Kadri Valner

Piiri kõrtsis algavad mõnusad sügisõhtud

Vastseliina linnuse külastuskeskusesse esimene Piiri kõrtsi õhtu toimub homme algusega kell 19, kui kõrts avatakse pidulikult uues kuues.

Vanaaja kõrtsipeol esinevad “Ülemakstud rentslihärrad” ehk Võrumaa muusikud Tarmo Noormaa ja Lauri Õunapuu. Kavas on laulud ja pillilood 19.-20. sajandi vahetuselt. Õpetatakse vanu seltskonnatantse. Info järgmiste õhtute kohta:

Järgmised kõrtsiõhtud toimuvad 4. novembril, mil salongilaule laulab Erkki Otsman ja 26. novembril, kui kõrtsis etendub Andrus Kiviräha :

Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi

suli andras - a parasztember megy a tanyara — Autor András Süli

Reedel kell 17 avatakse Viljandis Kondase Keskuses näitus “Ungari kunsti metsikud õied”, mis on Ungari naivistliku kunsti ülevaatenäitus. Nii ulatuslikku Ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis toimunud. Neljateistkümne erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.

Ungari rahvakunstis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel.

Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming.

Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris hoo sisse juba 1930. aastate I poolest, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis aset Ungaris 1960. aastatel. 1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht. Loe edasi: Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi

Mati Heidmets avab täna Studia Generalias Eesti imet

Täna algusega kell 16 peab Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets Studia Generalia avaliku loengu teemal „Eesti ime. Sõnumeid
2011 inimarengu aruandest“. Hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruanne järeldab: võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti mitmes ühiskonnaarengu valdkonnas saanud paremini hakkama.

Loeng analüüsib selle järelduse paikapidavust ning põhjusi, millega Eesti eripärasid seletada. Vaatluse all on viimase 20 aasta arengud kolmes Balti riigis, aga ka regiooni tulevikuvõimalused Euroopas ja laiemalt.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti.
Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised . Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna <http://virtuaal.tlu.ee/> Virtuaalses Ülikoolis.

Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare hoone auditooriumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus).

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sarja loengud on üle-eestilise
Teadusaasta sündmused. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt
www.tlu.ee/teadusaasta või www.miks.ee <http://www.miks.ee/> .

Võrumaal arutletakse mahetoidu väärtuste üle

4. novembril algusega kell 10 toimub Võrumaal Nursis mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“. Sel päeval otsitakse vastuseid mahetootmise kõige põletavamatele küsimustele, aidatakse leida maheideedele kaasamõtlejaid ning jagatakse praktilisi nõuandeid mahetootmise valdkonnas.

Arutlusele tulevad teemad, milline on mahetootmise tähtsus maailmas, tava – ja mahetoidu kvaliteedi ning saagikuse erinevus, mahetoodangu müügitrendid. Samuti on kõneks ühe väike- ja mahetootmise taaselustamise veduri, Heifer programmi edukus. Ka kutsutakse Võrumaa kohaliku toidumärgi UMA MEKK tegevuse näitel, kuidas edendada kohaliku toidu tootmist ja tarbimist ja millised on selle kaubamärgi senised kordaminekud ja komistuskivid. Mahevisiooni paneeldiskussioonis kutsutakse mõtlema kaasa teemal, kuidas ja kuhu areneb mahe Kagu-Eesti.

Lisaks huvitavatele teemaarendustele on kohapeal võimalik tutvuda kõige moodsama mahetehnikaga Eestis ning näha tänapäevaseid maheväetisi ja saada informatsiooni nende kasutusvõimaluste kohta.

Konverentsi tulevad tervitama põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Võru maavanem Andres Kõiv ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Konverentsi vahepalaks pakutakse kõigile maitsmiseks selle piirkonna UMA MEKi hääd ja parõmbat.

Konverentsile saab registreeruda ja lisainfot vaadata www.voruleader.ee leheküljelt.

Konverentsi korraldajad Võru maavalitsus, Võrumaa Partnerluskogu ja Eesti maaülikooli mahekeskus on valinud päeva läbiviimiseks omapärase paiga. Selleks on Võrumaa masinaühistu Nursis. Tegemist on endise sovhoosi suurfarmiga, kus toimetab Võrumaa masinaühistu ja mis 4. novembriks on kujundatud üheks tõeliseks mahekonverentsi paigaks.

