Autor: Kaile Kabun

Pärnu jääfestival köidab kireva programmiga

Pärnus toimub 18.–27. veebruarini kireva programmiga jääfestival.

Festival avatakse reedel, 18. veebruaril kell 19 Vallikäärus jää- ja tulešõuga, kus löövad kaasa iluuisutajad, tantsijad jne.

Programmi mahuvad mitmesugused töötoad, laadad, kalapidu, mis hõlmab püügivõistlust ja kalatoitude mekkimist.
Festivali raames avatakse Pärnu linnas ja maakonnas mitu uisuväljakut. Toimub ka uisukarneval, kavas on hulk kontserte. Saab teha räätsamatku Soomaale rabasse ja tuuritada Tõstamaale jne.

Jääfestival lõpeb 26. veebruaril galaõhtuga Endla teatris.

Rohkem infot: www.waterfest.eu/et

Otepää vallas algavad taas pühapäevamatkad

Taas on kõigil oma tervisest lugu pidavatel inimestel võimalus osaleda Otepää valla matkadel, mis toimuvad üheteistkümmnel pühapäeval kaheksa kuu vältel.

Esimesed neli matka toimuvad talvisel ajal ja on planeeritud suuskadel läbimiseks, ülejäänud matkad võib läbida jalgsi või jalgrattaga.

Sihtpunktid on avatud kella 10–12 ja nendes ootab matkalisi sooja tee ja matkakleepsudega Helle Tallo.
Hooaeg lõpeb ühisüritusega 16. oktoobril, kui aktiivsetele liikujatele jagatakse hulgaliselt auhindu.

Otepää valla matkade ajakava:


13.02. I matk: Kiigemägi (Tartu maratoni avatud raja raames, kontrollpunkt Kiigemäel)
; 27.02. II matk: Tehvandi matkarada (kontrollpunkt hüppemäe jalamil); 
13.03. III matk: Sihva kool (Pühajärve-Sihva)
; 20.03. IV matk: Hobustemägi (Tartu maratoni rada); 
17.04. V matk: Pedajamäe (Otepää-Pedajamäe-Pühajärve)
; 15.05. VI matk: Annimatsi (Kannistiku-Annimatsi–Pühajärve); 29.05. VII matk: Savimägi (vana lasketiir-Savimägi-Võru mnt–Otepää); 12.06. VIII matk: Pühajärve matkarada (matk ümber Pühajärve); 
21.08. IX matk: Tehvandi (punktide otsimine); 11.09. X matk: Kirikuküla (Palupera tee – Kirikuküla/Tõuka)
; 2.10 XI matk: Kiigemägi
; 16.10 lõpupidu: hooaja kokkuvõtete tegemine,

Lisainfo: Merlin Müür, tel 515 7487, merlin@otepaa.ee.

Voore paisjärvel püütakse võistu kala

Pühapäeval, 13. veebruaril toimub Jõgevamaal Voore paisjärvel „Voore triibu” kalapüügivõistlus.

Võisteldakse kolmes klassis: mehed, naised ja noored. Arvesse läheb võistleja püütud mõõduliste kalade kogukaal. Parematele auhinnad. Eraldi autasustatakse kõige raskema ahvena püüdjat.
Peaauhind – õhuke televiisor – loositakse välja kõigi auhinnasaajate vahel ja rahaline auhind kõigi võistlejate vahel. Püüda võib nii kirptirgu kui ka sikutiga, aga kasutada võib ühte püügivahendit korraga.
Traditsiooniliselt peetakse Voore kalapüügivõistlust päev pärast „Kuldkala”, et Lõuna-Eestisse tulijatel oleks võimalik kahel võistlusel osaleda.

Võib tulla kogu perega. Samal päeval toimuvad Voorel talvepäevad ja uudistamist seega jagub.

Rohkem infot: www. saarevv.ee.

Jõgeva kutsub purikafestivalile

5. veebruaril toimub Eesti külmapealinnas Jõgeval jääpurikafestival.

Päev algab omavalmistatud kelkude näituse ja võidusõiduga. Pärastlõunal läheb lahti jääpurikavõistlus.
Päeva lõpetab pidu kampsunis ja karupükstes. Avatud Jääbaar.

Jõgeva väärib külmapealinna nime, sest siin on mõõdetud Eesti ametlik külmarekord (-43,5 kraadi 17. jaanuaril 1940) ja mitme kuu kõige madalamad õhutemperatuurid (jaanuar, juuni, juuli, september, oktoober, november).

