Kadri Valner

Eestis kohtuvad parimad jutuvestjad üle maailma

Kultuuripealinn Tallinn 2011 võõrustab paljude külaliste hulgas sel aastal ka maailma jutufestivalide lemmikuid.

Märtsist novembrini on oodata jutuvestjaid pajatama lugusid jutuõhtutel. Iga esineja viibläbi ka ühe töötoa, kus huvilistel on võimalik lugude jutustamisega seotud teemadel küsida, arutleda ja lugude rääkimise saladustele lähemale saada.

Avaüritus toimub 20. märtsil ning toob külaliseks indiaani jutuvestja Dovie Thomasoni. Jutuõhtu toimub Tallinnas Hobuveskis, Lai tn 47, algusega kell 18. Jutuvestmist veab Piret Päär. Tõlge Veronika Kivisilla.

Järgmisel päeval, 21.märtsil, kell 15 -17 Dovie Thomasoni töötuba Tallinna Keskraamatukogus.

Dovie Thomason on rahvusvaheliselt tunnustatud jutuvestja ja kirjanik. Tal on oskus oma lugudega viia kuulajad kaasa „paika, kus aeg ei kehti”, neisse sündmustesse, mida ta koges lapsena, kui kuulas vanu indiaani lugusid. Pajatajateks tema Kiova apatši ja Lakota indiaanlastest sugulased, eriti Vanaema Dovie ja ta isa. Neilt sai ta esmakordselt kuulda loodusrahva lugusid. Need olid lood, mis õpetasid teda tegema õigeid valikuid.

Juba 30 aastat on Dovie Thomason põiminud kokku lõimesid vanadest lapsena kuuldud pärimuslikest ja oma elus juhtunud lugudest. Nõnda valmib kaunis ja kirglik põlisrahvast jutustav vaip. Tema lood aitavad säilitada väärtusi läbi mitme põlvkonna ja õpetavad õiget käitumist ja valikuid. Oluline on, et õpitakse lugudest, mis loovad isikliku väärtushinnangute süsteemi.

Seejärel läheb jutuvestmissari rändama 23. märtsil Võrru ja 25. märtsil Pärnusse.

Muinsuskaitsjad kutsuvad korrastama muistiseid

talgud — Talgud on olnud loomulik osa meie esivanemate elulaadist. Foto: Teeme Ära

Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud kutsub osalema 7. mail Teeme Ära talgupäeval, et üheskoos korda teha muinsuskaitse objekte. Ka sel, 2011 aastal, kutsutakse Teeme Ära talgupäeval kodukandi parke riisuma, metsa istutama, prügiseid kohti koristama, mõttetalguid pidama ja mälestisi korrastama.

Koos Teeme Ära seltskonnaga – Eesti Külaliikumine Kodukant, Eestimaa Looduse Fond, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL – talguid tehes saame enam meediakajastust, tähelepanu ja loomulikult abikäsi mälestiste korrastamisel.

Mida peaks läbi mõtlema enne talgute registreerimist? Mõtle läbi kui palju talgulisi ja milliseid tegevusi nad talgukorras teha aitavad. Sinu kui omaniku-talgujuhi ülesandeks jääb töö organiseerimine, talgujärgsete tegevuste korraldamine ning võimalusel talgulistele tänutäheks kehakinnituse pakkumine. Kui talgute algatajaks ei ole mälestise vm objekti omanik, on tähtis omanikuga ühendust võtta. Abi prahi äraveoks või toitlustamiseks küsi julgesti kohalikust omavalitsuselt või ettevõtjatelt. Head üritust toetatakse kindlasti hea meelega ka konkreetse abi näol.

Selleks, et välja selgitada, milliseid töid mälestisel talgukorras teha saab ja kindlasti tegema peab, tuleb ühendust võtta oma piirkonna muinsuskaitseinspektoriga. Talgute registreerimine algas 15. märtsil, talguliste registreerimine 11. aprillil.

16. mail 2009 toimunud talgutel korrastas üle 4000 inimese rohkem kui 200 mälestist. 1. mail 2010 Teeme Ära talgupäeval korrastas 4072 talgulist 162 mälestist.

Vaata lisa www.umarlaud.eu

Eesti Metsaselts annab välja metsanduse elutööpreemia

Kuni 22. märtsini saab esitada kandidaate elutööpreemiale, millega tänatakse silmapaistvaid ja Eesti metsanduse arengusse enim panustanud metsandustöötajaid.

Metsanduse 2011. aasta elutööpreemia suurus on 3195 eurot (50 000 krooni) ning kandidaatide nimesid saab esitada igaüks. Kandidaadi esitamisel tuleb lisada ka lühike põhjendus elutööpreemia andmiseks ning edastada see e-postiga aadressile metsaselts@metsaselts.ee või postiga Eesti Metsaseltsi kontorisse (Mustamäe tee 50, Tallinn 10621).

