Urmas Saard

Teletorni kosmosenäitusele lisandusid haruldased väljapanekud

Teletorni näitus “Elus Universum” täienes mitme põneva eksponaadiga ning kooligruppide jätkuva huvi tõttu otsustati pikendada näituse lahtioleku aega kuni 30. aprillini.

Tallinna teletorn Foto Urmas Saard — Tallinna teletorn. Foto: Urmas Saard

Külastajatel võimaldatakse oma silmaga näha Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoopide Gaia ja Planck mudeleid. Gaia tegeleb praegu umbkaudu miljardi tähe loendamisega, nende kauguse, asukoha, liikumise ja heleduse muutlikkuse määramisega. Saadud teabe põhjal luuakse meie galaktika ja selle lähiümbruse täpne kolmemõõtmeline kaart ning saadakse aimu, kuidas Linnutee on kujunenud. Mikrolainelist taustkiirgust kaardistanud Planck aitab leida vastuseid mitmesugustele küsimustele meie Universumi tekke ja arengu kohta. Mõlema kosmoseteleskoobiga seostub ka Tartu Observatooriumi teadlaste töö.

Lisaks näitustele saab osaleda inspireerivatel kohtumisõhtutel kosmoseteadlastega. Juttu tuleb Maa jälgimise kosmosetehnoloogiatest ja sellest, mida me Maa keskkonnast kosmose abil teada saame, kuidas on lood kliimamuutustega ning kas “ilm ikka on hukas”.

Loe edasi: Teletorni kosmosenäitusele lisandusid haruldased väljapanekud

Rahvusvahelise korvpalliturniiri Pärnu Ice Cup kuuest karikast üks jäi Eestisse

Nädalavahetusel kogunesid Pärnusse rahvusvahelisele korvpalliturniirile Ice Cup seeniorkorvpallurid Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Ukrainast. Kuuendat korda sai teoks talvine korvpallipidu, mis sai alguse koos Pärnu Jääfestivaliga.

Seeniorkorvpallurite Pärnu meeskond Foto Britt-Hell Kangur — Seeniorkorvpallurite Pärnu meeskond. Foto: Britt-Hell Kangur

Kokku osales Ice Cupil 37 võistkonda 5 riigist, palliplatsile astus enam kui 360 mängijat. Ice Cup turniiri osalejate arv oli ajaloo suurim! Võiskonnad võistlesid kuues vanuseklassis – mehed 35, 45 ja 50 ning naised 30, 40 ja 50 aastat.

Ainukese Eesti võistkonnana pälvis tugevas konkurentsis esikoha Pärnu meeskond eesotsas Pärnu korvpalli vedaja Mait Käbiniga. Võistkond osales vanuseklassis M50 ja pidi oma paremust tõestama ülitugevate Kaunase Omega ja Läti Tukumsi vastu. Võistkonna koosseisus mängisid: Mait Käbin, Valdo Knaps, Veljo Miklas, Arvydas Venclovas, Jüri Metsaorg, Andres Rattur, Sven Jürisoo, Jaak Laanemets, Andres Kangur, Andrus Maiste, Mart Põder, võistkonnale olid abiks ka Erik Pihlak ja Henn Koolmeister.

Korvpalliturniiri edule aitasid kaasa suurepärased toetajad: Saare, Selver, My Fitness, Pärnu linn, Amserv, Candle Light, Toiduvägi, Perona Bowling, Estonia Medical Spa & Hotel, Wasa, SleepAngel, Oriflame, Kaja Keraamika, Taluturg, Allew Magusamaailm, ePood24.eu, Mamm&Frunkt, Manuson, Enn Kull, Endla Teater, Pärnu Muuseum, Seppälä, Wendre, Kanpol, Saku, Tallinna Teletorn, Meenemünt, Pizzahunt, Valgeranna Seikluspark, Villa Wesset, Korvpalliklubi Pärnu, Turundustugi, kuurordigalerii Central.

Sindit tabas „tähtede“ sadu

Eilsel Sindis toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel kõneles linnapea Marko Šorin, kes ühiselt volikogu esimehe Toomas Asiga andis üle Sindi Aastainimese tiitli Margit Schmidtile, samuti austati oma linna kultuuritegelasi ja sportlaseid, kuulutati välja Sindi Kaunis Kodu ja Kaunis Aed võitja. Õhtu meelahutusliku osa täitsid muusikakorüfeed Lembit Saarsalu, Merle Kollom ja Karmen Puis.

Mirtel Metsmaa Foto Urmas Saard — Mirtel Metsmaa. Foto: Urmas Saard

Riigihümni lauldi Sindi laulukoori eeslaulmisel ja Kristel Reinsalu juhatamisel. Järgnevalt kõlas koori esituses Tõnis Mägi „Palve“, solistina laulis Sindi gümnaasiumi 3. klassi õpilane Mirtel Metsmaa, kes võitis 2013. a „Kuldmikrofoni“, aga on olnud ka „Sindi Ööbik 2013“ 5 kuni 7-aastaste võitja, samuti mullune oma vanuserühma parim „ööbik“.

