Autor: Kaile Kabun

Harjumaa omavalitsuste liit kuulutas välja ideekonkursi

Harjumaa omavalitsuste liit (HOL) on kuulutanud välja ideekonkursi, et leida Harjumaad iseloomustavaid nähtusi, sümboleid, objekte ning neile vastavat tunnuslauset, sloganit.

Võidukavandeid kasutatakse VOLi kingitusena mõeldud graafilise lehe kujundamisel ning teistel maakonda tutvustavatel trükistel ja meenetel.

Kavandite esitamise tähtaeg on 30. aprill 2011. Need palutakse saata aadressil: Harjumaa Omavalitsuste Liit, Sirge 2, 10618 Tallinn.

Töid hinnatakse kahes alagrupis: koolinoored ja täiskasvanud.
Parimate kavandite autoreid premeeritakse.

Rohkem infot: www.hol.ee.
 

Saaremaal läheb hiidkõrvitsate kasvatamiseks

Pihtla valla suvesaarlane Juha Ollila ja tema abikaasa Sirppa on viinud lehetoimetusse hiigelkõrvitsa- ja päevalilleseemneid, mida aiandushuvilised saavad soovi korral tasuta, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Lehetoimetusest on võimalik saada Juha Ollila kasvatatud Eesti hiidkõrvitsa (kaalus umbes 274,5 kg), Soome rekordkõrvitsa (kaalus 325,3 kg) ja 289,6 kg kaalunud rohelise kõrvitsa (pealt roheline, seest kollane) seemneid. Juha hiigelkõrvits sai mullu Soome kõrvitsafestivalil viienda koha, Eestis tunnistati aga rekordkõrvitsaks. Tegemist täiesti tavalise kõrvitsasordiga Atlantic Giant („Atlandi hiiglane”), mida Ameerikas on kasvatatud juba 150 aastat.

Sügisel toimunud Saare maapäeval oli Juha hiigelkõrvitsal palju uudistajaid ja mõnigi avaldas soovi ka seemneid saada. Nüüd on see võimalus olemas. Juha sõnul peab kindlasti arvestama sellega, et kõrvits kasvab väga kiiresti ja võtab palju ruumi. Kõige tähtsam on panna seemned kuueks tunniks vee sisse. Siis tuleb need panna märjaks tehtud ja seejärel kuivaks pigistatud paberrätiku sisse ning kile vahele. Seal tuleb neid hoida paar päeva 30 kraadi juures, kuni idu välja tuleb. Siis võib seemned potti ja pärast kahte nädalat juba õue istutada, kas siis kattekile alla või väikesesse kasvuhoonesse.

Karilatsi muuseumi suitsusaun avab külastajatele uksed

9. aprillil algusega kell 12 kutsub Põlva talurahvamuuseumi pere suitsusaunahuvilisi külla, vahendab Põlvamaa infoportaal.

Mõnusat äraolemist enne ja pärast sauna pakuvad muuseumi rahvamajas Põlva lõõtspillikooli muusikud, Vastse-Kuuste folkloorirühm Kõivokõsõ ja Põlva tantsurühm Värten. Et saunatamise järel keha kinnitada, tasub ühisele teelauale midagi meelepärast kaasa võtta.

Enne sauna minekut maksab kindlasti kuulata suitsusaunaspetsialisti Eda Veeroja loengut Võrumaa saunakommetest ning osta kohalike ettevõtjate käest endale üks korralik saunaviht ja saunamesi.

Saunalavale saab laupäeval, 9. aprillil kella 12–16. Kuna saunaruum ja leiliviskamisaeg on piiratud, palume saunalistel eelregistreeruda 6. aprilliks aadressil katitaal@gmail.com või telefonil 799 8945.

NB! Saunalaval võib ette tulla üllatusi.

Rohkem infot: http://parimusaasta.blog.com/

Tsirguliinas said kokku Valgamaa vokaalansamblid

26. märtsil toimus Tsirguliina rahvamajas Valgamaa vokaalansamblite päev ehk võistulaulmine, annab teada Valgamaa infoportaal.

