Autor: Kaile Kabun

Suitsusaunapäev võtab kokku aasta jooksul tehtu

Laupäeval, 19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida tänavu peetakse kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis.

Päev algab kell 10 Võrumaal Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut.

Pärast lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus „Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest.

Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.

Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta. Kõiki suitsusaunahuvilisi oodatakse osa võtma ja kaasa arutama.

Suitsusaunapäev saab teoks MTÜ Hinokad, Põlva talurahvamuuseumi, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, Urvaste seltsimaja, Võru instituudi ja Võro seltsi VKKF koostöös.

Vinni punnvõrriralli läks korda

Möödunud laupäeval, 12. novembril kell 12 kõlas stardipauk ning rajale sööstsid külgkorvidega punnvõrrid. Algas suur võrride võidukihutamine ehk „VinniPunn 2011”.

Korvidega võrrid kihutasid 20 minutit. Osales kümme meeskonda.

Teise stardipauguga lasti teele isade-poegade võistkonnad. Emasid polnud, kuid võistles mitu tütart.

Esimesed kolm kohta jagunesid:
võrr nr 22, Kuido Talviste (45) ja Kerhard Talviste (16) tegid 13 ringi (Klubist M.Mõttus);
võrr nr 509, Kullo Kabonen (44) ja Karl Villem Kabonen (17) sõitsid 12 ringi (Tagadi RC);
võrr nr 3, Virgo Roosnurm (44) ja Raido Roosnurm (17), sõitsid 12 ringi (Saku Sääru).

Kõge arvukam oli osavõtu poolest kestvussõit, mis vältas kaks tundi. See pani proovile nii võrrid kui ka võrrijuhid. Kuna ilm oli vihmane, muutus rada iga minutiga libedamaks. Oli ka kukkumisi, kuid õnneks keegi viga ei saanud.

Tulemused (mitu ringi keegi etteantud ajaga läbis):
võrr nr 34, Raido Roosinurm (17), Mikk Roosinurm (15) klubist Saku Sääru, 81 ringi;
võrr nr 113, Raul Laugen (41), Kauri Rosenfeld (28), Kristjan Laugen (38) ja Rene Siilivask (36), klubist Saku Sääru, 80 ringi;
võrr nr 151, Kristo Kaste (26) ja Kalvi Kaste (49), klubi Allu Mototeam, 77 ringi;
võrr nr 8, Ahti Salve (14), 77 ringi.

Võistlusmasina remont, tankimine, võistlejate vahetus toimus nagu korralikus võistlussõidus ainult boksis, kus võistlejal võis olla abiks ka mehaanikuid.

Võistluste tulemused http://www.surimuri.ee/vorrid/?leht=4&sisu=9
Video võistlustest: http://www.youtube.com/watch?v=XUUGwfvN2jQ

Anti Ronk

Kohila gümnaasiumis tuleb kodulookonverents

Kõik huvilised on oodatud reedel, 18. novembril kell 11.30 Kohila gümnaasiumi aulasse kodulookonverentsile. Kaaskorraldaja on Hageri muuseum.

Programm:
11.30 Avamine, tervitused
11.40 –12.10 Pilguheit minevikku-mõned faktid Hageri kihelkonna ajaloost, Virve Õunapuu, Hageri muuseum
12.10-12.40 Eesti maakõrtsid ja hobupostijaamad, Sille Raidvere, EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna magistrant
12.45-13.15 Kohila paberivabriku kujunemine, Olavi Verav, kodu-uurija
13.15-13.30 Slaidiprogramm Kohila paberivabriku ajaloost
13.30-14.00 Kohila paberivabriku lasteaia – tänase Sipsiku ajalugu, Katrin Kivirand, TÜ kasvatusteaduste magistrant

Näitused. Mälestusi ja meenutusi Kohila paberivabrikust.
Meenutavad Milvi Vanem Kohilast, Enn Esko Põlvast.

Kuuste raamatukogu saab 85aastaseks

Reedel, 18. novembril tähistab Kuuste raamatukogu oma 85. sünnipäeva.

Kell 13 raamatukogus algaval sünnipäevapeol tehakse kummardus rahvapärimusest lähtuvale eesti kirjandusele: vaadeldakse Vana-Kuustet raamatulehekülgedel ning tutvutakse Juhan Jaigi põneva loominguga.

