Tuuli Hiiesalu

Halba last ei ole olemas

MTÜ Lastekaitse Liit taunib igasugust laste sildistamist ja halvustamist meedias. Sellist käitumist on kahjuks aga eile õhtusest ETV Pealtnägija saatest alates teinud mitmed meediaväljaanded Nissis elava 14- aastase lapse suhtes.

Ajakirjanikel on alati kohustus töötada lapse parimatest huvidest lähtuvalt ning isegi siis kui lapsevanem ise pakub oma alaealist last puudutavad teemad välja, tuleb neist loobuda kui need kahjustavad lapse huve.

Lisaks on isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõige 3 järgi delikaatsed ning avaldamisse mitte puutuvad andmed terviseseisundi või puude kohta, mis tähendab, et avalikkusele on nende jagamine keelatud.

Paha last ei ole olemas – lapse käitumishäired võivad olla tingitud nii sellest, et lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus ning füüsiliselt saab selle eest karistada laps. Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega. Loe edasi: Halba last ei ole olemas

Tänavu on Kaarel Saha preemia laureaate kolm

Laupäeval, 31. jaanuaril antakse üle Kaarel Saha preemiad, mille sel aastal pälvivad Raul Vaiksoo, Andres Sarv ja Lui Lääts. Preemiad annavad Vanemuise väikeses majas vahetult enne ooperi “Rehepapp” etendust pidulikult üle Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.

Kaarel Saha nimelist eraalgatuslikku preemiat antakse teatrietendusi teenindavale, lavastusi ettevalmistavale ja teatrimaju haldavale töötajaskonnale. Viimase 19ne aasta jooksul on traditsiooniliselt välja antud kaks preemiat – üks Vanemuise teenekale töötajale, teine teatritöötajale väljastpoolt Vanemuise teatrit. Tänavu, mil preemiat jagatakse juba 20. korda, otsustati premeerida lausa kolme inimest.

Kaarel Saha preemia laureaatideks on 2015. aastal valitud arhitekt Raul Vaiksoo – Vanemuise väikese maja sise- ja väliskujunduse eest; Vanemuise valgusala juht Andres Sarv – kauaaegse pühendunud töö eest Vanemuise teatris ning teatri kauaaegne lavastusala juht Lui Lääts, kes töötas Vanemuise teatris 50 aastat ning pälvib selle eest elutöö preemia.

Kaarel Saha preemiat antakse tänavu välja 20. korda. Aastatel 1996-1999 olid selle väljaandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise Selts, praegu on Kaarel Sahk juuniori partneriks Vanemuise teater.

Kaarel Sahk (1915-1994) oli Vanemuise legendaarne haldusjuht, kelle eestvedamisel tehti eelmisel sajandil korda Vanemuise majad ning kelle teadmiste toel kerkis Ugala teatrihoone. Aastatel 1944-1950 ja 1961-1976 oli ta Vanemuise direktori asetäitja ja aastatel 1976-1989 tehniline direktor. Tänavu tähistatakse Kaarel Saha 100. sünniaastapäeva.

Kodukiri Aasta Kodu Rahvalemmik selgunud

Kodukonkursi Aasta Kodu rahvazürii valis lemmikuks Kertu Rajasaare ja Rainer Sireli oma kätega rajatud kodu Tartus.

Pere elab põnevalt sopilises korteris ajalooga puitmajas. Remontides on esile toodud vanad materjalid, lisatud retromööblit ja moodsaid valgusteid.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul jäid silma ka väiksed trikiga detailid, nagu vanast kitarrist kell või aknaklaaside vahel lendavad mängulennukid. “Korterit elavdab ka peret ühendav rockmuusikateema. Vinüülplaadid ja muusikariistad on kujunduses kõikjal esil.”

K-rauta sisekujunduse projektijuht Merike Hirvoja on hääletanud inimeste valikuga päri. “Võidukodus on nii hinge kui hubasust. Toredad ja hästivalitud detailid annavad märku pererahva julgusest ja enesekindlusest. Sisustusest tervikuna kiirgab isetegemise rõõmu, mängulisust ja loomeinimeste mõttelendu,” kiidab Merike Hirvoja ka pere oskust uut ja vana kokku põimida.

Rahva Lemmiku preemia võitja selgus internetihääletusel. Auhinnaks on 650 eurot kodukonkursi peatoetajalt K-rauta kaupluseketilt.

“Ukraina heaks” abi jõuab otse kriisikoldesse

Täna vabaühenduste liidu poolt aasta teoks valitud algatuse “Ukraina heaks” eestvedajate sõnul on eestlaste panus jõudnud Ukraina sisepõgenikeni ka seal, kuhu rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid alati ei ulatu.