Vokaalansamblite päev on traditsiooniline maakondlik lauluüritus, mis toob kokku maakonna vokaalansamblid.
Võistulaulmisel osales 15 ansamblit.

Žürii, kuhu kuulusid koorijuhid ja muusikaõpetajad Margit Aigro-Siibak ja Liilia Anijärv, andis oma poolehoiu järgmiselt:
parim eakate ansambel – Tõrva kultuurimaja ansambel Meenutus, juhendaja Milvi Kalpus;
parim segaansambel – Valga ansambel Enelas, juhendaja Lenel Rand;
parim meesansambel – Valga meeskvartett Enelas, juhendaja Lenel Rand;
parim naisansambel – Tõrva kultuurimaja ansambel Hermes, juhendaja Reet Koppel.

Anti välja ka eripreemiad:
naiste üleskütmise eripreemia – Puka meesansambel, juhendaja Evald Raidma;
hingestatud laulu eripreemia – naisansambel Enelas 50+, juhendaja Lenel Rand;
särtsakuse ja vabadusejanu eripreemia – Lüllemäe kultuurimaja eakate ansambel, juhendaja Helle Karja.

Kagu-Eesti vokaalansamblite päev toimub 3. aprillil Misso rahvamajas.

Kutsekoolid korraldavad Lõunakeskuses infopäevad

1. aprillil kella 15-19 ja 2. aprillil kella 10-14 toimuvad Tartu
Lõunakeskuses kutsekoolide infopäevad.

Tegu on Liivimaa Kutsekoolide Ühenduse esimese avaliku ühisüritusega, kus 12 kutsekooli jagavad infot õpivõimaluste kohta. Teavet edastavad õpilased, kohal on maskotid.

Infopäevadel osalevad Heino Elleri nim Tartu muusikakool, Järvamaa
kutsehariduskeskus, Luua metasnduskool, Olustvere teenindus- ja
maamajanduskool, Põltsamaa ametikool, Räpina aianduskool, Tartu kunstikool, Tartu kutsehariduskeskus, Valgamaa kutseõppekeskus, Vana-Antsla kutsekeskkool, Viljandi ühendatud kutsekeskkool ja Võrumaa kutsehariduskeskus.

Järvamaa otsib oma suveniiri

Järvamaa arenduskeskus kuulutab koostöös Paide turismiinfokeskusega välja konkursi „Järvamaa suveniir 2011” sooviga mitmekesistada Järva maakonda tutvustavate suveniiride valikut ning ärgitada tootjaid looma piirkonda iseloomustavaid meeneid, annab teada Järvamaa infoportaal.
 
Suveniirikonkurss kestab 29. märtsist kuni 31. maini 2011. Osaleda võivad üksikisikud, äriühingud, ettevõtjad, seltsingud, huvi- ja hobigrupid ning kõik turismindusest huvitatud.

Konkursile laekunud tööde hulgast valib võitjad Järvamaa arenduskeskuse hindamiskomisjon koos kõigi konkursist huvitatutega, kes hindavad töid Järvamaa infoportaalis. Auhinnatud tööd võivad edaspidi kasutada märget „Järvamaa suveniir 2011“. Võitjad kuulutatakse välja 17. juunil turismiinfokeskuse uute ruumide avamisel.

Järvamaa arenduskeskus korraldab suveniirikonkurssi teist korda. Esimesel korral laekus kaheksa tööd, kuid peapreemia jäi välja andmata. Seekord oodatakse rohkem lihtsaid, taskukohaseid ja praktilisi meeneid, mida on võimalik kinkida ise külla minnes ja ka turistil kaasa osta, meenutamaks külastatud piirkonda.

Konkursi täpsed tingimused on kättesaadavad Järvamaa infoportaali kodulehel www.jarva.ee/turism. 

