Autor: Maris Lestberg

Rapla pisikesed korvpallurid pidasid jõulupidu koos meistriliiga meestega

Rapla Korvpallikooli kasvandikel on see eelis teiste noorte ees Eestis, et klubipüramiidi tipuks on Meistriliiga võistkond. Eeskujud, kelle järgi joonduda ja kelle jalajälgedes astuda, on klubiga tihedalt seotud ka väljaspool treeninguid ja mänge!

Kolmapäeval peeti ühine sportlik jõuluüritus, kus Piimameister Ottot/Rapla mehed tegid kaasa teatevõistlustes ja mängudes ning jagasid siis hoolsaimatele trenniskäijatele auhindu. Tegemist on tunnustusega, mida jagatakse kaks korda aastas ja millega tuuakse esile need poisid ja tüdrukud, kes ilma mõjuva põhjuseta kunagi trennist ei puudu!

Rõõmsaid jõule kõigile meie poolehoidjatele!

Rapla Korvpallikool

Allikas: Raplamaa.ee

Sel talvel saab Haanjamaal ringi seigelda kelgukoerarakendiga

Haanjamaal, Leoski külas on juba mõnda aega kuulda koerakarja haukumist ja ulgumist. Sel talvel on väikesed seltskonnad oodatud koerarakenditega looduses liikuma. Talvine seiklus Grööni kelgukoertega saab teoks vaid ettetellimisel ja nädalavahetustel.

Koerarakenditega looduses liikumiseks on sel talvel kaheksa noort sõidukoera, neist on võimalik moodustada neli kahekoerarakendit või üks neljakoerarakend ja kaks kahekoerarakendit, mida külastaja ise juhib. Kelgukoera seikluse osad on: Grööni koera tõu tutvustus, koerte rakendamine, rakendi juhtimise algõpetus, koerarakendi juhtimine (sõit kelgu taga jalastel seistes), kuum jook lõkketule ääres. Koerarakendi juhtimisega saadakse hakkama alates 14. eluaastast. Laste sõidutamiseks sel talvel veel kelkusid pole. Riietuda tuleb talviselt, kuid sportlikult: kindad, mütsid, kontsadeta saapad. Sõit kelgukoertega on seikleja omal vastutusel, sest koerad on ikka koerad ja koerustükke tuleb ette väljaõppest hoolimata.

Suuremad grupid on eelneval kokkuleppel teretulnud Grööni kelgukoerte kenneliga tutvuma ja kelgukoerarakendi sõidu demonstratsioonile.

Pille Saarnits, tel 523 3848, pille.saarnits@gmail.com

Aulis Saarnits, 510 6954, aulissaarnits@gmail.com

skylinedog.blogspot.com

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemuste hindamine

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 hakkab läbi saama ning aeg on teha kokkuvõtteid. Allpool olev küsimustik hindab Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemusi ja on suunatud organisatsioonidele. Seepärast palume ka märkida vastaja positsioon organisatsioonis.

Küsimustikule vastamine võtab aega 5-6 minutit. Saadud vastuseid kasutame eelkõige aastast kokkuvõtete tegemiseks, samuti aitavad vastused meil saada aasta tegevuste kohta tagasisidet ning täiendada tegevusaruannet. Saadud andmeid ei edastada kolmandatele osapooltele.

Teie panus on Siseministeeriumi jaoks oluline!

KÜSITLUSE JUURDE!

Lisainfo küsitluse või vabatahtliku tegevuse aasta kohta:
Marten Lauri, projektijuht
Siseministeerium
Tel +372 612 5191
E-post marten.lauri@siseministeerium.ee

Galeriis Noorus avatakse täna Tartu Kõrgema Kunstikooli näitus-müük Jõulubuum

Täna, 19. detsembril 2011 kell 17 avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) galeriis Noorus näitus-müük JÕULUBUUM. Üritusel on võimalus nautida kunsti ning soetada erilisi kingitusi, mille on valmistanud TKK tudengid, õppejõud ja vilistlased. Toimuvad ka temaatilised töötoad, kus saab ise kingitusi meisterdada.