Toimub Jaigi mälestusfondi stipendiaadi Kersti Kivirüüdi Vana-Kuuste-teemalise uudisteose „Kaku kabel ja teisi tondijutte” esitlus.

Peetakse kõnesid, jagatakse tänu ning maitstakse sünnipäevatorti.

Haanjas vilditakse kuppelmaastikku

RMK Haanja looduspargi teabepunktis toimub pühapäeval, 20. novembril kell 12 näputööhuviliste õppepäev „Vilditud kuppelmaastik”.

Päeva alustuseks tutvustatakse viltimistehnikaid ja õpitakse nõelaga viltimist. Õppepäeva raames valmib vilditud pilt „Vilditud kuppelmaastik”, milleks ammutatakse inspiratsiooni Haanjamaa kaunist kuplitega loodusest. Kavand tehakse kohapeal.

Dekoratiivset pilti saab kasutada mitmel moel: kes soovib, võib selle raamida ja seinale riputada, pilti võib kasutada koti, kampsuni või jaki kaunistamiseks, teha endale randmesoojendajad või kasutada seda hoopis mütsiservaks.

Võimalusi on rohkemgi, igal juhul saab vildipildiga kas ennast või oma kodu ehtida. Materjalid ja töövahendid on kohapeal olemas. Õppepäevalisi juhendab Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht Marika Sepp.

NB! Osalemissoovist on vaja teada anda hiljemalt 18. novembriks telefonil 524 0187 (Krista Näkk) või e-posti aadressil: haanja.teabepunkt@rmk.ee.

Õppepäev on tasuta.

Põlva talupood kutsub kalja ja õlle valmistamise õpituppa

Homme, 16. novembril algusega kell 18 toimub Põlva talupoe tagakambris kalja ja õlle valmistamise õpituba, vahendab Põlvamaa infoportaal.

„Õlu on läbi aegade olnud eelkõige pidujook ja varem ka ohvriand, mida toodi kõigile neile, kellest arvati sõltuvat põllu viljakus, karja sigivus või kalaloomus,” andis talupoe juhataja Eve Veski väikse ajaloolise ülevaate. „Selline sümboolne akt käis käsikäes maiste tavadega, kus õlu oli tasuks inimestele, kes aitasid kaasa majandusaasta tähtsamatel ja suurematel töödel. Nii kujunesidki rahvakommetes tavad, mille kohaselt peeti õlletegemist teatud puhkudel lausa kohustuslikuks.”

Kui viljasaak vähegi lubas, katsuti õlut teha kõikideks suuremateks pühadeks. Ka kõige vaesem mees proovis vähemalt jõuluks laari õlut valmistada. Jõulud olidki ehk kõige „märjemad” pühad.

Tänapäeval on kodusest õlleteost saanud rahvakultuuri osa. On tekkinud uusi meistreid, kes oskavad seda märjukest valmistada ning siin-seal saab seda ka linnainimene maitsta.

Õllemeister Tauno Talivee juhendusel pannakse hakkama koduõlu. Räägitakse sellest, kuidas valmib kali. Saab degusteerida valmis koduõlut ning maitsta kaljajooki.

Palutakse eelregistreeruda hiljemalt 15. novembriks e-posti aadressil talupood@gmail.com teel, telefonitsi 520 6576 (Eve) või teavitada oma osavõtusoovist talupoe müüjat.

Väimela lasteaial on oma ilmavaatlusjaam

Väimela lasteaia lastel on alates oktoobrist kõik võimalused ilmataadiga lähemat tutvust sobitada, sest lasteaia õuealal on koha saanud uhke uusehitis – ilmavaatlusjaam.

Ettevõtmise algataja oli lasteaiaõpetaja Eve Schmeiman. Tartu ülikooli õppurina tuli tal projekti kirjutamise kursusel üks näidisprojekt koostada. „Lasteaedade mure on ikka näitlikud õppevahendid. Ilma vaadatakse ka üldjuhul aknast. Sellest tuli mõte, et võiks rajada ilmavaatlustorni,” lausus Eve Schmeiman.

See projekt ei jäänud õnneks pelgalt koolitööks. Keskkonnainvesteeringute keskus eraldas hea idee elluviimiseks raha, oma osa lisasid lasteaed ja vald. Joonised tegi ja torni ehitas valmis Meelis Vana.