Elutööpreemia saaja otsustab Eesti Metsaseltsi volikogu, kuhu kuuluvad kõik metsanduse huvigrupid ning preemia antakse saajale üle 15. aprillil Tartus toimuval Metsanduse visioonikonverentsil.

Varem on Eesti Metsaseltsilt metsanduse elutööpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlane Ivar Etverk (2007), metsateadlane Artur Nilson (2008), metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009) ja metsateadlane ja praktik Malev Margus (2010).

Homme esitletakse Urvaste kohapärimust

Homme algusega kl 15 toimub Võru Instituudi saalis Urvaste kihelkonna kohapärimuse kogumiku “Metsast leitud kirik /
Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” esitlus. “Metsast leitud kirik” on mahukas ülevaade Urvaste kihelkonna pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket, nimesaamist jne. illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti
Kirjandusmuuseumi kogudest. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku koostaja ja Urvaste kihelkonna pärimust ja paiku käsitleva eessõna autor on Valdo Valper, toimetanud on raamatu Mall Hiiemäe.
Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles. Raamatu lõpus on ingliskeelne resümee eessõnast ning pärimuspaikade ja rahvaluulekogujate registrid.
Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27.

Kohapärimusest ja raamatu valmimisest räägivad kogumiku koostaja Valdo Valper ning Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Lauludega astuvad üles Jaan Pulk ja Jan Rahman. Raamatu saavad kingituseks Urvaste kihelkonna alale jäävad koolid ja raamatukogud, samuti inimesed, kes selle valmimisele kaasa aitasid.

Raamatu “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” valmimist on toetanud Kultuuriministeeriumi Vana-Võrumaa Kultuuriprogramm, Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri

AEFi koosmeele auhind ootab kandidaate

Avatud Eesti Fond kuulutas välja avaliku konkursi 2011. aasta Koosmeele preemia kandidaatide leidmiseks. Auhinna saajad kuulutatakse välja igal aastal Avatud Eesti Fondi sünnipäevaks 19. aprillil, preemiaga kaasneb rahaline auhind ja Marje Üksise graafiline leht “Avanemine”.

Selle aasta Koosmeele auhind tõstab esile üksikisikuid või ühendusi, kes on aidanud kaasa ühiskonna erinevate gruppide teineteisemõistmisele ja sotsiaalsete valupunktide kajastamisele. Loe edasi: AEFi koosmeele auhind ootab kandidaate

Täna ja homme saab vaadelda Kuud, Merkuuri ja Jupiteri

Tartu Ülikooli Ajaloo muuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring korraldavad taas Tartu Tähetornis vaatlusõhtuid.
Täna ja homme kutsutakse huvilisi vaatama vastrestaureeritud Zeissi teleskoobiga Kuud, Merkuuri ja Jupiteri.
Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis.
Etendused algavad kell 18.30 ja 19.30. Sellel osalemiseks tuleb selga panna soojad riided.

Avatakse programm Eesti väikesaarte kaitseks

EASi ja Siseministeeriumi koordineerimisel avatakse väikesaarte program, mis on suunatud mandri- ja saarevahelise transpordiühenduse, hoolekande- ja tervishoiuteenuste, toidu, elektri, joogivee ja kütuse, jäätmemajanduse, juurdepääsu alg- ja põhiharidusele ning päästeteenuse ja sideteenuse kättesaadavuse parandamisele.

Toetus on suunatud saareelanike elutingimuste parandamisele nagu näiteks kütusetanklate rajamine ning perearstipunkti sisustamisele. Väikesaarte programmist on näiteks Kihnu saarele ja Manijale kavandatud 214 000 eurot, kelle kultuuripärand on kantud UNESCO kaitse nimekirja.

Programmi selle aasta kogumaht on 639 116 eurot ning maksimaalne toetus projekti kohta on 130 000 eurot. Programmi piirkonda järgnevad saared:

Harju maakond: Naissaar (Viimsi vald), Prangli (Viimsi vald), Aegna (Tallinna linn), Väike-Pakri (Paldiski linn)
Lääne maakond: Osmussaar (Noarootsi vald), Vormsi (Vormsi vald)
Pärnu maakond: Kihnu (Kihnu vald), Manilaid (Tõstamaa vald)
Saare maakond: Abruka (Kaarma vald), Kõinastu saar (Orissaare vald), Kesselaid (Muhu vald), Vilsandi (Kihelkonna vald), Ruhnu (Ruhnu vald)
Tartu maakond: Piirissaare (Piirissaare vald)

Rõuges arutletakse täna valla tuleviku üle

Rõuge noortekeskuses arutletakse täna kell 18 selle üle, kuidas meelitada valda uusi elanikke, luua uusi töökohti ning parandada veelgi valla kuvandit väljapoole.

