Urmas Saard

Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad

Esmaspäeval toimub neljas Pärnumaa võidupüha maraton, mida saadab mälestustuli finišini, edasi aga jätkab iseseisvat teekonda vahepeatustega kuni paraadilinna Kärdlasse.

Valdis Ņilovs, 2014 aasta võidupüha maratoni võitja Foto Urmas Saard — Valdis Ņilovs, 2014 aasta võidupüha maratoni võitja. Foto: Urmas Saard

2012. aastal Pärnumaal ellu kutsutud maraton eristub teistest omalaadsetest selge ja rahvusliku taustaloo poolest, sest annab spordirahvale võimaluse osa saada võidupüha tähistamisega seotud rituaalidest. On saanud tavaks, et 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tuleleek Eesti vabaduse eest võidelnud kangelaste ning liitlaste auks ja mälestuseks. Järgmisel päeval ühendatakse mälestustuli muinastulega, mille tulemusena tekib võidutuli.

Võidupüha maraton pakub võimalust läbida rada kordumatul teekonnal, viies osaleja mööda olulistest ajaloomälestistest ja tutvustades Pärnu-kandi kaunist looduskeskkonda: Pulli küla, Reiu muinasasula leiukohta, Reiu-Raeküla luitemännikut, Jaansoni kallasrada, Tallinna Väravat, Vallikääru, Pärnu randa. Nimetatud paigad on üksnes mõned orientiirid, vahendab Anni Lüll Pärnu Kahe silla klubist.

Loe edasi: Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad

Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas

Kahtlematult on Saxoni minek Kaitseliidu paraadile suur tunnustus Pärnu puhkpilliorkestrile, kes mängib Hiiumaal kõrvuti Kaitseväe orkestriga.

Kaido Kivi Foto Urmas Saard — Kaido Kivi. Foto: Urmas Saard

Puhkpillimängijad kuulusid Kaitseliidu juurde kohe alates selle organisatsiooni asutamisest. Kõrghetk saabus Eesti Vabariigi 20. aastapäeva suvel, kui Tallinnas toimuvale paraadile rivistusid 15 maleva puhkpilliorkestrid.

Loodetavasti võib Saxon tähistada Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal oma tegevuse viiekümnendat sünnipäeva.1968. aastal asutatud puhkpilliorkestri loomisele tuli appi ametiühing, kes muretses pillid. Orkestrimängijate kokkukutsuja ning esimene dirigent oli Paul Tepper. Kuni 1991. aastani oli orkestri nimi Pärnu KEK. Praegu näeb mängimas kolme põlvkonda ja kahe põlvkonna peresid. Paljud noored liikmed on Pärnu muusikakooli õpilased. Neljakümneneljast liikmest kümme on naised.

Loe edasi: Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas

Pärnumaa Võidupüha maratoni raames korraldatakse noorte kaitseliitlaste teatejooks

22. juunil toimuv Pärnumaa Võidupüha maraton tõotab rohket osavõttu ning klassikalistele pikamaadistantsidele lisaks uudset teatejooksu, sest pakub osalemisvõimalust noortele kaitseliitlastele.

Sindi gümnaasiumi õpilased tervitavad sinimustvalgete lippudega maratoonareid Tänavu jõuab esimene jooksja samasse punkti orienteeruvalt 1540 Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpilased tervitavad sinimustvalgete lippudega maratoonareid. Tänavu jõuab esimene jooksja samasse punkti orienteeruvalt 15:40. Foto: Urmas Saard

2012. aastal Pärnumaal ellu kutsutud ja tänavu 4. korda joostav maraton eristub teistest omalaadsetest selge ja rahvusliku taustaloo poolest, sest annab spordirahvale võimaluse osa saada Võidupüha tähistamisega seotud rituaalidest. Samuti antakse panus sini-must-valge lipukultuuri edendamisse. Aastate jooksul on saanud tavaks, et 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tuleleek Eesti vabaduse eest võidelnud kangelaste ning liitlaste auks. Sellest samast tulest süttib juba järgmisel päeval presidendi käe läbi võidutuli. Maratoonarite osaks on tuli saata riigi sünnilinna Pärnusse, kust see juba edasi Võidupüha paraadi toimumispaika, tänavu Hiiumaale Kärdlasse, transporditakse.

Lisaks 150 maratoonarile ning ligi 250 poolmaratoonarile saavad populaarsust võitvast spordisündmusest osa noored kaitseliitlasedki. Esimest korda toimuvale Noorte Kotkaste ja Kodutütarde maratoni mõõtu teatejooksule on kutsutud kõikide maakondade 8-liikmelised võistkonnad. Lisaks sportimisvõimaluste pakkumisele seisneb idee laiem eesmärk Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tutvustamises elanikkonna hulgas.

Loe edasi: Pärnumaa Võidupüha maratoni raames korraldatakse noorte kaitseliitlaste teatejooks

Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde

Eesti noored osalesid küüditatute mälestuseks korraldatud rongkäigus Riia Mustpeade vennaskonna hoone juurest Vabadussambani.