Ilmahuvilistel on nüüd võimalik peale õhutemperatuuri tuule suund ja kiirus teada saada, sademeid mõõta, mulla temperatuuri kraadida jne. Jaamaga käivad kaasas ka õpimapp, töölehed ja lauamängud. Kujunduspoole eest seisab hea lasteaiaõpetaja Merje Pajos.

Eve Schmeiman ütles, et mõtteid on küpsemas veelgi. Paigaldamist ootab näiteks tuulegeneraator, mis võimaldab lastele elektri tootmist näitlikustada. „Meil oli mõte, et advendiüritusel süütame omatoodetud elektriga kuusel jõulupirnid,” avaldas lasteaia direktor Külli Seene järgmise põneva plaani.

Tema sõnul on lasteaed valmis oma ilmavaatluskogemusi lahkelt jagama ja ootab külla ka sõpru teistest lasteaedadest.

Kaile Kabun

Rõuge koolis tuleb perepäev

17. novembril on kõik Rõuge kooli praegused ja endised õpilased ning nende pered oodatud Rõuge kooli perepäevale.

Avatud on järgmised töötoad: „Multikultuur – erinevad kultuurid, filmid, tantsud,
keeled”; „Folkloor – pillid, rahvakultuur”; „Käsitöö – meisterdamine heategevuslikuks loteriiks Võru jõululaada tarbeks”; „Raha – võimalus mängida Casflow-mängu ja muud temaatilised tegevused”; „Keskkond – kõik vajalik ja põnev seoses keskkonnahoiu ja prügiga”; „Energia – energiasäästuga seotud tegevused”; „Lauamängud – koos pere ja sõpradega mängimiseks huvitavad lauamängud”; „Sport – sportmängud võimlas”.

Päev lõpetatakse ühistantsudega saalis ja kringlisöömisega sööklas.

Kui õpilane ja tema pere vajab bussi perepäevale tulekuks ja kojusõiduks, siis tuleks sellest teatada kooli hiljemalt teisipäevaks,15. novembriks.

Ülikooli aulas kõlab Lõuna-Eesti meeste laul

Laupäeval, 12. novembril kõlab Tartu Ülikooli aulas meestelaul – kell 16 algab XVII Lõuna-Eesti meestelaulupäeva kontsert. Laulupäevaga tähistatakse maestro Alo Ritsingu 75. sünnipäeva.

Kavas on koorilauluklassikat, samuti Alo Ritsingu, Gustav Ernesaksa, Veljo Tormise, Vello Lipandi, Miina Härma, Giuseppe Verdi, Jean Sibeliuse ja teiste heliloojate loomingut.

Laulupäeval osaleb 13 meeskoori, külalistena on kohal ka Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor ja Karlova gümnaasiumi solistid. Laulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing.

Homme avatakse Tallinnas mardilaat

Täna õhtul sibavad mööda Eestit ringi mardid. Homme aga lagab Tallinnas Saku suurhallis käsitööliste laulupidu – XV mardilaat.

Tänavune mardilaat on telgi võrra suurenenud. Avatud on käsitöökoda, kus kõrvuti Eesti meistrite ja käsitööd õpetavate koolidega esitlevad oma maa traditsioonilist käsitööd ligi 40 meistrit välismaalt.

Mardilaadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd. Toimuvad meistrikojad oma ala asjatundjate juhendusel, nii käsitöögurmaanidele ja harrastajatele kui ka lastele. Lisaks on kavas käsitöötoodangu presentatisoonid, uute raamatute esitlused, pakutakse eestimaist kõhutäidet ja saab kuulata rahvuslikku muusikat.

Osalevad käsitööd õpetavad koolid, muuseumid jt selle valdkonnaga seotud institutsioonid.

Mardilaat toimub alati mardipäevale lähimal nädalalõpul neljapäevast pühapäevani (alates 2009. aastast laupäevani). 2009. aastal uuendusena positiivselt vastu võetud käsitöö-ööst on kujunemas traditsioon.
Käsitöö-öö programm vältab 12. novembril kella 18-22. Päeva lõpetab Untsakate kontsert.