Pidupäeval mõeldi ka argiselt

Võimsalt hingestatud sissejuhatusele järgnes Marko Šorini kõne, mis meenutas, et Eesti riigi loomise triumfi ja pidupäevade vahele asetub argipäevane pingeline töö. Nagu kogu maailm pöörleb pidevas muutuses, seisab ka kodulinn Sindi sama vääramatu tõsiasjaga silmitsi. Linnapea sõnul võiks Sindi paisu saagast juba mahuka raamatu ilmutada, aga ikkagi pole veel järelsõna kirjutamise aeg kätte jõudnud. Iga päev saab uusi lehekülgi juurde kirjutada.

Loe edasi: Sindit tabas „tähtede“ sadu

Trivimi Velliste: see mees võttiski Tartus Lenini kuju maha!

Need sõnad meenusid mulle täna esimestena, kui kuulsin, et Harri Henn (28. aprill 1942 – 25. veebruar 2016) on asunud toonela teele.

Harri Henn ja Trivimi Velliste Foto Urmas Saard — Harri Henn ja Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Mäletan 2013. a jürikuu päiksepaistelist päeva. Olime väljunud Tartu Jaani kirikust, kus toimus muinsuskaitsekuu pidulik avamine ja siirdusime edasi ülikooli peahoonesse. Minu ees sammusid kõrvuti Harri Henn ja Trivimi Velliste. Tahtsin neist hoogsamal sammul mööduda, aga Velliste hääl sundis mind seisatama ja pilku tagasi pöörama. „Kas tunned seda suurt meest? See mees võttiski Tartus Lenini kuju maha!“ Tegin taganeval sammul ühe pildistamise ja kuulasin Velliste järgnevat tutvustust. „Tema oligi see julge kraanajuht, kes omaaegse Eesti Põllumajanduse Akadeemia eest Lenini kuju maha võttis. Ei küsinud selleks luba parteikomiteest ega linnavalitsuselt.“ Tookordne põgus kohtumine legendaarse härrasmehega jäigi minu jaoks esimeseks ja viimaseks. Kaamerasse naeratanud Henn ütles tagasihoidlikul häälel, et sai väheke isamaale kasulik olla. Aga üksnes sellest hetkeviivust piisas, et Henn jäi vapruse kehastusena jäädavalt mulle meelde.

Loe edasi: Trivimi Velliste: see mees võttiski Tartus Lenini kuju maha!

Otepääl talv täies hoos

Veebruarikuu viimased päevad tõid Otepääle miinuskraadid ja tõelise talveilma. Talvepealinnas on palju lund, palju tegevusi ja üritusi, kuhu oodatakse kõiki külalisi.

Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Monika Otrokova ütleb, et valla turismiinfokeskuse poolt koostatud lumeinfo näitab Otepää valmidust võõrustada kõiki talispordiarmastajaid ja talviste atraktsioonide nautijaid.

Eesti suurimas talvepargis – Otepää Winterplace’s – leiavad huvitavaid talviseid tegevusi erinevas vanuses lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Lustijaid ootavad snowtubingurajad, kelgumägi, iglukino, väikelaste tuubikarusell ja jätkuvalt palju lund. “Talvehooaeg läheb täie hooga edasi, lumeolud on väga head ja praegu lõppu veel ei paista,” kinnitas Otepää Winterplace juhataja Siim Kalda.

Loe edasi: Otepääl talv täies hoos

National Geographic Eesti värske number laupäevast müügil

Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõuab lugejateni 27. veebruaril.

Lisaks paljudele väga hea kvaliteediga fotode vaatamisele saab lugeda sellest, et raiskamine toob puuduse. Ligikaudu kolmandik planeeditoidust läheb raisku, osa üksnes laitmatu välimuse puudumise tõttu. „Külmapalavik“ on hea leid pealkirjaks, mille all kirjutatakse uluvatest tuultest ja miinuskraadidest, mis muudavad isegi sulava Arktika ebainimlikult karmiks tööpaigaks. Põhja-Iraagis on kurdid loonud jõukuse ja rahu oaasi. Kas ISIS hävitab selle? Küsitakse „Teistsugusest Iraagist“ kõneldes. Merepinna tõustes võitlevad Kiribati saare elanikud oma kultuuri säilitamise eest. Sellest artiklis „Tõusule vastu“.

National Geographic Eesti varem ilmunud ajakirjad väärivad samuti uuesti lehitsemist. Foto: Urmas Saard →

Uus pärimuskultuuri spetsialist tuleb Kihnu laevameistrite suguvõsast

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva sai Eesti rikkamaks ühe pärimuskultuuri spetsialisti võrra, kui Kihnu (mere)kultuuri tundja Reet Laos pälvis 7. taseme kutse.

Reet Laos Foto Meelika Lehola — Reet Laos. Foto: Meelika Lehola

Pärimuskultuuri spetsialist on inimene, kes toetab ja suunab oma tegevusega isiksuse terviklikku arengut ning aitab kindlustada vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimist ja järjepidevust.

Reet Laos on sündinud, nagu ta ise ütleb, Kihnu saarele pärimuse sisse, seega ei ole pidanud pärimust teoreetiliselt õppima, vaid see on üks tema elu loomulik osa – elada kihnlasena ja järgida kõiki saare kombeid-tavasid ning teadmisi igapäevaselt praktikas rakendada. Tema suurimaks eeskujuks on olnud isapoolne vanaema, kes juba väiksena õpetas teda Kihnu saare kultuuri austama ja sellega koos elama.