Juuni küüditamise 74 aastapäeval Riias Foto Viire Talts — Juuni küüditamise 74. aastapäeval Riias. Foto: Viire Talts

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames teist päeva Riias viibinud Pärnumaa noored liitusid vennaskonna hoone juurest Vabadussambani liikunud rongkäiguga ja osalesid mõnda aega ka samba juures toimuval mälestuskogunemisel. Sõnavõttudega esinesid Läti president Andris Bērziņš jt. Kuna kõneldi läti keeles ja vihma hakkas sadama, siis suunduti ööbimiskohta tagasi juba enne kõnekoosoleku lõppu.

Loe edasi: Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde

Eesti ja Läti noored külastasid Riia Vennaskalmistut

Eile algas Riias Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu kahe aastase koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ viimane kümnepäevane laager, mis homme liigub Salatsisse ning 22. juunil lõpeb Võnnus.

Eesti seltskond on aegsasti kohal Foto Urmas Saard — Eesti seltskond on aegsasti kohal. Foto: Urmas Saard

Tutvus nimedega

Esimesed 2 ööd peatutakse Krišjāna Barona tänaval asuvas laste ja noortekeskuses. Lätlased nimetavad keskust rõhutatult Riia õpilaste lossiks. Mälestustahvel teatab, et selles hoones asus aastatel 1919-1940 Läti sõjaväe armee kool. Nõukogude režiimi aastatel oli siin pioneeride maja.

Mitte ainult hoone, vaid ka tänava nimi jutustab Läti ajalugu. Krišjānis Barons (31.10.1835 – 08.03.1923) oli läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane, kes õppis 6 aastat Tartu Ülikoolis matemaatikat ja astronoomiat, aga tuntuks sai esmajoones läti rahvalaulude kogumise korraldaja ja kogujana. Tema kuueköiteline läti rahvalaulude kogu “Latvju dainas” (217 996 laulu) avaldati juba aastatel 1894 kuni 1915. Baronsi tähtsust ilmestas ka tema kujutis Läti 100-latisel.

Loe edasi: Eesti ja Läti noored külastasid Riia Vennaskalmistut

Rahvusvahelisel Pärnu Grillfestil üritatakse Guinessi maailmarekordit

12. – 13. juunil Pärnu vallikraavi äärsel aasal peetav Eesti Hea Toidu Festival – Grillfest on kasvanud Balti piirkonna ja Põhjamaade suurimaks toidukultuurifestivaliks.

Andres (vasakul) koos Malta meestega Foto Urmas Saard — Andres (vasakul) koos Malta meestega. Foto: Urmas Saard

16. korda toimuv Grillfest tuli Pärnusse tagasi 2012 aastal. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles, et tänavu saab Pärnu juba kahekümnendat korda õigustada suvepealinna tiitlit ja nimetas Eesti Hea Toidu Festivali esimest päeva suure suve alguseks. Aasta-aastalt on Grillfest kujundanud ja muutnud Eesti toidukultuuri paljude riikide esindajate jaoks ahvatlevamaks, tehes seda alates toredast lõunanaabrist Lätist kuni toidukultuuri lipulaevaks peetava Prantsusmaani. Muidugi on kohal ka Rootsi, Norra, Holland, aga isegi eksootiline Malta. Samuti näeb Leedu ja Gruusia lippe.
Prantsusmaa toidukultuuri esindab French Cafee, eesotsas Stephane Taurian.

Hollandi toidukultuuri esindab Fateli Külalistemaja ja 10 aastat Eestis elav Hank Hoogeveen.
Jaapani toidukultuuri esindab Pärnu esimene sushi koht Ahoy Sushi. Rõõmsas seltskonnas annab asjatundlikke selgitusi Heli Rebane. Norra ainulaadseid delikatess kammkarpe tutvustab ja pakub maitsmiseks Marko Kaldmaa. Mees on käinud Norras viimased 20 aastat 30 meetri sügavusel karpe püüdmas.

Loe edasi: Rahvusvahelisel Pärnu Grillfestil üritatakse Guinessi maailmarekordit

Aldo Kals: kaks soovi erakonnale

Mullu 8. veebruaril korraldatud IRL-i Suurkogul ei mahtunud sama erakonna liige Aldo Kals oma sõnavõtu sooviga võrdväärselt teiste ettekannete formaati ja seetõttu jagas Nokia kontserdimajas esitamata jäänud mõtteid Maalehe veebis. Täna õhtul pöördus tuntud ühiskonnategelane Eesti Kodanikuajakirjanduse seltsi poolt toimetatava Külauudiste portaali poole palvega, et päeval toimunud IRL-i Suurkogul esitamata jäänud ettekanne siiski avalikkusele teatavaks tehakse.

Aldo Kals Foto Urmas Saard — Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

Tänane üritus on sattunud erakonnale raskele ajale. Kunagi ülipopulaarne erakond on hetkel madalseisus. Ometi oleme valitsuskoalitsioonis ja võiksime kõige kõrgemal tasemel Eesti asja ajada. Pole kunagi hilja oma vigadest õppida ja suunda muuta. Eriti sobiv on seda teha uute väljakutsete ootel olevas erakonnas.

Mis on see, millega meie erakonna valijad rahul pole? Me loeme end isamaaliseks erakonnaks, aga isamaalist poliitikat on meie tegevuses vähevõitu. 27. märtsi “Postimehes“ lobises üks Moskvas soosingus olev Eesti ettevõtja välja, et on uue piirilepingu sõlmimisel niiditõmbaja! Niisiis oleme majandusringkondade ja võibolla veel kellegi survel esirinnas sellesama isamaa lammutamisel! On arusaamatu, kuidas meie erakond saab tegelda Eesti Vabariigi jagamatust rõhutava põhiseaduse taustal riigipiiri kahjuliku muutmisega?