Rõuges said nädalavahetusel kokku maateatrid  

26. märtsil toimus Võrumaal Rõuge rahvamajas Kagu-Eesti maateatripäev, sellest võttis osa kaheksa näitetruppi Võru-, Põlva- ja Valgamaalt.

Žürii koosseisus Katrin Luts, Triinu Ojar ja Ingrid Välbe andis välja järgmised tiitlid:
 parim lavastus: Lasva talunike näitering – etendus „Buss” (J. Rahmani etenduse „Sõit” ainetel);
 parim näitleja: Sirje Palmik Karisilla külaseltsi näiteringist lavastuses „Puhkekodusse!” (J. Järveti loo „Kits kärneriks” alusel);
 parim lavašõu: Parksepa keskkooli näitering – „7 vanatüdrukut” (tantsuline meeskonnatöö);
 parim klassika tõlgendus: Uue-Antsla vanaemade näitering lavastusega „Pärijad” (O. Lutsu järgi).
 
Ära märgiti Ale Annuse (Tsooru näitering) ja Allan Sarniku (Hargla näitering) head osatäitmised ja perfektsed murdekeele kasutajad Mart Lissmann (Puiga näitering) ja Asta Mäeorg (Tõrva näitering).
 
Maateatritele tõid lõbusa tervituse Võru linnateatri näitlejad, esitades katkendeid oma uuest etendusest „Loomad”.
 
Kagu-Eesti maateatripäeva korraldas Rõuge rahvamaja.

Riina Kööts

Parksepa keskkooli
näiteringi rahvas,
keda tunnustati
parima lavašõu eest.
Foto: Martin Mark

Ruusal näeb meeste šõutantsu

Laupäeval, 2. aprillil kell 19 avatakse Põlva maakonnas Ruusa kultuurimajas meeste šõutantsu festival.

Esinevad Põlva maakonna meestekollektiivid, Meeksi Mehed Tartumaalt ning tantsurühm Lender Saaremaalt.

Naljakuule kohase estraadikavaga astuvad üles Vana-Koiola mutikesed.
Tantsumuusikat teevad Krall&Kurvits (ansamblist Pasadena).

Info ja kohtade broneerimine tel 517 6288.

Kevadpealinn Türi ootab tulbipäevale

1. aprillil algusega kell 13 toimub Türi kultuurimajas tulbipäev.

Tulbipäeval näeb näitust: eksponeeritud on ligi 50 tulbisorti. Müüakse lõiketulpe. Tulpide hingeelust räägivad tulbikasvatajad ja kollektsionäärid. Avatud on nõustamisnurk.

Töötubades saab tulpe viltida ja klaasvitraaži teha, tulbikaarte meisterdada. Avatud on kunstitööde näitusmüük. On võimalik lasta end koos lemmiktulpidega pildistada.

Sissepääs tulbipäevale on tasuta.

Rohkem infot: www.kevadpealinn.tyri.ee

Genealoogia selts kutsub Valjala kihelkonnaga tutvuma

Eesti Genealoogia Seltsi Saaremaa osakond korraldab 2. aprillil Valjala kihelkonna päeva. Huvilisi oodatakse kella 11-15 Kuressaare päevakeskuse II korruse saali (Tolli 9). 

Esinevad Ester Vaiksaar, Bruno Pao, Mihkel Koppel, Arvi Truu. Tutvustatakse ka Valjala-teemalisi trükiseid.

Valjala kihelkonna uurijad saavad eksponeerida oma sugupuid ja uurimusi.

Moostes saab helimaastikel mängida

2.-3. aprillil toimub Mooste kunsti ja sotsiaalpraktika keskuses (MoKS) Hannes Heyne heli-workshop „Mängides helimaastikel”. Tegemist on MoKSi helitöötubade sarja avalöögiga.