Arutelu kutsel seisab kirjas:„Teretulnud on ka kõik muud ideed mis arendavad vallaelu ja muudaksid seda paremaks. Kohtumisel järgime põhimõtet, et ükski idee pole halvustamist väärt või vale. Kõik mõtted pannakse kirja, et paremaid neist edasi arendada. Tule kohale, räägi kaasa ja ole valla tuleviku suunajaks!“

Oodatud on kõik ärksad vallakodanikud, vanusest ja töökohast olenemata – kõik need, kes valutavad südant koduvalla tuleviku pärast.

Nädalavahetusel tuleb “Mesimagus naistepäev”

Eesti meetootjate ühendus korraldab 5. ja 6. märtsil Tallinna Lillepaviljonis kogupereürituse «Mesimagus naistepäev».
Meetootjate eesmärk on propageerida puhast eestimaist mett, meie mee ja mesindussaaduste kõrget toiteväärtust, häid tervendavaid ja hügieenilisi omadusi. Samuti tutvustatakse kodumaise mee tootjaid.

Kohapeal pakuvad mesinikud maitsta erinevat mett ja saab teavet mesindussaaduste liigi, päritolu ja omaduste kohta. Lisaks meele saab osta mesindussaadusi nagu taruvaik, õietolm jms, tervistavaid ja kosutavaid meesegusid, ravimtaimi ning teisi loodustooteid, samuti mesindussaadustest ja loodustoodetest valmistatud preparaate ning kosmeetikat.

Lillepaviljoni (Pirita tee 26) uksed on meepäevadeks avatud 5. ja 6. märtsil kella 10-17.

Moldovlased võtavad Märjamaal kevadet vastu

Moldova kogukond Eestis avas Märjamaal kevadele pühendatud näituse nimega “Martisor”. Rahvamaja Ly galeriis on vaadata traditsioonilised Moldova rahvuslikud esemed, maalid, raamatud, rahvariided.

Martisor on traditsioon, mida peetakse Moldovas ja Rumeenias kevade alguse tähistamiseks alates 1. märtsist. Sellel päeval kingivad kõik inimesed oma sõpradele ja sugulastele sõpruse ja austuse märgiks valge ja punase niidiga valmistatud õiekesi. Martisor on sümbol, mis tähistab legendi, kus kevad saavutas talve üle võidu. Moldovlastele on Martisor saabuva kevade, armastuse ja austuse sümbol. Punane on kui tuli ja veri ning elu sümbol, samas kui valge on puhtuse ja aususe sümbol. Mõlemad õied tähistavad õnne. Inimesed kannavad Martisori rinnas umbes kaks nädalat kuni esimeste õite ilmumiseni puudel. “Me loodame, et nii saabub ka Eestis kevad kiiremini, nagu on see Moldovas,” ütles näituse kuraator Ion Braga.

Rogosi mõisas on märts naistekuu

Võrumaal asuvas Rogosi mõisas tuleb märts naiste- ja käsitöö kuu.

Teisipäeval, 8. märtsil kel 13 tähistatakse mõisas naistepäeva ja pannakse mõisa saalis kaltsuvaiba jaoks lõime üles.

Pühapäeval, 13. märtsi keskpäeval on naised kutsutud mõisa õmblema. Kogenud juhendaja käe all õmmeldakse vanast uus, kohendatakse moestläinud rõivad moekaks ja parandatakse rõivaste iluvead.
Laupäeval, 19. märtsil saab kell 14 õppida mõisa koolitusklassis organsa riidest lillede valmistamist. Kaasa võtta teeküünal kindlal alusel, pärleid ja organsa kangast.

Registreeruda saab Ulve Pruti meilil ulveprutt@gmail.com

Äikesevaatlus uueneb

Kuuendat aastat tegutsev Eesti äikesevaatlejate võrk alustab sellel kevadel uuendatud ja lihtsamate vaatlusmetoodikaga. Äikesevaatlustega võivad liituda kõik huvilised sõltumata vanusest ja tegevusalast. Möödunud aastal tegutses Eestis 111 äikesevaatlejat, kes teostasid enam kui 2300 vaatlust. Kokku on alates aastast 2005 teostatud ligi 7000 vaatlust. Vaatlusandmeid kasutatakse automaatselt (äikesedetektorite abil) kogutud andmete täiendamiseks ja hindamiseks. Samuti on asjahuvilistest koosnev vaatlusvõrk parimaks võimaluseks äikesega kaasnevate ohtlike nähtuste ja nende kahjustuste kohta andmete kogumiseks.