Heategevusliku algatuse “Ukraina heaks” taga seisvad kolm vabaühendust pälvisid täna vabaühenduste liidu (EMSL) poolt välja antava aasta teo tunnustuse. Koos Ukraina Kultuurikeskuse ja Eesti Pagulasabiga annetusi kogunud MTÜ Mondo kõneisiku Veronika Svištši sõnul on näiteks Luhanski oblasti sisepõgenike heaks Mondole tänaseks annetatud pea 7000 eurot.

“Oleme tunnustuse eest väga tänulikud ning loomulikult täname ka kõiki annetajaid, kelle toel saime ukrainlastele abikäe ulatada. Meie suurim tänu kuulub aga kohalikule partnerorganisatsioonile Vostok SOS, tänu kellele jõuab eestlaste abi otse kriisipiirkonda Luhanski oblastis – ka küladesse, kuhu rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide ei pruugi ulatuda” täpsustas Svištš. Loe edasi: “Ukraina heaks” abi jõuab otse kriisikoldesse

Ülemiste keskuses avatud fotonäitus “Elu kahe maailma piiril” uurib Lõuna-Eestit

Eelmisest nädalast on Tallinnas Ülemiste keskuses avatud Lõuna-Eesti fotonäitus “Elu kahe maailma piiril”, mis esitleb fotograafide Jarek Jõepera ja Silver Kommusaare temaatilisi pilte.

Fotonäitus kutsub huvilisi tutvuma Lõuna-Eestiga – piirkonnaga, kus leidub ettevõtmisi, mis kasutavad tavapärasest erinevaid lahendusi ja edendavad jätkusuutlikku eluviisi. Ühtlasi tutvustab näitus Lõuna-Eestit kui piirkonda, mis pakub aastaringi mitmekülgseid võimalusi aktiivseks puhkuseks väga erinevate huvidega inimestele.

Lõuna-Eesti fotonäitus, mis sündis koostöös ajakirjaga National Geographic Eesti, on avatud Ülemiste keskuses märtsi lõpuni. National Geographic Eesti peatoimetaja Erkki Peetsalu ütles näituse fotovalikut kommenteerides, et Lõuna-Eesti loodus, vahelduv maastik ning rikas pärandkultuur pakuvad aktiivse puhkuse huvilisele lugematuid võimalusi seiklusteks ja põnevateks kohtumisteks. “Jarek Jõepera fotod avavad vaid väikest osa neist võimalustest ning emotsioonidest, mida Lõuna-Eestil on pakkuda,” lausus Peetsalu. Silver Kommusaare fotode puhul tõi Peetsalu välja, et pildile on jäänud need nutikad tegemised, mis on sündinud traditsioonilise eluviisi, esivanemate tarkuse ja tänaste tehnoloogiate ühendamisel ning mis võimadalavad kohalikul elanikul ennast teostada, tulu teenida ning peale kauba veel ka maailma parandada. Loe edasi: Ülemiste keskuses avatud fotonäitus “Elu kahe maailma piiril” uurib Lõuna-Eestit

Viljandi maakonnas rahastati Hajaasustuse programmist 77 majapidamist

Jane Lumiste - Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist ja Hajaasustuse programmi juht maakonnas — Jane Lumiste – Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist ja Hajaasustuse programmi juht maakonnas

Viljandi maakonnas esitati Hajaasustuse programmi kokku 88 taotlust, millega sooviti riigi ja KOV poolset toetust summas 315 473,68 eurot.

Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist ja Hajaasustuse programmi juht maakonnas Jane Lumiste sõnul rahuldati esitatud taotlustest 77, millest riigipoolne toetus moodustas kokku 137 629 eurot. Sama suure summa panid juurde programmis osalenud kohalikud omavalitsused ning kolmandiku summast moodustas taotlejate omafinantseering. Kokku panustatakse abikõlbulike valdkondade rajamiseks ja korrastamiseks üle 412 000 euro. “Kõige enam taotlusi esitati jätkuvalt veesüsteemide valdkonda (65 taotlust), selle järgnesid (31 taotlust) kanalisatsioonisüsteemid ning 11 taotlust juurepääsuteede korrastamiseks. Siinjuures on oluline märkida, et üks taotlus võis sisaldada mitut tegevust, kuid ühe majapidamise kohta oli võimalik toetust taotleda kuni 6500 eurot,” selgitas Lumiste.