Rohkem infot: www.kylmalinn.ee

Töötukassa võimaldab end ise teenindada

Täna avati avalikuks testimiseks töötukassa iseteenindusportaal http://iseteenindus.tootukassa.ee.

Iseteeninduskeskkonna arendaja oli AS Helmes, arendus maksis 130 380 eurot.

Loodud portaal muutub ajapikku töötukassa virtuaalseks bürooks, kus on võimalik kasutada töötukassa teenuseid.

Praegu saavad kõik huvilised otsida ja vaadata töötukassale vahendada usaldatud avalikke tööpakkumisi. ID-kaardi või mobiil-IDga sisse loginud kasutajad saavad luua oma CV, vastata tööpakkumistele, hallata oma töösoove, vaadata töötukassale esitatud avaldusi ja nende kohta tehtud otsuseid ning teavitada töötukassat enda andmete muutumisest või tööleidmisest.

ID-kaardi või mobiil-IDga sisse loginud tööandjad saavad lisada ja hallata enda ettevõtte tööpakkumisi, otsida sobivaid kandidaate iseteeninduskeskkonna kasutajate hulgast, hallata kandideerinud tööotsijate infot. Lisaks on võimalik taotleda koondamishüvitist.

Lähiajal saavad tööotsijad võimaluse broneerida vastuvõtuaega töötukassa nõustaja juurde, samuti esitada avaldusi (töötutoetus, töötuskindlustus, ettevõtluse alustamise toetus).

Tööandjatele lisandub võimalus hallata töötukassaga sõlmitud lepinguid ja edastada nende täitmisega seotud informatsiooni (tööpraktika, palgatoetus jne).

Uus iseteeninduskeskkond on loodud võimalikult kasutajasõbralikuna. Selleks kaasati arendusprotsessi reaalsed tööotsijad ja tööpakkujad, kes andsid arendajatele väärtuslikke näpunäiteid toimiva infokeskkonna loomiseks.

Kõik iseteenindusportaali puudutavad ettepanekud ja head ideed on oodatud aadressil itp@tootukassa.ee.

Muhulased korraldavad neljanda murdevõistluse

MTÜ Muhu Kess alustas neljanda Muhu murdevõistluse korraldamist, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Konkursi reglemendi kohaselt ootab MTÜ kirjutisi teemadel “Kanged muhulased” ning “Ennemuistsed ja paergusaa tüöd” kuni 14. märtsini Hellamaa ja Liiva raamatukogusse. Tööd tuleb esitada varjunime all. Kirjutada tuleks sellises muhu keeles, nagu omale kena tundub.

MTÜ Muhu Kess juhatuse liikme Irena Tarvise sõnul on eelnevad murdekonkursid olnud edukad. “Esimese murdevõistluse lood on raamatukaante vahele saanud,” sõnas Tarvis. “Teisel korral, kui otsisime just nimelt Muhu sõnu, oli osavõtt kõige arvukam. Selle tänuväärse materjali üritan suuremas osas enne kevadet internetti üles panna.
Kolmandal korral kirjutati kangetest muhulastest. Siis jäi tööde arv ilmselt lühikese aja tõttu pisut napiks, aga tulemus oli hea. Selle teemaga jätkame seetõttu ka tänavu. Minu isiklik mõte on, et kangete muhulaste teema võiks olla igal aastal üks võistluse teemadest. Iial ei tea, millal kellelegi meenub mõni hea seik või tore inimene. Üksteist “laulu sisse panna” ju muhulased armastavad ja oskavad. Samuti kirjutada üles iseenda noorusmälestusi ja meenutusi kunagi Muhus elanud inimestest.”

Murdevõistlus on Irena Tarvise sõnull edendanud Muhu murde suuremat kasutamist saarel. “Seda, kui palju Muhu murdesõnu kasutatakse, näitab kindlasti tänavuaastase võistluse teine teema – „Ennemuistsed ja paergusaa tüöd”,” avaldas Irena Tarvis lootust.

“Küllap on igal töökollektiivil välja kujunenud oma släng. Ja olen kõrvalt juhtunud kuulma, et erinevate ettevõtete väljakujunenud kõnepruugis on kasutusel ka palju muhumurdelisi väljendeid. Nüüd ootakski põnevusega, milliseid muhukeelseid sõnu erinevate tööde tegemisel kasutatakse. Kuulake ja jälgige ennast!” lausus ta.

