Autor: Kaile Kabun

Huvilised saavad lähemalt tuttavaks ööviiuliga

9. juulil kell 15 on RMK Emajõe-Suursoo looduskeskusse oodatud kõik taimehuvilised, et Tiiu Kulli abiga saada paremini tuttavaks Eestis kasvavate orhideedega.

Päeva jooksul on võimalik vaadata majas olevat fotonäitust „Orhideed Eestimaa looduses”.

Oma teoseid tuleb tutvustama ka Tõnu Tamm ning päeva lõpetab Vanemuise keelpillikvarteti kontsert.

Üritus on kõigile tasuta. Oma tulekust palutakse teada anda telefonil 5305 0999 või e-posti aadressil emajoe suursoo.looduskeskus@rmk.ee. Kohtade arv on piiratud.

Sargvere muinasasula tähistati mälestuskiviga

Uue elamurajooni rajamise käigus avastatud Sargvere muinasasulat tähistab 2. juulist esivanemate mälestusele pühendatud kivitähis, kirjutab Järvamaa infoportaal.

Kui kohalik ettevõtja Raivo Vende alustas uute elamute rajamist, siis avastas ta veetorustiku ehituse käigus, et samas kohas on keegi juba elanud. Ta andis leidudest muinsuskaitsele teada ja nii avastatigi Sargvere muinasasula.

„Meie, Sargvere maakultuuri edendamise seltsi inimesed, pühendame selle kivi mälestuseks oma esivanematele ja teadmiseks noortele, et meie, eestlased, oleme siin põlised asukad. Meie riigi rajamine on olnud loomulik, see pole toimunud mitte kellegi teise arvel,” kõneles Sargvere muinasasula kivitähise avamisel idee autor, koduloouurija Sale Talviste.

Kivitähise paigaldamist toetati LEADERi programmist. Paide vallas Sargvere mõisas tegutseva MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts eestvedamisel uuendatakse sama projekti käigus sel aastal mõisas asuva külamuuseumi kogu uute ajalooliste materjalidega muistse ja tänapäevase küla kohta. Sargvere mõisa saalis on avatud sündmusega seotud ajalooline näitus.

Viitina ootab taas kuuritsaga püüdma

16. juuli lõunaajal läheb Võrumaal Rõuge vallas Viitinas taas lahti kuuritsapüügivõistlus.

Tunnise võistlusaja jooksul püütud kalad kaalutakse üle ja nii selgub võitjameeskond. Kohapeal valmistab Rõuge sepp eriauhinna suurima kala püüdjale.

Kell 18.30 autasustamine ja püütud kalade oksjon. Eriauhinna saab stiilseima kostüümi kandja. Õhtu jätkub simmaniga, tantsuks mängib ansambel KTK. Oskusi saab proovida mudamaadluses.

Korraldaja on Viitina külaselts. Rohkem infot: www.viitina.ee

Tohisool algas keraamikasümpoosion

Tohisoo mõisas algas XI rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion.

Kolm nädalat kestva sümpoosioni jooksul katsetatakse puupõletuse väge ja skulptuuursete keraamiliste vormide loomist spetsiaalses anagama tüüpi savipõletusahjus Tohisoo mõisa hoovil.

Tulijaid on tänavu USAst, Venemaalt, Hong Kongist, Taanist, Türgist ja kaks kunstnikku nagu ikka ka Eestist. Üheteistkümne aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailmast. Sümpoosion lõpeb 23. juulil kell 15 meeleoluka parginäituse ja väikese kontserdiga.

Eesti Keraamikute Liidu, Kohila valla ja MTÜ Tohisoo Mõis koostöös korraldatava keraamikasümpoosioni peategelane on endiselt Tohisoo mõisapargis asuv Baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kunstnikud suuri saviskulptuure põletada saavad.

Ka sel aastal on kunstihuvilistel võimalik osa saada kunstnike presentatsioonidest, esimene neist on 10. juunil õhtul. Enne kokku leppides on võimalik ka kunstnikke nende töötubades külastada ja oma silmaga vaadata, kuidas teos ahjupanekuks valmib.

Rohkem infot: tel 5663 6895 (Külli Kõiv) ja tel 554 4523 (Aigi Orav).

 

Paides avatakse homme paepäevad

Paepäevade avalöök antakse homme,  7. juuli keskpäeval kell 12 kultuurikeskuses.
 Samas saab vaadata Helle Perensi (paeinstalllatsioonid) ja Tõnis Saadre (fotod) näitust, juhatatakse sisse fotokonkurss „720 minutit Paides” ning saab tuttavaks paepäevade tänavuste skulptoritega.