“Kuna pärinen laevameistrite suguvõsast, siis on minu südameasjaks kanda edasi kihnlaste merepärandit, sest tänapäeval väga hästi teatakse, mida teevad kihnu naised, meeste töid-tegemisi hinnatakse vähem. Õnneks olen jõudnud enda tegutsemisega sinnamaale, et sõna “Kihnu kivilaeva” kasutamine ei ole enam saarel haruldus. Olen sügavalt kinni saare kultuuris, aga samas ka kursis maailma asjadega. Kultuuripärandi kandmine ongi minu meelest kinni eelkõige inimese mõtlemises – tuleb hoida ja kaitsta vanu traditsioone, aga ka kursis olla mujal maailmas toimuvaga,” ütleb Reet Laos enda tegevuse iseloomustuseks.

Eestis on 2016. aasta seisuga 24 kutsega pärimuskultuuri spetsialisti. Kutset saab taotleda korra aastas ning selle andjaks on Eesti Folkloorinõukogu. Kutse andmisel on partneriks Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus Kutsekoda.

Tauno Jürgensteini repliigimõõdus seisukoht Sindi linna nõudmistele

Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein ütleb kommentaariks uudisloole „Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised“, et seisukohtade ametlik andmine linna poolt on hea ja võimaldab tööga konstruktiivses õhkkonnas edasi minna.

Tauno Jürgenstein, Keskkonnaagentuuri projektijuht Foto Urmas Saard — Tauno Jürgenstein, Keskkonnaagentuuri projektijuht. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse kõnealune korraldus annab linna lähteseisukohad, mis tavapärase ehitamise puhul antaks välja projekteerimistingimustega. Kuna tegu on aga likvideerimisega ehk pais senisel kujul kaob, ei näe Ehitusseadustik projekteerimistingimuste väljastamist ette ja nõnda on linn leidnud teise viisi, kuidas oma seisukohti edastada. Projekteerijale on see vajalik, et algusest peale töötada lahendusega, mis hiljem kõiki osapooli rahuldab.

Esitatud lähteseisukohad on meil koostöös Sindi linna juhtide ja projekteerijaga põhjalikult läbi arutatud ja neid võib hinnata mõistlikuks kompromissiks. Need tagavad ühelt poolt, et linn saab paisu asemel ligipääsetava, funktsionaalse ja tervikliku jõe- ja kaldaala, pluss maandatud ehitamisega seotud muud riskid. Teiselt poolt saavad olema tagatud kalade vaba ränne, paadisõiduvõimalused ja kogu lahendus ei lähe üle mõistuse kalliks. Seisukohtade ametlik andmine linna poolt on hea ja võimaldab tööga konstruktiivses õhkkonnas edasi minna.

Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Sindi linnavalitsuse 23. veebruari istungil otsustati anda paljude tingimuste järgimise korral nõusolek ehitusloa väljastamiseks projektile „Sindi paisu avamise projekteerimine”.

Marko Šorin Sindi paisul Foto Urmas Saard — Marko Šorin Sindi paisul. Foto: Urmas Saard

Riigi poolt on antud projekteerijaile lähteülesandeks paisu betoonosa kõrvaldamine ja samas asukohas kalade rändetee avamine. „Paisu asukohta tuleb projekteerida loodusilmeline tehiskärestik, mis paikneb tervenisti jõesängis ja on kalastikule ületatav sõltumata veeseisust jões,“ selgitab Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein projekteerimislepingu sõlmimise järel. Muuhulgas on projekteerija ülesanne leida võimalus Sindi väliujula säilitamiseks, uurida paisjärve setteid ja välja töötada lahendus nende käsitlemiseks, projekteerida ligipääsud jõele jms. Kärestiku kujundamisel peab maksimaalselt arvestatama paadimatkajate ja süstasõitjate huvidega. Eesmärk on projekteerida terviklahendus, mis saab olema rajatise valmides ühteagu mitmeti funktsionaalne, aga ka väljanägemiselt nauditav.

Projekti õnnestumiseks ja võimalike linnale tekkivate ootamatute ebameeldivuste vältimiseks on Sindi linnavalitsus koostanud ettenägelikult terve hulga tingimusi, millega projekteerija peab lisaks Keskkonnaagentuurilt saadud lähteülesannetele täiendavalt arvestama.

Loe edasi: Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Mart Helme: Sindis ei olnud tavapärast prevalveerivat ametlikku ja nomenklatuurset joont

Sindis on saanud traditsiooniks heisata iseseisvuspäeva hommikul täpselt kell 07:55 sinimustvalge lipp linna raekoja tornimasti.

Kalev Kaljuste ja Mart Helme Eesti Vabariigi 98 aastapäeva tähistamisel Sindi linnas Foto Urmas Saard — Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem ja Mart Helme, Riigikogu riigikaitse komisjoni aseesimees Eesti Vabariigi 98 aastapäeva tähistamisel Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Viiendat korda täitis seda auväärset ülesannet ehitusettevõtja Mihhail Škljar, kes omab pisut ekstreemsetes oludes väga vajalikke ohutusalaseid teadmisi ja vastavat varustust. Hümni mängis Ado Kirsi juhatusel Audru kultuurikeskuse pasunakoor Õnn Tuli Õuele.

