidu Maamees, samuti esineb Treimani trio. Viiulit mängib Esta Ruusmann, akordionit Õnnela Teearu, Kontrabassi Jüri Verlin. Priit Kask mängib kontserdil elekriakordionit. „Otsustasime, et laule saadame elava muusikaga ja fonogramme ei kasuta,“ rääkis Kask. „Tantse saatev muusika tuleb siiski fonogrammilt“.

Urmas Saard

Seenioride korvpallihooaja auhinnad jagatud

Tänavune meesseenioride korvpalli hooaja lõpetamine peeti neljapäeval, 26. mail TTÜ spordihoones koos juba traditsiooniks saanud vabavisete võistlusega. Samas peeti ka endiste korvpallilegendide Selma Multeri ja Tõnno Lepmetsa nimelised vabaviskevõistlused.

Selma Multeri karika võitis Kai Lass (pildil ka R Rausbergi ja R Laherand) — Selma Multeri karika võitis Kai Lass (pildil ka R. Rausbergi ja R. Laherand)

Esmalt toimus traditsiooniline vabaviskevõistlus, kus 16 mees- ja 5 naismängijal tuli sooritada 20 vabaviset. Esimese ringi parimad olid Jaan Malmberg ja Gunnar Dudkin 17 tabamusega, Gert Hendriksoni, Aivar Juuse ja Veiko Funki arvele jäi 16 tabamust. Naistest olid parimad Reet Rausberg 16 ja Kai Lass 15 tabamusega.

Vabavisete teise vooru pääses 11 parimat ja parim oli seal Mait Käbin 19 tabamusega, Hendrikson ja Juuse lisasid oma arvele 18 tabamust, Rausberg 18 ja Lass 17. Kokkuvõttes parima vabaviskaja tiitli pälvis ümbervisete tulemusena (sest 3 võistlejat said võrdse tulemuse 40-st 34 tabamust) Gert Hendrikson, järgnesid Aivar Juuse ja Gunnar Dudkin, edasised kohad – Mait Käbin ja Jaan Malmberg (33), Guido Lill (32), Siim Hinsberg ja Rait Ermann (29), Veiko Funk (27), Henn Koolmeister (25), Aulis Fischer (24). Kuus paremat pääsesid edasi võistlema Tõnno Lepmetsa karikale.

Loe edasi: Seenioride korvpallihooaja auhinnad jagatud

Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Eile lõppes Sindis korraldatud lipu päevale pühendatud loomevõistlus ja täna tegid hindajad oma valikud.

Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Hindamiskomisjonis tegid tööd 7 lipu seltsi Sindi osakonna liiget, kelle ülesanne polnud lihtne, sest enamik võistlustöid on üsna ühetaoliselt heal ja väga heal tasemel loodud. Kahtlematult annab tööde tulemuslikus kõrge hinnangu ka laste juhendajatele. Sindi lasteaias juhendasid lapsi õpetajad Elve Peenoja, Janika Kull, Anneli Vilgats, Piia Veeroja, Ülla Paulus ja Eve Vellner. Sindi gümnaasiumis juhendasid õpilasi Jelena Oleštšenko ja Eneli Arusaar. Ühtekokku saadeti võistlusele 37 joonistust ja üks laul.

Välja valiti 6 tööd, mida ei reastatud omakorda paremuse järjestuses. Pooled lasteaiast ja pooled koolist.

Lasteaiast saavad auhinna 2 aasta ja 8 kuu vanune Stella Sedrik Naerukildude rühmast, juhendaja Elve Peenoja; 3aastane Lisandra Käärmann Nublude rühmast, juhendajad Janika Kull ja Anneli Vilgats; 6aastane Karolin Sepa Midrilindude rühmast, juhendaja Ülla Paulus.

Loe edasi: Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Rannapiirkondade ja kalanduse konkurentsivõimesse investeeritakse ca 129 miljonit eurot

Haapsalus sai täna avalöögi üleriigiline kalandustoetuste infopäevade sari, kus tutvustatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020 rannapiirkondadesse ning kalandussektorisse suunatavaid toetusi. Kahe nädala jooksul toimuvad infopäevad kõigis kaheksas Eesti kalanduspiirkonnas.

Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv uuendatud Võiste väikelaevade kalasadam Foto Urmas Saard — Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv uuendatud Võiste väikelaevade kalasadam. Foto: Urmas Saard

Läänemaa kalanduspiirkonda investeeritakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 vahendusel järgmise viie aasta jooksul 2,2 miljonit eurot. “Tahame saavutada investeeringute toel olukorra, kus võimalikult suur osa püütud kala väärtusest jääb kalurile. See tähendab investeeringuid töötlemisse, et kalur ei müüks oma toodangut lihtsalt toormeks,” ütles MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuht Margus Medell täna Haapsalus toimunud kalandustoetuste infopäeval.

Medell rääkis, et teiseks rannakalurite murekohaks on püügi hooajalisus. “Püügiperiood on vaid viis-kuus kuud aastas. Seepärast investeerime ka tegevustesse, mis aitavad rannakaluritel oma tegevusalasid mitmekesistada ja leida aastaringset teenistust,” selgitas Medell.

Läänemaa kalanduspiirkonna strateegia järgi investeeritakse 2,2 miljonist eurost 30% kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamisse, 30% kalandustoodete töötlemisse ja otseturustamisse, 27% rannakalurite tegevuste mitmekesistamisse, 3% kudealade taastamisse ja 10% kalandustraditsioonide edendamisse.