Osalejail on võimalus proovida, kuidas kõlavad eri rahvaste pillid, katsetada helitekitamist isetehtud instrumentidega ning proovida kätt lihtsamate muusikariistade ehitamises. Hannes toob töötuppa kaasa omavalmistatud pille ja instrumente. Sarvepillid, veetrummid, erinevad flöödid, lüürad, kumisevad kausid, psalteerium, didgeridoo ja teised pillid on MoKSis avastamiseks ja mängimiseks. 


„Kõikidel füüsilistel objektidel on heliomadused. Nendest helide väljavõlumine on omaette muinasjutt, mida iga tähelepanelik ja kuulata oskaja võib õppida,” ütles MoKSi koordinaator Evelyn Müürsepp.

Töötuppa on oodatud täiskasvanud ja noored alates 14. eluaastast, õpetajad, muusikud, insenerid, teadlased, terapeudid, sotsiaaltöötajad – ühesõnaga kõik, kes tahavad avastada erinevaid heli tekitamise võimalusi.

Töötoa juhataja Hannes Heyne on pärit Dresdenist Saksamaalt. 1993. aastast alates on ta arendanud meetodeid meeltehariduses, muusikaökoloogias ja muusikalises improvisatsioonis.

Töötoas osalemiseks on vaja eelregistreeruda e-posti aadressil siiri@moks.ee või telefoni 5330 6679.

Töötuba on ingliskeelne (eestikeelse tõlgiga).

Rohkem infot: www.moks.ee

Koeru valla muuseum tähistab sünnipäeva

1. aprillil peetakse Koeru rahvamajas Koeru valla muuseumi 15. sünnipäeva.

Ettevõtmine algab kell 18 ja kannab pealkirja „Üks piduõhtu Karjasmäe talu rehetoas”. Kõigil on võimalus osaleda talutöödes, küpsetada leiba, teha võid ja maitsta koduõlut.

Peetakse maha simman. Osalevad Koeru rahvatantsijad, folkloorirühm ja pillimängijad.

Rohemärki kandvate toodete hulka lisandus suitsusink

Eelmisel nädalal lisandus Põlvamaa rohelisemat märki kandvate toodete nimekirja FIE Kalmar Mägi valmistatav suitsusink, teatab Põlvamaa infoportaal.

Kalmar Mägi valmisatatud suitsusink on pikalt soolatud, sellele on lisatud maitseaineid ning suitsutatud on seda oma suitsusaunas.

Põlvamaa rohelisema märgi komisjoni liikme Janno Rüütle ütles, et Kalmari tehtud sink on olnud ikka kinkekotis, mida Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoda on juba aastaid oma üritustel külalistele jaganud. Seda sinki on maitsta saanud nii meie presidendid kui ka paljud ministrid ning kümned väliskülalised.



Põlvamaa rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist.

Praeguseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 153 tootenimetuse, mida pakub 26 ettevõtet. 

Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib SA Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega „Põlvamaa – rohelisem elu”. 




Vargamäel valmistutakse 15. teatrisuveks

Sel suvel etendatakse Vargamäel Urmas Lennuki uuslavastust „Vargamäe voonake”; samas mängitakse eelmisel aastal suure publikumenu saavutanud ja mitmes kategoorias teatriaasta auhindadele kandideerivat lavastust „Vargamäe varjus”, vahendab Järvamaa infoportaal.
 
„Vargamäe voonake” on katse jõuda Tammsaare „Tõe ja õiguse” II, IV ja V osa kaudu lähemale eestluse elu- ja kultuurimõttele või nagu lavastaja ise ütleb: „Meil on üpris palju musta, üsna palju valget, aga liiga vähe sinist.” 
Seekord otsib Lennuk pidet A. H. Tammsaare isiksusest ja lähikondlaste mõjudest autori loomingus, laiendades seda suhestumist eestlusega üldisemalt. „Kui palju on Indrekus, Andreses, Tiinas ja Karinis Tammsaaret ennast kui kirjanikku/inimest. Kui palju on seal tema lähikondseid: sugulasi, tuttavaid, eestlasi laiemalt. Milline on Tammsaare suhtumine looja vastutusse oma loomingu suhtes ja kui palju on selles kõiges eestlast?”