Kohilas avati Põhja-Eesti suurim ekstreemspordi sisehall

Laupäeval, 29. jaanuaril avati Kohilas ekstreemspordi sisehall rulluiskudel ja trikiratastel harjutajatele.

Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitatud 360ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum on sportlaste endi sõnul praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni Tallinnas valmib veelgi suurem sisehall, annab teada Raplamaa infoportaal.



Kohila sisehalli  valmimise taga on ekstreemsportlaste klubi Kohila Kobad ja MTÜ Raplamaa Noored, kes taotlesid vana hoone renoveerimiseks PRIAst toetust.

Vana garaažihoone sai uue katusekatte, aknad ja uksed, kinni müüriti vanad garaažiuksed, korrastati ümbrus ja ligipääsuteed, rajati piirdeaed. Uuendati elektrisüsteem ja paigaldati valgustus hoonesse ning tänavale, samuti automaatne tulekahjuhäiresüsteem. Projekti kogumaksumus oli 38 348 eurot.



Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt rampi.

Loomahammustuste arv on viimastel aastatel langenud

Loomahammustuste üldarv on terviseameti andmetel viimastel aastatel mõnevõrra langenud.

Eelmisel, 2010. aastal pöördus hammustuste tõttu arstide poole 2002 inimest, aasta varem oli abivajajaid 2332 ja 2008. aastal 2485.

Kõige sagedamini satuvad inimesed konflikti koertega, möödunud aastal registreeriti 1464 koerahammustust. Pahandusi juhtub palju ka kassidega, arstiabi vajas seetõttu 458 inimest.

Enim loomahammustusi registreeritakse Tallinnas ja Harjumaal (2010. aastal 654) ning Narvas ja Ida-Virumaal (kokku 382 hammustust). Tartus pöördus arstide poole 331 hammustuste tõttu abi vajanud inimest. Kõige vähem vajasid loomahammustuste tõttu arstiabi hiidlased – kõigest 19 korral.

Kui kõikides teistes maakondades on vigastuste tekitajaks valdavalt koerad, siis Hiiumaal tekitasid traumasid 15 korral 19st kurjad kassid.

Möödunud aastal registreeriti veel 18 roti- ja 10 hiirehammustust. Oravad ja rebased mõlemad puresid inimesi tõsisemalt kuuel korral. Hamstrid, nirgid, küülikud, kährikud ja hobused põhjustasid kehavigastusi kõik neljal korral.

Haruldasemad hammustajad olid veel näiteks kobras, nugis, ondatra, nutria, metssiga, merisiga ja tšintšilja. Lindudest olid vigastuste tekitajatena esindatud kukk ja kajakas.

Ees on talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel. Oodatud on kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitatavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses, ning leida 29. või 30. jaanuaril tund vaba aega, et valitud kohas lindude tegevust jälgida.

Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kas või toast läbi akna, seda võib teha nii üksi kui ka koos pere või sõpradega. Tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv.

Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti; kui internetti pole, võib vaatluatulemused saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, 51005 Tartu).

Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab veebilehelt www.eoy.ee/talv.

Noarootsi, Nõva ja Oru vald vaagivad ühinemist

Noarootsi vallavanem Aivar Kroon ja Nõva vallavanem Enn Laansoo esitlesid üleeile, 20. jaanuaril Noarootsi vallavolikogus ühtse Rannarootsi valla ideed, mille järgi liituksid Nõva, Noarootsi ja Oru vald, kirjutab Läänemaa infoportaal.

Lähemalt vaata ühinemisideed siit:
http://www.facebook.com/?ref=home#!/album.php?aid=326300&id=328198567525  


Huvilised on oodatud arvamust avaldama suhtlusportaali Facebook Noarootsi lehele. 


Pühapäeval avatakse metsa-aasta „Kohtume metsas!”

Tänavu tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat deviisi all „Kohtume metsas!”, et pöörata tähelepanu inimese positiivsele tegevusele metsas. Metsa-aasta avaüritus toimub homme, 23. jaanuaril, kuid üritusi jagub kogu aastasse. Metsa-aasta patroon Eestis on president Toomas Hendrik Ilves.

