Šveits – kas frangi-küla keset Euroopat või eeskuju, keda järgida?

Neljapäeval, 27. oktoobril kell 17 toimub Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaalis teadus- ja kultuuriõhtu, kus Šveitsi ajaloolane ja ajakirjanik Kaspar Näf arutleb teemal „Šveits – kas Gallia frangi-küla euro-impeeriumi keskel või eeskuju Euroopa Liidule?“

Euroopa Liit on kriisis ja euro püsimise kohal ripub küsimärk. Kreeka ei suuda oma välisvõlga tasuda ja Euroopa Liidu põhjariigid Soomega eesotsas ei saa aru, miks peavad nemad nüüd Kreeka võla kinni maksma. Sel taustal tekib küsimus, kas olnuks targem eurotsoonist välja jääda ja oma rahvusvaluuta säilitada. Šveits on üks nendest Euroopa riikidest, kes ei ole Euroopa Liidu liige ega euroga liitunud.

Kaspar Näf toob välja, milliseid probleeme tekitab vaba ujuva kursiga rahvusvaluuta. Šveits on väga edukas ja rikas riik. Ta on ka mitmekeelne liitriik, kus inimesed saavad rahulikult elada. Franki valuutana ei seata kahtluse alla. Põhjus seisneb Šveitsi riigi ülesehituses ja üldlevinud innovaatilises vaimus, mida Kaspar Näf põhjalikult analüüsib.

Kaspar Näf on sündinud Šveitsis, õppinud Zürichi ja Baseli Ülikoolis ajalugu, vene keeleteadust ja majandusteadust ning Münsteri Ülikooli Studia Baltica programmi raames Baltimaade keeli. Kommenteerib regulaarselt Eesti meedias päevapoliitikat ja majanduse arengut, kajastab Vikerraadios Kesk-Euroopa sündmusi.

Üritus toimub eesti keeles ja on osalejatele tasuta.

Info ja registreerimine: Rahvusraamatukogu saksa saal, tel +372 630 7360, e-post: shveits@nlib.ee

Etendus “Tõeline lääs” toob Võrru Margus Jaanovitsi ja Marje Metsuri

Võru Linnateatri etendus “TÕELINE LÄÄS”
Sam Shepard/ Tarmo Tagamets

Sarnaselt Shepardi enamikele töödele, on ka 1980. aastal ilmavalgust näinud “Tõeline lääs” saanud inspiratsiooni Ameerika elu ja pop-kultuuri müütidest. Näidend on kriminaalse taustaga komöödia kahest vennast, Lee’st (Margus Jaanovits teatrist Vanemuine) ja Austin’ist (Helgur Rosental), kelle eesmärgiks on saada maailmakuulsateks filmistsenaristideks. Peeneid ja leidlikke vahendeid kasutades muutuvad vennad rivaalideks, kasutades humoorikalt ära neile sülle kukkuvad inimesed, situatsioonid ning suurlinna Las Vegas’e iseärasused. Loo sündmustesse toob ootamatu pöörde aga vendade ema ehk Mamma (vabakutseline näitleja Marje Metsur), kes kutsub nad muuseumi vaatama Picasso maali “Le Reve”. Kuid millistel eesmärkidel, jäägu veel saladuseks…

Lavastaja: Tarmo Tagamets
Kunstnik: Liisa Soolepp
Valguskunstnik: Priidu Adlas (Tallinna Linnateater)
Osades: Margus Jaanovits, Helgur Rosental, Marje Metsur ja Agu Trolla

Piletid hinnaga 8 € ja 6 € on eelmüügis Võru kultuurimaja Kannel kassas (tel +372 786 8676) ja Piletilevis üle Eesti.

Vaata lisaks Võru Linnateatri kodulehelt!

Rakvere on laste- ja noortesõbraliku linna tiitli vääriline

Rakvere linna noorsootöö kvaliteedi hindamise kokkuvõtete tegemisel esmaspäeval, 24. oktoobril selgus, et noorsootöö kvaliteedi hindajad peavad Rakveres tehtavat noorsootööd heaks. Terve päeva vältel tutvusid Rakvere noorsootööga välishindajad üle Eesti (Keila avatud noortekeskuse juhataja Tiina Sinijärv, TÜ Narva Kolledži ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Urmo Ustav, Kuressaare Gümnaasiumi huvijuht/noorsootöö osakonna juhataja Anneli Meisterson), kes külastasid nii noorsootööasutusi, intervjueerisid ametnikke, noorsootöötajaid ja noori.

Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektor Kaur Kötsi tõi Rakvere linna noorsootöö tugevusena välja mitmekesise huvihariduse ja -tegevuse. Hindajaid üllatas meeldivalt Rakvere linna valmisolek ja avatus noortega tegelda ning noorte usaldamine.