Loe edasi: Aldo Kals: kaks soovi erakonnale

Pärnu maavanem tänas Sindi rahvast lipu päeva tähistamise eest oma kodulinnas

Oma riigi olemasolule võlgneme suuresti tänu Vabadussõjas võidelnud kangelastele, kelle üle laotub tänagi sinimustvalgete värvide aupaiste. Selles ära tundmises tähistati eile Sindi linnas Eesti lipu päeva ja meenutati viimast Vabaduse Risti vendade kogunemist 75 aastat tagasi vabal Maarjamaal.

Jaan Roosnurmel oli Sindis tähistataval lipu päeval ühes tema isa Jaan Roosnurme lipp aastast 1929 Foto Urmas Saard — Jaan Roosnurmel oli Sindis tähistataval lipu päeval ühes tema isa Jaan Roosnurme lipp aastast 1929. Foto: Urmas Saard

Unustamatus austuses

Sindis alustati Eesti lipu päeva pühitsemist tavatul viisil, mida pole vähemalt Pärnumaal vist varem mitte kellegi poolt tehtud. Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse väga toimekas liige Pille-Riin Karuse asetas ennelõunal Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmudele sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja kooli direktori Ain Keerupi süüdatud küünlad. Kahe kangelase hauale tulekuga avaldati austust ka kõigile teistele Sindist, Eestist ja tervest maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.

Aegsasti noortekeskuse esisele platsile saabunud Jaan Roosnurm keris esimesena sinimustvalge lipu lahti. Lipu varre külge seotud valgele lindile on kirjutatud: Vabadussõdalase Jaan Roosnurme lipp aastast 1929. „Minu isa nimi oli samuti Jaan ja ma hoian seda lippu Vabadussõjas võidelnud vapra mehe mälestuseks, et tema lugu püsiks meie pere liikmetel meeles põlvest põlve. Minu poeg, tütar ja väimees on kõik oma elu sidunud tööga riigikaitses,“ selgitas Roosnurm, kui järjest rohkem inimesi kogunes kunagise Sindi raudteejaama peahoone juurde, kus 75 aastat tagasi tervitas suur rahvahulk Vabaduse Risti vendade kokkutulekule saabunud sangareid.

Loe edasi: Pärnu maavanem tänas Sindi rahvast lipu päeva tähistamise eest oma kodulinnas

Sindi gümnaasiumist käidi täna Sindi kangelaste kalmudel

Täna tähistatakse Sindis samaaegselt nii Eesti lipu päeva kui 75 aasta möödumist vabas Eestis toimunud viimasest suurest ülemaalisest Vabaduse Risti (Vabadusristi algne ametlik nimetus) vendade kokkutulekust Pärnus ja Sindis. Enne keskpäeva viis Sindi gümnaasiumi esindus kahele Sindis teadaolevale Vabadusristi kavaleri kalmule sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja süütas küünla.

Mälestustuli süüdatakse kangelase kalmul Foto Urmas Saard — Mälestustuli süüdatakse kangelase kalmu.l Foto: Urmas Saard

Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmude külastamisega mõeldi austuses ka kõigile teistele nii Sindist kui ka Eestist ja kogu maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.

Kuna Viktor Araku lähedasi Sindis ei ole, siis on võtnud Sindi gümnaasium selle paiga enda hooldada. Mõned aastad tagasi uuendati täielikult pehkinud istepink ja on tehtud muudki vajalikku, et hauakääbas korras oleks ja tähtpäevadel kaunistaks kalmu värske lilleõis ning vilguks küünla tuluke.

Täna tõi Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde haudadele sinimustvalge lindiga lillekorvi Pille-Riin Karuse, Sindi gümnaasiumi 8A klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse aktiivne liige. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup süütas küünlad ja Karuse asetas need kangelaste haudadele.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumist käidi täna Sindi kangelaste kalmudel

Täna avati Sindi muuseumis rändnäitus „Lapsepõlvelood”

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koostatud rändnäitus „Lapsepõlvelood” jutustab kahekümne kolmel suuremõõdulisel fotoplanšetil Eesti näitlejate ja muusikute lapsepõlveunistustest, -mälestustest koos muuseumi arhiivis leiduvate armsate beebifotodega, millega tulid avamispäeval kõige esimestena tutvuma Sindi gümnaasiumi 1A klassi õpilased ja Eneli Arusaare noored näitlejad.

Ats Tobias Pikk pälvis kiitust selle eest millise hoolikusega ta rändnäitust aitas pakendada Foto Urmas Saard — Ats Tobias Pikk pälvis kiitust selle eest millise hoolikusega ta rändnäitust aitas pakendada. Foto: Urmas Saard

Läinud nädala neljapäeval tegid Sindi Ajalooklubi huvilised väljasõidu pealinna, kus külastati Maarjamäe lossi ja Patarei kindlust. Teekonnal ühest sihtkohast teise peatus mikrobuss ühe külje ratastepaariga Müürivahe tänava kõnniteel nõnda, et autode liiklus päriselt ei sulguks ja jalakäijatelegi ruumi jätkus. Muuseumi töötajad olid üllatunud, et Sindist tuli tosinkond inimest näitust tooma ja isegi linnapea tegi transporditööd. Eriti usinalt oli fotoplanšettide pakkimisel abis Ats Tobias Pikk, sest pikal sõidul ei tohtinud raamid omavahel hõõrduda ja seepärast pidi pehme kangas kõigile eraldi vahele asetatama.