Lipud

Vahetult enne piduliku hetke saabumist olid kümned Sindi gümnaasiumi noored asunud suurte kandelippudega oma kohtadele kogu raehoone pikkuses. Jõepoolsel väljaku küljel reastusid omavalitsuse, allasutuste ja seltside lipud. Auväärsel kohal seisis Kaitseliidu Pärnumaa maleva liputoimkond, samuti volikogu liige Kardo Kase, kelle kätte usaldati paari aasta eest Riigikogu poolt Sindi gümnaasiumile kingitud esinduslipp. Erimõõdus käsilipud värvisid pidupäeva hommiku lauspilves taeva all sinimustvalgeks. Ülle Jantson jagas lasteaia laste ja nende vanemate kätte 120 suuremõõdulist käsilippu. Paljud tulid kohale kodust kaasa võetud lipukestega. Pärnu Postimehe tagasihoidlikul hinnangul võis karges õhus iseseisvuspäeva algust nautimas olla paarisaja inimese ümber. Raekoja paraaduksel laulis Kristel Reinsalu dirigeerimisel auväärse eaga Sindi laulukoor.

Loe edasi: Mart Helme: Sindis ei olnud tavapärast prevalveerivat ametlikku ja nomenklatuurset joont

Vabariigi ja riigi esimese presidendi sünnipäev Tahkurannas

Traditsiooniliselt koguneti täna Tahkuranna vallas Konstantin Pätsi sünnikodu tähistava mälestussamba juurde, kuhu toodi lillekimpe, meenutati riigijuhi elu ja kõneldi elust Eesti riigis.

Kalev Kaljuste, Jaan Roosnurm, Hans Soll Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussamba juures presidendi 142 sünniaastapäeval Foto Tiina Tojak — Kalev Kaljuste, Jaan Roosnurm ja Hans Soll Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussamba juures presidendi 142. sünniaastapäeval. Foto: Tiina Tojak

Ausamba juures seisid auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kikepera malevkonna Tahkuranna rühma mehed ja Eesti lipu seltsi liikmed, kes hoidsid sinimustvalgeid lippe. Laulsid Uulu segakoor ja Uulu põhikooli lastekoor Annely Kuninga juhatusel, solistina laulis õpilane Terhi Kuuse.

Sõna võtsid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Tahkuranna vallavolikogu esimees Argo Mengel, Pärnu abilinnapea Rainer Aavik, Pärnumaa vapimärgi kavaler Hans Soll, vallakodanik Jaan Roosnurm ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees, MTÜ Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Velliste kõneles riigipea 142. sünniaastapäeval Eesti Vabariigi ajaloo murdehetkedest. Ta kirjeldas, millal ja millisel määral on riik saanud ise oma õnne sepistada ja millal on valikud olnud olematud. Ta võrdles ühiskonda katedraaliga – see ehitatakse kõvadest kividest. Püsimajääv rahvas koosneb tugevatest inimestest, kes ammutavad oma hingejõudu eelkäijatelt – ja teevad seda tänumeeles. Kõneleja kutsus üles avaldama riigi rajajatele jätkuvalt austust mälestusmärkide toel, mis on ühtlasi maamärgid meie mälumaastikul. Pärnu ja Tallinn vajavad riigi suurjuubeliks kumbki veel üht monumenti.

Loe edasi: Vabariigi ja riigi esimese presidendi sünnipäev Tahkurannas

Nõuandeid lipu heiskamiseks

Eesti lipu kasutamise kord on reguleeritud Eesti lipu seadusega, millega sätestatakse miinimumnõuded. Seaduse norme täites võib igaüks heisata Eesti lipu sagedamini kui seaduses on sätestatud. Allpool väljavõtteid Riigikantselei kodulehelt.

Näiteks sätestab seadus, et iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvuspäeval heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Samas on igaühel õigus heisata Eesti lipp ka teistel lipupäevadel ning ka isiklikel tähtpäevadel.

Et lipp ei puutuks maapinda

Heisatav lipp peab vastama seadusega kehtestatud etalonile ning olema puhas ja terve. Lipu heiskamine õnnestub paremini kahekesi. Üks heiskaja kinnitab mastinöörid lipu nurkade külge, teine hoiab samal ajal lippu nii, et see ei puutuks maapinda või läheduses olevaid esemeid. Tuulise ilmaga heisatakse lipp lipumasti allatuult küljest, et lipp ei keerduks ümber lipumasti. Lipp heisatakse rahulike tõmmetega, hoides samal ajal lipu alanurgast tulevat mastinööri parajalt pingul. Lipp tõmmatakse alati masti tippu välja. Pinguli mastinöörid võib keerata kord või paar masti ümber, et need tuules vastu masti ei peksleks. Seejärel kinnitatakse algul tõstenöör ja siis langetusnöör masti allosas oleva kinnituskonksu külge.

Lipu langetamisel võtab abistaja lipu vastu nii, et see ei puutuks maapinda. Mastinööridest vabastatud lipp pannakse kokku ja asetatakse hoiukarpi või -kotti.

Tugeva tormiga lippe ei heisata.

Lipu heiskamise ja langetamise kellaaeg

Eesti lipp heisatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, muude organite, avalik õiguslike ning juriidiliste isikute hoonetele lipupäevadel päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.