„Alanud ÜRO rahvusvahelisel metsa-aastal peame mõtlema inimese ja metsa suhetele, eelkõige inimese targale tegutsemisele metsas. Saagu see aasta ka mõttetalgute aastaks! Hoiame ja kasutame Eesti metsa targalt!” ütles Eesti riigipea. Loe edasi: Pühapäeval avatakse metsa-aasta „Kohtume metsas!”

Puulaevaselts Vikan tutvustab oma tegemisi

Puulaevaselts Vikan kutsub kõiki 28. jaanuaril kella 13-16 Haapsalu raudteejaama kaubaaita avatud uste päevale, teatab Läänemaa infoportaal.

Kavas on tutvustada puulaeva ehituse õpivõimalusi. Uus kursus algab märtsi lõpus ning praegu on võimalik sellele registreeruda. Oodatud on ka ettevõtjaid, kes otsivad oma tegevuse laiendamiseks väärt tööjõudu.



Eelmisel aastal käivitas puulaevaselts Vikan Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastase projekti „Läänemaa edu” eesmärgiga pakkuda piirkonna töötutele puulaeva ehituse õpet.

 Väljaõpe algas suvel raudteejaama kaubaaidas. Üks teema, mida selts nüüd edasi arendab on lamedapõhjaline paat.

„Lahtiste uste päeval demonstreerime „õpilaste” esimesi töövilju ehk lumestame ühe traditsioonilise ruuba ehk lootsiku,” ütles projektijuht ja Vikani esimees Alar Schönberg. „Võiks ju ka veesata, aga jää on Haapsalu lahe kinni katnud ja vahest on kindlam lume peal testida.”

Plaan on selliseid aluseid propageerima ja tootma hakata, et elavdada liiklemist Läänemaa madalatel ja roogukasvanud veekogudel, kus on samas palju vaatamisväärset.

Ruuba kui lihtsa ja taskukohase paadi tutvustamiseks korraldab selts suvel ruubaralli. 


Rohkem infot: tel 527 9641 (Alar Schönberg).

Jahta ehitamine.
Foto: www.vikan.ee

Vorstilinnas Tapal toimub suvel vorstifestival

Vorstifestival algab pühapäeva, 7. augusti hommikul Tapa linna keskväljakul, kus toimuvad rahvakogunemine ja vorstiteemalised kihutuskõned. Seejärel liigutakse Tapa linna orkestri saatel vorstifestivali südamesse Tapa muusikakooli parki.

Festivalil toimuvad vorstiteemalised publikumängud, vorstikontserdid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse esimest korda Eesti meistrivõistlused vorstigrillimises, kuhu oodatakse võistlema huvilisi kõikjalt Eestist. Vorstifestivalile sissepääs on tasuta.

Eesti meistrivõistlustel vorstigrillimises võisteldakse kahes voorus – vorstivoorus ja fantaasiavoorus. Lisainfot saab võistluse kohta kodulehelt http://vorst.grillfest.ee.

Tapa varasemas majanduselus oli liha- ja vorstitööstusel suur tähtsus. Tapa vorstidel olid kõrged kvaliteedinäitajad ja sellest tulenevalt sai noor alevik hüüdnimeks Vorstilinn. Alates 1889. aastast kuni 20. sajandi 40ndate aastateni oli Tapal üle viieteistkümne vorsti- ja lihatööstuse, lisaks eksporttapamaja. Praegu töötab Tapal üks vorstitootja – OÜ Peetmark LH Tapa lihatööstus.

Rohkem infot: www.tapa.ee

Otepää vallavanem kohtub külavanematega

27. jaanuaril kell 16 toimub Otepää vallavalitsuses vallavanem Andres Visnapuu eestvõttel Otepää valla külavanemate ümarlaud.

Andres Visnapuu teeb lühikokkuvõtte vallavalitsuse suundumustest kodanikuühiskonna edendamisel ning oma ametiajal juba tehtust ja plaanis olevast selles valdkonnas.

Arutletakse teemadel: vallavalitsuse ja külavanemate koostöö; milles näeb vallavalitsus koostööd ning milline on külavanemate ettekujutus koostööst vallaga; millist infot külavanemad vajavad ja kuidas saab vald neid aidata; külavanemate valimine; partnerluskogu ning muude finantseerimisorganisatsioonide MTÜdele jaotatav raha jne.

Rohkem infot: www.otepaa.ee.

Tahkunas näeb talveteatrit

Veebruari lõpus toob Theatrum Hiiumaal Tahkunas publiku ette oma uue lavastuse, kirjutab Hiiu Nädal.