Kuna Sindi muuseum tähistab 4. juunil oma asutamise tähtpäeva, siis seoti tänane näituse avamine linna mäluasutuse sünnipäeva tähistamisega ja räägiti ka samale päevale langevast lipu päevast.

Loe edasi: Täna avati Sindi muuseumis rändnäitus „Lapsepõlvelood”

Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Uudisteportaal Külauudis.ee pöördus mitmete Pärnu linna ja maakonna koolide poole küsimusega, milline on käesoleval aastal nende osalus Pärnus tähistataval lipu päeval? Oma vastuse andsid kiirelt kaks Pärnu linna ja kaks maakonna üldhariduskooli.

Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014 Foto Urmas Saard — Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Pärnu Vene gümnaasiumi huvijuht Kristiine Miljan ütles, et nende kool on esindatud viie kandelipu ja vähemalt kümne õpilasega. Pärnu Vanalinna põhikooli huvijuht Marje Vaan lubas isiklikult kohal olla. Kindlasti tuleb ka kooli direktor Pille Tahker ja klassitäis õpilasi kümne kandelipuga.

Paikuse põhikooli huvijuht Anu Tammearu-Mežule selgitas, et nende kool on esindatud kodutütarde ja noorkotkastega. Tänavu veebruaris muretses kool koostöös vallavalitsusega 30 kõrgekvaliteedilist sinimustvalget lippu. Lipuvabrikust öeldi, et varem pole mitte ükski asutus endale korraga nii palju lippe ostnud. Audru kooli direktori Peep Eenraidi sõnul neil lippe ei ole, aga lubasid lipu päeva pühitsemisel osaleda kümne õpilasega. Alati on olnud ka direktor isiklikult kohal. Eesti lipu seltsi varahoidja teatel palus Pärnu korraldustoimkond veel paarkümmend lippu lisaks, mis ka antakse. Loodetavasti jätkub siis ka Audru koolile, kes on kõigil aastatel vaatamata suhtelisele kaugusele olnud alati tublilt esindatud.

Loe edasi: Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Eesti lipp 131

Eesti Vabariik kuulub oma peatselt saabuva 100. sünnipäevaga maailma vanemate riikide perre. Meie lipp on aga veelgi auväärsem – juba 131-aastane. Täiesti haruldaseks muudab sinimustvalge aga tõsiasi, et säilinud on esmalipp, mis pühitseti Otepääl 4. juunil 1884. Sellist reliikviat on väga vähestel rahvastel.

Meenutus Kuberneri aiast eelmise aasta 4 juunil Foto Urmas Saard — Meenutus Kuberneri aiast eelmise aasta 4 juunil. Foto: Urmas Saard

Meil on põhjust oma rahvus- ja riigilipu üle väga uhked olla!

Eesti lipp on rasketel aegadel meie esivanemaid liitnud – isegi kui nad paljudes üksikasjades on olnud eri meelt. Selle lipu all on võideldud ja langetud ning siis jälle tõustud. Meie tulevik on seda kindlamalt meie kätes, mida kindlamalt oskame hoida oma lippu.

Eesti Lipu Selts kutsub kõiki kaaskodanikke, kogu meie maa rahvast heiskama lipu sünnipäeval, 4.juunil sinimustvalged lipud. Kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas! Kandkem lipu sünnipäeva rõõmu oma südames!

Eesti Lipu Selts ja Eesti Naislaulu Selts koostöös paljude organisatsioonidega kutsuvad Pika Hermanni jalamile tervitama Eesti lippu kell 7 hommikul!

Eesti Lipu Seltsi juhatus

Loe edasi: Eesti lipp 131

Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks

Haapsalu linn, Kaitseliidu Lääne malev ning Lääne maavalitsus kutsuvad kõiki kodanikke tähistama Eesti lipu päeva.

Tiit Salumäe Otepääl Foto Urmas Saard — Tiit Salumäe Otepääl. Foto: Urmas Saard

4. juuni hommikul kell 7.00 toimub Haapsalu linnavalitsuse ees riigilipu pidulik heiskamine.

Sõnavõttudega esinevad Lääne piirkonna ja diasporaa piiskop Tiit Salumäe ning Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Sündmuse käigus pühitseb piiskop Tiit Salumäe Haapsalu linnavalitsuse poolt Kaitseliidu Lääne malevale annetatava sini-must-valge majalipu. Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks. Selle raames annetatakse iga-aastasel lipupäeva tseremoonial mõnele asutusele või institutsioonile pühitsetud riigilipp.

Kohaletulnutele pakutakse teed ja pirukat.