Abilinnapea Ain Suurkaev, kes juhtis kvaliteedi hindamiseks moodustatud enesehindamise komisjoni, nentis, et sageli nähakse noorsootöös noortele arenguvõimaluste loomist täiskasvanute poolt, kuid tõhusamalt toimib noorsootöö siis, kui algatus midagi teha ja korraldada sünnib noorte endi initsiatiivil. „Noortealgatuste toetamise soodustamiseks on linn andnud teadlikult vabad käed noorte initsiatiivile,“ ütles Ain Suurkaev. Noortealgatuste toetamiseks on Rakvere linnas vastu võetud noorte omaalgatusprojektide toetamise kord, mille kohaselt saavad noorteühendused taotleda linnaeelarvest oma projektidele raha. Seda võimalust kasutavad linna noorteorganisatsioonid aktiivselt.

„Lausa Eesti mastaabis väärib aga märkimist linna hea koostöö kogudustega,“ ütles Kaur Kösti. Tubliks saavutuseks luges ta ka vene keelt kõnelevate noorte aktiivset osalemist Rakvere linna noorsootöös. Ain Suurkaevu sõnul on Rakveres nii eesti kui vene keelt kõnelevad kogukonnad omavahel tihedalt läbi põimunud ning igapäevases suhtluses ja huvitegevuses puudub kakskeelsus.

Edaspidiseks veelgi tulemuslikumaks noortega tehtavaks tööks soovitasid eksperdid linnal mõelda regulaarsema noorte organisatsioonide omavahelise infovahetamise ja noorte suurema kaasamise peale. Linnavalitsuse kultuuri- ja noorsootööspetsialist Katrin Joselin nõustus ekspertide arvamusega. „Oleme ka ise soovinud tihedamat suhtlemist ja infovahetust noorteorganisatsioonide vahel. Katrin Joselini sõnul toimub Rakveres palju üritusi, mistõttu on infovahetus ürituste ajalise kattumise vältimiseks erinevate organisatsioonide ja korraldajate vahel väga aktuaalne.

Ekspertide ettepanekutest jäi kõlama mõte korraldada linna noorte seas uuringuid, millest selguksid paremini noorte endi vajadused, kooruksid selgemini huvigrupid. Linnavalitsus korraldas hindamise käigus Rakvere noori arendavate vaba aja veetmise võimaluste kohta rahulolu-uuringu noorte, noorsootöötajate, lastevanemate ja noorteorganisatsioonide seas. Uuringu kokkuvõttes olid vastajad linnas pakutavate vaba aja veetmise võimalustega üsnagi rahul. Ettepanekutes toodi välja vajadus tihedama infovahetuse järele, sooviti rohkem huviringe poistele, näiteks tehnikaringe, riigilt aga kindlamat tuge ringijuhtide töö tasustamiseks.

Kaur Kösti hinnangul väärib Rakvere linn kui nooruslik ja avatud suhtlemisega linn 2009. aastal linnale omistatud laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit. Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul tuli algatus linna noorsootöö kvaliteeti hinnata linnalt endalt. „Soovisime saada linna noorsootööle adekvaatset kõrvalseisja pilku, mida saaks võrrelda teiste omavalitsustega. Iga päev ise asja sees olles ei taju teinekord hästi, mille poolest me teistest erineme, mis on meie tugevused. Hindamise tulemusena saime dokumendi, mida saame rakendada oma edasiste tegevuste planeerimisel.“

Rosma Vanemate Kool kutsub

MTÜ Rosma Haridusselts kutsub kolmapäeval, 19. oktoobril algusega kell 18 Vanemate Kooli teise tundi, mille fookuses looduse aastaringiga seotud pühad ja lapsevanemate oma initsiatiiv ehk „lapsevanemalt lapsevanemale“.

Teine tund toimub kolmapäeval, 19. oktoobril kl 18.00-20.30 nagu ikka Rosma koolis Põlva külje all:
18.00-18.30 soojendusmängud.
18.30-19.30 sügistalvistest pühadest pajatavad Hollo Agu ja Rätsepp Aare Haanimiihhi Nõvvokojast ning rahvamuusik Meelika Hainsoo. Meelika lubas ka rahvaga laulda!
19.30-20.30 Rosma lapsevanem Joonas Tuuling näitab pilte ja pajatab Indoneesia reisist.

Oma traditsioonilise vahetunni võileivad sööme ja tee joome sõbralikult Joonase jutu kõrvale. Nagu koolilapsele kohane, pane Sinagi kotti vahetusjalanõud ning võta näppu 3-5 euroraha heategevaks otstarbeks!

Vanemate Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja huvilistele, kellel on küsimusi lapse kasvamise toetamise ja waldorfpedagoogika kohta. Soovituslik annetus koolitunniks 3-5 eurot.

Neljanda õppeaasta esimese poolaasta tunnid on veel 2. ja 30. novembril. Loe edasi: Rosma Vanemate Kool kutsub

Pillipäevad ja restaureerimise kursus Mooste mõisas

24.-26. oktoobril saab Mooste mõisas õppida pillimängu ja restaureerimist.