Esietendus on 28. juulil A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel saunikute juures. Edasi mängitakse 29., 30., 31. juuli ja 12., 13., 14., 18., 19., 20., 21. augustil, kokku üheteistkümnel õhtul.

Taas mängitakse A. H. Tammsaare muuseumi rehetares ka Lennuki „Vargamäe varjus”, mille publik eelmisel aastal väga soojalt vastu võttis. Sel suvel mängitakse etendust ajavahemikul 4. – 11. augustini kokku kaheksal õhtul.
„Lavastus „Vargamäe varjus“ kõneleb loo sellest, kuis armastus Vargamäelt mõneks ajaks varvast viskas. Ometi pole see lugu üdini traagiline ega ka lootusetu masenduse buldooser. Selles on ka siirust ja armastust, on rammusat maakeelt, milles mehed oma pentsikuid õigusi taga jahivad. 


Varbla looduskeskus kutsub maarjapäeva pidama

Maarjapäev kui naiste väe püha on olnud üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi. Vana kombe kohaselt ei ole naistel sel päeval kohustust, isegi mitte luba koduseid töid teha.

Niisiis, naised, pange valged riided selga ja sättige end 25. märtsil kella 17ks Varbla looduskeskusesse, et koos Thulega elavdada maarjapäeva vanu tavasid.

Päevateemad: rituaalseid laulud, looduslik ilu ja tervis, maarjapäeva toidud, võlujoogid naistele, naiste vägi noa kaudu.

Võimaluse korral võta kaasa (vöö)nuga! Üritus on tasuta.

Osalejate arv on piiratud, seepärast palutakse registreeruda tel 507 7369, 676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.

Sangastes on avatud kandle, viiuli ja kitarri õpitoad

Sangaste vallas on võimalik nüüd viiulit, väikest kannelt ja kitarri õppida.
 
Väikese kandle ja viiuli õpituba toimub reedeti kell 16 Sangaste seltsimajas; kitarri õpituba esmaspäeviti 18 Sangaste valla avatud noortekeskuses Keenis.

Tunnid on tasuta ja pillid seltsimajas olemas.

Ettevõtmine saab teoks Valgamaa partnerluskogu konkursi „Noor Valgamaa” raames.

Mooste toiduklubi kokkab, mõeldes filmifestivalile

Täna, 20. märtsil algusega kell 16 koguneb Mooste toiduklubi taas kokkama ja pühendab oma toidud Maailmafilmi festivalile. Festivali ühe eestvedaja Eva Toulouze juhendusel valmistatakse mitut moodi lambaliha.
 
21.-27. märtsini toimub Tartus kaheksas Maailmafilmi festival. Tegu on rahvusvahelise filmifestivaliga, kus näidatakse 
antropoloogilisi dokumentaalfilme ja peetakse filmidiskussioone. 

Festivalile tulevad kohale ka mitme filmi autorid.

Kuna Mooste külalisstuudio (MoKS) seltskond on juba aastaid selle festivali suur austaja, siis otsustati tänavu võõrustada festivali avapidu 21. märtsil Moostes. Sellest ka toiduklubi erikogunemine eesmärgiga valmistada suupärast filmirahvale.



Abilised ja huvilised on oodatud pühapäeval, 20. märtsil kell 16 MoKSi. Oma tulekust palutakse kindlasti teada anda Evelynile telefonil 513 8599.  




Lisainfo: 
Evelyn Müürsepp

http://mooste-toiduklubi.blogspot.com/  

http://moks.ee  

http://www.worldfilm.ee/

Kevadet tervitatakse täna peoga Türi kultuurimajas

Täna, 20. märtsil saab Türi taas kevadpealinna staatuse. Sel puhul toimub linna kultuurimajas pidu, kus esinevad teemapealinnade kollektiivid.