Põltsamaal jutustatakse esimese sinimustvalge lipu õmblemise lugu

Põltsamaa Ühisgümnaasiumil on välja kujunenud tore traditsioon Eesti lipu sünnipäeva paiku korraldada koostöös teiste asutustega 5. klasside õpilastele õppepäev „Eesti lipu õmblemise lugu Põltsamaal“. Õpipaikadeks on muuhulgas kaks maja, mis ise seotud Eesti lipu ajalooga – endised Leihbergi pood ja kihelkonnakool.

Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis Foto Urmas Saard — Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Foto: Urmas Saard

Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni annab teada, et täna liiguvad Põltsamaal lapsed mööda linna ringi ühest õpitoast teise ja õpivad Eesti lipu lugu. Lipu õppepäeva on lõimitud muusika- ja kunstiõpetus, käsitöö, ajalugu ja kodulugu.

1884. aasta 4. juunil Otepääl õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õmblemise algatas Karl August Hermanni abikaasa Paula, kaasatud olid ka Miina Härma ja Põltsamaa kihelkonnakooli näputööõpetaja Emilie Beermann. Lipu kangas pärineb Leihbergi poest, kus täna paikneb Põltsamaa Muusikakool. Emilie õmbles lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Emilie koolmeistrist isa Gustav Beermanni puutöökojas valmistati lipuvarras. Lipu aitas toimetada Tartusse ja Otepääle Emilie 19-aastane vend, EÜSi liige Christoph Beermann, kes oli ka lipuhoidjaks lipu õnnistamise ajal.

Mitmed Beermanni õpilased nagu Michael Jürman, Jaan Bergmann, Karl August Hermann ja sama kooli õpetaja Aleksander Mohrfeldt asusid õppima Tartu ülikooli ja kuulusid sellesse tuumikusse, mis hakkas looma ülikoolis õppivate eestlaste ühendust. Seetõttu on Beermanni-aegset Põltsamaa kihelkonnakooli nimetatud ka EÜS-i hälliks. Ajapikku kujunes Eesti soost üliõpilaste seltsi lipu sinimustvalgele juurde tugev rahvuslik tähendus ning 1918. aastal tunnistati see Eesti riigilipuks.

Urmas Saard

Ainula „Aastaajad võimlemises“

Ainula Balleti ja iluvõimlemise stuudio eestvedamisel toimus eile viiendat korda korraldatud võimlemispidu „Aastaajad võimlemises“, mis tõi Pärnu Kesklinna koolide võimla põrandale esinema Pärnu-Jaagupi, Sindi ja Pärnu rühmad.

Treenerite kava Foto Mariko Passel — Treenerite kava. Foto: Mariko Passel

Tänavu osales ligemale 180 last erinevatest klubidest ja rühmadest nagu Akrobaatikaklubi Tirel, VK Rüht, Sindi ANK, Tantsukool WAF Dance, Ruubensi Tüdukud, Kadri lasteaed, Pärnu-Jaagupi tantsurühm Esperanza, Sindi Gümnaasiumi D.R.E.A.M. ning Ainula Baletti ja iluvõimlemise stuudio erinevad rühmad.

Kevadine keskpäeva etendus algas Ainula Balleti ja iluvõimlemise stuudio etteastega. Graatsiliselt varvastel tippides toodi vaatajani Pjotr Tšaikovski ballett “Pähklipureja”- lillede valss.

Loe edasi: Ainula „Aastaajad võimlemises“

Sindi ANK avab 1. juunil näituse „Valge ja must Karoliina“

Lastekaitsepäeval avataval näitusel näeb arvutigraafikat, keraamikat ja vilditud töid, mis on valminud Sindi Avatud Noortekeskuse huvialaringides. Sarnane kolmiknäitus ei ole noortekeskuses esmakordne.

Spetsiaalselt lipu päevaks valminud Sindi ANK logo

Sindi ANK-i juhataja Helle Vent ütles, et neil töötavad juba palju aastaid samad juhendajad, kelle erialased oskused loovad suurepärased eeldused laste huvialaseks tegevuseks. Ühtlasi moodustavad juhendajad ka omavahelises koostöös väga hea meeskonna, kellega saab pidevalt midagi uut ja lastele huvipakkuvat ette võtta.

Viljar Viik alustas Sindi noortega matkaringis, mille üheks oluliseks osaks on siiani ronimisharjutuste korraldamine. Sindis on selleks otstarbeks olemas spetsiaalne ronimistorn. Hiljem, kui õnnestus projektitaotlusega noortekeskusele savipõletamise ahi muretseda, asus Viik noorte õpisellidega keraamikat vormima. Aastatega on palju juurde õppinud nii juhendaja kui ka tõsised asjaarmastajad. Vent tänab seejuures Ene Tapferit, kes on keraamikat hästi tundva inimesena palju kordi nõu ja käteosavusega appi tulnud.

Loe edasi: Sindi ANK avab 1. juunil näituse „Valge ja must Karoliina“

Valgjärve ja Sindi noored ühises foorumteatris

Foorumteatriks nimetatud osalusteater ajendab noori leidma lahendusi väga mitmesugustele elus ette tulevatele olukordadele, mis lähtuvad suhtlemisest ja suhetest. Eile saabusid Valgjärve noored kohtumisele Sindi foorumteatriga, et näitemänguliselt sõlmida lahti erinevaid sassi minevaid suhteid ja väidelda parimate lahendusviiside üle.