Restaureerimise kursusel õpitakse:
Esmaspäeval, 24. oktoobril maakiviehitust,
teisipäeval, 25. oktoobril palkehituse restaureerimist,
kolmapäeval, 26. oktoobril savi- ja põhumaja ehitust.

Registreerida: ylo@mooste.ee või tel +372 510 3720 (Ülo Needo)

Pillipäevadel saab õppida väikekannelt, plokkflööti ja kitarri. Pille õpetavad Krista Sildoja , Raivo Sildoja, Meelis Hainsoo, Ott Kaasik, Siim Jaanson. Soovitav kaasa võtta oma pill. Pilli puudumisel anda sellest teada registreerimisel.

Registreerida: yllepodekrat@hot.ee või tel +372 508 7825 (Ülle Podekrat)

Betooni Tehnoloogiapäev tutvustab betoonteede ehitust Skandinaavias

Eesti Betooniühing ja Tallinna Tehnikakõrgkool korraldavad neljapäeval 20. oktoobril Tallinna Tehnikakõrgkoolis betooni tehnoloogia alase seminari, mis on mõeldud betoonehitiste projekteerimise ja ehitamisega kokku puutuvatele inimestele lisateadmiste andmiseks.

„Meie seekordseks välisesinejaks on betoonteede ehitamise ekspert Rootsist,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Mati Laurson. „Betoonist teedeehitus on Eesti jaoks uus ja intrigeeriv teema, millel pikaajaliselt võivad olla laialdased perspektiivid,“ lisas Laurson.

6. betooni Tehnoloogiapäeval esinevad:
– Aivars Alt, Tallinna Tehnikakõrgkool – Betoonitööde ajamahukuse määramine;
– Jaanus Olop, E-Betoonelement AS – BIM-i rakendamine elemenditööstuses;
– Erik Simonsen, Cementa AB (Stockholm) – Betoonteed Rootsis. Ettekanne on sünkroontõlkega inglise keelest;
– Kalev Ramjalg, Roxor Ehitus OÜ – Aseri tuulepargi betoonitööd.

Erik Simonsen, Ph D (Stockholmi Kuninglik Tehnoloogiainstituut), on aastaid tegelenud betoonteede temaatikaga, korraldades koostööd ülikoolide, uurimisinstituutide, maantee-ametnike, kohaliku omavalitsuse ametnike ja tarbijatega, et planeerida, konstrueerida ja ehitada betoonelement- või paigalvalubetoonist teid.

Koolitus „Betooni Tehnoloogiapäev“ toimub 20. oktoobril kell 12.30-16.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Pärnu mnt 62. Koolitusel osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 4 täiendõppe punkti.

Ehitusajakirjanikele sissepääs vaba. Huvi korral palume eelnevalt registreeruda.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 47 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Euroopa Liidu tööturu infopäev noortele Varstu Kultuurikeskuses

Europe Direct Võru teabekeskus/Võru maavalitsus korraldab koostöös Varstu raamatukoguga 20. oktoobril algusega kell 12 Varstu Kultuurikeskuse saalis Euroopa Liidu alase infopäeva.

Sündmuse “Euroopa Liidu tööturg ja noored – õigused ja võimalused” raames osalevad ettekannetega tunnustatud Eesti majandusteadlane Andres Arrak ning Eures nõustaja Marite Uibo. Jagatakse EL-i alaseid infomaterjale, arutletakse EL-i haridus-, tööturu- ja finantssituatsiooni üle ning tutvustatakse erinevates liikmesriikide töötamis- ja elamistingimusi. Infopäev on kõigile osalejatele tasuta.

Programm:
12.00 Registreerimine ja tervituslaud
12:15-13:20 “Noored, haridus ja tööturg” – Andres Arrak, Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse Instituudi direktor
13:20 Kohvipaus
13:30-14:45 “Töötamine ja elamine välisriigis“ – Marite Uibo, EURES nõustaja, Eesti Töötukassa Valgamaa osakond
14:45-15:00 Infopäeva lõpetamine, infomaterjalide jagamine

Sündmust toetavad Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.

Olete oodatud osalema!

Õppeinfopäeval tutvustatakse Võrumaa põhikoolide õpilastele edasiõppimisvõimalusi

Neljapäeval, 20. oktoobril algusega kell 12 tutvustavad Võrumaa gümnaasiumid ja Kagu-Eesti kutseõppeasutused Võrumaa koolide 9. klasside õpilastele edasiõppimisvõimalusi piirkonnas. Infopäevale Võru Kultuurimajja Kannel on oodatud ka lapsevanemad.