Jaaniööl Eesti lippu ei langetata.

Lipp võib olla heisatud ka alaliselt, kuid pimedal ajal tuleb see siis valgustada.

Lipupäevadel on kõikidel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel kohustus heisata Eesti lipp. Ühtsustunde väljendamiseks võivad lipu heisata ka kõik teised.

Loe edasi: Nõuandeid lipu heiskamiseks

Sindi suusarada uuesti sõidetav

Viimaste päevade lumesajud on andnud võimaluse avada tänasest taas Sindi terviseraja, endise nimega Sindi suusaraja.

Rajad, nii klassika, kui ka uisustiili sõitjatele, on sisse ajanud ja tegeleb hooldamistöödega firma After Ski OÜ juhatuse liige Kalmer Jürima. Valgustatud Sindi terviserada on avatud kõigile ning aktiivse puhkuse nautijaid oodatakse suusatama, kirjutatakse Sindi linna kodulehel.

Kalmer Jürima, After Ski juhatuse liige. Foto: Urmas Saard →

Võru linna 2015. aasta tegu on Võru gümnaasiumi valmimine

Võru linnavalitsuse poolt väljakuulutatud konkursil “Võro liina tego 2015” hääletati lõppenud aasta suurimaks teoks Võru gümnaasiumi valmimine.

Eelmise aasta 31. augustil toimus Võrus pikisilmi oodatud sündmus, kui aadressil Seminari tn 1 avati pidulikult Võru Gümnaasiumi rekonstrueeritud koolihoone. Ühelt poolt teeb kooli eriliseks linna vanim muinsuskaitseline hoone, mis pärast rekonstrueerimist näeb taas välja suursugune, teisalt on seal mitmete uuendustega õppekorraldus, et tagada kõigile õpilastele kvaliteetne ja valikurohke gümnaasiumiharidus.
Enam kui viie miljonilise projekti rahastajateks olid Euroopa Regionaalarengu Fond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Võru gümnaasiumi hooone. Foto: Tõnis Anton →

Vabatahtlikke oodatakse märtsikuistele toidukogumispäevadele

Kõik neliteist toidupanka valmistuvad sellekevadisteks ainsateks toidukogumispäevadeks, mis toimuvad 11. ja 12. märtsil. Üle Eesti ootab vabatahtlikke 42 kauplust. Registreerumiskeskkond, sh täpne poodide nimekiri ja vahetuste ajad on leitavad veebilehel.

Toidupank Pärnu Rimis aastal 2010 Foto Urmas Saard — Toidupank Pärnu Rimis aastal 2010. Foto: Urmas Saard

Toidukogumispäevade ajal toimetavad Toidupanga vabatahtlikud üldjuhul 3-tunnistes vahetustes, jagades infot ja kogudes kokku poekülastajate poolt annetatud toidukauba. “See on uskumatult särasilmne ja vahva seltskond, kes tegelikult vaid kolme tunni jooksul saadab ühiselt korda midagi suurt,” kirjeldab üldist toidukogumispäevade meeleolu Nele Hendrikson, Toidupanga kommunikatsioonijuht.

Kahe päeva jooksul osaleb toidukogumispäevadel ühtekokku rohkem kui 700 inimest, neist enam kui pooled Tallinnas. “Tänase disainipäeva puhul võiks ehk isegi öelda, et me disainime iseennast paremaks kodanikuks ja maailma paremaks paigaks,” arutleb Hendrikson. “Samuti juhivad meie regulaarsed toidukogumisaktsioonid tähelepanu sellele, et meie ühiskonnas on vaesus valus probleem, mis pigem näitab süvenemistrendi.”

Tänu toidukogumispäevade vältel kogutavale kaubale on paljudel puuduses elavatel peredel järgnevate nädalate jooksul lihtsam toime tulla. Iga toidupank jagab kogutud kauba iganädalaste toiduabipakkide koostises allpool toimetulekupiiri elavatele (eelistatult lastega) peredele.

Loe edasi: Vabatahtlikke oodatakse märtsikuistele toidukogumispäevadele

Otepää võõrustab Eesti linnade talimänge

27.-28. veebruaril toimuvad Otepää vallas traditsioonilised 32. Eesti linnade talimängud, kus võistleb ligi 400 sportlast 14-st linnast. Osaleda võivad ka vallasisesed linnad.

Valgamaa talimängud 2014 Otepääl Foto Harald Laidre — Valgamaa talimängud 2014 Otepääl. Foto: Harald Laidre

Spordialadest on kavas murdmaasuusatamine (individuaal ja teade), mäesuusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe ja juhtide võistlus.

“Otepääl on aktiivne liikumine ja sport igati au sees ning talispordivõimalused Eesti parimad,” sõnas Otepää vallavanem Kalev Laul. “Võõrustame parimal moel 32. Eestimaa linnade talimängudest osavõtjaid, soovime häid sportlikke saavutusi ning ootame kõiki Otepääle puhkama ja vaba aega veetma!”

3.-5. märtsil 2017.a toimuvad Valgas, Otepääl ja erinevates Valgamaa spordibaasides 13. Eestimaa talimängud, kuhu oodatakse maakondadest, valdadest ja linnadest osalema üle 3000 sportlase.