Vaatlejad saavad nüüd valida kahe erineva raskusega metoodika vahel. Lihtsamate põhivaatluste korral märgitakse kuutabelitesse üksnes äikese ja ohtlike nähtuste esinemise kuupäevad. Täismahus vaatluste korral täidetakse äikese esinemisel vaatlusleht, mis on lihtsustatud versioon eelnenud aastatel kasutatud äikesevaatluste lehest. Uuesti võivad liituda ka vaatlejad, kes eelmistel aastatel vaatlustest loobunud on. Oodatud on vaatlejad nii linnadest kui maapiirkondadest. Vaatluste läbiviimine ei eelda erialaste teadmiste ega mõõteriistade olemasolu. Kõigile registreerunud vaatlejatele saadetakse aprillis tasuta vaatlusjuhend ning vaatluslehed.

Huvilistel palutakse endast teada anda kuni 25. märtsini 2011 tavakirjaga aadressil Sven-Erik Enno, Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Vanemuise 46-326, Tartu, 51014, või e-mailiga aadressil seenno@ut.ee. Kirjas märkida kindlasti ära oma nimi ja täpne postiaadress. Uue vaatlusmetoodika täpne kirjeldus ja elektrooniline registreerumisvorm on saadaval Eesti äikesevaatlejate võrgu koduleheküljel aadressil http://web.zone.ee/eav/

ERM otsib lemmikut

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema konkursil „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“. Osalema oodatakse kõiki käsitöötegijaid, kes valiksid muuseumi Eesti rahvakultuuri esemete seast oma lemmiku inspiratsiooniks ning annaksid talle oma kätega uue elu, mõtestaksid tema tähendust ning konteksti kaasajas.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on ligi 250 000 eset ning üle miljoni arhiivisäiliku, mis on kogutud enam kui 100 aasta jooksul peamiselt Eesti aladelt. Algusaastatel peeti tähtsaks vana talurahvakultuuri jäädvustamist ning sellest ajast on alguse saanud ulatuslikud rahvakultuuri kogud, mis on olnud inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja käsitöömeistritele.

Rahvusmustrite mitmekülgne kasutamine, elav tegevus disaini- ja kunstivallas ning erinevates käsitööblogides kinnitab, et rahvuslikel ainetel käsitöö on Eestis au sees. Konkurss kestab kuni 31. märtsini ja konkursi raames valminud esemetega saab 2011. aasta kevadel tutvuda näitusel Eesti Rahva Muuseumis.

Järvakandis algab õpilaste konkurss Minu klaas 2011

1. märtsil algab Eesti klaasi pealinnas järvakandis VI üle-eestiline õpilaste kunstikonkurss MINU KLAAS 2011, mille eesmärgiks on kasvatada Eestile kõrgetasemeline klaasikunstnike ja -käsitööliste põlvkond. 1. märtsist -20. maini oodatakse konkursile 1. -12. klassi õpilaste töid, mis peavad olema valmistatud klaasist või käsitlema klaasi. Nii on konkursile oodatu klaasehted, -maalid, -graveeringud, vitraažid, -skulptuurid, -mosaiigid, -esemed jne. Samuti on oodatud klaasiteemalised maalid, joonistused, graafilised lehed, kollaažid, aga ka klaasiteemialised jutud ja luuletused. Võistlevad ka dokumentaal- ja kunstilised fotod jne. Töid hindab žürii, mille esimeheks on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Maie-Ann Raun, liikmeteks professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, fotograafid, õpetajad ning Klaasipealinna esindajad.

Kõik laekunud tööd pildistatakse ja pannakse tutvumiseks Facebooki lehele MINU KLAAS . Sealt on võimalik saada vastukaja ja heatahtlikku kriitikat. 01.juunist -10.septembrini saab töid näha näitusel Järvakandis, pärast seda lähevad tööd väljapanekuks Olustvere mõisa ja mujale Eestis.

Teisipäevast saab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel taas nakkevõrguga püüda

1. märtsist pääsevad kalamehed Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele taas nakkevõrkudega püüdma. “Teadusuuringud näitavad, et särjevaru on praegu heas seisus ja seda võib rohkem püüda,” ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. “Särje kude-eelne liikumine algab märtsis-aprillis, kudemine lõpeb mais.” Määruse muudatus lubab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel alustada harrastusliku nakkevõrguga püüki 14 päeva senilubatust varem ehk 1. märtsist, püüda võib kuni 5. maini.

1. märtsist kuni 14. märtsini kestval täiendaval harrastuspüügil Peipsi, Pihkva või Lämmijärvel kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv on Ida-Viru maakonnas 174, Jõgeva maakonnas 121, Põlva maakonnas 228, Tartu maakonnas 249 ja püsiasutusega Piirissaarel 100. Tasu sel ajal ühe nakkevõrguga püügil on 3 eurot; Piirissaare alalistele elanikele 1,5 eurot.