Mullu septembris jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused ja gümnaasiumi riiklik õppekava sätestasid uue korra üldkeskhariduse omandamisel. Iga gümnaasium kujundab välja vähemalt kolm erinevat õppesuunda ning alates 2013./2014. õppeaastast muutub ka gümnaasiumi lõpetamise korraldus. Sellest tulenevalt on oluline, et tänased 9. klasside õpilased oleksid võimalikult varakult informeeritud valikutest, mis neil ees seisavad.

„Üheks esimeseks oluliseks otsuseks noore inimese jaoks on see, kas ta soovib astuda gümnaasiumisse või hoopis ametit õppima. Viimasel juhul vajab kaalumist, kas ameti õppimise kõrval soovitakse omandada ka keskharidust. Valikute tegemisel on oluline tunda oma huvisid, võimeid ja soove, mille välja selgitamisel on abiks maakonna karjäärinõustaja ja klassijuhataja, kuid samaväärselt tähtis on teada, missuguseid võimalusi on pakkuda lähiümbruse õppeasutustel,“ sõnas Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik.

Selleks, et pakkuda õpilastele ühtsetel alustel esmast informatsiooni edasiõppimisvõimaluste kohta, korraldab Võru Maavalitsus koostöös 9 õppeasutusega õppeinfopäeva. Päeva raames tutvustavad koolid oma õppesuundi või erialasid, kooli astumise ja selle lõpetamise tingimusi. Kutsekoolide puhul on oluline ka teave õppetoetuste ja elamisvõimaluste kohta.

Pärast koolide esitlusi on õpilastel ja nende vanematel võimalus pöörduda täpsustavate küsimustega koolide esindajate poole.

„Õppeinfopäev võiks olla heaks sissejuhatuseks aasta jooksul toimuvatele koolide lahtiste uste päevadele, karjääriõppekäikudele ja õppimis-, praktika- ja elamisvõimalustega tutvumisele juba kohapeal,“ sõnas Liblik.

Infopäeval tutvustavad oma õppimisvõimalusi Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, Parksepa Keskkool, Varstu Keskkool, Vastseliina Gümnaasium, Antsla Gümnaasium, Vana-Antsla Kutsekeskkool, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus ja Räpina Aianduskool.

Kõik huvilised on oodatud!

Rakvere linnapea õnnitles laulu- ja tantsupeol osalenud kollektiivide juhte

Esmaspäeva, 17. oktoobri pärastlõunal Sõmeru keskusehoones toimunud Lääne-Virumaalt XI noorte laulu- ja tantsupeo „Maa ja ilm“ osalenud kollektiivijuhtide tänupäevale oli Rakvere linnapeal Andres Jaadlal põhjust minna lausa roosisülemiga – Rakvere linnast käis laulupeol 24 kollektiivi kokku 725 osalejaga, neid juhendas 21 kollektiivide juhti.

Elo Üleoja osales laulupeol kuue kooriga (2 mudilas-, 2 poiste-, sega- ja lastekoor), Ly Hiire kahe kooriga (mudilas- ja poistekoor), Linda Gordejev kahe kooriga (laste- ja segakoor), Andrus Siimon ja Elene Altmäe noorte meeskooriga, Merike Karton, Aire Aros ja Kaia Ljaš mudilaskooridega, Urve Allika lastekooriga. Kuldar Schüts oli poistekoori 2. dirigent, Ly Ipsberg lastekoori 2. dirigent ja Keio Soomelt segakoori 2. dirigent.

Mall Järvela ja Eve Kübarsepa juhendamisel osales tantsupeol kolm tantsurühma, Maie Orava juhendamisel kaks tantsurühma, Maie Karuse juhendamisel üks tantsurühm, Egert Eenmaa oli 2. tantsujuht.

Jaanus Põlder, Endel Nõgene, Riina Linde, Eve Sarnet juhendasid Virumaa noorteorkestrit.

Lisaks koorijuhtidele ja tantsuõpetajate tänas linnapea ka laulupeostaabis peo sujuvale korraldusele kaasa aidanuid, samuti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutust eesotsas juhataja Aet Maateega ning Lääne-Virumaa koordinaatoreid Ello Odraksit ja Liis Lillet.

Linnapea Andres Jaadla sõnul oli ta tänuüritusel etteastega esinenud Petja ja Hundiga ühte meelt, kes oma laulusalmis ütlesid, linn võib uhkust tunda oma laulu- ja tantsupeoliste üle.

Laulu- ja tantsupeol osalenud kollektiivijuhtide tänupäeva korraldasid Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Lääne-Viru Maavalitsus.

Eesti Energia e-teenindus muudeti mobiilisõbralikumaks

Eesti Energia avas eile mobiiltelefonidele sobivaks kohandatud e-teeninduse. Lisaks elektriarvesti näitude teatamisele saab e-teeninduses mobiiliga vaadata arvete seisu, leida infot Eesti Energia klienditeeninduste kohta ja lugeda värskemaid ettevõtte uudiseid.