Avamisürituse kava:
· Ürituse avamisel loob meeleolu muusikas Sander Haugas.
· Piparkook ja soe jook.
· Kohtumine noorte kunstnikega, kes on sündmuse tarbeks valmistanud kuuma kaupa.
· Kell 17:30 Õhtu nael: unplugged: Ervin & Katarina. Candy Empire liikmete Ervini ja Katarina akustiline ülesastumine.
· Kell 19 õhtu lõpupauk – suurejooneline puhkpilliorkester!

Töötoad:
20. detsembril
· Kell 16 inglite valmistamise töötuba. Juhendaja Merle Ambre.
· Kell 17:30 DAS savist ehete valmistamine. Juhendaja Merle Ambre.

22. detsembril
· Kell 16 paberist ruumiliste jõulukaartide valmistamise töötuba. Juhendaja Anne Rudanovski http://www.paberimuuseum.ee.

TKK galerii Noorus asub aadressil Riia 11, Tartus. Jõulubuum on galeriis avatud 19.-23. detsembrini. Lahtiolekuajad: E (19.12) kell 17-19 ja T-N (20.-22.12) kell 12-19 ja R (23.12) kell 12-17.

Töötubades ja näitus-müügil osalemine on tasuta!

Trennipäev lastele Adrenalin Arenal

Reedel, 30. detsembril põrisevad Sõmerpalus Adrenalin Arenal väikesed mootorid – seekord on Euroopa suurim motokrossi sisehall laste päralt. Oodatud on 3-7-aastased poisid ja tüdrukud, kes tunnevad end jalgrattaga abiratasteta sõites kindlalt.

Hallis ootab tulevasi krossiässasid tsikkel Yamaha PW 50 koos krossisõidu juurde kuuluva varustusega ning väikese spetsiaalselt lastele tehtud rajaga. Ei maksa muret tunda, kui laps pole varem mootorrattaga sõitnud. Tsiklisõit on üks lihtsamaid asju ning meil suured kogemused just algajatega.

Lisaks pakume lastele võimalust mängida mängutsiklitega, vaadata pilte ja videoid laste krossisõidust ning ka joonistamisnurk saab avatud. Lapsevanemad saavad väärt nõu, kuidas lapse krossiharrastust korraldada.

Huvilistel palume registreeruda aadressil www.adrenalinarena.ee või tel +372 509 8816. 

Info tel +372 509 8816, +372 529 6556 ja kodulehel www.motokrossipisik.eu.

Motoelamusteni!

Põlvamaa spordirahvas jagas tunnustusi

Põlvamaa spordiklubide esindajad ning maavanem selgitasid lõppeva aasta parima nais- ja meessportlase, spordineiu ja -noormehe, võistkonna ning treeneri.

Parimaks naissportlaseks valiti tänavu orienteeruja Annika Rihma ning meessportlaseks vabamaadleja Elar Hani. Parima spordineiu tiitli pälvis orienteeruja Daisy Kudre ning -noormehe tiitli laskur Peeter Olesk.

Edukaimaks võistkonnaks valiti tänavu Serviti käsipallimeeskond, parimaks treeneriks Kalmer Musting, kelle panus lisaks Serviti meeskonna treenimisele on olnud ka järelkasvu eest hoolitsemine.

Põlvamaa parimate sportlaste väljaselgitamisel andsid oma hääle OK Põlva Kobras, Põlva Käsipalliklubi, FC Lootos, Põlva Laskespordiklubi, OK Värska Peko, Spordiklubi VERKO, Põlva Matkaklubi, Põlva Terviseklubi, Spordiveteranide Klubi, Räpina Spordiklubi, Mooste SK Mõis, Laheda Spordiklubi, Võrkpalliklubi Volly, Põlva Male-Kabeklubi, Põlva Kergejõustikuklubi, Laheda Spordiklubi, SK Sun Dome, Vastse-Kuuste SK Känguru ja Põlva maavanem.