Kevadpealinna ürituste raames on märtsikuu üheks suurimaks ettevõtmiseks kevade alguse tantsupidu täna, 20. märtsil algusega kell 20.

Kevade alguse peole tulevad kaheksa teemapealinna esindajad esimest korda koos kultuurikollektiiviga. Esinemas näeb tantsukollektiive ja koore ning sõnaseadjaid. Tantsuks mängib ansambel Apelsin. 



Kevadpeo lõpus, astronoomilise kevade saabumise hetkel öösel kell 1.21 toimub kesklinna pargis särav ja tuline kevade tervitus.

„Kambja lüüra” toob kokku naisansamblid

9. aprillil toimub Kambja kultuurikeskuses viiendat korda Lõuna-Eesti naisansamblite kevadkontsert „Kambja lüüra”.

Korraldajate eesmärk on tuua Kambjasse kokku naisansamblid Võrumaalt Jõgevamaani ja Põlvamaast Valgamaani, et tutvuda naabervaldade ja -maakondade kollektiivide tegemistega.

„Kambja lüüra” pole võistulaulmine, vaid vahva kohtumispidu, kus saab ennast näidata ja teiste kollektiividega tutvuda ning sõprussidemeid luua.

Õhtu jooksul laulavad naisansamblid, lisaks neile aga Haaslava meeskoor. Ei puudu ka tantsunumbrid: näeb mustlastantsu ja flamenkot.

Õhtu lõpeb nagu ikka tantsuga. Sel aastal tantsutab laulurahvast ansambel „1 kõigi eest”, kes tuleb suisa Saaremaalt.

Rohkem infot: Pille Tammelan, tel 5695 5989, e-post pille@kambja.ee.

Hageris kohtuvad mahedad ehedad muinasviljelejad

26. märtsil kell 12 toimub Hageri rahvamajas mahedate ehedate muinasviljelejate kokkusaamine.

Vestlusringis osalevad:
* Kernu kandi mahedad, kel on suurtel pindadel loodusviljeluse kogemused;

* Margus Ess, loodusviljeluse õppejõud Olustveres ning Jõgeva sordiaretuse instituudis töötaja;

* Manfred Meyer, tuntud kompostidoktor;

* eluaegne suurmajandi agronoom, kes üle kümne aasta tagasi pööras oma elus ette rohelise lehekülje. 


Kohtutakse  rohenäpuga, kes kasvatab ilma mürkideta kümnekiloseid kapsapäid ja ütleb, et rammust palju olulisem on loodusega suhtlemine. 
Vestlusringi juhib muinasviljeleja – mesinik Eha Metsallik.

Kõik huvilised oodatud.

Kuressaare turuhoonesse rajatakse lambateabekeskus

TÜ Saaremaa Vill rajab rahvusvahelise projekti „Knowsheep” raames Kuressaare turuhoone teisele korrusele lambateabekeskuse, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

MTÜ Saaremaa Vill projektikoordinaator Tuuli Kotka ütles Saarte Häälele, et keskuse eesmärk on arendada lambakasvatajate koostööd ja teavitada inimesi Saaremaa suurest rikkusest – lambast.

Saaremaal karjatatakse küll kõige enam lambaid Eestis, kuid sektori tulukus on üsna madal ja mõnigi peab lambaid vaid toetuste pärast. Teabekeskuse ülesanne on ärgitada asjaosalisi koostööle, tutvustada lamba väärindamise võimalusi ja pakkuda ka sellekohast infot laiast maailmast.

Teabekeskusest saab kokkusaamiskoht kõigile valdkonna huvilistele: lambakasvatajatele, käsitöölistele ja turistidele. Sealt on võimalik saada teavet olemasolevate lambakasvatajate, toodete ja teenuste kohta.

Oluliseks väljundiks lambakasvatuse tulukuse tõstmisel kujuneb Salme valda rajatav villavabrik, sellele lisandub Leader-meetmest rahastatav tootearendusprojekt.