Külapidude tantsumuusika Tartu tantsuklubis

9. novembril musitseerivad Tartu tantsuklubis (Tiigi 11) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusikatudengid Kaari Uus (viola da gamba), Leanne Barbo (torupill, kannel), Martin Müller (Eesti lõõtspill, karmoška), Mihkel Roolaid (kitarr) ja Villu Talsi (mandoliin).

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Loomulikult on oodatud Tiigi seltsimajja ka teised rahvamuusikud ning vahepeal kõlavad teised pillid.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Kaasa tuleks võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Maale läheneb pisiplaneet

Täna öösel vastu kolmapäeva on oodata üsna haruldast sündmust: asteroid on lühikeseks ajaks Maale lähemal kui Kuu ning möödub meist vaid 325 000 kilomeetri kauguselt, vahendab NASA uudist veebiportaal Novaator.

Asteroidid on pisiplaneedid, mis tiirlevad ringi- või ellipsikujulistel orbiitidel. Aeg-ajalt möödub mõni neist ka Maast, kuid tavaliselt üsna kaugelt.

2005 YU55 nimelise taevakeha avastas Arizona astronoom Robert McMillan 2005. aastal. Asteroidi läbimõõt on ligi 400 meetrit. Nii suur pisiplaneeti pole Maa lähedale sattunud ligi kolmkümmend aastat. Samuti pole sellist sündmust ette näha enne 2028. aastat.

2005 YU55 peaks Maale kõige lähemal olema kell 1.28 Eesti aja järgi (23.28 GMT).

Liginev taevakeha on astronoomide sõnul ümar, tumedat värvi ja üsna poorse ehitusega.

2005 YU55 möödub meist viisakal kaugusel ega kujuta oma praegusel teekonnal mingit ohtu. Siiski kuulub ta nende 1262 ümber Päikese tiirleva asteroidi hulka, mille läbimõõt on üle 150 meetri ning mida NASA seetõttu liigitab potentsiaalselt ohtlike hulka.

NASA jälgib asteroidi lähenemist 6. kuni 10. novembrini Californias ja Puerto Ricos asuvates observatooriumidest. Kosmoseuurijate jaoks on see põnev võimalus saada parem pilt kosmoses ringi kihutavatest kivimkehadest, mis võisid kunagi Maale tuua süsinikku ja teisi keemilisi elemente.

Järlepa saab haridus- ja kultuurikeskuse

11.11.11 kell 11.11 avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus HAKUKE.

Aktiivse külakogukonnaga Järlepa külas puudusid seni tänapäeva nõuetele vastav lasteaed, raamatukogu ning võimalused seltsitegevust arendada, huvi- ja spordiringe käivitada, täiendusõpet ja ühisüritusi korraldada.

Haridus- ja kultuurikeskuse rajamine Järlepasse korvab kõik need puudujäägid: hoones leiavad koha kahe rühmaga lasteaed, raamatukogu, mitme funktsiooniga saal, seltsiruumid.

Avamise päeval on HAKUKEsse oodatud endised ja praegused Järlepa küla elanikud, vallarahvas, kõik, kellele Järlepa on südamelähedane. Toimub avatseremoonia, avatud on fotonäitus, kuulata saab ettekannet „Järlepa: eilsest tänasesse”. Päeva lõpetavad kontsert ja tantsuga rahvapidu.

RMK kaardistas ligi 35 000 pärandkultuuri objekti

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lõpetab 2,5 miljonit eurot maksnud ELi koostööprojekte Soome ja Lätiga, mille käigus kirjeldati Eestis 35 000 pärandkultuuri objekti.

Pärandkultuuri kaardistamiseks tehti töid kogumahus ligi 2,5 miljonit eurot, millest ELi raha oli 2,03 miljonit eurot. Projektide juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK.

RMK pärandkultuuri spetsialisti Vaike Pommeri sõnul alustati kogu Eesti pärandkultuuri kaardistamist 2005. aastal. „Töö käigus keskendusime eelkõige looduses leiduvatele kultuurimärkidele, linnad ja asulad jäid meie fookusest välja. Täna on töö lõpetamisel kaheksas viimases vallas ja 2012. aasta veebruariks on täielik ülevaade objektidest kõigile huvilistele maa-ameti andmebaasis kättesaadav,” ütles Pommer.