Eesti Energia e-teenindusest on sel aastal saanud eelistatuim suhtluskanal ettevõtte klientide seas. „Meie e-teeninduse viimaste kuude statistika on muljetavaldav. Ainuüksi septembri lõpus alanud näiduperioodil võtsime Eesti Energia e-teeninduses klientidelt mõne päevaga vastu 170 000 elektriarvesti näitu. Usume, et uuendused nagu mobiilidele kohandatud veeb, kliendi personaalne energiaprofiil, energiasäästu soovitused ning lähiajal lisanduv lepingute sõlmimine tõstavad e-teeninduse populaarsus veelgi,“ kinnitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.

Mobiiliga saab Eesti Energia e-teeninduses teatada kuni kolme tarbimiskoha näidud. Pärast elektriarvesti näitude sisestamist, annab e-teenindus ka kohe tagasisidet selle kohta, kas teatatud näit on korrektne.

Et mobiiliga e-teenindust kasutada, tuleb mobiilitelefoni veebilehitsejaga minna aadressile m.energia.ee või www.energia.ee. Aadressi www.energia.ee puhul tunneb e-teenindus ise ära, et klient soovib sisse logida mobiiliga ja kuvab talle mobiilidele kohandatud versiooni.

Mobiiltelefonide jaoks kohandatud e-teenindusse saab sisse logida isikukoodi ja elektriarve viitenumbrit või mobiil-id kasutades.

Rakvere Linnavalitsus kehtestas Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse detailplaneeringu

Rakvere Linnavalitsus kehtestas esmaspäeval, 17. oktoobril Turu plats 2 kinnistu ja seda ümbritseva maaala detailplaneeringu, kuhu rajatakse Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus.

Samal istungil väljastati Linnavalitsusele ehitusluba Rakvere Targa Maja hoone laiendamiseks.

Detailplaneeringu kehtestamisele eelnes avalik arhitektuurikonkurss, mille võitis arhitektuuribüroo Alver Arhitektid. Alver Arhitektid arhitektuuribürool on valminud ka ehituse eelprojekt.

Reaalne ehitustegevus on seotud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) rahastamisotsusega, mille vastust oodatakse käesoleva aasta lõpus.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus taotles k.a. septembris EASilt kompetentsikeskuste arendamise meetmest toetust targa maja tehnoloogia
kompetentsikeskuse käivitamiseks.

Linnapea Andres Jaadla sõnul tuleks Targa Maja Kompetentsikeskuse töölehakkamise järel Rakverre täiendavaid investeeringuid ning tarka tööjõudu. Samuti tekiks linna rahvusvaheliselt atraktiivne täiendav tõmbeobjekt.

Tänavusel Põlvamaa noortekonverentsil on rahvusvaheline mõõde

Iga-aastane maakonna noortekonverents võtab tänavu rahvusvahelise mõõtme, toimudes n-ö kaks ühes projektina. Noortekonverentsi toimumise ajal, mis tänavu leiab aset Moostes, on kogu mõisakompleks täis noori Saksamaalt, Eestist ja Ukrainast, kelle koostöökohtumisest sünnibki konverents.

Projekti kogukestvus on järgmise aasta juunini, koostöökohtumine aga toimub 23.-30. oktoobril Mooste mõisakompleksi erinevates hoonetes. Põlvamaa Noortekonverents 2011 toimub Folgikojas 29. oktoobril. Projekti ja ka konverentsi teemaks on noorte osalemine demokraatias ja vabatahtlikkus.

«Kuna noortekonverents on olnud seni iga-aastane üritus ja vajadus selle järele on pidevalt üleval püsinud. See koostegemise jõud ja vajadus kuulata targemaid ja tähtsamaid on ühelt poolt konverentsi fenomen. Kuna see niikuinii on koguaeg edukalt toimunud ja kuna Põlvamaa Noortekogu kui korraldaja mõttes on pikalt mõlkunud soov korraldada rahvusvahelist projekti, siis ühildasime käesolevaga kaks asja,» tutvustas projekti algatuse taga seisnud ideed Põlvamaa Noortekogu esimees Sigrid Sibul.

Põlvamaa Noortekogu korraldusel on käima lükatud ka kampaania leidmaks maakonna sõbralikem omavalitsus. Sõbralikem linn/vald selgubki Põlvamaa Noortekonverentsi päeval.

Noortekonverentsile registreerumiseks tuleb minna aadressile www.polvanoored.ee/noortekonverents

Ka tänaseks, Moostes toimuvaks konverentsiks, toimetavad noori kohale selleks käima pandud spetsiaalsed bussid. Kogu info noortekonverentsi kohta on kättesaadav Põlvamaa Noorteportaalist.