Hääletamistulemused (avaneb .xls failina).

Allikas: Põlvamaa

Haapsalu Kolledžis hakatakse propageerima mobiilipõhist õpet ning koostama rakendusi mobiilsetele seadmetele

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž osales riikliku IKT kõrgharidusprogrammi “Tiigriülikool+ 2009-2012” poolt korraldataval konkursil ning sai toetust ligi 10 000 eurot projektile „Mobiilsete rakenduste koostamine, m-õppe edendamine ja propageerimine”.

Projekti peamiseks ideeks on luua mobiilsetele seadmetele uusi rakendusi ja neid reaalsetes situatsioonides (nt klassiruumis) testida. Samas on projekti eesmärk tutvustada erinevaid mobiilse õppe võimalusi üliõpilastele (sh tulevased õpetajad), õppejõududele ning ka tegevõpetajatele. Soetatud seadmete toel andtakse tulevastele õpetajatele laialdasemaid teadmisi haridustehnoloogia valdkonnas ning uuritakse koostöös klassiõpetajatega, kuidas mobiilsed seadmed toetavad õppimist klassiruumis.

Soetatud seadmete hulka kuuluvad näiteks: iPhone, iPad, iMac, Android telefonid ja tahvelarvutid. Kolledžis toimuva õppetöö raames toimub juba õpetamine Android OS ja iOS platvormidel ning valminud on ka esimesed rakendused, mida saab varsti alla laadida Android Marketist.

Täiendav informatsioon:
Aimar Lints
TLÜ Haapsalu Kolledž
Multimeedia lektor, rakendusinformaatika õppekava juht
aimar@hk.tlu.ee

Järvamaa laskurid näitasid jahilaskmises häid tulemusi

Laupäeval, 17. detsembril 2011 peeti Türil Lokuta jahilasketiirus traditsiooniline võistlus jahilaskmises “Jõulusporting 2011”. Osales 24 laskurit üle Eesti. Lasti 50 märgilist põhiharjutust, mille järel selgusid võitjad veteranide ja juunioride arvestuses. Absoluutarvestuse parimate selgitamiseks lasid kuus absoluutarvestuse paremat laskurit lisaks veel 25 märki finaalseeria.

Võistluse sportlikku pinget suurendas asjaolu, et võistlusel osalesid Türil treeninglaagris viibivad Eesti noortekoondise kandidaadid jahipraktiliste harjutuste laksmises. Meeldiva üllatuse valmistas Järvamaa laskur Alo Salm, kes põhivõistluse järel läks finaali liidrina. Finaalis panid küll kogenumad laskurid oma paremuse maksma, kuid tulemuste areng Alo Salmil on silmapaistev. Samuti näitas head tulemust ka Järvamaa veteranlaskur Oskar Paukku ja seda juba traditsiooniliselt.

Tulemused:

Absoluutarvestus:
1. Carl Uuemõis Tallinn 67 tabamust 75-st.
2. Thomas Soosaar Jõgevamaa 66 tabamust 75-st.
3. Reigo Paukku Järvama 65 tabamust 75-st.

Veteranid:
1. Oskar Paukku Järvamaa 35 tabamust 50-st.
2. Olev Schmidt Harjumaa 34 tabamust 50-st.
3. Nikolai Trofimov Järvamaa 34 tabamust 50-st.

Juuniorid:
1. Thomas Soosaar Jõgevamaa 44 tabamust 50-st.
2. Carl Uuemõis Tallinn 43 tabamust 50-st.
3. Reino Velleste Raplamaa 39 tabamust 50-st.

Lehola Kooli heategevuslikku jõululaata saatis edu

Möödunud kolmapäeval toimunud heategevusliku „Jõululaada“ tulu läks projekti „Lehola küla avaliku mänguväljaku rekonstrueerimine“ omaosalusfondi. Laada heategevuslik tulu oli 344,85 eurot. See on suur panus suure südamega inimestelt, kui arvestada meie maja väiksust. Seda summat kuuldes ütles mulle lapsevanem Maria ema, et ilmselgelt on tegemist kokkuhoidva maja kollektiiviga ja tugeva koostööga lapsevanemate ja õpetajate vahel. See lause kõlas nagu jõulukellade helin lumisest metsast.