Hajaasustuse programmi 2014 aasta voorus osalesid 9 viljandimaa valda. Suuremate summadega osalesid 2014.a. programmis suured vallad. Näiteks Viljandi vald toetas koos riigi toetusega programmi tegevusi 81 380 euroga, Suure-Jaani vald 58 738 euroga ja väiksematest valdadest Kolga-Jaani vald panustas 34 922 euroga. Loe edasi: Viljandi maakonnas rahastati Hajaasustuse programmist 77 majapidamist

Algklassiõpilased hakkavad matemaatikatalguid pidama

Järgmisel nädalal algab Eesti koolides Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveerida lapsi õppima matemaatikat ja edendada tehnoloogiliste õppevahendite kasutamist.

Mate Talgud on mänguline võistlus, mille jooksul võivad osalejad kasutada 10monkeys Math World rakendust tasuta. Võistluse periood on 2.2.-24.4.2015. Osaleda võivad kõigi Eesti koolide 1.-4. klasside õpilased. Praeguseks on võistlusele registreerinud ligi 1000 klassi, milles õpib üle 15 000 õpilase. Kampaania korraldaja eesmärgiks on saada osalema vähemalt 50% algkooliealistest õpilastest.

Võistluse korraldajateks on hariduslikke rakendusi arendav 10monkeys, kes on loonud ka talgutel kasutusel oleva Math World rakenduse, ja tehnoloogiaettevõte Lenovo kes on tuntud muu hulgas Yoga tahvelarvutite ja ThinkPad sülearvutite poolest. Võistlus kulmineerub Lenovo poolt välja pandud peaauhinna loosimisega. Lisaks loositakse igal nädalal välja kaks õppimist motiveerivat auhinda Taibula kauplustest.

Vastav üritus korraldati esimest korda Soomes 2014. aasta sügisel. Matikkatalkoot-nimelisest võistlusest võttis osa 80 000 õpilast. Talgud said Soome meedias laialdaselt tähelepanu. Ka koolid andsid ürituse kohta palju positiivset tagasisidet. Küsitluse tulemuste kohaselt peab 96% õpetajatest matemaatikavõistlusi suurepäraseks lapsi õppima motiveerivaks meetodiks. 95% õpetajatest soovitab julgelt Math Worldi ka teistele õpetajatele. Kuna esimesi talguid saatis suur edu, korraldatakse võistlus sel kevadel ka Eestis ja teistest põhjamaades.

“Õppimine ei pea olema tingimata igav ja töömahukas, selleks et olla tõhus. Mängud ja mängulised rakendused on üheks innovatiivseks arengusuunaks, mille abil õppimist edendada,” ütleb 10monkeys’i tegevjuht Katri Björklund.

Konverentsil vaetakse Eesti rannikumere majandamise võimalusi

Neljapäeval, 29. jaanuaril Tallinnas toimuval konverentsil “ Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres” arutatakse, kuidas saaks Eesti rannikumerd praegusest tulusamalt majandada.

“Uuringud näitavad, et saaksime oma rannikumerd praegusest palju paremini ja tulusamalt majandada,” ütles Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. “Näiteks on meil head tingimused vetikakasvatuseks, ravimudast ja püütud kalast ning kalatööstuse jäätmetest kõrge lisandväärtusega toodete tegemiseks. Ressurss on olemas, kuid kasutame seda praegu veel liiga vähe.”

Konverentsil teevad Eesti, Taani ja Norra eksperdid ülevaate rannikumere majandamise võimalustest (nt väheväärtusliku kala väärindamine, vetika- ja karbikasvatus, meremuda kasutamine) ja kasvuvaldkondadest Läänemeres ning maailmas tervikuna.

Septembris 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise “Sinine kasv – võimalused mere ja merenduse jätkusuutlikuks kasvuks” (“Blue Growth – Opportunities for Marine and Maritime Sustainable Growth”). Sinise majanduskasvu eesmärk on leida võimalused, kuidas rannikumerd majandades parandada Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, ressursside kasutamise tõhusust, luua töökohti ning leida uusi majanduskasvu allikad.

Konverentsi korraldab Kalanduse teabekeskus. Konverentsi korraldamist rahastatakse Euroopa Kalandusfondi vahenditest, osalemine on registreerunutele tasuta.

Kohalikud ettevõtjad avavad Asva külas meekeskuse

Ettevõtja Kristo Kiiker koos abikaasa Tiinaga avab mesindushoone, kus hakatakse tootma mesilasvahast kärjepõhjasid ja pakkuma mitmesuguseid meetöötlemise teenuseid.