Kalastuskaarte saab taotleda alates 28. veebruari hommikust internetist ID-kaardi abil kalanduse infosüsteemi kaudu (http://kala.envir.ee) ning Keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi büroost, Jõgeva–Tartu regiooni Tartu büroost ning Põlva–Valga–Võru regiooni Räpina büroost. Piirissaare saarele väljastab kalastuskaarte Piirissaare vallavalitsus.

Käib varivalimiste e-hääletus

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) veebilehel www.varivalimised.ee avati 14-17aastastele kodanikele varivalimiste e-hääletussüsteemi, kus Riigikogu kandidaatide poolt saavad hääletada mittevalimisealised noored üle Eesti. E-hääletada saab 3. märtsini ID-kaardi, SEB ja Swedbanki internetipanga ning E-kooli kasutajatunnuste abil.

Üleriigilise poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekti raames on veebruari jooksul toimunud ja toimumas üle Eesti ligi poolsada noortele suunatud valimisdebatti, mitukümmend simulatsioonimängu otsuste langetamisest poliitikas ning õpilastööde konkurss valimiskampaaniate ja -reklaami teemal.

Lisaks internetikeskkonnale on noortel võimalik varivalida ning oma arvamust väljendada ka üle riigi avatud ametlikes e-hääletuspunktides.

“Täna on Eesti noortel võimalus teha ajalugu ja esmakordselt osaleda e-hääletussimulatsioonis, mis hõlmab kogu Eestit. Varivalimised annab noortele kodanikele, kes veel pärisel valida ei saa, kaasarääkimisvõimaluse ja teadmise, et noorte arvamus jõuab otsustajateni ning et noorte häälel on tähtsus,” lausub ENLi varivalimiste projektijuht Mailis Ostra.

Varivalimiste e-hääletussüsteem tagab hääletajale anonüümsuse ning seda saavad kasutada vaid 14-17aastased Eesti kodakondsusega noored. Varivalijad saavad hääletada oma elukohajärgsete kandidaatide vahel ning oma häält saab hiljem soovi korral muuta nagu ka päris e-hääletamisel. Varivalimistulemused tehakse teatavaks 6. märtsil pärast päris valimispunktide sulgemist Tallinnas Solarise keskuses.

Varivalimised on ENLi poolt korraldatud 14-20aastastele noortele suunatud poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekt. Projekti eesmärgiks on süvendada noorte huvi ühiskonnaelus kaasarääkimise vastu ning viia noorte arvamus avalikkuse ja otsustajateni, et Eesti poliitika arvestaks rohkem noorte vajadustega. Projekti raames toimuvad üle Eesti debatid, õpilastööde konkurss valimisreklaami teemal, simulatsioonimängud otsustusprotsessidest ning 25. veebruarist kuni 3. märtsini saavad kõik 14-17aastased Eesti kodakondsusega noored osaleda üleriiigilises e-hääletussimulatsioonis ning valida Riigikogu kandidaatide vahel.

Ruhnus tehti raadioteatrit

km5 — Kuuldemängu salvestamine. Foto Ruhnu blogist

Ruhnu rahvas õppis Eesti ringhäälingumuuseumi teadur-pedagoogi Tarmo Kanniku käe all raadioteatri tegemist. Kanniku juhtimisel, juhendamisel, õpetamisel tegid koolilapsed ja osake külarahvast rahvamajas kuuldemängu “Rebane kanakarjas”.
Lugu salvestati kolmes jaos, eriefektid (mets, sammud, kanakari) sinna juurde. Eesti Ringhäälingumuuseumi teadur Tarmo Kannik jagas ka olulisemaid fakte kuuldeteatri ajaloost.
Ruhnu blogi kirjeldab, et tegu oli saarerahvale erakordse sündmusega.

Loov Eesti korraldab koostööpaneelide sarja “Kus on porgand?”

Loov Eesti kutsub alates märtsikuust kuuel korral kõiki huvilisi klubiõhtule „Kus on porgand?“, mille eesmärgiks on tutvustada loomemajanduses tegutsejatele paralleelvaldkondi ning läbi koostöö ja kogemuse probleemidele lahendusi leida.
Loov Eesti klubiõhtutel sümboliseerib porgand eesmärki, sihti, edu, rahulolu. Pea igal loomevaldkonnal on omad mured ja probleemid, mis lahendust vajavad. Võib olla on jalgratas juba leiutatud ning probleemile hea lahendus mõnel teisel alal välja töötatud? Klubiõhtute seerial on ühe õhtu jooksul fookuses kahe loomevaldkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte- analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda tehtud on.

Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma elukutse tõttu näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.

Esimese klubiõhtu teemaks on KIRJANDUS vs. MUUSIKA. Kirjandusvaldkonda esindavad kirjanik Sass Henno ja kirjastaja Silva Tomingas, muusikamaastikul toimuvast räägivad produtsent Toomas Olljum, dirigent Anu Tali ja helilooja Ülo Krigul. Kõrvalpilgu heidab nende loomevaldkondade teemadele kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.