Lehola Kooli saalis sai osta kompvekke, saiapätse, hambaharju, ajalehti, heliplaate ja naistekingi. Müüdi ka jõuluehteid, mänguasju, seeni, kõrvitsaid, pirukaid, vahvleid, hoidiseid, diivanipatju, jõulukaarte, pajalappe ning piparkooke 97 erinevas variandis. Müügilolevate asjade nimistu jätkuks veel kolmel lehel, see eelpool nimetatu oli kõigest väike valik kaubaartiklitest. Oli tunda terve maja ühist „MEIE“ tunnet ühise eesmärgi nimel. Osalejate vanusevahe oli väga suur – noorimad 2-aastased, vanimad 60ndates. Sinna vahele mahtusid kõik lasteaialapsed, kooli 1.-6. klass, õpetajad, maja personal, lapsevanemad ja vanavanemad. Siinkohal tahan tänada kõiki lapsevanemaid ja kõiki osalejaid, kes aitasid küpsetada, meisterdada või kududa, tikkida meie jõululaada tarvis.

Kooliklasside ja lasteaiarühmade vahel oli välja kuulutatud võistlus: kes panustab suurema summa raha asjade müügist omaosalusfondi? Tegemist oli kollektiivse võistlusega, mille võitja saab „kinoõhtu“ saalis suurel ekraanil, valides ise meelepärase filmi/animatsiooni. Korraliku kinoseansi juurde kuuluvad kindlasti popkorn ja jook. Igati väärt auhind, et pingutada.

Päevast jäi pähe kõlama vaid mõte Paulo Coelholt: Kui Sa midagi väga soovid, aitab kogu maailm Sul seda saavutada.

Jana Hinno
projektijuht

Allikas: Keila vald

MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu kuulutab välja projektitoetuste VI taotlusvooru

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leaderprogrammi raames hakkab Põhja-Harju Koostöökogu vastu võtma projektitoetuste taotlusi alates 16.02.12.a. kella 9 kuni 23. 02. 12.a. kella 17.

Rakenduskava 2012 kohaselt avatakse kõik neli meedet:
1. meede: Külakogukondade ühendamine ja arendamine
2. meede: Ettevõtlus ja puhkemajandus
3. meede: Koostöökogu tegevuspiirkonna noored
4.meede: Ranna-alade ja väikesaarte arendamine

Meetmelehed ja kogu info taotlusvooru kohta on leiab veebist.

Konsultatsioone projektitoetuste taotluste vormistamiseks saab Põhja-Harju Koostöökogu büroos Saha tee 13, Loo alevikus kuni 14.02.2012 eelregistreerimiste alusel aadressidel: margit.partel@gmail.com.  Samal aadressil toimub ka paberkandjal taotluste esitamise aja eelregistreerimine.

Jõulukuuse saab tuua ka erametsast

Metsaomanikud pakuvad võimalust tuua endale jõulukuusk erametsast. Eesti Metsaselts kogub andmeid jõulupuude pakkujate kohta üle Eesti. Pidevalt täieneva nimekirjaga saab tutvuda Eesti Erametsanduse Portaalis.

Täna, 19. detsembril KUKU raadio saates Metsaminutid tuleb juttu sellest, kuidas endale metsast ise jõulukuusk tuua. Saade on eetris esmaspäeviti kell 10.00 ja kordusena kell 21.15. Värskes saatesarjas arutletakse metsanduse päevakajalistel teemadel. Saate toimetaja on ajakirjanik Kristina Traks. Saade valmib koostöös Eesti Metsaseltsi ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Saadet saab kuulata ka internetist!

Kauneid jõule kõigile!