“Oleme seadmed käima saanud ja praegu on tegevusloa taotlus veterinaarametis menetluses,” ütles Kristo Kiiker Saarte Häälele. Kiikeri sõnul hakkab PRIA investeeringutoetusega rajatud mesindushoone teenuseid pakkuma juba sel sügisel.

Laimjala vallas Asva külas asuva mesindushoone kõige enam kõneainet pakkuv seadeldis on automaatne tootmisliin, mis toodab mesilasvahast kärjepõhjasid ja mille võimsusest piisab terve Eesti mesinduse vajadusteks. Praegu toodab Eestis kärjepõhju kaks ettevõtet, kus kärjepõhju valmistatakse vanemate masinatega. Enim valmistatakse kärjepõhjasid n-ö Eesti mõõtu raamidele, mida kasutavad paljud hobi- ja vanema põlvkonna mesinikud. Edasi loe siit.

Aasta küla tiitel otsib kodu

Aasta küla 2013 Lustivere külade piirkond. Foto: Irina Mägi

Liikumine Kodukant kuulutab taas välja AASTA KÜLA konkursi, mille võitja selgub Eesti Külade XI Maapäeval Järvamaal Säreveres 7. augustil 2015.

Aasta Küla konkursile saavad kandidaate esitada Liikumise Kodukant liikmed, kes teevad valiku oma maakonnas. Mitmes maakonnas on seekordne parim küla juba valitud, kuid nii mõnelgi pool on see veel välja selgitamata. Näiteks Saaremaa kuulutab oma Aasta küla koostöös Saare Maavalitsusega välja 6. veebruaril. Lisaks toimub saarlastel ka rahvahääletus.

Aasta küla konkurss toimub juba kuuendat korda. Algatusega tunnustatakse külasid, kes räägivad aktiivselt kaasa kohalikus arengus, toovad oma piirkonda lisaressursse ning pakuvad maainimesele eneseteostuse võimalusi. Iga maakond esitab hiljemalt 26. märtsiks konkursile ühe küla, külade piirkonna või aleviku, kus on viimase kolme aasta jooksul toimunud nähtav positiivne areng. Liikumise Kodukant hinnangul on algatusega aidatud kaasa külakogukondade arengule ja külasisese koostöö suurendamisele, samuti külakogukondade ja kohalike omavalitsuste koostööle. Loe edasi: Aasta küla tiitel otsib kodu

Põlvast sai lõõtsapealinn

Muusika-aasta avaüritus Põlvas oli laupäeval, 17. jaanuaril toimunud kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus Põlva krooniti Eesti lõõtsapealinnaks.

Lõõtsapealinna tiitli andis üle Tallinna linnavolikogu esimees ja võrgustiku Euroopa kultuuripealinnad Eestis juht Toomas Vitsut. “Meil on pealinnad, mis vastava aastaaja möödudes peavad oma tiitli edasi andma, aga meil on ka kultuuripealinnu, kes jäävadki neid tiitleid kandma. Põlvale pole keegi lõõtsapealinna tiitlit edasi andnud, vaid põlvakad on selle oma tööga lõõtsatraditsiooni edasikandmisel enesele välja teeninud ja keegi seda neilt võtta ei saa,” ütles Tallinna linnavolikogu esimees tiitlit üle andes.

Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis lubas aga põlvakate nimel tiitlit vääriliselt kanda ja õhutas alanud muusika-aastal kõiki pillimehi oma pille iga päev kaasas kandma, sest muusika rõõmustab südant ja selle abil suudame ületada kõik raskused.

Lõõtspillipealinna plaanides on aasta jooksul tutvustada eesti rahvuslikku Teppo tüüpi lõõtspilli ja Põlva osa selle traditsiooni kandmisel erinevates Eesti linnades.

Pillidega külastatakse Lõuna-Eesti lasteaedu ja koole, kus õpivad meie tulevased lõõtspillimängijad, tähistatakse koos võrukatega August Teppo 140. sünniaastapäeva ning aasta tähtsündmuseks kujuneb 5. rahvusvaheline lõõtspillipidu Harmoonika Intsikurmus 18. juulil.

Allikas: polvamaa.ee

Wendre kinkis Eesti vastsündinutele 42010 tekki ja patja

Hetk heategevusprojekti tänuürituselt. Foto: Raido Pajula.

Aasta alguses jõudis lõpule üks Eesti kõigi aegade mahukamaid eraalgatuslikke heategevusprojekte, mille käigus kinkis AS Wendre kolme aasta jooksul igale Eestis sündinud lapsele teki ja padja – kokku 42010 magamiskomplekti.