Uue-Antsla ehetekojas toimuvad õpitoad

Ehte aasta raames toimuvad
22. oktoobril Uue-Antsla Rahvamajas kell 12-16 järgmised õpitoad:

Kangast lilled
Sulatatud klaasist ehted
Ruuni talismani valmistamine
Pärlitest ehted
Rahvusliku triibuga ehted

Juhendajad: Virve Üprus, Evi Zirk, Aare Kala, Annika Põldsepp ja Karille Bergmann

Õpitoad on tasulised!
Info tel +372 5806 9541

Kangakudumise õpitubade avatud uste päev Tsiistres

Juba sel laupäeval 22. oktoobril 2011, kell 9.30-12.00 toimub Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubade avatud uste päev. Avatud uste päeval peab kangakudumise õpitubade koolitaja Eva-Liisa Kriis loengu suurräti kavandamisest ja selle tehnikatest. Suurrätt tuli kasutusele naisterahva rõivastuses 19. sajandi alguses ja oli n-ö kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest. Ilmastiku suhtes head omadused annab rätile villane lõng, mis on ka märjaks saades soojapidav. See vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnetust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks.

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitoad on esimene muuseumi õpitubade sarjast ja toimuvad septembrist-detsembrini 2011 Tsiistre Külakojas. Õpitakse nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist.

Avatud uste päeval osalemine on tasuta; registreerumiseks saada kiri e-postiaadressil kristina@lingua.ee või helista +372 503 1514.

Täpsem info!

Hõimupäevad Põlvamaal, Valgamaal ja Võrumaal

Hõimupäevade raames on Lõuna-Eestisse külla oodata folkloorirühma “Kelu” Mordvast, kes esitavad ja tutvustavad traditsioonilisi ersa ja mokša laule, tantse rõivaid ja muud pärimust.

Külaliste pakutavast kirevast programmist olete oodatud osa saama kontsertidel:

17. oktoobril kell 19 Orava kultuurimajas
18. oktoobril kell 19 Sangaste rahvamajas
19. oktoobril kell 19 Sänna kultuurimõisas

Hõimupäevi koordineerib ja toetab Fenno-Ugria asutus.
Vaata ka teiste kontsertide kohta!

Hiiumaal on tulemas noorte ja ettevõtjate ühisfoorum

Hiiumaa Ettevõtjate Liit, Sihtasutus Tuuru ja Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS korraldavad teisipäeval , 4. oktoobril Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis algusega kell 16.30 noorte ja ettevõtjate ühisfoorumi.

Foorum otsib ettevõtjate ja noorte ootuste ühist nägemust Hiiumaast kui ootustele vastavast konkurentsivõimelise majandusega elu- ja töökohast. Foorumil räägivad ja saavad võimaluse oma seisukohti väljendada noored ja ettevõtjad.

Foorumit toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Sadhu jämm kolib kuursaali

Oktoobri teisel poolel, 22. kuupäeval saab Kuressaare kuursaal uue hingamise – Sadhu jämm kolib linna ajaloolisse ning väärikasse hoonesse.

“Jämmid saavad kohe-kohe kaheaastaseks ja selle ajaga on saanud nii-öelda väikesest, mõnekümne inimesega sõprade üritusest päris korralik ja iseseisev ettevõtmine,” kõneles Sadhu jämmide eestvedaja ja OÜ Pargi Kultuurikeskuse esindaja Toomas Leis. Kuigi Sadhu Koffik ja Anne kunstigalerii on tema sõnul olnud jämmile suurepäraseks koduks, näidanud mitmed viimased jämmid, et huvi taoliste ürituste vastu on jätkuvalt suur. Seda nii esinejate kui ka külaliste poolt.

“Lihtsalt praegused ruumid jäävad kitsaks,” nentis Leis. “Kuursaal tundub jämmi korraldajatele nii oma asukoha, suuruse kui ka atmosfääri poolest olevat ideaalne uus arenguetapp.”

Jämm aga ei jää viimaseks ürituseks kuursaalis. “Kindlasti toimub tulevikus nii kuursaalis kui ka Sadhus veelgi enam põnevaid seltsielu üritusi ja häppeninge,” kinnitas Leis.

Leis märkis, et sel aastal annavad jämmi korraldajad välja ka Sadhu jämmi stipendiumi, et toetada kohalike noorte muusikute tegemist ja seltsielu. “Sadhu jämmist on välja kasvanud igal nädalal ilmuv SadhuTape maailma muusikaga,” lisas ta.

Sadhu jämmide kohta saab infot leheküljelt www.sadhu.ee/jam .

Viljandi maakond saab suure tunnustuse osaliseks

Alates 3. novembrist 2011 pärjatakse Viljandi maakond rahvusvahelise Safe Community võrgustiku poolt turvalise paikkonna tiitliga.

„Selline tunnustus saab võimalikuks tänu heale koostööle paljude Viljandimaa asutuste vahel, kes vastutavad meie elanike turvalisuse eest“, ütles Viljandi Terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap kommentaariks pikaajalisele süsteemsele ennetustööle vigastuste ennetamise valdkonnas.