Paepeo esimese päeva raames saab osa paehäppeningist, toimub orienteerumismäng jalgratastel „Paas ja Paide”. Avatud on paekivi õpituba ja saab kuulata Helle Perensi loengut paekivist.

8. juulil pakutakse tegevust kogukonnakeskuses. Muu hulgas toimuvad keskuse õuel lubimördi loeng ja õpituba. Õhtupoolikul on Vallimäel avatud paetöötoad lastele (paekäristamistuba, paepärlituba, paeklaasituba jne). Mängitakse paepeitust ja paepetanki. 
Kell 18  avatakse Vallimäe trepi all „Paeskuptuuride Paide 720”.

9. juulil täidab Paide keskväljaku paelinnapäev. Toimub laat. Päevakavas on  ansambel Untsakad, mustlastantsijad, Iiri tanstutrupp, mustkunstnik Meelis Kubo, paelegend-teater, laste- ja noorteala, velopargi avamine ja jalgrataste paraad.

Rohkem infot: www.paidekultuurikeskus.ee.

Hiiumaa grillib Hellamaa rannas

9. juulil toimub Hellamaa rannas Hiiumaa Grillfest. Esimest korda mahub selle sisse ka hiiumaist toitu tutvustav üritus, kus huvilistel on võimalik kaasa lüüa erinevates toidutöötubades: maitsta ja katsetada näiteks vorstitegu või siis vaadata ja nautida kohaliku toidu valmimist. Eesmärgiks on propageerida hiiumaist maitset ja põnevaid menüüsid. Valik on üsna lai: esindatud on koduleib, läätserokk, häbelikud heeringad, suitsuliha/kala, kitsejuust jpm maitsvat. Kohapeal on võimalus kõike ka koju kaasa osta.

Grillfesti raames toimub Hellamaa rannas veel kolme valla folklooripäev ehk „Teile-meile folkloorivahetus”, kus oma tervitustega astuvad üles Oru, Taebla ja Pühalepa valla isetegevuslased. Lastele on mõeldud väike pesake, kus saab joonistada, meisterdada või niisama hullata.

Ürituste päev lõppeb õhtuse simmaniga kell 21.

Lisainfo: Klaire Leigri, klaire.leigri@pyhalepa.hiiumaa.ee, tel 463 6849.

Rae järve ääres peetakse kalapäeva

9. juulil kell 9 on kõik huvilised oodatud Kabli looduskeskusse Rae järve ääres, kus saab suvist loodust nautida ja kala püüda.

Härrad Saarde kalameeste seltsist jagavad kalastamisnippe igas vanuses kuulajatele, saab jälgida allveesukeldujate tegevust järvel ja hiljem ka sellega lähemalt tutvust teha.

Seejärel juhendab Vladislav Koržets (pildil) õngitsemise õpituba. Pärast seda on kõigil võimalus maitsta tema valmistatud kalasuppi.

Kohale võib minna juba eelmisel päeval (telkimisvõimalus). NB! Võimaluse korral võiks kaasa võtta oma kalastustarbed ja sööt selleks, et kalapüük ikka õnnestuks.

Teavet Rae järve asukoha ja ürituse kohta saab tel 5302 0833 või e-posti aadressil: kabli.looduskeskus@rmk.ee

Tutvumisteekond mööda Setomaad

Laupäeval, 9. juulil algusega kell 10 toimub teekond läbi Setomaa, pealkirjaga „Seto külavüü”, teejuhiks on Kauksi Ülle.

Retkel saab parema mõistmise setode pärimusest – usust ja kommetest, seto rõivastest ja seto köögist, UNESCO kultuuripärandiga tunnustatud leelost ja lauluemadest, Seto kuningriigist ja Peko asemikest sootskadest.

Päev algab kell 10 Värska turismiinfokeskuse ees ja lõpeb sealsamas kell 18.30. Reisiseltskonnaga saab liituda nii Obinitsas, Oraval kui ka Värskas.

Registreeruda tuleks hiljemalt 7. juulil, kirjutades aadressil turism@setomaa.ee või helistades telefonil 796 4782 või 512 5075. Lisainfo: www.visitsetomaa.ee

Jaga oma kalja või mõdu retsepti!

Öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevased joogid: taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanasti pidulik jook. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Kuumadel suvepäevadel mõjuvad need joogid nüüdki värskendavalt. 13. juulil toimub Raadi mõisapargis üritus „Taarilinn Tartu”, kus oma tooteid tutvustavad kalja ja mõdu tegijad.

Sel puhul kutsub Eesti Rahva Muuseum üles saatma peredes kasutatavaid või kasutusel olnud kalja ja mõdu retsepte ning kirjeldusi, kuidas ja mis puhul neid jooke on joodud. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast.

Lugude ja retseptide saatjate vahel loositakse 13. juulil Raadi mõisapargis välja ka auhinnad. Kaastöid koos esitaja nime ja kontaktidega oodatakse kuni 12. juulini e-postil aadressil tiina.tael@erm.ee või postiaadressil: Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 512014 Tartu

Vaata lähemalt: www.erm.ee

Sännas õpetatakse kuivkäimlat ehitama

9. juulil algusega kell 11 toimub Sänna kultuurimõisas järjekordne permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis: vett säästvad lahendused kodus – kuivkäimla ehitamine.

Koolitust juhendab Peep Tobreluts, kes on ökoehitusest huvitunud juba 15 aastat. Peep on Soome käimlaühingu (www.huussi.net) esindaja Eestis. Ta teeb tihedat koostööd nii kodumaiste ökoehitajate kui ka rahvusvaheliste erialaühingutega.

Registreerimine: ieva.dubanevica@gmail.com või tel 5608 3757 (Ieva Dubanevica).

Rohkem infot: http://permakultuur.wordpress.lv/

Veepeol on võistlustules isemeisterdatud veesõidukid

Juba neljandat korda toimub Rõuge veepeo raames 2. juulil isemeisterdatud veesõidukite konkurss. Konkursist võivad osa võtta kõik, kes on meisterdanud sõiduki, mis püsib vee peal, liigub seal edasi ning ei muutu ohtlikuks ei selle kasutajatele ega pealtvaatajatele.

Vii omameisterdatud veesõiduk Rõuge Suurjärve randa enne lõunat, sest juba kell 14 algab veesõidukite konkurss, kus kõik meistriteosed pannakse proovile väikesel võidusõidul. Masinate praktilisust ja silmailu hindavad kohtunikud.

Meisterdamise vaev saab tasutud – auhindu jagub kõigile osavõtjatele. Peaauhinnaks on K-Rauta kaupluse väljapandud survepesur Kärcher.

Pärast võistlust jäävad sõidukid mõneks kaldale, kus huvilistel on võimalus neid lähemalt uurida ning järgmiseks aastaks ideid koguda. Enne õhtut peab iga võistleja tagama oma sõiduki ohutu ja jäägitu eemaldamise võistluspaigalt.

Täpsemad reeglid leiad paadiralli kodulehelt: www.rauge.ee/paadiralli

 

Vaimuvalguse suvepäev Koeru kandis

Homme, 30.juunil toimub Koeru vallas vaimuvalguse 3. suvepäev pealkirjaga „Tunne Koeru kihelkonna pärimusi!”.

Väljasõit kell 10 Koeru kultuurimaja eest. Külastatakse Endla looduskaitsekeskust ja Kärde rahumaja. Endla järve puhkekohas räägitakse veekogu omapärast ja elustikust. Piknik järve ääres, vestlused kohapärimuskultuurist.

Kaasa võtta piknikukorv! Korraldajad arvestavad registreerijatega. Info tel 385 4448 või 5650 9727.

 

Nõva looduskeskus kutsub perepäevale

Laupäeval, 2. juulil toimub Läänemaal Perakülas kogu pere üritus.

Käiakse külas metsaemal ja teistel metsavanadel (matka pikkus 1,5 km). Üritus algab RMK Nõva looduskeskuse juures kell 11 ja lõpeb kella 14 paiku.Räägitakse metsajuttu, mängitakse, meisterdatakse ja peetakse väikest piknikut.

Osavõtust palutakse teatada 30. juuniks telefonil 5302 1650 (Silja Silver).

Kuressaare lossi päevast saab tänavu öö

Kümme aastat järjest korraldatud Kuressaare lossi päeva asemel avatakse sel aastal 1. juuli õhtul kell 18 suure pauguga Kuressaare lossi öö, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Pauk tuleb loomulikult suurtükist Kotkas. Kuni südaööni on võimalik osaleda mitmesugustes tegevustes, näiteks otsimismängus. Toimub kaks tunnipikkust ekskursiooni algusega kell 18 ja 20, nendes osalejate hulka ei piirata.