Projektile panid õla alla ka Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Eesti Ämmaemandate Ühing ning kullerfirma DPD, kes aitasid pakid kohale toimetada. Heategevusprojekti investeeringu kogumaht oli 500 000 eurot.

Täna ASi Wendre Pärnu peakontoris toimunud heategevusprojekti tänuüritusel osalesid sotsiaalminister Urmas Kruuse, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Pärnu haigla juht Urmas Sule, Wendre ASi nõukogu esimees Peter Hunt jpt.

“Iga heategevuslik eraalgatus, eriti aga Eesti lastele suunatud, aitab muuta kogu meie ühiskonda hoolivamaks ja soojemaks,” sõnas Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Wendre algatatud heategevusprojekt on suurepärane näide ja eeskuju paljudele, et iga ettevõte saab oma riiki panustada lisaks maksudele ka millegi väga õilsaga.” Loe edasi: Wendre kinkis Eesti vastsündinutele 42010 tekki ja patja

Lastefond toetas Ukraina sõja eest põgenenud raskelt haige lapse ravi

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitas Eesti Pagulasabi MTÜ-l muretseda ravimeid sõjapõgenikust 7-aastasele Iljale, kel on diagnoositud ajukasvaja.

Kasvaja tõttu on häiritud nii lapse kehaline koordinatsioon kui ka tema kognitiivsed funktsioonid ning ta vajab kaks korda aastas kuuajast ravikuuri mitmete kallite ravimitega. Viimatiseks detsembrikuiseks ravikuuriks aga perel, kes oli sõja tõttu põgenenud oma senisest elukohast Luhanskist Zaporižžja linna ning kelle ainsateks sissetulekuks talveperioodil on lapse invaliidsustoetus ja vanavanemate pension, raha ei jätkunud.

Lastefond toetas Iljat ravi 250 euroga kompenseerides sellega poisi ühe ravikuuri ravimite maksumuse.

Fondi tegevjuht Sandra Liiv toonitab, et kuigi üldjuhul Lastefond välisriikide lapsi ei toeta, siis otsustati antud juhul teha erand, kuivõrd Ukraina riik on sattunud väga keerulisse olukorda ega saa seetõttu ajutiselt ise kõigi oma abivajajate eest hoolt kanda. “Toetasime ühekordselt Ukraina põgeniku, väikese Ilja ravimite ostu, sest lisaks ümbritsevale sõjaolukorrale, peab tema perekond toime tulema ka lapse keerulise tervisliku seisundiga. Määravaks sai ka asjaolu, et MTÜ Eesti Pagulasabi poolt esitatud taotlus oli väga põhjalik ja põhjendatud,” selgitab ta rõhutades fondi tõsist suhtumist toetusotsuse tegemisse.

MTÜ Eesti Pagulasabi on 2000. aastal rajatud organisatsioon, mis viib muuhulgas ellu ka humanitaarabi projekti Ukraina sõjalisest konfliktist põgenenud inimestele “Ukraina heaks!“

Eesti esitleb Saksamaal oma parimaid maitseid

Fotomeenutus eelmise aasta Eesti väljapanekust. Foto: Rene Suurkaev

Eesti osaleb 16.-25. jaanuarini Berliinis toimuval maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil Internationale Grüne Woche 2015 (Rahvusvaheline Roheline Nädal ), kus tutvustab oma toidutootjate parimat toodangut. Tänavu on messi partnerriik Läti.

“Eesti tutvustab Saksamaa tarbijatele järjekorras juba 22. korda meil toodetud parimaid maitseid,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar , kes osaleb homme algava Grüne Woche raames toimuval globaalfoorumil ja põllumajandusministrite tippkohtumisel. “Kuna Berliini sõidavad iga aasta jaanuaris kokku toidu- ja põllumajandussektori võtmeisikud üle maailma, siis saame Eestit ja meie toiduainetööstuse saavutusi tutvustada väga suurele publikule.”

Eesti 120-ruutmeetrist väljapanekut korraldab ka tänavu Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga. Nii stendi kujunduses kui pakutavas menüüs on peamine rõhk Eesti puhtast loodusest pärit metsaandidel ja ulukilihal. “Esindatud on Eesti paremad maitsed ja paljud tuntud toidutooted. Väljapaneku koostamisel on arvestatud Saksa tarbijate maitseeelistuste ning ootustega naturaalse ja huvitava toidu vastu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Loe edasi: Eesti esitleb Saksamaal oma parimaid maitseid

Hea valimistava valvurid alustavad tööd

2015. aasta parlamendivalimiste eel asuvad taas tööle hea valimistava valvurid, kes juhivad avalikkuse tähelepanu tava rikkumistele. See aitab valijal teha vahet alatute võtete ja ausa kampaania vahel ning annab kandidaatidele märku, et oodatud on sisukad ja eetilised kampaaniad.