Konverents on ühtlasi heaks jätkuks Võrumaal varem aset leidnud ja suurt rahva ning meedia huvi pakkunud ettevõtmistele, nagu seatapuseminar, karjaköögiseminar ja piimapukipidu. Seekord on suurfarmikonverents.

Järgmisel päeval toimub Võrus UMA MEKI II suurlaat.

XX Viljandi pärimusmuusika festival kannab pealkirja “Mehe laul”

26.-29. juulil 2012 peetav XX Viljandi pärimusmuusika festival kannab pealkirja “Mehe laul”.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul on naiste roll pärimusmuusika olnud alati väga tugev ja tuntav, mis väljendub näiteks selles, et
suurem osa üleskirjutatud regilauludest pärineb just naiste suust. “Aga ka meeste väärikus, au ja muusika tegemise kultuur väärivad esile
tõstmist. Tahame rõhutada: me vajame endiselt naiselikku kätt ja suhtumist, aga ka mehelikku ilmavaadet ja tundeväljendust — seda nii
muusikas kui ka kõiges igapäevases. Toome esile meeste laulud, mis on meestele auasjaks ning mis sütitavad nii mehi endid kui ka naisi ja
lapsi,” sõnas ta.

Festivali korraldajad toonitavad, et traditsioonid on oma loomulikul viisil tuginenud tugevatel soorollidel. Sellest on sündinud kirg, mis
kannustab otsima uue elu lätet ja sunnib hoidma oma. Samas on rutakust ja pealiskaudsust kummardav ning rituaale tagaplaanile suruv tänapäev, aga ka see, et meeste füüsiline jõud pole enam elu jätkumise kõige olulisem omadus, andnud tõuke soorollide ühtlustumisele.

Kui kontserdilavadel on mehed ja naised harjunud oma lugusid ühtviisi kirkalt jagama, siis tantsupõrandatel ja õpitubades on naised enamasti hakkajamad. Järgmisel suvel õhutatakse mehi härjal sarvist haarama ja vaatama, mida uut ning huvitavat õnnestub paunapõhjast ülesotsitud mehelikkusega peale hakata. Aidates tänapäeva mehel taasleida ja mitmekülgsemaks muuta oma rolli pärimusmuusikas, -lauludes ja -tantsudes, antakse valdkonnale uut arenguhoogu ja tuuakse välja vahepeal unustuse hõlmas olnud külgi.

Maailmas leidub aga ohtralt kultuure, milles meeste laulul on kandev roll, näiteks Korsikas, Bretannias, Gruusias, Tõval, Quebecis ja mujalgi. Aga ka Eestis on inspireerivaid kodumaiseid eeskujusid, olgu nendeks siis eri piirkondade meestelaulutraditsioonid või ainsana Setomaal säilinud kasatski kargamine.

Festivali passid jõuavad Piletilevi vahendusel müügile detsembri algul.

Homme saab Tartus tantsida ukrainlaste pilli järgi

Ukraina_tantsud — Ukraina rahvarõivad. Siia Nikdieli foto

Tartu tantsuklubi kutsub kõiki sel neljapäeval kell 20 Tiigi seltsimajja tantsima ukraina tantse. Õpetaja Andrii Vytvytskyi juhendamisel
õpitakse ukraina rahvatantse, mida tantsisid Ukraina külainimesed kuni XX sajandi 60-ndate aastateni, selle ajani, kui elavat muusikat külades asendas magnetofon.

Enamik tantse on pärit Kesk- ja Vasakkalda-Ukrainast. Ukraina tantsutraditsioonile on omapärane nähtus, kus erinevates
regioonides sama viisi järgi tantsitakse täiesti erineva sammustikuga tantse. See käib nii puhtalt Ukraina päritolu viisidele tehtud tantsude kohta («Орлиця», «Гречаники», «Яків», «Баламут»), kui ka nende kohta, mis on tulnud Ukrainasse mujalt, mille hulgas on peamiselt vene päritolu tantsulood ( «Карапет», Коробочка», «Нарєченька», «Во саду лі», «Страдання», «Місяць»).