Kaitsetorni 6. korrusel demonstreeritakse kahte filmiprogrammi. Kell 21.30 etendub keldrikorruse näitusesaalis „Timukas”. Jean-Paul Sartre’i aineil on selle teatritüki käsikirja kokku kirjutanud ning lavale seadnud Ellen Teemus. Etenduses astuvad üles Orissaare kultuurimaja teatritrupi näitlejad.
Kontserte antakse lossi kapiitlisaalis kaks. Kell 20 astub üles Salme pärimuskultuuri ansambel Küi. Kell 23 toimub samas Tobiase keelpillikvarteti kontsert.

Südaööl hakkab kindluse läänebastionil (käsitöökodade kohal) vaikselt arenema taara- ja maausuliste koosolemine. Ära ei põlata kedagi, kes muinasusundi vastu heasoovlikku huvi tunnevad. Tehakse lõket, kuid oma leivakott tuleb ise kaasa võtta.

Varblas tuletatakse meelde heinamaarjapäeva

Varbla looduskeskuses tähistatakse 2. juulil heinamaarjapäeva.

Heinamaarjapäev, nagu ka heinategu, on olnud vanade eestlaste elus olulisel kohal, kuid on praeguseks unarusse vajunud. Mõnel pool tähistati sel päeval suve algust, tehti tuld ja vihtasid. Ajapikku on heinamaarjapäeva kombed jaanipäeva tavade ja tegemistega ühte koondunud.

Laupäeval kell 11 oodatakse aga kõiki huvilisi Varbla looduskeskusesse, et koos Thulega elavdada vanu kombeid ja tavasid.

Päevakava:

• kogunemine ja tutvumine Varbla looduskeskusega,
• sõit Leesojale (vajalik oma sõiduk),
• saab teha ise tervendava viha või pärja,
• valmistatakse väekakku.

Üritus on tasuta. Palutakse registreeruda telefonidel 507 7369, 676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.

Juulis peetakse Kihnus merepidu

Merepäevad juhatab sisse regilaulu õpituba 6. juulil. Tihedam tegevus algab reedel, 8. juulil. Pidu avatakse hommikul saare lõunatipus. Külastuseks on taas avatud ka Kihnu tuletorn. Kihnu rahvamajas toimub seminar „Avamere tuulepark ja pärimuspiirkond” ja muuseumis avatakse näitus teemal „Hülgepüük”. Õhtul esinevad sadamas Audru Jõelaevanduse Punt ja Järsumäe Virve pereansambel.

Laupäeval, 9. juulil jätkub pidu Kihnu sadamas esinemistega. Samal ajal on avatud käsitöö- ja rahvusliku toidu laat, meistrite õpitoad (võrgukudumine, varrastel kudumine jms), kohvikud. Toimuvad mitmesugused võistlused. Õhtuse tantsupeo sisustavad ansambel Kukerpillid ja Iiukala bänd.

Pühapäeval, 10. juulil peetakse surnuaiapüha.

Seto muuseumid kutsuvad külastusmängule

Saatse muuseum, Seto talumuuseum Värskas ja Obinitsa Seto muuseumitare käivitasid jaanilaupäevast külastusmängu, millega soovitavad Setomaa külalistel suve jooksul läbi käia kõik kolm muuseumi. Külastusmäng kestab augusti lõpuni.

Külastusmängus osalemine on lihtne. Külastades üht muuseumi, saab piletiga kaasa järjehoidja, millele tuleks järgmistes muuseumides piletit ostes küsida tempel. Kui järjehoidjale on kogunenud kõigi kolme muuseumi templid, saab viimases muuseumis väikese üllatuse.

Hargla külast koostati näitus

23. juunil pidas Taheva valla Hargla kant järjekordset külapäeva.

Külapäev avati Hargla lipu heiskamise ning Hargla hümni laulmisega. Külapäeva tähtsaimaks sündmuseks oli aga Hargla kandi külade – Kalliküla ja Hargla majapidamistest koostatud fotonäituse avamine kultuurimajas.

Fotodele on jäädvustatud 80 piirkonna majapidamist koos pererahvaga. Talud pildistasid üles Hargla küla noored Kätlin Mannas, Iivika Ploom ja Mariin Tikk 2010. aastal. Külapäevaks said fotod raamitud ning talude ja pildil olijate nimedega varustatud. Näitus jääb kultuurimajja üles ning kõik huvilised on oodatud seda uudistama.