Teavituskeskuse töökorda seadmiseks tuleb turuhoone teine korrus osalt ümber ehitada ning rajada sinna kontor, seminariruum ja näitusesaal. Samuti kogutakse teemakohast kirjandust ja filmimaterjale, käsitööesemeid ja materjale praktilisteks töötubadeks.

Keskuse ruumid peaksid valmima juuniks. Ametlikult avatakse keskus sügisel villateemalise näitusega.

Kevadpealinnas valmistatakse igale linnule oma kodu

Ka sel aastal toimub Türil pesakastinädal „Igale linnule oma kodu”, mille jooksul valmistavad valla koolide õpilased tööõpetuse tundides pesakaste, antakse teada Türi valla veebilehel.

Tänavune pesakastinädal algas 14. märtsil ja lõpeb homme.

Kevadpealinna toimkonna üleskutsel on pesakaste meisterdanud valla koolid. Tervitati ka kõikide isade initsiatiivi koos lastega oma kodu juures uus linnukodu meisterdada või olemasolevaid parandada.

Eelmine aasta panid Türi vallavolikogu esimees Toomas Marrandi ja vallavanem Aivo Prüssel pesakaste üles kultuurimaja parki. Tänavu soovitas Marrandi linnumajad valmistajatel üles seada omale südamelähedasse paika.

Türi vallavalitsus toetas ettevõtmist „Igale linnule oma kodu”, andes igale osalevale koolile materjali kümne pesakasti valmistamiseks.

Pesakastinädal „Igale linnule oma kodu” toimub Türi vallas kuuendat korda.

Märtsi lõpus jälgitakse linnalinde

Märtsikuu viimasel pühapäeval, 27. märtsil toimub igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab tänavu oma 90. aasta juubelit tähistav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ).

Ettevõtmise traditsioon ulatub aastasse 2002, kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi selle vastu on iga kevadega kasvanud ning möödunud aastal vaadeldi linde juba 16 Eesti linnas.

Linnadevahelisest linnuvõistlusest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Selleks tuleb luua 2–5liikmeline võistkond ning 27. märtsi varahommikul mõnes linnas retkele minna. Nagu ettevõtmise nimetus viitab, lähevad arvesse üksnes need sulelised, keda vaadeldi linna piiridest lahkumata.

Eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning rändlindude saabumisele. Eelmisel kevadel kohati meie linnades koguni 100 linnuliiki, mis näitab ilmekalt, kui suur on tegelikult linnakeskkonna lindude liigirikkus. Muu hulgas on linnades vaadeldud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.

Võistluste täpsemate reeglite ja eelmiste aastate tulemustega saab tutvuda EOÜ koduleheküljel www.eoy.ee.

Improteater korraldab Obinitsas koolituse

Täna, 19. märtsil toimub Obinitsa külakeskuses Improteatri koolitus.

Koolituse kohta võib lühidalt öelda järgmist: Improteatrit on vähemalt sama tore ise teha kui pealt vaadata. Igaüks meist võib laval improviseerida ja juba juhatust saanuna on see lihtsam. Improtreeningutel arendatud võimed leiavad esinemisolukorras kindlasti rakendust, aga mitte ainult siis.


Koolitus kestab kella 13–18 ja sellel on veel vabu kohti.

Kell 19 algab Improteatri etendus. Kaasa löövad Rednar Annus, Erki Aule, Merilin Kirbits ja Tarvo Krall.

Improteatrile on iseloomulik, et ei ole olemas näidendi
käsikirja. Rekvisiite ja lavakujundust kasutatakse minimaalselt, publik
 osaleb aktiivselt näitemängu kujundamises, laval toimuv tegevus
 põhineb imprvisatsioonil jne.
 Rohkem saab Improteatri kohta lugeda siit: http://www.improteater.ee/.

Rohkem infot: Rieka Hõrn, tel 5620 3374; Eve Ellermäe, tel 524 2080.