Tartu tantsuklubi toimub kord kuus sügisest kevadeni ning on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Korraldajad paluvad kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Kõige olulisem aga – kel vähegi võimalik, võtku pill kaenlasse ja pangu rahvarõivad üll.

Selgus 2011. aasta parim Läänemere põllumajandustootja

Tänavu kolmandat korda valitud Eesti Läänemere Aasta Põllumajandustootjaks valiti perekond Tobreluts, kes viljeleb uudset, künnivaba otseharimise tehnoloogiat. Isa Toomas ning perekond Taavi ja Lauri Tobrelutsud peavad Põlvamaal tihedas koostöös kolme iseseisvat peamiselt teraviljatalu. Kui mulda ei pööritata, siis ei segata ka vihmausse, mükoriisat ega muud kasulikku mullaelustikku. Seetõttu on muld tervem ja viljakuse säilimine tagatud.

Auhinna sai Tobreluts aga seetõttu, et otseharimine väldib Läänemere reostamist. Kui küntud põllult tekib palju mulla erosiooni ja väetisainete ärakannet, siis Tobrelutsu talu on hoopis veesõbralik.

Auhinnažürii juhi, Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul rakendatakse otseharimist mujal maailmas, näiteks Ladina-Ameerikas, üsna palju, kuid Eestis on see väga uudne. “Kui ma isegi veel kevadel kahtlesin künnivaba harimise mõttekuses, siis Tobreluts näitas mulle väga veenvalt, et see on tõesti tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõttekas, sealjuures ka suurtel põllumassiividel,” ütles Piirimäe.

Konkurssi toetanud Swedbank tänas võitjat 1000-eurose auhinnaga. Edasi liigub perekond Tobreluts rahvusvahelisele konkursile Stockholmi, kus Maailma Looduse Fond valib kõikide Läänemeremaade kohalike võitjate hulgast konkursi üldvõitja.

Läänemere Aasta Põllumajandustootja auhinda antakse tänavu kolmandat korda. Esimesel aastal võitis Kuningamäe veisefarm Põltsamaa külje all, kes reoveemuda põllul taaskasutab. Mullu tunnustati aga Marjasoo talu Võrtsjärve lähistel, kes kasvatab mahajäetud turbaväljal jõhvikaid ja mustikaid, vältides seega turba erosiooni.

Novembri alguses toimub UMA MEKI suurlaat

Uma Mekk 2010: laadaettevalmistusi teeb Toomas Kalve. Foto: Elina Kononenko-Allas

Võrus toimub 5. novembril II Uma Meki suurlaat, kuhu oodatakse müüma eelkõige kohaliku talutoodanguga kauplejaid. Teretulnud on nii kartuli-, õuna-, meemüüjad kui kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Eriti oodatakse teavitatud-tunnustatud kodu- või külamajade köökides valmistatud maitsvaid tooteid.

Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Väärt laadakaup on ka kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi traditsioonilisi vanu toite, kokakoolitusel õpetatakse kohalikku toiduaineid vormima euroopalikku vormi. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde seebile vldist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist. Meelelahutust pakuvad Võru, Värska, Antsla ja Vastseliina õrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Haimar Sokk.

Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16. Laadale eelneb 4. novembril kell 10 Nursi masinaühistu ruumides algav UMA MEKi mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laadale registreerimine ja info telefonil 50 28 783 ja www.voruleader.ee

Võrokeelitside koorilaulõ võigõlusõlõ tull´ 27 tüüd

Aasta algusõn välläkuulutõdulõ võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursilõ tull´ 27 tüüd. Hindajidõ kogo tege uma otsussõ novvembri alostusõs ja osavõtjit tennätäs ja parõmba saava avvuhinna 18. novvembril Võrol. Konkursitöie hulgast loodõtas löüdä vahtsõt lauluvarra tulõvaidsi pitõ, a innekõkkõ 2013. aastagal peetävä kolmanda Uma Pido jaos.*

Seo aastaga edimäidsil päivil pääle nakanu võrokeelitside koorilaulõ ja –säädide konkursilõ tull tähtaos (15. sept 2011) 27 tüüd. Kolm laulu om säänest, kon omma vahtsõ nii sõna, viis ku sääde; 15 hääd võrokeelist teksti omma saanu vahtsõ viie ja koorisääde ja 9 joba olõman laulu vai rahvalaulu omma saanu vahtsõ sääde. Kõgõ inämb miildüs tegejile kirota segäkoorilaulõ – noid tull´ konkursilõ 17, a om ka 4 miihikoorilaulu, 4 latsi- vai mudilaskoorilaulu ja 2 naisikoorilaulu.