Pikemalt loe külapäeva kohta Valgamaa infoportaalist.

 

Palamusel võisteldakse Tõnissoni tiitli pärast

Homme, 23. juunil toimub Palamuse laululaval 22. korda rammumeeste võistlus „Tõnisson 2011”.

Päev algab kell 14. Osaleda võivad kõik soovijad. Võisteldakse kahes kehakaalus: 84 kilogrammi ja kergemad, üle 84 kilogrammi.

Võistlusalad on: kivide kandmine, trepp, rehvikantimine, raskuste hoidmine, romu ümberlükkamine, autotõmbamine.

Registreerimine ja kaalumine toimub kohapeal kell 13.30. Kavas on muudki: võistlused publikule, mängud lastele.

Õhtul on pargis pidu. Korraldab Palamuse spordiklubi.

Kevadpealinn andis tiitli üle suvepealinnale

Eile andis Eesti kevadpealinn Türi tiitli üle suvepealinnale Pärnule.

Pärnus tervitati kell 20.16 alanud suve vee-etenduse ja sellele järgneva tseremooniaga Vallikäärus. Kava kohaselt põrisesid trummid, esinesid tantsijad ja anti sõna suvepealinna tervitajatele. Suvepealinna tervitustseremoonia jätkus kontserdiga, kus esinesid Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Kaire Vilgats ja Estraadiraadio.

Türil toimub kevadpealinna hooaega lõpetav pööripäevapidu täna, 22. juunil algusega kell 20.30.

 

Käes on parim saunaviha tegemise aeg

Just nüüd ja praegu on käes kõige õigem aeg meisterdada saunavihta. Esiteks ei ole kaselehed enam väga pehmed ega n-ö tõrvased (kleepuvad), lisaks on nad kasvanud normaalsuurusesse. Teiseks on just praegu, kuni 1. juulini, vana kuu ning just vanal kuul valmistatud viha koha öeldakse, et see ravib üheksat tõbe.

Saunaviha valmistamine on suuresti tunde järgi tehtav töö, ütleb RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna loodusvaht Aare Aalja, kes oma sõnul toob metsast ühe portsu kaseoksi koju ning hakkab siis nende hulgast vihta kokku sättima. Ikka nii, et tuleks endale käepärane viht, mida on mõnus peos hoida ja mis näeb ilus välja.

Viha jaoks sobivad oksad võiksid Aalja sõnul olla ilusad ühtlased, rohkete lehtedega. Ta ei soovita lõigata viha tarvis ka nn leinakase väga peeneid ja allarippuvaid oksi, sest need on liiga õrnad. Sobivad oksad tuleks välja valida juba metsas, et puule ilmaasjata mitte häda teha. Soovitatav on kaseoksi võtta elektriliinide alt ja kraavipervedelt, kus puudel pole lootust suureks sirguda.

Rohkem teavet viha kokkupaneku, sidumise ja kuivatamise kohta leiad Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehelt www.rmk.ee.

Jaanilaupäev vabaõhumuuseumis kestab südaööni

Jaanitulede süütamise rongkäik algab kell 19 muuseumi peaväravast.  Tuleloitsude ja pidukõnede saatel süttivad jaanituled Kiigeplatsil, Külaväljakul ja Kerase platsil.