Näitus „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ alustab oma rännakut Järvamaa omavalitsustes

Järvamaa Muuseumi poolt koostatud näitusel on toodud välja fotovalik aastatest 1990-1992.

Ekspositsiooniarvutist on võmalik vaadata filme Järvamaa omavalitsustest aastal 2011. Esimesena on võimalik näitusega tutvuda Imavere rahvamajas 16.12.2011 kuni 6.01.2012.

Järvamaa Muuseumi poolt koostatud näitusel on toodud välja fotovalik aastatest 1990-1992. Ekspositsiooniarvutist on võmalik vaadata filme Järvamaa omavalitsustest aastal 2011.

Järvamaa Muuseum on läbi Leader-rahastusmeetme, tänu Järvamaa Omavalitsuste Liidule ja kohalikele koostöökogudele – Järva Arengu Partnerid ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, saanud teostada projekti, mille üheks osaks on ka käesolev näitus.

Projekti olulisemateks eesmärkideks oli pöörata kohalike kogukondade tähelepanu lähiajaloo säilitamisele, koguda materjali ja saada seeläbi parem ülevaade eelmise sajandi 90-ndate algusest ning jäädvustada tänast päeva ehk aastat 2011.

Allikas: Jarva.ee

Suure-Jaani Gümnaasiumi neiud algatasid heategevusprojekti

Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilased on mitmeid aastaid jõulude ajal heategevusega tegelenud. 12. klassi neiud Ave Eerma ja Meeli Laan tulid välja algatusega korjata piparkooke ja jagada need valla sotsiaalosakonna abiga vähekindlustatud peredele. Kampaanias saavad osaleda kõik kooli õpilased, õpetajad ja töötajad. Piparkooke on praeguseks kogutud juba 20 kilogrammi ja neid tuleb kogu aeg juurde. On nii ise küpsetatud kui ostetud piparkooke. Kõige tublimad on siiani olnud 4. ja 12. klass.

Lisaks on käimas veel teisigi projekte – 7. klass korjab mänguasju, mis samuti lähevad vähekindlustatud perede lastele, 8. klassid lähevad uuel aastal Viljandi loomade varjupaika külakosti viima.

Valla sotsiaalosakonna juhataja Aave Toomsalu ütles, et koolis kogutud piparkoogid ja mänguasjad lähevad 16 vähekindlustatud pere laste kingikottidesse. Kokku saab sel moel jõulurõõmust osa 65 last. Veel lisas ta, et Suure-Jaani käsitööringi tublid naised Maive Ottase eestvedamisel olid samuti vähekindlustatud perede peale mõelnud ning 14 käsitöötegijat kudus sokke, kindaid jm – kokku üle 50 eseme. Ka need asjad lähevad nüüd jõulupakkidesse ning jõuavad jõuludeks valla vähekindlustatud peredeni.

Täiskasvanuhariduse programm on õppima meelitanud kümneid tuhandeid inimesi

Eesti Vabaharidusliidu poolt elluviidav täiskasvanuhariduse programm on õppima meelitanud kümneid tuhandeid inimesi. Juba kolmandat aastat järjest on ligi 46 vabahariduslikus koolituskeskuses üle Eesti olnud võimalik osaleda Euroopa Liidu programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ raames õppijatele tasuta kursustel, mille eesmärgiks on arendada inimeste võtmepädevusi ja aidata neil paremini elus erinevaid rolle täita. Kolme aasta jooksul on uusi teadmisi omandanud ligi 30 000 kodanikku.

„Programm on Eesti inimese jaoks ideaalne võimalus üle pika aja tegeleda jälle õppimisega, ligi ¼ programmi raames koolitustel käinud inimestest ei ole viimase kümne aasta jooksul koolipinki sattunud. Samuti on projekti elluviimine aidanud populariseerida vabaharidust ja suurendanud inimeste hulka, kes planeerivad õppida ka edaspidi,“ ütles Vabaharidusliidu programmijuht Tiina Jääger. „Täiskasvanuharidus vabahariduslikes koolituskeskustes“ raames on alates 2008 aastast toimunud 1782 kursust ligi 30 000 õppijaga. Koolituste nimekirjas on olnud väga erinevaid kursuseid, alates käelistest tegevustest lõpetades võõrkeelte ja tööalase väljaõppega.