Viljandi Maavalitsuses toimus sellega seoses 26. septembril kohtumine Viljandi maavanema Lembit Kruuse ja Rootsi Karolinska Instituudi WHO koostöökeskuse Turvaliste kogukondade võrgustiku sertifitseerija Guldbrand Skjönbergi vahel. Omavahelises vestluses käsitleti peamiste teemadena koostöökorraldusi ja -võimalusi kodaniku, omavalitsuse ning riigi vahel turvalisema keskkonna loomiseks. Jõuti ühisele järeldusele, et odavam on suunata  jõud/tegevus teavitus- ja ennetustööle, kui hiljem inimkaotusi kannatada. Maavanem Lembit Kruuse üles, et teavitus ja inimeste hoiakute muutmine on parim, mida pakkuda saame ja avaldas lootust, et eesmärgid, mis üldiselt on kõigile mõistetavad: et ükski laps ei saaks vigastuste tõttu surma, et meie inimesed ei hukkuks autoavariides, tuleõnnetustes, et noored ei tarvitaks narkootikume ja alkoholi tarbimine elanikkonnas väheneks.

Sellega, et turvalisuse edendamine on maakonna prioriteetvaldkond, nõustus ka kohtumisel osalenud Viljandimaa Omavalitsuse Liidu tegevdirektor Jaan Looga.

Vigastuste ennetamisel on tõenduspõhiseks osutunud turvaliste kogukondade põhimõtete järgimine (Safe Community). Turvaline on paikkond, kus on teadvustatud õnnetuste ja  vigastuste ohud, potentsiaalsed ohtude allikad ja keskkonna riskitegurid ja kus teadlikult ja koordineeritult tegeletakse vigastuste arvukuse vähendamisega. Maakonnale on võrgustikku kuulumine märgilise tähendusega, suurendades maakonnas elavate inimeste turvalisust kuid olla samas ka maakonnana atraktiivne nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.
Turvalise kodukandi tiitel on rahvusvahelise võrgustiku poolt varasemalt omistatud Eestis vaid Rapla maakonnale ja Läänemaale.

Arenenud lähimaade kogemused näitavad, et enamus vigastusi on ennetatavad. Kuni 14-aastaste laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Meie naabermaades Soomes, Rootsis ja Norras on laste vigastussuremus mitmeid kordi väiksem ja sama taseme saavutamine peaks olema ka Eesti eesmärk.

Loksa Lasteaia lapsed saavad mitut kultuuri tundma

Loksa Lasteaed osaleb projektis „Mitmekultuuriline lasteaed“. Projekti rahastavad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja Loksa Linnavalitsus. Projekti kogumaksumus on 2 680,49 eurot. 95% projekti summast (2 546,46 eurot) rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja 5% (134,03 eurot) Loksa Linnavalitsus. Loksa Lasteaias septembrist detsembrini läbiviidav projekt kannab nime „Eesti keelt kõnelev Loksa“.
Projekti eesmärgiks on Loksa Lasteaia vene keelt kõnelevate 5-7.a lastele eesti keele omandamise toetamine, sobiva keelekeskkonna loomine eesti keele õppeks ning Eesti kultuuri tutvustamine, kaasates õpetajad ning lapsevanemad.

Projekti käigus planeeritakse järgmisi üritusi laste ja vanematega:
– Õppekäik aeda
– Väljasõit Kolgaküla talumuuseumisse
– Väljasõit Rocca Al Mare vabaõhumuuseumisse
– Mardi- ja kadripäeva tähistamine
– Rahvamängud lasteaia hoovis
– Käsitööring ja käsitööde näitus
Projekti lõpuks valmib kokkuvõttev film materjalidest, mis tegevuste käigus läbiviidud.
Tulemused, mida loodetakse projektiga saavutada:
·         Lapsed on tundma õppinud Eesti ajalugu ja kultuuri. Lapsed tunnevad ära piltidelt esemeid ja rahvatähtpäevi, oskavad neid nimetada eesti keeles.
·         Kontaktid eesti ja vene laste ja lapsevanemate vahel, aktiviseerub ühistegevus. Laste ja lapsevanemate omavaheline suhtlemine. Rohkem ühiseid ettevõtmisi.
·         Eesti keele suhtlemisoskuse paranemine. Aktiivsem ja julgem osalemine eesti keelses suhtluses nii lasteaia tegevustes kui ka väljaspool.
·         Väheneb eraldumine ja kõrvalejäämine Eesti ühiskonnaelust.
·         Luuakse positiivne suhtumine teise rahvusrühma esindajatesse. Eesti ja vene rühmade vaheliste ühisürituste korraldamine.
·         Ühe linna elanike suurenenud ühtekuuluvustunne.
 