Ürituste toimumisajad:
2. märts I Kirjastamine & muusika
16. märts II Film & arhitektuur
30. märts III Kultuuripärand & IT
13. aprill IV Teater & kunst
27. aprill V Reklaam & raamatukogud/muuseumid
11. mai VI Meedia ja disain

Paneele juhib Märt Treier

Üritus algab kell 17 Eesti Disaini maja kohvik-klubis Oot-Oot (Kalasadama 8, Tallinn).
Registreerimiseks anda märku seminar@looveesti.ee

Lüllemäel tuleb hea villa päev

Pühapäeval korraldavad MTÜ Maavillane ja MTÜ Hea Villa Selts Lüllemäel hea villa päeva, mis algab kell 11. Toimuvatel villakärajatel räägitakse villast ja selle töötlemise võimalustest ning villakäsitööst. Samuti saab tutvuda villa töötlemise masinatega. Liisa Kallam, Liisa Tomasberg ja Liina Veskimägi tutvustavad oma raamatut „Taasleitud vilt” selle autorid.

Rahvamajas on sel ajal vaatamiseks OÜ Maarjalepp viltimismasinal MTÜ Maavillane vildimeistrite valmistatud viltide näitus. Kohapeal on võimalik osta viltkangast, lõnga ja raamatuid „Taasleitud vilt” ja „Karula kihelkonna vanem käsitöö”.

Korraldajad: MTÜ Maavillane, MTÜ Hea Villa Selts
Rahastajad: Leader, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Maavillane

Elva linn tänab parimaid

Homme antakse Eesti Vabariigi 93. aastapäeva aktusel Elvas üle kaks Elva teenetemärki, kaks kultuuripreemiat “Elva Täht” ja Elva aasta tegu 2010 auhind.

Elva linnale osutatud eriliste teenete eest antava Elva teenetemärgi pälvisid Elva Muusikakooli direktor Uno Kodu ning Elva Gümnaasiumi kaugõppeosakonna juhataja Silvi – Johanna Jürgenson.
Uno Kodu töötab Elvas 1969. aastast klaveriõpetajana ja kontsertmeistrina ning alates 1989. aastast kooli direktorina. Silvi – Johanna Jürgenson on samuti kauaaegne ja tunnustatud pedagoog ning elukestva õppe propageerija.

Kultuuripreemia saab sel aastal tervisespordi edendaja Airi Pärn, kes on Spordiklubi Airi juhataja ja treener. Populaarsemad üritused, mida klubi on aastaid korraldanud on võimlemisfestival „Kõik algab sirutusest“ ja „Aeroobikapäev“. 2008. aastast alates korraldatakse ka Elva lahtisi meistrivõistlusi rühmvõimlemises.
Elva Kultuuripreemia saab ka Elva kultuuriseltsi juht ja naisduetti juhendaja Tõnu Kuresoo. Tõnu Kuresoo kirjutab ise laule ja muusikat mis on tuntuks saanud „Elva laul“ konkurssidel.

Möödunud aastal valisid kodanikud Elva linna aasta teoks vee-ja kanalisatsioonitrasside paigaldamise Elvas. Projekti eestvedaja, AS Emajõe Veevärk saab aastapäeva aktusel eritellimusel sepistatud skulptuuri ja ajalehe “Elva Postipoiss” aastatellimuse.

Merike Järv
Elva linnavalitsuse avalikkussuhete spetsialist
5358 3307

TeateTantsu ajal toimub suurim tantsurühmade folkloori kogumine

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum alustavad koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist.

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvises TeateTantsu suurprojektis osaleb mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.

„Tants on kollektiivne tegevus ja iga kollektiivi hea toimimise osaks on tantsimise kõrval aastatega tekkinud ja vaid sellele kooslusele omased kombed ja traditsioonid,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela. Järvela lisas, et nii paisub ühekordse TeateTantsu projekti mõju veel suuremaks: „Euroopa kultuuripealinna aastal toimuv TeateTants loob sel moel võimaluse ka kestvamaks kultuurinähtuseks.“

Rahvaluule Arhiivis on tantse talletatud ligi 100 aastat. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahelise koostöölepingu sõlmimine toimub teisipäeval, 01. märtsil kell 12 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa maanteid. TeateTantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Projektis on oodatud kaasa lööma vähemalt 4000 tantsijat, aga miks mitte ka kuni poole rohkem. Osaleda saavad nii tantsurühmad kui koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad.

Haapsalu põlenguohvrite toetuseks on laekunud ligi 95 000 eurot

Inimesed on Haapsalu põlenguohvrite tarvis kandnud eri annetuskontodele rohkem kui 94 950 eurot. Rahandusministeeriumi Haapsalu väikelastekodu kontodele oli täna hommikuks laekunud 1736 annetajalt veidi rohkem kui 59 000 eurot.