2010. a õppis programmi raames 8926 inimest, 15% õppinuist olid mehed. 73% õppinuist olid töötavad inimesed, sh FIE-d, 24% olid tööturul mitteaktiivsed inimesed. Töötuid (töötukassas registreeritud töötuid) oli 3% õppinuist. Koolitust on korraldatud vähemalt 46 koolituskeskuses üle Eesti. Ainult 6% õppinuist katkestas õpingud erinevatel põhjustel.

Kursused on seotud põhiliselt tööeluks vajalike võtmepädevuste arendamisega nagu emakeeleoskus, infotehnoloogiline kompetents, võõrkeelteoskus, õppimisoskus algatusvõime ja ettevõtlikkus, infotehnoloogiline-, matemaatika-, sotsiaalne- ja kodanikukompetentsus ja kultuuriteadlikkus.

Elluviidava programmi raames on kaasnevaks eesmärgks ka vabahariduslike koolituskeskuste võrgustiku muutumine jätkusuutlikumaks. Programm “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” nr 1.1.0603.08-0002 on loodud “Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest lähtuva “Inimressursside arendamise rakenduskava” alusel prioriteetse suuna “Elukestev õpe” meetme “Täiskasvanuhariduse arendamine” rakendamiseks.

Programmi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Programmi elluviijaks on Eesti Vabaharidusliit (EVHL), mis on üleriigiline valitsusväline haridusele suunatud mittetulundusühinguid, kodanikeühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi ühendav katusorganisatsioon. EVHL-i eesmärgiks on suunata inimesi läbi õppimise õnnelikuma elu poole.

Pakutavatest kursustest ja programmist täpsemalt saab ülevaate www.vabaharidus.ee.

Keila Aasta Jälje jätnud on selgunud

Neljapäevasel tunnustusüritusel Keila Avatud Noortekeskuses anti auhinnad „Aasta Jälg“ 2011 laureaatidele:

Aasta vabatahtlik noor: Kadri-Ann Rannamets (vasakul)
Tegus noorteorganisatsioon: Lehepoiss Keko (esindajana Mari Härma paremalt teine)
Noor algataja: Liisa Nurmela (paremal)
Töömalevlane: Martin Mannov (keskel)
Aktiivne noor: Erik Ehrbach (vasakult teine)

Loe lähemalt, miks osutusid valituks just need kandidaadid?

Keila Avatud Noortekeskus tänab  kõiki kandidaate, nende esitajaid ja kõiki, kes tunnustusüritusele „Aasta Jälg” 2011 oma panuse andsid.

Žüriisse kuulusid Ago Kokser (Keila Volikogu), Tarmo Hein (Keila Korvpallikool), Jaanus Väljamäe (Keila Linnavalitsus), Tiina Sinijärv (Keila Avatud Noortekeskus) ja Kai Kulbok (Keila Kool), Hendri Lomp (noor) ja Marge-Elin Roose (Keila Kultuurikeskus).

Tänu toetajatele: Hole in One, Lõõgastuskeskus Püramiid, Ilusalong Belle, Keila Tervisekeskus.

Jahirahu Eesti metsades

Jahirahu Eesti metsades kehtib traditsiooniliselt 24.–26. detsembril. Jahirahu kuulutab Eesti Jahimeeste Selts välja pidulikul tseremoonial metsapealinnaks (2012) kandideerivas Rakveres, Teatrimäel.

Linnapea Andres Jaadla sõnul on see sümboolne, et jahirahu kuulutatakse välja just Rakveres. Andres Jaadla kinnitusel loodavad Rakvere linn ja Eesti Jahimeeste Selts tulevikus Rakvere metsapealinna perioodil teha tihedat koostööd väärtustamaks jahipidamist ja loomade kaitset metsas.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhti Tõnis Kortsu sõnul on jahimeestel suur au kuulutada sellaastane jahirahu välja linnas, kes kandideerib metsapealinnaks, sest mets ja jaht on alati ühte kuulunud.