“Käesoleva aasta linnade talimängud on heaks peaprooviks Eestimaa talimängude korraldamisel. Eestimaa Spordiliit Jõud tänab Otepää valda ja spordirahvast meeldiva koostöö ja talimängude hea läbiviimise eest,” lausus spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt.

Loe edasi: Otepää võõrustab Eesti linnade talimänge

Õhuaken – raamat Ameerika Häälest

Reedel, 26. veebruaril algusega kell 18 esitletakse Viru keskuse Rahva Raamatus Vello Ederma teost „Siin Ameerika Hääl, Washington!“.

Esitlusel kõneleb oma kokkupuudetest autoriga, aga ka Ameerika Hääle kuulamise kogemusest suursaadik Trivimi Velliste, kes on kirjutanud raamatule eessõna pealkirjaga Õhuaken Foto Urmas Saard — Esitlusel kõneleb oma kokkupuudetest autoriga, aga ka Ameerika Hääle kuulamise kogemusest suursaadik Trivimi Velliste, kes on kirjutanud raamatule eessõna pealkirjaga “Õhuaken”. Foto: Urmas Saard

Suures osas mälestuslik raamat annab hea ülevaate Ameerika Hääle tekkeloost Teises maailmasõjas ja raadiojaama tähendusest külma sõja aastakümnetel. Üksikasjalikumalt tutvustatakse Ida-Euroopasse ja Balti riikidesse suunatud tegevust, ka eestikeelse toimetuse vaheldusrikast siseelu.

Vello Ederma pääses kümneaastasena isa käe kõrval Tŝehhi põrgust ja tõotas oma südames teha kõik, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda lubadust iseendale on ta pidanud. Alustanud noore kaastöölisena emakeelses toimetuses, tõusis ta aja jooksul Ameerika Hääle ja USA Infoagentuuri juhtkonda ning mõjutas oluliselt eriti Ida-Euroopasse suunatud saadete poliitikat. Tema koostatud analüüsid jõudsid korrapäraselt Valge Maja ovaalsaali.

Esitlusel kõneleb oma kokkupuudetest autoriga, aga ka Ameerika Hääle kuulamise kogemusest suursaadik Trivimi Velliste, kes on kirjutanud raamatule eessõna pealkirjaga „Õhuaken“. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane ja propagandaekspert Ilmar Raag räägib sellest, miks see raamat võiks tänapäevasest teabesõjast või propagandast huvitatutele hea lugemismaterjal olla.

Raamatu on koostanud ja toimetanud Anne Velliste, kujundanud Rein Seppius, kirjastanud Eesti Üliõpilaste Selts ja kirjastus Aade.

Sindi inimesed valmistuvad riigi sünnipäeva väärikaks tähistamiseks

Täiendatud fotodega: 22.02, kell 13:30

Vaatamata pidevalt püsivatele plusskraadidele suureneb ka Sindis lumepaksus. Sulalumi pakib hästi: saab palle veeretada ja ehitusplokkideks lõigata.

Täna kerkis Sindis Raudtee tänava tagaõuele Toompea lossi meenutav rajatis, mille kõrgeimas tornis Pikas Hermannis lehvib sinimustvalge lipp. Lossi valvav lumememm ootas oma ülesande juurde asumist juba mitu päeva varem.

24. veebruari hommikul kogunevad Sindi inimesed ja kaugemad külalised raekoja juurde, kus kell 07.55 heisatakse riigilipp ja marsitakse ühises rongkäigus läbi linna.

Esmaspäeval käis ERR-i operaator Verner Vilgas, kes on maailmas tuntust kogunud hiljutise orava looga, lumest lossi filmimas. Seega võib sedagi imepärast rajatist varsti telepildis näha.

Lumest Pika Hermanni torn Sindis, Raudtee tänava tagaõuel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi inimesed valmistuvad riigi sünnipäeva väärikaks tähistamiseks

Voldemar Enno pälvis Põlvamaa kõrgeima autasu

Eile, 19. veebruari õhtul toimunud Põlva maavanema, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ja Kaitseliidu Põlva maleva Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul Mooste Folgikojas anti üle Põlvamaa kõrgeimad autasud.

Maakonna vapimärgi ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu preemia pälvis elektriinsener, hüdroelektrijaamade taaskäivitaja, Inseneride Liidu asutajaliige ja kohaliku elu edendaja Voldemar Enno, kes tähistab käesoleval aastal oma 90. sünnipäeva.

Vastne laureaat on öelnud: “Mul on vedanud. Õpitud eriala on nii minu hobi kui ka töö. Elektrijaama ehitamist haudusin juba algkoolis. Esimese elektrijaama rajasin oma kodu tarbeks 1980. aastal. Sellest sai esimene eraelektrijaam Eestis. Vesi, mis niisama voolab, tuleb ära kasutada. Abikaasa veel hurjutas, et mis poisikese tempe sa teed, aga nüüd enam nii ei räägi. Pole ju oma elektri eest midagi maksnud.”

Autasude kättejagamisel ja pidulikul vastuvõtul esinesid Riivo Jõgi ja Margot Suure juhendatav tütarlaste vokaalansambel Gram of Fun ning muusik Bonzo. Eesti hümni esitas Kristi Raias ning õhtut juhtis näitleja ja lavastaja Jüri Lumiste.