  • Kiigeplatsi tantsulaval alustatakse kell 19 rahvapillimuusikaga.
    20.15 antakse auhind oma kätega tehtud kiikede piltide ja lugude kogumise kampaanias “Oma Kiik” osalenutele.
    Tantsupõrandal annavad alates 20.30 põhitooni Untsakad.
    22.20 Tallinna Ülikooli tantsuteater Tee Kuubis esitab eesti rahvatantsul põhineva autoritantsude kava ja kutsub julgemaid jalga keerutama.
    23.30 Õhtu tipphetk on kaldapealsel lahti rulluv vaatemäng “Koit ja Hämarik”.
    Kiigeplatsil on avatud suupiste- ja joogilett.
  • Külaväljaku külajaanipidu toimub koos Leigaritega kella 19.30 – 23.30
    Jaaniõhtul jätkus jooki-sööki, tralli ja hõiskamist hommikuni. Nii nagu vanasti, on tänapäevalgi sumedas jaaniöös hulk rahvast liikvel. Muidu kinnisevõitu eestlased avanevad ning on rõõmsamad ja seltsivamad kui muul ajal aastas, justkui püüdes võtta sellest ilusast suveööst kõik, mis võtta annab.
    Mängitakse ringmänge, õpitakse ja tantsitakse vanu tantse, lauldakse jaanilaule, proovitakse osavust ning julgust.
    Külaväljakult saab osta kehakinnitust ja keelekastet.
  • Kerase platsi folgilava juurde on oodatud kõik, kel soov kuulda pärimusmuusikat. Õhtu avab kell 19 ansambel Zurba ukraina rahvalauludega.
    Jaanitule süütamist 19.40 saadavad ansambel Sõsarõ elurõõmsad leelotused.  Tantsujalgu soojendab ansambel Armasaeg simmanimuusikaga.
    20.50 tervitus Tšuvaši kultuuriseltsi ansamblilt Palan.
    22.30 viib ansambel Oort kuulajad regilaulu ürgse väe lätetele.
    Kerase platsilt saab osta jooki ja suupisteid.
  • Õued Eesti Vabaõhumuuseumis on jaanilaupäeval avatud kuni keskööni.
    Vabaõhumuuseumi jaanilaupäev kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi
  • Rohkem infot: www.evm.ee.

Kambjas tähistatakse kihelkonnapäeva

Kambjas tähistatakse 23. juunil kihelkonnapäeva. Muu hulgas avatakse sel päeval Kambja kalmistu ees perekonnakivi.

Päev algab kell 11 mälestuspühaga Kambja kalmistul. Kell 12.30 avatakse pidulikult perekonnakivi. Selle püstitamise algatasid Kambja valla ajalehe Koduvald teatel 2010. aasta jaanuaris kolm suguvõsa – Riives, Klaos ja Veber/Veeber –, kelle juured on seotud Kambja kihelkonnaga.

Kambja vallavalitsus ja vallavolikogu tervitasid suguvõsade ettepanekut, idee elluviimiseks eraldati 0,7 hektarit maad. Perekonnakivi püstitamisega seotud kulud võtsid enda kanda ettepaneku tegijad, eeskätt Tartu ärimees Tiit Veeber.

Perekonnakivil on kujutatud ema, isa, kaks tütart ja poeg. Pere liikmed on omavahel põimunud ja vaatavad taevasse. Kivile on raiutud ka Hando Runneli sõnad „Hoidke meid alles“. Maakivist ausammas on pühendatud eesti pere tugevusele.

Kell 14 esitletakse kirikus Kambja kirikukihelkonna ajalooraamatut ja esineb Kambja naisansambel Lüüra.
Kell 20 algab kihelkonnapäeva kultuuriprogramm vallamaja pargis ning süüdatakse jaanituli.

Ornitoloogiaühing kutsub pääsukesi loendama

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub pääsukesi loendama ja fotodel jäädvustama.

Kodukoha pääsukesi loendama palutakse inimesi, kelle elukoha või suvemaja ümbruses pesitsevad savipesi rajavad suitsu- ja räästapääsuke. Pesitsevate pääsukeste kohta andmete kogumisega soovib EOÜ pilku peal hoida nii meie rahvuslinnu kui ka tema sugulase käekäigul.

Loenduses osalemine on lihtne ega eelda eriteadmisi. Loendusankeedi ja juhistega saab tutvuda ja alla laadida suitsupääsukese kodulehelt <http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/materjalid/Kodukoha_paasukeste_loendusankeet_2011.pdf>.

Andmeid liikide arvukuse ja pesitsustulemuste kohta saab mugavalt sisestada ka veebiaadressil http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/kodukoha-paasuke/.

Fotohuvilisi kutsutakse aga osalema pääsukeste fotovõistlusel, kuhu oodatakse pilte tänavusest aasta linnust suitsupääsukesest, räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast. Fotokonkursi peapreemia läheb parimale suitsupääsukesest tehtud fotole. Kahes vanuserühmas antakse mõlemas välja kolm auhinnalist kohta. Lisaks jagatakse temaatilisi eriauhindu. Võistluse tähtajad ja reeglid on väljas aadressil
http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/.

Fotokonkursi korraldab EOÜ koostöös MTÜga Fotokeskkond.

Korraldajad paluvad nii loendamisel kui ka pildistamisel jälgida loodusvaatlemise häid tavasid ning pesitsevaid linde mite liigselt häirida.

Lisainfo: www.eoy.ee/suitsupaasuke