Loe edasi: Rannapiirkondade ja kalanduse konkurentsivõimesse investeeritakse ca 129 miljonit eurot

Sindi pensionärid seavad juba samme Seto kuningriigi päevale

Juta Velleste eestvedamisel läbiviidavad Sindi pensionäride igakuised klubilõunad muutuvad iga korraga järjest oodatumaks, kuna võimaldavad lisada toimekate inimeste argipäeva väga vajalikku omavahelist suhtlemist, eriti hästi osatakse hinnata vene rahvakillu kaasamist ühistesse tegemistesse.

Rotiküla vanamehed koos Sindi pensionäridega sotsiaaltöökeskuse maja trepil Foto Urmas Saard — Rotiküla vanamehed koos Sindi pensionäridega sotsiaaltöökeskuse maja trepil. Foto: Urmas Saard

Et tänane klubilõuna asetus Velleste sünnipäevaga samale kuupäevale, olevat päris juhuslik kokkusattumus. Aga kahtlematult väärinuks pensionäride ühenduse looja ka päris eraldi talle pühendatud aega ja tähelepanu, arvasid mitmed kohalviibinud.

Täna tulid muusikud naaberlinnast Pärnust. Esinesid Raeküla Vanakooli Keskuse Rotiküla vanamehed täies koosseisus. Nooruslikku lusti täis vanamehi juhendab Ene Saar, kes on klarneti mängu õppinud Peterburi konservatooriumis. Instrumentidega toetasid Ene mängu Jaan Lepik akordionil ja Andres Jurs, kes puhub nii tuubat kui trompetit. Laulsid Arvo Soovik, Koit Heinmets, Rein Tambet, Toivo Põldur ja Ants Aru. Instrumentaalpaladena esitati rohkelt Austria polkat ja valsse. Vokaalselt kõlasid vanad tuntud meloodiad – „Seitse ööd ja seitse päeva“ ja teised sarnased lood. Tantsulugude ajal võtsid laulumehed naised tantsule.

Muidugi lauldi sünnipäeva laulu ja öeldi häid õnnesoove. Venelannade viisik laulis kaunitel viisidel vene meloodiaid, millele mehed palusid lisa. Rotiküla vanamehed lubasid järgmiseks Sindi külastamise ajaks mõnegi venelastele armsa laulu selgeks õppida.

Loe edasi: Sindi pensionärid seavad juba samme Seto kuningriigi päevale

Södertälje eakate tantsurühm külastab Sindit

Täna väisavad juba viiendat korda Sindit Södertälje eakate tantsurühma naised, keda võõrustavad siinsed Sindi murueided.

Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad Sindis Foto Urmas Saard — Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad Sindis. Foto: Urmas Saard

Sindi murueitesid juhendav Saima Laanemaa ütles, et käidi külalistega kauni Pärnu jõe kaldal, Sindi ja Tori valla piiril asuvas Helmondi Peo -ja Toidutares, mida ilmestab nauditav ümbrus iluaianduse, purskkaevude, langeva vee, tiigi ja muu silmale rõõmu pakkuvaga. Sealt sõideti linna raekoja juurde, kus ilus asukoht ja päikseliselt soe ilm kutsus kohe bussist väljudes murule tantsima.

Seni, kui pärast hoogsat liikumist sõõmuke hinge tõmmati, jagasid naised oma seniseid muljeid. Varem on Sindit külastatud sellistel aastaaegadel, kui loodus olnud trööstitult raagus. Seekordne rikkalik rohelus pani kõigi silmad särama ja suud ahhetama. „Me oleme Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad. Sedakorda saime Sindist hoopis teistsuguse pildi, kui olime tutvunud muuseumi väljapanekutega. Koju tagasi minnes meenutame tänasest Sindit hoopis teise pilguga,“ kõneles üks tantsijatest. Laanemaa ütles, et järgmine kord kutsuvad nad Södertälje sõbrad jaanipäeva pidama. „Siis läheme uuesti Helmondisse, kus neile väga meeldis.“

Loe edasi: Södertälje eakate tantsurühm külastab Sindit

Jänesselja lasteaia III laulu- ja tantsupidu toimub Pärnumaal Sauga vallas

Iga kahe aasta tagant aset leidev Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu peetakse tänavu kolmandat korda 31. mail.

Lipu päeva tähistav Jänesselja lasteia rongkäik aastal 2013, pildi keskel Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm Foto Urmas Saard — Lipu päeva tähistav Jänesselja lasteia rongkäik aastal 2013, pildi keskel Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm. Foto: Urmas Saard

Merekultuuri aastale ning Jänesselja lasteaia 40. tegutsemisaastale pühendatud laulu- ja tantsupidu kannab pealkirja „Koduõuest mereni“.

Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm räägib peokava tutvustades sellest, kuidas vanaema ja lapselapse mõtted ja arutelud viivad meid rännakule koduõuest oja kaldale, jõe veerele ning lõpuks avara ja lõpmatu mere rannale. Meremüha, kajakate kisa, muul keset loksuvaid laineid ning lapse kõnelus merega: „Meri, meri, kas sa vastad, kui ma sulle hüüan?“ – see on peo lõppvaatus, mis iseloomustab meid kui rannarahvast, kelle jaoks meri, ääretu ja mõõtmatu, on olnud püha. Temalt paluti leivakõrvast, meri andis tööd.

Laulu- ja tantsupeo kavas on nii rahva- ja lastelaule, loits, ütlemisi, tantse, liikumisi, muusikalisi hetki ja vahepalasid kui ka kandle- ja parmupillilugu. Etteasteid on nii väikestelt kui suurematelt lastelt, ansamblis laulvatelt lastelt kui õpetajatelt. Üheskoos moodustub peost tervik. Ei jää saabumata ka valge laev, kahemastiline!

Pidu algab rongkäiguga kell 16.20.