2009. aastal Vabaühenduste liidu EMSL koostatud ja erakondade allkirjastatud hea valimistava kutsub esinduskogudesse kandideerijaid viima läbi sisukaid, eetilisi ja valijaga konstruktiivset dialoogi pidavaid valimiskampaaniaid. Hea valimistava rikkumistest teavitavad valimiste ajal hea valimistava valvurid.

Vabatahtlike valimiste valvuritena löövad kaasa eksperdid erinevatest valdkondadest. Sel aastal on valvuriteks Toomas Mattson (Riigikontroll), Anna Karolin (Eesti Väitlusselts), Alari Rammo (EMSL), Eesti Ekspressi ajakirjanik Dannar Leitmaa, politoloogid Mari-Liis Jakobson ja Marianna Drozdova ning näitleja Henrik Kalmet. Vabaühenduste liidu poolt koordineerib valvamistööd Andrei Liimets. Loe edasi: Hea valimistava valvurid alustavad tööd

Toidutootmise, põllu- ja kalamajanduse faktid said kaante vahele

Põllumajandusministeerium avaldas statistikakogumiku, mis annab ülevaate Eesti toiduainetööstusest, põllu-, maa- ja kalamajandusest.

Statistikakogumik “Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides 2014” annab ülevaate toiduainete tootmisest, põllu-, maa- ja kalamajandusest Eestis aastatel 2007-2013 (Euroopa Liidu eelmine rahastamisperiood).

Kogumiku andmetest selgub muuhulgas, et aastatel 2007-2013 on suurenenud nii toiduainetööstuse kogutoodang kui eksport. Eesti maaettevõtete arv on aasta-aastalt kasvanud, samuti on suurenenud maa-asulates tööga hõivatute arv ning tööhõive määr. Vaadeldava seitsme aasta jooksul on kasutatav põllumajandusmaa Eestis suurenenud enam kui 51 000 hektari võrra. Toodetud põllumajandussaaduste koguväärtusest poole annavad stabiilselt piim ja teravili.

Kogumiku koostamisel on kasutatud Statistikaameti, Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Põllumajandusameti ning teiste asutuste andmeid. Kogumiku toimetaja on Merike Koov.

Kogumiku eestikeelse versiooni saab tasuta alla laadida siit ja ja ingliskeelse versiooni siit.

65aastased ja vanemad reisijad ei pea Elroni rongides enam pensionitunnistust esitama

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab 1. jaanuarist sõidusoodustuste saamise korda – edaspidi saavad kõik 65aastased ja vanemad inimesed soodustuspiletiga reisida isikut tõendava dokumendi alusel.

“Alates 1. jaanuarist piisab vähemalt 65aastastel reisijatel Elroni rongides sooduspiletiga sõitmiseks ainult vanuse tõestamisest, pensionitunnistust neil enam kaasas kanda ei tule,” sõnas Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik. “Sooduspiletiga reisimiseks on klienditeenindajale või piletikontrolörile tarvis esitada isikut tõendav dokument – pass, ID-kaart või juhiluba.”

Mai Vahtriku sõnul säilitab Elron soodustused ka teistele pensionisaajatele, kellel on oma õiguse tõestamiseks vaja endiselt esitada pensionitunnistus.

Soodustuspileti kasutamise õigus on: õpilasel; üliõpilasel; raske või keskmise puudega 16aastasel ja vanemal isikul; puudega lapse saatjal; sügava puudega isiku saatjal ning pensionäril.

Tasuta sõidu õigus on: koolieelikul; kuni 15aastasel (kaasaarvatud) puudega lapsel; sügava puudega isikul; raske või sügava nägemispuudega isiku saatjal.

Rõuge vald kaardistab veeprobleeme

Seoses 2014. aasta madala põhjavee taseme ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava täiendamisega koostas Rõuge vald küsimustiku, et saada parem ülevaade kaevude veeprobleemidest Rõuge vallas.

Rõuge valla kaevuomanikel palutakse vastata veebipõhisele küsimustikule, mille leiab siit.

Küsimustiku väljatrükke saab ka Rõuge, Viitina, Pärlijõe ja Nursi poodides ning Viitina, Sänna, Nursi ja Rõuge raamatukogus.

Kes paberil või veebis küsimustikku täita ei soovi, võib info edastada telefonile 7859 322 või 5346 7448. Vastuseid oodatakse kuni 18. jaanuarini.