Traditsioon sai Eestis alguse 1993. aastal. Jahirahu ajal jahimehed loomi ei küti, vaid käivad peredega metsas ja viivad loomadele süüa.

Rakvere linn otsib konkursiga metsapealinna tunnuslauset

Rakvere linn kandideerib 2012. aastal Eesti metsapealinna tiitlile. Seoses sellega kuulutab Rakvere Linnavalitsus välja tunnuslause konkursi „Rakvere metsapealinn 2012“.

Konkursi eesmärk on leida Rakvere linnale metsapealinna aastat iseloomustav ainulaadne tunnuslause, mis peaks olema lihtne, omapärane, lahe, meeldejääv ning kandma endas huvitavat ja positiivset sõnumit.

Tunnuslauset peab olema võimalik kasutada Rakvere linna tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel. Tunnuslause peaks olema esitatav ka vähemalt inglise keeles.

Auhinnatud tunnuslause kõik kasutamisõigused jäävad Rakvere Linnavalitsusele.

Kõik konkursitööd peavad olema märgistatud autori nime ja kontaktandmetega. Konkursitööd palume tähtajaks, 6. jaanuariks saata e-posti aadressil: linnavalitsus@rakvere.ee või kinnises ümbrikus saata aadressil Tallinna 5, Rakvere 44306, varustatuna märgusõnaga „Metsapealinn“ .

Konkursist võivad osa võtta nii üksikisikud kui autorite kollektiivid. Konkursi võitjat tunnustatakse.

Konkursitööde hulgast valib võidutöö välja zürii. Konkursi tulemused avalikustatakse Rakvere linna kodulehel.

Suurteos “Viljandimaa spordielu 1945-1965” sai kaante vahele

Viljandi Maavalitsuse kaasabil ning projektijuhi, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Küti innustusel ilmus sarja “Viljandimaa spordiloost 1945-1965” teine raamat, mis on vääriline järg eelnenud raamatule ning väljakutseks järgnevale.

21. detsembril kell 14 toimub selle pidulik esitlus Viljandis, Vabaduse plats 6 IIk saalis.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on raamat nende inimeste väärtustamiseks, kes neil aegadel Viljandimaa spordielu kujundasid, sest “sõltumata ajastust on sport toonud rõõmu paljudele inimestele, kes just sellisel moel said väljendada oma tahet ja võitlusvaimu”.

Raamatu esikaanelt leiame kolm Viljandimaalt pärit spordi suurkuju, kes on: Maaja Ranniku, Laine Erik ja Hubert Pärnakivi.

Esimene raamat Viljandimaa spordilugu kuni aastani 1944 ilmus aastal 2002. Nüüd on Viljandimaa spordiloo teine raamat, mis algselt oli plaanitud kajastama aastaid 1945-2000 sunnitud lühendama hoopis aastateni 1945-1965. “Huvitavat materjali tuli koostajatele kokku nii palju, et käsiteldavat perioodi lühendati oluliselt,” sõnas Ilmar Kütt. “See on vaid osakene sellel ajavahemikul toimunud spordisündmustest, mälestustest ning sportlastest. Tegu on põhjaliku ülevaate, kuid siiski mitte absoluutsele ajaloolisele tõele pretendeeriva materjaliga. Inimese mälu on piisavalt lühikene: see, mida arvad kindlalt teadvat, osutub fakte kontrollides hoopis teises kohas või teisel ajal toimunuks. Mõningaid mälestusi võib pidada pigem ilusateks unistusteks kui mälestusteks. Neis leiduvaid ebatäpsusi või eksimusi pole püütud õgvendada. Müüti ei saa ega võigi muuta,” usub Kütt.