Suurprojektiks vajaliku inventeerijakoolituse läbis üle 400 inimese. Kaardistamiseks kulus 120 000 töötundi ja töö käigus sõideti läbi 580 000 kilomeetrit.

Ilmunud on 17 trükist ning avaldamist ootab neli maakonna pärandkultuuri raamatut. Ühe suurema ettevõtmisena rajati Valgamaal Koiva jõe kaldale Taheva ja Olinase vahele Eesti-Läti piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega.

Adrenalin Arena Sõmerpalus hõivavad traktorid

Põllumajandusmasinate müügi ja hooldusega tegelev Stokker Agri korraldab homme, 3. novembril Sõmerpalu sisekrossirajal traktoripäeva, et tutvustada traktoritootja John Deere’i tuleva aasta traktorite, kombainide ja haakeriistade mudeleid. Ettevõtmine on pühendatud John Deere’i 175. sünnipäevale.

Ürituse alguses peetakse Tauri Tallermaa juhtimisel põllumajandustehnika ja finantseerimise teemaline foorum, kus osalevad põllumeeste, PRIA ja finantseerijate esindajad (SEB, DnB).

Tutvustatakse uue põlvkonna 6R, 7R ja 8R seeria traktoreid, mille peamised uuendused on võimsad ökonoomsed diiselmootorid ja uued automaatroolimise lahendused. Samuti esitletakse Eestis esimest korda uuel tehnoloogial põhinevat rootorkombaini ning ilma luugita rullipressi.

Reedel räägivad Põlvas mehed meestega meestest

Reedel, 4. novembril algusega kell 9 toimub Põlvas Pesa hotellis terviseseminar „Mehed meestega meestest 2011”, annab teada Põlvamaa infoportaal.
 
Põlva maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Ene Mattuse sõnul on seminariga kavas tõsta meeste terviseteadlikkust ning seeläbi tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangemist ära hoida. 

Normaalsest söömisest ja joomisest räägib TÜ professor M. Zilmer, põhilistest tugi- ja liikumiselundkonna probleemidest, nende põhjustest ja ravist füsioterapeut L. Kamja.

Seminarile järgneb treening ja aktiivne liikumistegevus Põlva spordikooli ujulas.



Üritus on tasuta, kuid registreeruda tuleks kohe.
 
NB! Riietu sportlikult või võta treeningriided kaasa, ka ujuma ning sauna minekuks.



Info ja eelregistreerimine: 
Ene Mattus, telefon 521 2331, e-posti aadress ene.mattus@polvamaa.ee  




Täna on hingedepäev – surnute mälestamise püha

Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse.

Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid selle tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.

Hingedeaeg on olnud sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.

Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.

Hingedeajal oli keelatud mürategemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.

Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad.

Allikas: Berta

Rootsi-Kallavere külamuuseumis tuleb päranditeabepäev

Laupäeval, 5. novembril kell 11 toimub Rootsi-Kallavere külamuuseumis tasuta teabepäev „Meie pärand”, kus julgustatakse inimesi uurima oma perekonna ja ümbruskonna minevikku.

Pärandipäeval pakutakse välja ka ideid, kuidas hoida pärandit koostöös muuseumide ja muinsuskaitseametiga või hoopis naabertalu rahvaga.

Ettekannetele järgneb vabas vormis arutelu. Tutvuda saab Rootsi-Kallavere külamuuseumi kangatoaga, kuulata Rootsi-Kallavere külaseltsi eestvedajate kogemusi ja tekkinud uusi mõtteid teistega jagada.

Päevakava:
11 Avasõnad
11.10 Millest alustada suguvõsauurimist? – Jaan Tagaväli (Eesti Genealoogia Selts)
11.40 Teile, meile, kõigile! Eesti Vabaõhumuuseumi ja majaomanike koostööst – Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhumuuseum)
12.10 Harjumaa kultuuripärand – Ly Renter (muinsuskaitseamet)
12.40 Kogukülaarheoloogia? – Nele Kangert (Harjumaa muuseum/Tartu ülikool)
13.10 Kohv, suupisted ja vabas vormis arutelu

Rootsi-Kallavere külaseltsi liikmed tutvustavad seltsi tegemisi ja jagavad kogemusi.

Päeva eestvõtja on Harjumaa muuseum.