Valgjärve noored saabuvad Sindi gümnaasiumi õuele Foto Urmas Saard — Valgjärve noored saabuvad Sindi gümnaasiumi õuele. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi foorumteatri noored seisid juba aegsasti koolimaja paraadtrepil ja nähes kaugel asuvasse parklasse sisenevat bussi alustasid rõõmsal meelel Ameerika lastelauluga külaliste tervitamist sõnadega: „Kui sul tuju hea, siis…“

„Esimene selle projekti foorumteatri laager toimus tänavu veebruaris Põlvamaal, Valgjärve vanas koolimajas, kus lisaks Sindi ja Valgjärve noortele osalesid ka Kanepi noortekeskuse noored. Nüüd on Valgjärve noored kahel päeval külas Sindis ja teemaks ikka aktuaalsete noorteprobleemide lahkamine ja lahenduste leidmine läbi foorumlugude,“ ütles Anu Luiga, Valgjärve valla kultuuritöötaja ja Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse (VVANK) juhataja.

Loe edasi: Valgjärve ja Sindi noored ühises foorumteatris

Sada kiitmist Sindi gümnaasiumis

27. mail toimunud direktori vastuvõtule kutsutud 5.-12. klassi parimatele õpilastele jagati pea sada kiitmist õppimise, laulmise, tantsimise, näitlemise, sportimise, eeskujuliku käitumise ja muu silmapaistvalt eduka tegevuse eest.

Ain Keerup ja Riina Timberg Foto Urmas Saard — Ain Keerup ja Riina Timberg. Foto: Urmas Saard

Tänuõhtule kutsutud lapsevanemaid, õpetajaid, õpilasi ja teisi külalisi tervitasid koolimajja saabumise ajal direktor Ain Keerup ja õppealajuhataja kohusetäitja Riina Timberg vestibüli seinale maalitud suure punase vahtralehega tunnusmärgi ees. Iga koolihoonesse siseneja tunnetas juba esimesel silmapilgul hetke pidulikkust ja väärikust, millega austati lapsevanemat, õpetajat, õpilast.

Aula kõik kohad olid piduliku õhtu algusminutiks hõivatud, ekraanile ilmusid laulu „Koolilaul“ sõnad, püsti seistes lauldi Sindi gümnaasiumi hümni, eeslauljateks olid Marion, Melissa, Eleanora. „Mitte õnn ei tee meid tänulikuks, vaid tänulikkus teeb meid õnnelikuks,“ ütles ekraanilt nähtava koolipildi tagant kostuv hääl.

Loe edasi: Sada kiitmist Sindi gümnaasiumis

Trivimi Velliste: Patarei arendamine on võimalik ainult Euroopa Liidu panuse ja erainvestorite kaasamise abil

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum korraldas eile Tallinna Patareis rahvusvahelised mõttetalgud klassitsistlikult stiilipuhta kaitserajatise hoonestuse säilimise kindlustamiseks Euroopa ehituspärandis.

Patarei merekindlus Foto Urmas Saard — Patarei merekindlus. Foto: Urmas Saard

Merekindlus valmis 1840. aastal, aga kiiresti areneva sõjapidamise viisi muutuste tõttu Patarei militaarset rakendust ei leidnud. Kindlust kasutati kaitsekasarmuna. 1920. aastal ehitati Patarei vanglaks, kus tegutseti 82 aastat.

Eesti Muinsuskaitse Selts taotleb, et Patarei merekindlus saaks kantud Euroopa Nostra poolt välja valitava seitsme Vana Maailma enimohustatud mälestise nimekirja ja on teinud selle kohta ka vastavasisulise avalduse.

Mõttetalguid juhtinud Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste esitas ajaloolise rajatise säilitamiseks ja sellele mõistlike rakenduste leidmiseks omapoolse nägemuse, kusjuures rõhutades hoonestuse võimsat sümboolset tähendust Eesti Vabariigi märtrite vastupanu ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgina. Patareis hoiti erinevatel aegadel vangistuses kõrvuti kriminaalidega ka poliitilisi vange. Võikaid tundeid tekitas hukkamisruumi külastamine. Nüüdseks on leidnud kinnitust, et veretööd lubanud nõukogude tsinovnikute otsusel hukati suure tõenäosusega ka riigivanem Jaan Tõnisson just Patareis.

Loe edasi: Trivimi Velliste: Patarei arendamine on võimalik ainult Euroopa Liidu panuse ja erainvestorite kaasamise abil

Noored saavad kümnekonna päeva kestel tutvuda Lätiga

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit kutsuvad tasuta noortelaagrisse Lätti!

Mati Sutt tervitab Lätist saabunuid möödunud aasta suvises Pärnus Foto Urmas Saard — Mati Sutt tervitab Lätist saabunuid möödunud aasta suvises Pärnus. Foto: Urmas Saard

Kuni 4. juunini on 16-21 aastased noored üle Eesti oodatud kandideerima Lätis aset leidvale kümnepäevasesse noortelaagrisse, mis toimub 13.-22. juunini lõunanaabrite erinevates linnades, algab Salatsis (Salacgrīva) ja lõpeb Võnnus (Cēsis). Eelmisel aastal toimus sarnane laager Pärnus, Valgas ja teistes Eesti linnades. 28 noort (14 Eestist ja 14 Lätist) omandavad täiendavaid teadmisi mõlema riigi rahvaste ajaloo, sealhulgas sõjaajaloo kohta. Osalejatele korraldatakse väljasõite ja töötubasid. Elukutselised õpetajad ja juhendajad jagavad teadmisi sõdurite igapäevaelu kohta ja osalejatele antakse praktilisi teadmisi ellujäämistehnikatest, mängitakse improviseeritud sõjamänge ja nauditakse suve rannas. Noored saavad aega veeta mitmesuguste sportlike ja meelelahutuslike tegevustega, käijakse ekskursioonidel ning korrastatakse langenud sõdurite mälestusmärke ja matmispaiku.