Punase risti ja Unicef Eesti rahvuskomitee kontodele oli tänahommikuse seisuga 1358 annetaja poolt kantud veidi üle 35 950 euro.

Annetusi põlenguohvrite heaks saab teha järgmistele kontodele:

UNICEF-i Eesti Rahvuskomitee
Swedbank 221049382034
SEB 10052039502009
Sampo Pank 332029950003

Eesti Punane Rist
Swedbank 1180001436
SEB 10220039608010

Rahandusministeerium
SEB 10220034796011
Swedbank 221023778606
Nordea 17001577198
Danske 333416110002

Maaelo oppus kuulõhe

Rõugõ kandi turismividäjä Piho Aigar om vällä tulnu mõttõga viiä maaelo oppus kuulõhe:kõrrast inämb läävä inemise liina ja tiidmise maaelost kaosõ põlv-põlvõ takah. Koolijuhi omma arvamisõl, et mõtõ om jo hää, a õhku jääs küsümine, kuis seo teos tetä.

«Ku kaia märke inne valimiisi, sõs maaelo küsümüse nakkasõ nii vai tõistõ liinarahva otsusta olõma,» seletäs Piho uma mõttõ tagamaad.
Piho ütles, et kõrrast inämb läävä inemise maalt liina ja tuuga kaosõ ka tiidmise maaelost.
«Selge om tuu, et kõik mar’amaalõ mahu-i, a ku nä sääl maaelo küsümiisi otsustasõ, sõs võinu nä veidikesegi kursih olla tuuga, kuis kar’amaal elo käü ja kost terve süük tulõ,» ütles Piho. «Koolilatsilõ võinu kooliprogrammi seeh anda maaelo oppust, kuis eläjidega ümbre kävvü, kuis näile süvvä anda.» Timä mõtõ om tuu, et tetäs tüülaagrit, koh väiko talomiis olõs uma olõkiga liinalatsõlõ oppaja.

Et sääne mõtõ teos saanu, olnu ütelt puult vaia kuulõ ja latsi, tõõsõlt puult jäl talomiihi, kiä omma ülepää nõuh opilaisi vasta võtma. Piho pidä talonigõ poolõ päält kõgõ parõmbas väikeisi eloviie-tallõ, koh Euroliit midägi säädüisiga ei kõrralda.

Haanimaa Hartsmäe talo peremiis Hollo Agu pidä säänest mõtõt hääs. «A latsõ piäs sõs õks mitmõh taloh käümä, et taa oppus võimaligult mitmõsugumanõ olõs,» ütles tä. Samah pelgäs Hollo tuud, et ku koolih või-i latsi tüüle käske, kas sõs neo latsõ tulõvagi maalõ kah õnnõ kaejis. «Ku nä tallo tulõva, sõs tulõ õks tüüd kah tetä,» märk Hollo. «Taloh saa-i õnnõ kaeja olla.»

Koolijuhi ja latsõ omma nõuh
«Täämbädse päävä noorõ omma ülearvo pall’o tehniga takah kinni, seo olõs hää võimalus suvõl luudusõh olla ja maaello nätä,» kitt mõtõt Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Säde Ken. Ka tüütegemise vasta olõsi-i täl midägi.

«Muidogi olõsi ma nõuh,» ütel’ Võro 1. põhikooli katsanda klassi opilanõ Saia Kris. «A midägi vahtsõt sääl olõsi-i, selle et mul om maakodo olõmah.» Vanaimä-vanaesä man om tä maatüüd küländ har’otanu.

«Maaelo oppust olnu vaia külh, selle et ma olõ nõuh taaga, et kõik latsõ lehmä inämb är tunnõ-i,» ütles Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi direktri Martinfeldi Katrin.

Samah arvas tä, et maaelo oppus es pidänü olõma opiplaani üts osa, selle et sinnä om rassõ midägi mano panda ja viil rassõmb midägi mant võtta.
«Muidogi kulus sääne asi är, et siiä valdkunda veidikesegi helgähüst tuvva,» ütles Põlva Keskkooli direktri Sarapuu Arvo.
Nigu Martinfeld, ei mõista ka Sarapuu üteldä, kuis sääne oppus opiplaani säädi. «Muidogi saas taad asja tetä valik- vai vabaainõna,» pakk tä.

Mirjam Nutov/ Uma Leht

Samal teemal on ka 26. veebruari KUKU Ilmaparandaja saade

Parõmba’ võro keele tundja’ omma’ teedä’

Nätäl tagasi saiva’ tiidmiisivõigõlusõl „Ütski tark ei sata’ taivast” selges kõgõ parõmba’ võro keele tundja’. Võitja’ omma’ Jete Suur Verska gümnaasiumi 11. klassist ja Marta Dolgošev Orava kooli 8. klassist.