Voldemar Enno. Foto: pressiteatega →

Sindis tervitatakse iseseisvuspäeva piduliku lipuheiskamise ja linna äratava rongkäiguga

Tänavu juba viiendat aastat toimub 24. veebruaril iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine Sindi raekoja tornimasti ja teist korda marsitakase varajasel hommikul paljude kümnete lippude all puhkpillorkestri mürtsumise saatel läbi linna.

24 veebruari hommiku rongkäigu teekonna kaart Sindi linnas — 24. veebruari hommiku rongkäigu teekonna kaart Sindi linnas

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist korraldavad vastavalt välja kujunenud ülesannetele ühises koostöös Eesti lipu seltsi Sindi osakond, Sindi linnavalitsus ja Sindi gümnaasium, keda abistavad veel mitmed omavalitsuse allasutused. Vastavalt kogemuste suurenemisele võib kõigi aastate lõikes märgata mõningaid korralduslikke muudatusi, millega korraldajad loodavad kujundada sündmust järjest elamuslikumaks.

Kui varasematel aastatel on lipuheiskamist tehtud ühiselt koos Paikusega, siis tänavu soovib naaberomavalitsus Sindi eeskujul sama korraldada iseseisvalt oma vallas. Endiselt toob Sindi gümnaasium välja poolsada lipukandjat. Lippudega on esindatud linna allasutused ja seltsid. Sindi lasteaia direktor Viivi Palmissaar kinnitas, et kindlasti tulevad ka sellel aastal mudilased oma vanemate ja lippudega varahommikusele tseremooniale. Mihhail Škljar heiskab lipu kell 07.55.

Loe edasi: Sindis tervitatakse iseseisvuspäeva piduliku lipuheiskamise ja linna äratava rongkäiguga

Foorumteatrilaagrid Sindis ja Savernas

Sindi Gümnaasiumi näitering osales projektis “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”. Meie foorumteatritrupp andis projekti panuse, osaledes 3 aastat draama-ja foorumteatrilaagrites. Projekti pidulik lõpetamine leidis aset 8.-9. jaan Savernas.

Laagri lõpetamisel külas trummitrupp Ku-ku Foto Mart Nõmm — Laagri lõpetamisel külas trummitrupp Ku-Ku. Foto: Mart Nõmm

Foorumteater (FT) pakub võimalust teisiti mõelda. See on õppemeetod, mis arendab empaatiavõimet. FT on osalusteater, mis ajendab õppima ja leidma lahendusi probleemidele. Positiivne selle meetodi puhul on see, et publik osaleb kaasamõtlejana ja tegijana.

Noorte arvamused

Ulvi Eit: See laager on vist ainus, kuhu tulen täiesti heameelega. Laager paneb mõtlema sügavamalt igapäevastele asjadele. Õpetab hoolima teistest.

Chätlyn Parts: Laagris on noored, kes oskavad hingele midagi pakkuda.

Kristella Kukk: Ootan alati laagrit, kuna saan avada teistele oma hinge ja tänu foorumteatrile ravida. Oluline on ka avastada Eestimaad läbi teatri.

Loe edasi: Foorumteatrilaagrid Sindis ja Savernas

Sinimustvalge lindi päev Pärnu Muuseumis

Pärnu Muuseum kutsub üles kordama igal aastal 23. veebruaril sinimustvalgete lintide kandmist, mis oli esimeseks isamaalisuse väljendusviisiks Pärnus.

1918. aasta 23. veebruari õhtul kell kaheksa loeti Pärnu Endla seltsimaja rõdult esimest korda avalikult ette «Manifest Eestimaa rahvastele», mis oli ühtlasi Eesti Vabariigi väljakuulutamine. Selleks puhuks tehtud sinimustvalged lindikesed olid esimesed Eesti Vabariigi kodanike tunnused. Linte valmistasid ja jagasid Pärnu naisgümnaasiumi lõpuklasside õpilased. Selle kooli oli linnavalitsus moodustanud 1917. aastal evakueeritud Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi asemele, linte valmistanud tüdrukud esindasid sõjast hoolimata paigale jäänud õpilaste eestimeelset osa. Rahvusvärvides linte kanti rinnas ka 24. veebruaril toimunud esimesel Eesti sõjaväeparaadil, mille käigus koostati Pärnu raekojas Eesti Vabariigi väljakuulutamise akt. «Tseremoniaalmarsil» osalenud Eesti pataljoni sõdurid kandsid eraldusmärkidena «eesti linte» põigiti üle pagunite või rinnas.

Foto: A. Ilusa kogust →

23. veebruaril kingitakse igale muuseumi püsiekspositsiooni külastajale sinimustvalge reväärilint. Sel päeval püsinäitus „11000 aastat ajalugu- Elamusi vanast ajast“ kaks ühe hinnaga! Lisaks näeb kinosaalis Rao Heidmetsa dokumentaalfilmi „Elulood“, mis käsitleb perioodi alates Eesti vabariigi sünnist kuni iseseisvuse taastamiseni.

Põlva maakond ja Valgevene Tšetšerski rajoon sõlmisid koostöölepingu

Täna ennelõunal kirjutasid Põlva maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Omavalitsuse Liidu esimees Kaido Kõiv ning Valgevene Vabariigi Tšetšerski rajooni tegevkomitee esimees Vladimir Kravtšenko alla ühisele koostöölepingule.