Samuti toimub eriline sündmus, kus esinevad läti muusikud.

Loe edasi: Noored saavad kümnekonna päeva kestel tutvuda Lätiga

Sindi lasteaia lapsed olid abis lipu päeva tähistamise ettevalmistamisel

Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm koolieelsete Sindi lasteaia lastega kunagise Sindi jaamahoone esisel Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm koolieelsete Sindi lasteaia lastega kunagise Sindi jaamahoone esisel. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm omab pikaajalisi kogemusi lipurivistuse korraldamisel ja õpilastele vajalike teadmiste jagamisel. Täna palus ta Sindi lasteaia koolieelsete rühmade lapsed jalutama noortekeskuse hoone juurde, kus 4. juuni õhtul toimub sinimustvalge lipu sünnipäevale pühendatud pidulik tseremoonia. Sindi lasteaed on avaldanud soovi osaleda vähemalt 120 suurema käsilipuga lipu päeva pidustustel ja marssida koos suurtega rongkäigus. Nõmm tegi lastele lõbusas ja mängulises liikumises „rivitrilli“. Õpetaja palus sooritada pöördeid paremale ja vasakule: pöörata endid Pärnu ja koolimaja poole… Teine põhjus, miks mõnikümmend last kohale kutsuti, seisnes vajaduses hinnata tegelikkuses sadade inimeste paigutuse võimalust noortekeskuse esisel kitsal alal, kus päeva peasündmusega algust tehakse.

Loe edasi: Sindi lasteaia lapsed olid abis lipu päeva tähistamise ettevalmistamisel

Mõttetalgud Patarei rakendamiseks tuleviku teenistusse

Tallinna Patarei kuulub stiilipuhtalt säilinud klassitsistliku kaitserajatisena Euroopa ehituspärandisse. Samas on tegemist Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimsa sümboli ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgiga, mistõttu oodatakse mõttetalgutel osalemise huvilisi 28. mail eilse ja homse Patarei müüride vahele.

Patarei vangla Foto Urmas Saard — Patarei vangla. Foto: Urmas Saard

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum on ettevalmistanud väga esindusliku konverentsi, kus esinevd paljud oma ala valdkonda hästi teadvad asjatundjad. Ettevõtmist toetab Europe for Citizens (Euroopa kodanikualgatus). Kella kümnest viieni kestvat mõttetalgut veab Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees. Mõttetalgud peetakse inglise keeles. Avasõnad ütleb Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Kavas on järgnevad teemad ja ettekandjad: „Euroopa merekindlus Patarei“ – Juhan Maiste, Tartu Ülikooli professor; „Piinakamber Euroopas“ – Julius Kits, ajaloolane; „Külma sõja mälu“ – Johannes Bach Rasmussen, Läänemere Algatuse ja Võrgustiku sekretär; „Patarei kaksikvend“ – Tiina Koskenniemi, Suomenlinna arhitekt; „Vabaduse muuseum“ – Merilin Piipuu, Okupatsioonide Muuseumi tegevjuht; „Võimatu saab võimalikuks“ – Urmas Dresen, Meremuuseumi juhataja; „Eesmärgistatud ringkäik Patareis“ – Andrus Villem, museoloog ja Roode Liias, Tehnikaülikooli professor.

Algselt ehitati Patarei, ametliku nimetusega „Kaitsekasarm“, Venemaa keisririigi sõjaväe kindlusehitiseks, mis valmis 1840. aastal. 1920. aastal ehitati kaitsekasarm ümber vanglaks, mis tegutses sellisena 82 aastat. Patarei vangla lõpetas ametlikult oma tegevuse 2002. aasta 27. detsembril. Põhiosa kompleksist on võetud alates 13. maist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestiste nimistusse.

Urmas Saard

Paikusel toimus kevadine jalgrattamatk „Tunne oma koduvalda“

Igal kevadel Pärnumaal toimuv ca 23 km pikkune jalgrattasõit Paikuse alevi, Silla, Vaskrääma, Tammuru ja Seljametsa küla teedel on kujunenud rattasõitu harrastavatele inimestele oodatud matkapäevaks.

Pereisa Silver Schliep võitis loosi tahtel ratta, matkal olid ühes abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander Foto Urmas Saard — Pereisa Silver Schliep võitis loosi tahtel jalgratta, matkal olid ühes abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander. Foto: Urmas Saard

Väikeste ratturite teekond on 5,4 km ja seda ringi sõidetakse Paikuse alevist väljumata. Andres Riivits ütles, et rattal oleva näidiku järgi kaotas ta pika ringi läbimisega 237,4 kilokalorit.