“Ka praegusele spordihuvilisele peaks olema huvitav selle ajastu sportlaste motivatsioonidest ja edulugudest innustust saada. Oli ju tegemist keeruliste sõjajärgsete aastatega, mil nii mõneski mõttes elu sees hoidmine oli primaarsem, kui sporditegemine. Vaatamata kõigele siiski tehti sporti, võisteldi ning võideti”, lisas Kütt.

Raamat “Viljandimaa Spordiloost 1945-1965” kujutab endast suures osas inimeste ühisloomingut: Elmar Ardma, Hugo Rinaldi, Aita Peters, Rubo Kõverjalg, Tõnu Sõlg, Meinhard Kirm, Urve Bergman, Endel Lõks on vaid osa paljudest nimedest, kes raamatu sünniloole kaasa aitasid. Raamatu on toimetanud Enn Hallik ja Tiit Lääne.

Raamatu plaanitav kolmas osa käsitleks perioodi 1966-1992. Ilmar Küti sõnul on materjalide kogumine alanud ning kõikidel on võimalik selle kirjutamisele kaasa aidata.

Projekti peamised toetajad olid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, EAS kohaliku omaalgatuse programm ja Eesti Kultuurkapitali Viljandi ekspertgrupp.

Virtsus toimub autoorienteerumine

Autoorienteerumine toimub Hanila ja Varbla valla üldiseks liikluseks avatud teedel. Orienteerumise tüübiks on valikorienteerumine, mis tähendab seda, et ette on antud kontrollpunktid, tee nende läbimiseks tuleb ise leida. Et punkt on läbitud, tuleb kontrollpunktist tõestuseks teha foto. Osalejatel palutakse fotoaparaat kaasa võtta. Juhul, kui fotoaparaat puudub, võtavad osalejad kontrollpunktist kaasa korraldaja jäetud eseme.

Start antakse 17. detsembril kell 10.00 Virtsus, Kajaka A ja O kaupluse parklas, sealsamas on ka finiš.

Ringi pikkus on 52,4 km juhul kui valitakse lüheim tee.
Ajakulu alates 1h 45 min. Hiljemalt peab tagasi olema 2h ja 15 min pärast, olenemata sellest, kas kõik punktid on läbitud.
Osavõtutasu on 5 € ühe võistkonna peale, võistkonnas võib olla liikmeid kuni 5. Parimale võistkonnale auhind 10 liitrit kütet.
Osalustasuga toetatakse Virtsu Kooli uute õppepinkide ostu (vaata lähemalt Virtsu Kooli veebilehelt).

Lisainfo ja registreerimine telefonil +372 505 0767, e-post: merike25@gmail.com

Valga põhikoolis avatakse jõulumaa “Talistepüha Ime”

Valga Põhikooli 7a klass muudab 20. detsembril kooli valvelaua päkapikukontoriks. Iga 15 minuti tagant võib huviliste grupp asuda Jõulumaad avastama. Selleks liitub grupiga saatja- päkapikk, kes juhatab grupi õigesse töötuppa ja liigub grupiga kuni kõik töötoad on külastatud.

Jõulumaale ringi pealetegemiseks kulub aega poolteist tundi. Töötubades ootavad Teid päkapikud- tegevusjuhendajad.

Töötoad on järgmised:

  • Rehetare – vanaaja laste mängude tutvustamine ja mängimine (vägikaika vedu, soola kaalumine, kukevõitlus)
  • Käsitöökoda – talistepühade kaunistuste valmistamine (hingelind, inglid)
  • Ennustamise labürint – õnne ennustavate toimingute tutvustamine ja läbi tegemine (ilma ennustamine, tuleviku ennustamine)
  • Muinasjututuba jõuluõlgedel – jõulujutu vestmine „Rikkad jõulud, vaesed jõulud” (mõistatuste lahendamine)
  • Jõulusokuga jõuluvana kontor – heade soovide kirja panemine uueks aastaks
  • Teetuba – piparkookide kaunistamine ja maitsmine, jõulutee joomine

Rõõmsaid üllatusi kõigile!