Tänapäeva ühe huvitavama näitekirjaniku Jon Fosse „Ühe suvepäeva” lavastab Tahkuna tuletornis Lembit Peterson.

Tuletorni mängukohaks valima julgustas teatrit 2010. aasta suvine kogemus, mil majaka all etendati Marcel Pagnoli „Tuulesaari”.

Esietendus toimub 24. veebruaril. Teatriprojekti tarvis sai MTÜ Arhipelaag Leader-programmist 8900 eurot toetust.

Setomaal tunnustati tublimaid

Setomaa Valdade Liit ja Seto Kongressi vanematekogu tunnustasid aunimetusega üheksat inimest, kes 2010. aastal andsid olulise panuse Setomaa heaks, vahendas Setomaa.ee.

Aunimetused anti välja kuues kategoorias. Aunimetuste kandidaadiks esitati kokku 30 isikut, kõige enam kandidaate esitati Setomaa aasta sõbra aunimetuse saajaks.

Setomaa aasta inimeseks kuulutati Margus Linnamäe, kes on juba aastaid toetanud Setomaal mitmesugusied ettevõtmisi.

Setomaa aasta ettevõtjateks kuulutati Aarne Kiviste (OÜ Kimeko), kes on oma ettevõtte arendamise kõrval aktiivselt osalenud Setomaa arendamises ning käivitanud Setomaa ettevõtlike inimeste klubi tegevuse, ning Urmas Jõgeva (AS Värska Vesi), kes on oma ettevõtet arendades leidnud ka ekspordivõimalusi.

Setomaa aasta talunikuks kuulutati Mart Uibokand (Mardimäe talu), kes on eeskujuks mahetootmise edendamisel ja noorema põlve kaasamisel talu majandamisse.

Setomaa aasta sõbraks kuulutati kolm inimest. Urmas Klaas on järjepidevalt tutvustanud Setomaa ja Eesti ettevõtteid ja organisatsioone Pihkva oblastis ning aidanud kaasa piiriülese koostöö edendamisele. Juhan Parts on toetanud piiriäärsete teede kordategemist. Tõnis Lukas on toetanud pärimuskultuuri edasiandmisega seotud tegevusi.

Setomaa aasta õpetajaks kuulutati Vello Jüriöö, kes on koostanud setokeelseid kooliõpikuid, õpetanud pärimuskultuuri, korraldanud hariduskonverentsi.

Setomaa aasta sportlaseks kuulutati Kaisa Raudkepp, kes on kolmekordne Eesti meister orienteerumisjooksus 18aastaste vanuseklassis, saavutas Balti meistrivõistlustel esikoha ja Euroopa meistrivõistlustel 18. koha.

Mart Uibokand. Foto: Igor Taro

Vormsil valmistutakse kultuuripäevaks

19. märtsil toimub Vormsil neljandat korda kohaliku kultuuripärandi tutvustamise, väärtustamise ja edendamise päev. Sel aastal on kultuuripäev pühendatud Maria Murmani 100. sünniaastapäevale.

Maria Murman oli üks vähestest pärast Teist maailmasõda Vormsile elama jäänud rannarootslastest. Oma eluajal mängis ta rõõmuga tuhandetele külalistele saarele omast pilli tsitrit ja laulis rannarootsi aladel levinud laule. Lisaks tutvustas endavalmistatud Vormsi rahvarõivaid.

Tänavusel kultuuripäeval tahetakse panna alus ka Vormsi muusika fondile, kuhu kogutakse saarega seotud materjale: noodid, laulusõnad, eri liiki salvestised.



Korraldajad jagavad päeva mõtteliselt kaheks. Esimene osa koosneb peamiselt kunagisest eestirootsi muusikast, mida tutvustab Sofia Joons. Selle raames toimub ka värske kogumiku „Rannarootsi rahvalaulud“ esitlus.

Teise osa teema on Vormsi muusikaelu Nõukogude ajast tänapäevani. Sinna oodatakse esinema kõiki Vormsiga rohkem või vähem seotud inimesi.

On avatud Vormsi käsitöö näitus. Päev on kavas lõpetada Vormsi tantsude õppimisega.




Ees on talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel. Oodatud on kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitatavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses, ning leida 29. või 30. jaanuaril tund vaba aega, et valitud kohas lindude tegevust jälgida.

Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kas või toast läbi akna, seda võib teha nii üksi kui ka koos pere või sõpradega. Tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv.

Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line -ankeeti, kui internetti pole, võib vaatlustulemused saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, 51005 Tartu).

Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab veebilehelt www.eoy.ee/talv.

Suusasõpru ootab pühapäeval Reiu puhkekeskus

Pühapäeval, 23. jaanuaril on suured ja väikesed suusasõbrad oodatud Reiu puhkekeskusesse, kus kell 11 antakse start  Reiu-Raeküla suusaretkele.

Osalema on oodatud nii klassikalise kui ka vabastiili harrastajad. Kolmetunnise ajalimiidi sees võib iga spordisõber valida just endale sobiva rajapikkuse.

Kõik saavad nautida Raeküla männiku radasid oma võimetele vastavas tempos. Tagasi Reiu puhkekeskusse oodatakse suusatajaid hiljemalt kell 14. Seal pakutakse sooja jooki ning algab võitude loosimine. Muu hulgas autasustatakse ka aktiivsemat kooli. Reiu puhkekeskus on omalt poolt välja pannud retke peaauhinna – tasuta saunaskäigu seltskonnale.

Tegevust jagub sel talvisel sportlikul pühapäeval neilegi, kes suusarajale ei lähe. Võimalik on teha saanisõitu, kelgutada, uisutada. Reiu puhkekeskuse kohvik pakub suppi ja muudki paremat. Pärast autasustamist tuleb aga „Tantsupidu suusabaasis”.

Reiu-Raeküla suusaretkega tähistatakse sümboolselt ka aasta möödumist sellest, kui Reiu vanal raudteesillal allkirjastasid Pärnu linnapea, Paikuse ja Tahkuranna vallavanem ning Pärnu maavanem ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt arendatakse Reiu-Raeküla piirkond kogu regiooni jaoks oluliseks tervisespordikeskuseks.

Rohkem infot: www.reiupuhkekeskus.ee

Omavalitsuste liit toetab Mooste vallamaja taastamist

Põlvamaa Omavalitsuste Liit otsustas eilsel, 20. jaanuari koosolekul toetada Mooste vallavalitsust tulekahjus kannatada saanud vallamaja taastamisel 7500 euroga. Toetus eraldatakse liidu reservfondist, annab teada Põlvamaa infoportaal.

 Mooste ajalooline, 138aastane vallamaja süttis pühapäeval, 18. jaanuaril. Pritsimeestel õnnestus hoone küll mahapõlemisest päästa, kuid hävinud katusealune ning siseruumid on saanud tule-, vee- ja suitsukahjustusi. 



„Katus tuleb uus panna. Seinad ja vahelae talad on õnneks alles. Arvan, et enne jaanipäeva küll kuidagi tagasi kolida ei jõua,” ütles Mooste vallavanem Üle Needo maakonnalehele Koit.



Ajutise peavarju leiab vallavalitsus mõisahoovis asuva linakoja esimesel korrusel.

Räpinas on täna aianduskonverents

Täna toimub Räpina aianduskoolis konverents „100 aastat Adolf Vaigla sünnist”.

Adolf Vaigla (1911-2001) oli aianduskooli õpilane ja selle kauaaegne õpetaja. Ta aretas palju sirelisorte. Osa tema parematest sortidest võib leida ka sirelisortide rahvusvahelisest registrist.

Tänase konverentsi põhiettekande teeb Vaike Kivistik. Kaasettekannetega astuvad üles Tiina Luup, Jaan Kivistik, Tiina Tallinn, Ants Bender, Enu Mäela, Arnold Hannust, Andres Vaasa, Valdur Miller, Sirle Salmistu ja Indrek Kaeli.

Päev algab kell 12. Päevakavaga saab lähemalt tutvuda aianduskooli kodulehel.
Meeleolu loob Räpina meeskoor.

Põlva kultuurikeskuses tuleb lõõtsapäev

Laupäeval, 15. jaanuaril kell 12 toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses kolmas avatud lõõtsapäev.
Kontserdi annavad Juhan Uppin ja Simm Rikker, ansambel Lõõtspillipoisid ning noored lõõtsavirtuoosid Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Kristi Kool. Lavale astuvad ka lõõtspillikooli IV lennu pillimängijad.

Peale selle saab tutvuda lõõtspilli ehitusega, vaadata haruldasi videosid Põlvamaa lõõtspillimängijatest, lüüa tantsu ja ajada sõbraga muhedat juttu. Sissepääs prii.