Vanemuise draamatrupp jagas kolleegipreemiaid

vanemine armastan mud-7631 — Hetk Vanemuise lavastusest “Armastan! Armastan! Armastan!”

Vanemuise teatri draamatrupi jõulupeol selgitati traditsiooniliselt välja aasta kolleegipreemia laureaadid, kelleks tänavu valiti Reimo Sagor, Jaanika Arum, Ott Sepp, Maria Soomets ja Ain Mäeots.

Naispeaosalisena hindasid kolleegid kõrgeimalt Jaanika Arumit Tamta rolli eest Avtandil Varsimašvili lavastuses “Armastan! Armastan! Armastan!”. Sama lavastus tõi parima meespeaosalise au Reimo Sagorile Nikala osa eest. Mõlema möödunud kevadel lavakooli lõpetanud näitleja jaoks oli preemia toonud roll esimene töö Vanemuises.

Parima naiskõrvalosa preemia pälvis Maria Soomets rollide eest lavastuses “Madisoni maakonna sillad” ja “Kajakas”.

Parima meeskõrvalosa tiitel läks sedakorda Ott Sepale Gustav Adolf Ekdahli osatäitmise eest lavastuses “Fanny ja Alexander”.

Parimaks draamalavastuseks valisid kolleegid suure häälteenamusega lavastuse “Fanny ja Alexander”, mis tõi lavastaja Ain Mäeotsale ka parima lavastaja tiitli.

Lõuna prefektuur kutsub politseitööga tutvuma

Lõuna prefektuuri politseijaoskonnad kutsuvad 30. detsembril tutvuma politseinike tegevuse, töövahendite ja –võtetega.

Lahtiste uste päeval on võimalik tutvuda märulipolitsei tegevuse ja töövahenditega, kurjategijate jälgi aitavad leida kriminalistid, liiklus- ja patrullpolitseinikud kõnelevad oma töistest põnevatest seikadest ja näitavad lähemalt, mis on „siil“ või „stalker“. Ka saab uurida politsei operatiivsõidukite masinaparki mootorrattast konvoibussini ning kurjategijate kinnipidamist demonstreerivad teenistuskoerad. Lahtiste uste päeva viivad läbi vastava jaoskonna politseiametnikud.

Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles, et lahtiste uste päev on hea võimalus kiigata lähemalt politseitöö köögipoolt. „Kui kõrvale jätta tänaval töötav politseinik või letis isikut tõendavaid dokumente väljastav klienditeenindaja, jääb suurem osa politseinike tegevusest, töövahenditest ja –võtetest paljudele siiski varjatuks. Lahtiste uste päevale on oodatud kõik huvilised ühes suurte ja väiksemate pereliikmetega seda saladuseloori politseitöö ümber avama,“ ütles prefekt.

Lõuna prefektuuri lahtiste uste päev toimub 30. detsembril algusega kell 11.00, 12.00 ja 13.00 Tartu politseimajas (Riia 132, kogunemine valvelaua juures) ning algusega kell 11.00 Põlva politseimajas (Võru 12), Jõgeva politseimajas (Suur 1), Võru politseimajas (Kreutzwaldi 52), Viljandi politseimajas (Pargi 1) ning Valga politseimajas (Puiestee 4).

Kultuuriministeerium otsib kultuurisõpru

Kultuuriministeerium soovib välja selgitada ja tunnustada neid organisatsioone ja eraisikud, kes on 2014. aastal oluliselt kultuurivaldkonda panustanud ja avaldanud seeläbi positiivset mõju kultuurisüdmuste toimumisele ning valdkonna ja ühiskonna arengule.

Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid. Kandidaadiks ei saa olla Kultuuriministeeriumi ja tema valitsemisala asutused või nende töötajad ning nende poolt korraldatud projektid, samuti teised riigiasutused või riigi poolt ellu kutsutud organisatsioonid.

Esitatud kandidaatide hulgast valitakse välja kultuuri sõbrad ning kolm “Aasta kultuurisõpra”, kes on tunnustuse väljakuulutamisele eelnenud aasta jooksul kultuurivaldkonda enim panustanud.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita avalduse vorm. Esitada võib ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Niumekirja nendest saab näha siit.

Kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini. Kultuuriminister kuulutab konkursi laureaadid välja 10. veebruaril 2015. aastal kinos Artis. Täpsem info siit.

Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse projekti “Perevägivalla ohvritest laste kaitse” raames seal viibivate laste psühhoteraapia-nõustamisseansse tasudes seitsme kuu jooksul psühhoterapeudi töötasu.