Novembris esilinastub Haanjas Eesti film “Täitsa lõpp”

Filmi lühisünopsis:

Käes on detsembrikuu ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab lähenevat maailma lõppu ja nüüd peab igaüks otsustama, kuidas veeta elu viimased päevad. Rait tahab jõuda oma eluaegse jumaldatu, Lenna Kuurmaa juurde. Sõber Mihkel peab aga päästma maailma, ohverdades Lenna päikesejumalale. Brenda tahab põgeneda oma diktaatorliku ema eest, kuid teda ajavad taga hullumaja sanitarid. Ervin võidab hunniku raha, kuid mõistab, et raha kulutamiseks pole enam aega ning soovib suurest ahastusest surra. Kõikjal üle Eesti valitseb segadus. Aga lootus sureb viimasena ning õnneks saabub ka lõpp…
Maailma esimene ja eestlaste endi valmistatud talgufilm “Täitsa Lõpp” on ilmatu tempoga roadmovie läbi Eesti kulgemisest, heade inimestega kohtumisest ja ogarate inimestega toime tulekust ning soovitud armastuse leidmisest.

11. november 2011 kell 20.11
Film on märgistusega MS12 ehk mitte soovitav alla 12-aastastele.
Pileti hind 3€ ja 2€ (õpilane, õpetaja, tudeng, pensionär, ajateenija)

Abjas õpitakse edukaks

Tasuta kursus “Õppides edukaks!” algab teisipäeval, 4. oktoobril kell 15.30 Abja Päevakeskuses, Pärnu mnt 10, Abja-Paluojal.

Kursuse maht 24 tundi. Õppeaeg teisipäeviti kell 15.30 -18.00.

Isiku arengut ja toimetulekut toetaval kursusel käsitletavad teemad:
Majanduslik ja sotsiaalne kapital.
Minu sotsiaalne kompetents.
Raha ja pangandus.
Laenud, maksegraafikud.
Eelarved ja maksud.
Teenuspakettide võrdlus.
Pere eelarve.
Tööjõuturg, nõudlus ja pakkumine.
Minu kompetentsid ja arenguvõimalused.
Interneti kasutamine.
Võimalused ja ohud.
Sotsiaalmeedia.

MTÜ Abja Koolituskeskus
Info ja registreerimine e-postiga abjakoolitus@hot.ee, tel 5811 8872 (Sirje Rist)

Esmaspäeval algab Võrumaa Ettevõtlusnädal

3.–9. oktoobrini toimub Võrumaa Ettevõtlusnädal, mis pakub tihedat programmi koos huvitavate esinejate ja töötubadega. Üritustele on oodatud kõik ettevõtlikud inimesed, alates õpilastest kuni juba tegutsevate ettevõtjateni.

Selle-aastase ettevõtlusnädala märksõnaks on ettevõtluskultuur, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid, koostööd, usaldust ja jätkusuutlikkust.

Nädala avaüritusel, esmaspäeval kell 18 räägitaksegi ettevõtluskultuurist, sh klienditeenindusest. Praktilisi kogemusi teeninduskultuuri parendamisest jagab Swedbanki Lõuna-Eesti regiooni direktor Piia Laurson. Teisipäeval toimub Võrumaa ja Venemaa ettevõtjate info- ja kontaktseminar „Kuidas toimib Eesti-Vene piir“. Teisipäeval leiab aset ka Kagu-Eesti ettevõtluspäev, kus oma ettevõtluse senisest teekonnast räägib Veikko Täär. Päeva raames toimuvad töötoad, jagatakse kasulikke nõuandeid oma ideede realiseerimiseks. Kolmandal päeval keskendutakse kaubamärkidele, patentidele, Euroopa Liidu standarditele ning sertifikaatidele. Neljapäev on pühendatud noortele. Toimub töötuba, kus õpitakse valmistama ning arendama EL-i turgudele sobivat ning keskkonnasõbralikku toodet. Õhtul saavad noored rääkida oma kogemustest ning põnevatest üritustest, mida nad ise on läbi viinud või milles osalenud. Kohapeal jagatakse infot rahastamisvõimaluste kohta, mida Euroopa Noored programm pakub. Ettevõtlusnädalale pannakse meelelahutuslik punkt reedel, mil toimub lõbus spordivõistlus Võrumaa ettevõtete vahel.

Võrumaa Ettevõtlusnädala täpse programmi leiad siit.

Ettevõtlusnädalat korraldavad Võru Linnavalitsus, Võrumaa Arenguagentuur, Võru Maavalitsus / Europe Direct Võru teabekeskus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Võru maakonna noortekeskused.

Võrumaa Ettevõtlusnädal toimub 3.-9. oktoobrini 2011 kestva üle-Eestilise ettevõtlusnädala raames, mille kohta leiad infot: http://www.eas.ee/ettevotlusnadal/

Marianne Mett
Võru Linnavalitsus
Avalike suhete spetsialist
Tel 785 0948
Gsm 5344 1055
E-post: marianne.mett@voru.ee
www.voru.ee