Rakveres tähistatakse isadepäeva isalahedalt

Isadepäeval, 13. novembril toimub Rakveres politsei- ja päästeameti lasketiiru ruumides perepäev „Rakveres isaga”, kuhu on oodatad kõik pered Rakverest ja ümbruskonnast.

Päev kannab motot „Isalahe perepäev” ning selle juht on Hannes Hermaküla. Esinevad laste laulukoorid, kohal on bänd, toimuvad võistlused, saab ehitada legodest ning koos meisterdada, lasta fotograafil oma perest pilti teha.

Oma varustust demonstreerivad politseinikud ja päästjad ning pannkooke on lubanud küpsetama tulla Kaitseliidu Viru maleva kodutütarde Kadrina rühm.

Toimub joonistusvõistlus „Isaga”. Lapsed võivad juba kodus valmis joonistada pildi, kus nad on koos isaga, ning võtta selle kaasa, sest kõigi joonistajate vahel loositakse välja auhind. Lisaks loositakse sel päeval auhindu ka isadele.

Perepäev on tasuta.

Türi vald otsib aasta küla

Türi vallavalitsus kuulutab tänasest, 1. novembrist välja kõige aktiivsema küla väljaselgitamise konkursi.

Ettepanekuid nimetuse määramiseks on oodatud tegema kõik isikud, asutused ja ühendused. Ettepanekuid oodatakse Türi vallavalitsuse kantseleisse vormikohasel blanketil kuni 15. novembrini.

Konkursi „Aasta küla” võitja ja nimetuse määramise otsustab Türi vallavalitsus. Võitjale antakse aasta küla aunimetus, lisaks tunnustatakse küla preemiaga ning rändauhinnaga Küla Valgus.

Viimastel aastatel on aasta küla tiitli võitnud Rassi, Ollepa, Kurla-Meossaare ning Kirna. Varasem võit ei tähenda, et küla ei võiks ka selle aasta konkursile esitada.

Endises Nursi suurfarmis tuleb mahekonverents

Reedel, 4. novembril algusega kell 10 toimub Võrumaa masinaühistu ruumides Nursis mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid”.

Päeva käigus püütakse leida vastuseid mahetootmise kõige põletavamatele küsimustele, aidatakse leida maheideedele kaasamõtlejaid ning jagatakse praktilisi nõuandeid mahetootmise valdkonnas. Lisaks huvitavatele teemaarendustele on kohapeal võimalik tutvuda kõige moodsama mahetehnikaga Eestis, näha tänapäevaseid maheväetisi ja saada infot nende kasutusvõimaluste kohta.

Konverentsil tutvustatakse maheda Kagu-Eesti ideed. Pakutakse selle piirkonna Uma Meki hääd ja parõmbat.

Konverents saab teoks Võru maavalitsuse, Võrumaa partnerluskogu ja Eesti maaülikooli mahekeskuse eestvõtmisel ja Leader-programmi toel.

Soojalt, mugavalt ja maalähedaselt riidesse ning konverentsile!

Kopli taluköök ahvatleb katsetama lambalihaga

Laupäev, 19. november on Postitee ääres tegutsevas Kopli taluköögis pühendatud lambalihalikele ahvatlustele, annab teada Põlvamaa infoportaal.
 
Tallinki koka Roman Kljutšivski juhendusel õpitakse esmalt lammast õigesti tükeldama ning valima iga roa jaoks parim lihapala. Koos valmistatakse põnevaid lambaliharoogi – olgu siis traditsioonidest või hoopis maailma maitsetest kantud. 



Kooskokkamine toimub 19. novembril algusega kell 11 Kopli taluköögis. „Koguneme ja saame üksteise ja kursuse menüüga tuttavaks. Siis paneme põlled ette ja suundume kööki, kus juhendaja käe all saavad selgeks nii lamba tükeldamise kui ka küpsetamise nipid,” kirjeldab ettevõtmist perenaine Kaire Mets. „Väikestes gruppides valminud roogasid maitseme ja kiidame ühises söögilauas. Kaasa kõik retseptid ja rohkesti uut inspiratsiooni.”



Sel suvel alustanud Kopli taluköögis on varem toimunud õppepäevad, kus ühiselt pliidi taga askeldades on valmistatud põnevaid hoidiseid ja maitsvaid köögiviljaroogasid ning küpsetatud saiakesi.



Rohkem infot: www.koplitalu.ee.