Peale matka toimus vigursõidu võistlus viies arvestuses: kuni kooliealisteni, kuni neljanda klassini, viies kuni üheksas klass. Täiskasvanud jagunesid omakorda eraldi meeste ja naiste arvestuseks. Vigursõite korraldas Roland Simanis. Jüri Koger oli tehnikabussiga abiks matkal osalenud jalgratturitele, kellel probleemi keti või mõne muu pisiasjaga.

Kõik matkale registreerunud said mingi kingituse. Vastavalt sellele järjestusele, kuidas nimesedelid korvikesest välja võeti, anti igale ühele võimalus ise endale mingi kingitus valida. Traditsiooniliselt loositi rattamatkal osalejate vahel välja ka jalgratas. Eelnevalt lepiti kokku, et ratta omanikuks saab see, kelle sedel võetakse välja 27-dana. Õnnelikuks rattaomanikus sai esimest korda Paikuse rattamatkal osalenud sama valla elanik Silver Schliep, kes oli kohal kogu perega: abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander.

Loe edasi: Paikusel toimus kevadine jalgrattamatk „Tunne oma koduvalda“

Laulupealinna lauluisa Timo Lige külastas hiliskevadist suvepealinna

Täna võis Pärnus Martensi väljakul kuulda gospel muusikat ja head sõnumit Kristusest, mis peatas mitmeid üllatunud juhumöödujaid ning sundis vaatamata tusasele ilmale mõnedki inimesed algusest lõpuni paigale jääma.

Johannes ja Timo Lige Foto Urmas Saard — Johannes ja Timo Lige. Foto: Urmas Saard

Tasuta kontsert-perepäev Timo Lige perebändiga oli juba aegsasti välja hõigatud ja nii otsustasin minagi uudistama minna. Sissejuhatava mõttena rääkis Alari Allikas, Pärnu Sool ja Valgus kogudusest, et kunagi armees aega teenides pidi ta harjutama AK-47 ehk 7,62mm Kalašnikovi automaadi lahti võtmist ja kokku panemist ning õnneks ainult elutu märklaua pihta tulistamist. Ta ütles, et ka täna ei pea kartma surmavat tabamust, aga pidas võimalikuks saada pihta hea sõnumiga.

Esimene jutt oli paljutõotav. Tõmbasin nööridest sikutades tressijaki kapuutsi kindlamini pähe, et jahe tuul vähem segaks ja kuulasin sõnajärje üle võtnud Timo Liget. Selgus, et vääramatud asjaolud ei võimaldanud tervel perel kohale tulla. Tulemata jäi abikaasa Monika ja tütred Mirjam ning Hanna. Aga Johannes istus isa kõrval trummi taga, hiljem raputas kõristiga rütmi. Timo on koorijuht ja kooriseadete looja, ta on sadade kristliku sisuga laulude autor. Ta on Kärdla ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja, kes nimetati sama kooli aasta õpetajaks 2010. Aasta hiljem sai Timo nimi tuntuks üle riigi kõigi televaatajate kodudes, kus jälgiti „Laulupealinna“ teleprojekti. Kärdla kooli vilistlastest ja laulmist armastavatest rõõmsatest noortest koosnev ühisgümnaasiumi segakoor, mida juhatab Timo, võitis 2011. aastal koos Ott Leplandiga Kärdlale laulupealinna nimetuse.

Loe edasi: Laulupealinna lauluisa Timo Lige külastas hiliskevadist suvepealinna

Sindi gümnaasiumi kevadkontserdil oli laval 111 esinejat

21. mail hõivati Sindi gümnaasiumi aula seisukohadki. Sõnalised vahepalad vaheldusid laulude, pillilugude ja tantsudega. Saalis istujad nautisid igat etteastet.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tänab kontserdi ettevalmistajaid Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tänab kontserdi ettevalmistajaid. Foto: Urmas Saard

Lastevanematele võis olla just tema lapse esinemine elamuslik ja isegi hinge kinnihoidvalt meeldivalt ärevuslik usus, et kõik läheb loodetult hästi ning paremal juhul veelgi paremini. Õpetajatele oli iga õpilase esinemine samaväärselt nii vastutust kui rõõmu tekitav. Õpetaja Eneli Arusaare pinges näojooned vahetusid suureks rõõmuks alles kontserdi lõpuminutitel. Sama rõõmsad olid ka õpetajad Marje Tilk, Mariko Passel, Jelena Kuvšinova, kes kõik neljakesi tõid kava kunstilise sisu edukalt publikuni.

Kava oli mitmekülgne ja pidevat ootuspinget õhus hoidev. Rahulikum tempo asendus hoogsamaga, et järgmisel hetkel vahelduseks uuesti kogeda mõnd rahustavamat mõtliku pausi. Nagu elumuutuste merel. Selliselt mõeldes sobiski suurepäraselt kontserdi keskpaika nii eakamate kui noorte seas populaarseks saanud Järsumäe ehk Kihnu Virve (Virve-Elfriide Köstri) „Merepidu“, mis sündis kuuldavasti laulu autorit tabanud saatuslike kogemuste pinnalt. Paaril õnnelikul juhul uppumisest pääsenuna valmis tal sütitavalt lõbus laul, mille viis ikka heal meelel üles võetakse ja kuulajaid kaasa laulma kutsutakse.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi kevadkontserdil oli laval 111 esinejat