Tiidmiisivõigõlusõlõ (olümpiaadilõ) kutsuti nuu’ koolilatsõ’, kiä olli’ saanu’ kõgõ inämb punktõ novvembrin peetül veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast”. 11. klassist saiva’ kutsõ 25 ja 8. klassist 27 nuurt.

Olümpiaadilõ tull´ mõõtu võtma 11. klassist 20 ja 8. klassist 19 nuurt. Vanõmba vannusõrühmä võitja Jete Suur sai 147 punkti 187 saiaolõvast ja noorõmba astmõ võitja Marta Dolgošev 116 punkti 124st.

Edimedse kolmõ hulgan olli’ vanõmban vannusõrühmän viil Mikk Pihu 145 ja Sirje Mägi (mõlõmba’ Võro Kreutzwaldi gümnaasium) 144 punktiga. Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Sandra Prutt (Haani-Ruusmäe põhikuul) 109 ja kolmanda kotussõ Stella Heinsoo (Krabi põhikuul) 97 punktiga.

Kõgõ parõmba võro keele ja kultuuri tundja’ saava’ avvuhinna’ kätte imäkeelepääväl, 14. märtsil Vahtsõliina gümnaasiumin üten 2010. aastaga kõgõ parõmba keeleteo võigõlusõ võitjidõga.

Tiidmiisivõigõlusõl oll´ tõlkõhar´otuisi (võro keelest eesti kiilde ja vastapiten), ülesandit kodokandi kultuuriinemiisi ja luuduspaiku tundmisõ kotsilõ jne.

Pääle tollõ küsüti kõgõ ilosambat võro keele sõnna. Opilaisi meelest omma’ neo’: verrev, upin, pudsunudsija, savvusann, hainakuu, üsäpuutri, illos, hummok, vavvõrna’, tsirk, kevväi, kikkasiin, hüürläne, imä, kängä’, mõts, repän jne. Noorilõ ei miildü’ sõna’: sitasitik, tsiga, parhilla, pini, hiusõ’, väits, vavvõrnamoos, kohopiim, tsile, kahr, puutrõ.

Viil küsüti, midä piässi tegemä, et võro kiil ei häössi. Vastussit tull’ egäsugutsit: poodõn võissi’ olla’ Võromaa kraamil võrokeelidse’ sildi’; Contra piässi inämb võrokeelitsit salmõ kirotama; võissi tüütädä’ võrokeeline telekannal; võro kiil tulõs tetä ilosas ka noidõ jaos, kiä tuust viil luku pitä’ ei mõista’; piäss vällä andma inämb võrokeelist kirävarra. Muidoki kõrrati tuud ammu’ olõman tiidmist, et võro kiil ei häö’, ku vanõmba’ latsiga võro kiilt kõnõlõsõ’.

Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.

Uue Maailma Selts andis välja ajalehe “Üleilmne Tallinn”

Ilmus Uue Maailma Seltsi ajalehe “Väike Ameerika Hääl” erinumber “Üleilmne Tallinn”, kus teemaks see, kuidas globaliseerumine pealinna nägu kujundab.

Üleilmastumine pole mingi abstraktne teooria, vaid reaalselt meie igapäevaelu mõjutav areng, mis oma jälje jätnud ka Tallinna linnapilti. “Üleilmses Tallinnas” vaadeldakse erinevaid kaasaegse linna arengut mõjutavaid nähtusi, näiteks ärilinnaku kujunemine, linnasisese taristu planeerimine või parkimispoliitika, ning seda, millisel eriomasel kujul need nähtused Tallinnas oma koha on leidnud.

“Tallinnas on globaalsed nähtused vägagi selgelt hoomatavad, kuid neis avaldub ka tallinlik ainulaadsus, siinsed inimesed ja nende mõttemaailm,” selgitavad Kadri Vaher ja Tauri Tuvikene Linnalaborist, ”Tallinna omapära on osaliselt seisnenud selles, et kinni on haaratud peaaegu igast võimalusest, linna areng on olnud julge ja metsik. Samas on Tallinn endiselt huvitav ja arenemisvõimeline, tal on selgroog ning globaalne laine ja üheülbastumine ei ole sellest suutnud üle sõita.”

Artiklid põhinevad 2010 kevadsemestril toimunud ja Linnalabori juhendatud kursusel Uus suurlinlik peavool kirjutatud töödel. Kursusel osalesid Tallinna Ülikooli linnakorralduse ning Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja arhitektuuri tudengid.

Leht on kättesaadav tasuta erinevates kohtades üle linna. Nimekirja kohtadest leiab siit: http://www.hääl.eu/leheleiukohad