Säänest konkurssi tetä-i edimäst kõrda – inne tõist võrokeelist laulupito kõrraldõdi niisamatõ konkurss ja töid tull´ tuukõrd 17, minkast katsat ka 2010. aastagal Põlvan olnu II Umal Pidol ka laulõti.

Hindajidõ kogo, kon omma viiemeistri Kristo Matson ja koorijuhi Triin Koch, Erki Pehk, Silja Otsar ja Saidi Tammeorg tege uma otsussõ novvembrikuu alostusõs. „Hää om tuu, et kõigi hindamiskogo liikmide juurõ vai kodokotus omma määnestkipiten vanal Võromaal vai tõistõ üteldä parladsõn Võro vai Põlva maakunnan, nii ei olõ näist kellelegi ka laulõ tõlki vaia“ arvas´ Uma Pido projektijuht Triinu Ojar.

Konkursi avvohinnafond om 2000 eurot ja tuud omma tugõnu Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Võro ja Põlva ekspertgrupi, Võro vallavalitsus, kultuuriministeeriumi Vana Võromaa kultuuriprogramm ja Võro Selts VKKF.

*Ossavõtjit tennätäs ja parõmbit avvohinnatas 18. novvembril Võrol. Vahtsõl aastagal imäkeelepäävä (14. märdsi) paiku om kavan koorikontsõrt, kon laulõtas võigõlusõlõ saadõtuid laulõ.

Võrokeelitside laulu- ja rahvapidodõ muud sai alostusõ 2008. aastagal, ku Võrol oll´ edimäne pido, 2010 oll´ Põlvan tõnõ pido ja 2013. aastaga 1. juunil tulõ Võrol III Uma Pido. Uma Pido om terve vana Võromaa ja timä katsa kihlkunna rahva umakeeline laulupido, kon oltas rõõmsa uma rikka kultuuriperändüse ja ummamuudu ilmakaemise üle.

Teedüst saa mano:

Triinu Ojar

III Uma Pido projektijuht

Sännas saab reedel õppida astronoomiat ja vaadata tähistaevast

7. oktoobril kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas astronoomia-alane õpituba “Päikesesüsteemist galaktikate superparvedeni”. Juhendab astrofüüsika doktor Elmo Tempel.
Kell 20 toimub TAEVAVAATLUS. Reede õhtul on idakaares näha kuu, jupiter, uraan ja palju muud põnevat.
Elmo Tempel kaitses sel kevadel doktorikraadi astrofüüsikas. Hetkel töötab ta Tartu observatooriumis teadlasena, tema uurimisobjektideks on galaktikad, üksikgalaktikate detailne modelleerimine, galaktikate jaotuse uurimine universumis ning galaktikate tekkelood.

Muuseumipedagoogid loovad koos Eesti Film 100 teemalist õppeprogrammi

Täna saavad maakonnamuuseumide ja ERMi muuseumipedagoogid ettevalmistuse 2012. aastal algavaks Eesti Film 100 teema-aastaks, et tutvustada muuseumitundides õpilastele Eesti filmi ajalugu. Film kui meedium on noortepärane ja aitab äratada õpilastes suuremat huvi filmiajaloo vastu. Nii luuaksegi üheskoos õpilastele mõeldud muuseumiprogrammid Eesti filmi ajaloo teemal. Lisaks laiendatakse antud projekti kaudu Eesti Film 100 teema-aasta mõju ka väljaspool suuremaid linnu. Järgmine kokkusaamine toimub 18. oktoobril.