Tartu naiste varjupaik on pakkunud perevägivalla ohvritele ja nende lastele varjupaika ja erinevat laadi nõustamist juba 12 aastat. Selle aja jooksul on sotsiaalset ja juriidilist nõustamist, naistele suunatud psühhoteraapiat ja muid teenuseid pakutud rohkem kui 1500 naisele.

Seni ei ole varjupaigal kitsa eelarve tõttu olnud võimalik teraapia sihtgrupina aidata nõustamisel käinud ohvrite lapsi, keda 2014. aastal oli kokku ligi 120. Samas on mõistetud nende laste psühholoogilise nõustamise vajalikkust. Varjupaiga juhataja Pille Tsopp-Pagana sõnul on ema suhtes toimepandava vägivalla nägemine tõsine psühholoogiline vägivald lapse suhtes, millel võivad olla väga rängad tagajärjed. “Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid, sest neil kujuneb harjumus eluks pideva vägivalla keskel ning arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna,” selgitab ta lisades, et sellest tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.

Loe edasi: Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

Lugemissoovituste rubriik 1. – 9. klassidele

Tallinna Keskraamatukogu veebilehele on lisandunud 1. – 9. klasside lugemissoovituste rubriik.

Raamatusoovitused on antud klasside kaupa, mis teeb nimekirjade kasutamise õpetajate jaoks lihtsamaks ning mugavamaks. Nimekirjas olevad raamatud on valitud viimasel paaril aastal ilmunud nii eesti kirjanike teoste kui ka tõlkekirjanduse hulgast. Raamatukoguhoidjad on näinud vaeva, et nimekirjast leiaks sobivat kirjandust erinevate teemade käsitlemisel, et oleks midagi nii poistele kui tüdrukutele, midagi õpetlikku ja midagi, mis paneks fantaasia tööle.

Kuna õpilaste lugemisoskused ja harjumused on väga erinevad, siis tasub kindlasti oma nimekirju koostades üle vaadata ka üks klass allpool ja üks klass ülalpool olevad soovitused. Iga õpetaja tunneb oma õpilasi kõige paremini ning saab nüüd raamatukogu poolt pakutavatest nimekirjadest kokku panna just oma klassile sobiliku lugemissoovituste nimekirja.

Nimekirju uuendatakse kord kvartalis.

Tutvu nimekirjadega siin.

Pime tänavalõik sai jõuludeks uued valgustid

Eile sai SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 7 linna tänavavalgustuse projekti raames uued valgustid Võru linna üks tuiksooni – pikka aega pime olnud Jüri tänava lõik Piiri tänava ja Räpina-Paju tänavate ristmiku vahel (pildil).

Kasutades ära viimaseid soojapoolseid ilmasid, paigaldas Kagu Elekter nimetatud, kohati kottpimedale tänavalõigule 9 uut posti 18 lambiga, parandades sellega oluliselt linna ühe peatänava liiklusohutust. Arvestades eeltoodut, on tegu justkui väikese jõulukingitusega. “See oli tõsiselt pime tänavalõik linna tuiksoonel, mille valgustamisega me polnud sel aastal arvestanud,” lausus tööde tellija, Taristuhaldus OÜ juhatuse liige Andres Visnapuu.

Pärast nimetatud tänavalõigule uute valgustite paigaldamist on Võru linnas 60 uut valgustit kavandatud 1464st. Tööd jätkuvad uuel aastal.

Tartu botaanikaaed tutvustab meeli mõjutavaid taimi

Tartu Ülikooli botaanikaaias avati talvise pööripäeva puhul näitus “Pöörane pööripäev. Meeli mõjutavaid taimi meilt ja mujalt”.

Näitus tutvustab taimi, mis sisaldavad inimmeeli mõjutavaid aineid. Näitus annab külastajale teadmisi nii ergutavate, uimastavate, rahustavate kui ka potentsi tõstvate armutaimede kohta. Osa taimi on meile igapäevasest elust tuttavad, osa taimi aga tundmatud.

Inimene on taimi ammusest ajast kasutanud oma meelte ja tajude mõjutamiseks. Pööripäevad on olnud maagilised hetked, mil vaadatakse minevikku, ennustatakse tulevikku ning suheldakse teispoolsusesse läinud hingedega. Pööripäeva maagiliste rituaalide läbiviimisel on sageli kasutatud just taimemaailma abi.

Näitus “Pöörane pööripäev” on avatud 19. detsembrist kuni 25. jaanuarini iga päev kell 10-17 TÜ botaanikaaia õppeklassis Lai 38. Sissepääs TÜ botaanikaaia piletiga.