Koostöölepingu eesmärgiks on arendada poolte omavahelist koostööd ja vastastikuseid kontakte. Lepingu järgi lähtutakse koostöö olulisusest nii omavalitsuste, riikide kui ka rahva tasemel, samuti Euroopa integratsiooniprotsessist.

Koostöövaldkondadena on lepingus välja toodud näiteks kultuur ja sport, ökoloogia ja keskkonnakaitse, investeerimise kaasamise võimalused ning omavalitsuste töökogemuse vahetus.

Tšetšerski rajooni delegatsioon viibib Põlvamaal kuni pühapäevani ning lisaks maakonna ettevõtete ja asutuste külastamisele osaletakse täna õhtul Mooste Folgikojas toimuval Eesti Vabariigi 98. aastapäeva maakondlikul pidulikul vastuvõtul.

Kaido Kõiv, Vladimir Kravtšenko, Ulla Preeden. Foto: pressisõnumiga →

Urmas Mägi kiitis ja manitses minister Liisa Oviiri

Täna pärastlõunal külastas Sindit ettevõtlusminister Liisa Oviir, keda saatis nõunik Mailis Alti. Kohaliku ettevõtte külastus toimus Fein-Elast Estonias, kus peale tootmisega tutvumise ringkäiku istuti ümarlauda arutamaks valdkonnaga seotud rõõme ja muresid.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir Fein-Elast Estonias Foto Viktor Kaarneem — Ettevõtlusminister Liisa Oviir Fein-Elast Estonias. Foto: Viktor Kaarneem

Ümarlauas kohtusid veel Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi ja arengutalituse juhataja Urmas Kase, Sindi linnapea Marko Šorin, PEAK-i juht Teet Kurs, Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu filiaalist Toomas Kuuda. Aga ka ettevõtjatest Estonia Spa nõukogu esimees Virve Pichen ja DTZ Kinnisvaraekspert juhatuse liige Peeter Prisk.

Võõrustajaks oli Fein-Elast Estonia juht Urmas Mägi, kelle eestvedamisel võeti kohe jutuks riigi poolne Eesti tööstuspoliitika välja töötamine. Tööstusettevõtte juhina jätkus Mägil ministrile sellise alusdokumendi välja töötamise eest kiitust, kuid samas luges peale ka manitsussõnu, et tulemas ei oleks norme, mis bürokraatiat tööstusvaldkonnas veel suurendaks.

Teiseks aruteluteemaks tõstatus tööjõu ettevalmistamine Eesti haridussüsteemis. Muret tunti, et õppekavade väljatöötamisest vastuvõtmiseni võtab tavaliselt nii kaua aega, et ettevõtjad on pidanud selleks ajaks oma vajadused ise lahendama ja nii jääb riiklik haridussüsteem nende jaoks juba hiljaks.

Loe edasi: Urmas Mägi kiitis ja manitses minister Liisa Oviiri

Paikusel toimub 24. veebruari hommikul pidulik lipuheiskamine

Pärnumaa Paikuse vald tervitab iseseisvuspäeva hommikut igal aastal järjest suurema pidulikkusega. Tänavu heisatakse esimest korda hümni helide saatel sinimustvalge 12 meetri pikkusesse lipumasti. Auvalves seisavad valla noorkotkad ja kodutütred, käes koolile kuuluvad kümned kandelipud. Loetakse „Manifesti kõigile Eestimaa rahwastele“.

Olgu suvi või talv, Õnn Tuli Õuele ikka auto kastis mängides Foto Urmas Saard — Olgu suvi või talv, Õnn Tuli Õuele ikka auto kastis mängides. Foto: Urmas Saard

Tähistamaks väärikalt Eesti Vabariigi 98. aastapäeva koguneb vallarahvas hommikul 8:45 paiku Paikuse põhikooli ette, kus mõni aeg tagasi valmis alevile esinduslik lipuväljak. Koolihoone trepil võtavad kohad sisse segakoor Sireli lauljad, kes lubasid laulda „Eesti lippu“ ja „Mu isamaa armas“, hea ilma korral rohkemgi. Kahte viirgu rivistuvad valla noorkotkad ja kodutütred. Umbes aasta tagasi muretses Paikuse põhikool endale 30 kandelippu, et riigile tähtsatel tähtpäevadel oma lippudega välja tulla. Nüüdki hoiavad noored neid lippe auvalves seistes.

Meeleolu loob Audru puhkpilliorkester Õnn Tuli Õuele, kes mängib lipuheiskamise ajal hümni. 12 meetri kõrguseid lipumaste on 3. Keskmisesse tõuseb suur sinimustvalge lipp, äärmistesse mastidesse valla viirg.

Sõnavõttudega esinevad volikogu esimees Mait Talvoja ja vallavanem Kuno Erkmann. Iseseisvusmanifesti loeb Kaitseliidu noorteinstruktor Kardo Ojassalu.

Paikuse valla kultuuritöö spetsialist Ille Riivits rääkis, et mastide vahele paigutatakse lillekastid. Aga lilled saavad ka valla 5 küla esindused. Samuti antakse neile kaasa elav tuli. Näiteks Tammaru külas viiakse lilled ja tuli Mihkel Kase mälestuskivi juurde.

Urmas Saard