Kahe õppepäeva tulemusena valmib ühiselt muuseumiprogramm, millest üks osa käsitleb Eesti filmi ajalugu üldisemalt ning teine osa keskendub iga maakonna kohalikele detailidele. Muuseumipedagoogid saavad ülevaate Eesti mängufilmi ajaloost, tutvustatakse erinevaid dokfilmitüüpe ning nende esinemist Eesti dokumentalistikas. Lisaks keskendutakse viimasel ajal toimunud muutustele üldhariduskoolide õppetöös, käsitletakse õpetajate vajadusi muuseumiõppes seoses uute õppekavadega ning tutvutakse koolitundide didaktilise ülesehitusega.
Muuseumiprogrammi kirjeldus ja seda pakkuvate muuseumide nimekiri lisatakse Eesti Film 100 teema-aasta koduleheküljele http://ef100.ee.

Paar järgmist nädalat näitavad kollatõve tugevust

Täna kogunesid Viljandi Maavanema Lembit Kruuse juurde maakonna riigiasutuste juhid ja esindajad, kus muuhulgas arutati A-hepatiidi
ennetusega seonduvat. Kõne all oli eelneva nädala jooksul toimunud muutused ning tulevased ennetustegevused. ” Meie eesmärk siin täna on tegeleda tervete inimestega ja kaitsta läbi ennetustegevuse just neid”, lausus Kruuse. “Paanikat ei ole ja A-hepatiidiga karantiini ei tule, ” ütles Kruuse.

Nädalaga lisandus Viljandi maakonnas 11 uut haigusjuhtumit. Maakonna hetkeseisuks on A-hepatiiti diagnoositud 55 Viljandimaa elanikul.
Viljandi linnas elab neist 48 inimest, lisaks maakonnas 7 inimest (sh Suure-Jaani vald 2, Saarepeedi vald 1, Viiratsi vald 2, Tarvastu vald 1, Kolga-Jaani vald 1 haigestunu).

Väljastpoolt maakonda haigestunuid on 12, kes kõik on olnud seotud Viljandiga (sh Tallinn 8, Harju mk 1, Rapla 1, Pärnu 1, Tartu 1 haigestunu.)

“Lähimad paar nädalat peaksid näitama meile, mis tegelikult juhtus septembri alguses, kui lasteasutuste- ja koolide tegevuse algusega
võisid A-hepatiidi kontaksed enese teadmata haigust kollektiivis levitada. Kuna nooremad inimesed võivad A-hepatiidi kergemalt läbi
põdeda ning läbi selle tekib immuunsus, siis võib juhtuda, et A-hepatiidi sümtomid aetakse segi tavaliste gripi või külmetushaiguse
sümtomitega ja arsti juurde ning sealt õige diagnoosini ei jõutagi”, selgitas Jelena Sova Terviseametist.

“Nii nagu turbasoos on tuli, nii on ka hepatiidiga, iial ei tea, kas pinna all veel lõõmab tuld või ei. Seega tahan rõhutada eriti, et
A-hepatiit on vaktsiinvälditav nakkushaigus ja vaid see annab 100% kaitse”, sõnas Jelena Sova “hügieenireeglite täitmine on elementaarne”.

Maavanem Lembit Kruuse tänas omaltpoolt kõiki riigiameteid, kes ühiselt A-hepatiidi ennetustegevusse järjepidevalt panustavad ning eraldi Viljandi politseid, kes leidis võimaluse politseiametnikud vaktsineerida.

“Kõik elanikud on tähtsad, kuid arvestades nakkuse olemust ja levikut, püüame tõhustada koostööd eeskätt riskigruppidega tegelemisel.
Tänateadaolevalt on selleks noorte tervisekäitumine, kes jagavad omavahel maiustusi, joogipudeleid jms. ning suhteliselt liikuva ja
tabamatu eluviisiga eluheidikute teemaga seonduv. Lausvaktsineerimist A-hepatiidi puhul ei tule”, nentis Kruuse.

Tiina Pihlak

ERMi Postimuuseum näitab hammastega ja hammasteta postmarke

Hammastega_Hammasteta_oranz.cdr — näituse tempel

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.

Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.

Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”

Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab “rääkiv telefon”.

Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.

Täna algas Setomaa kultuurinädal

Täna algava seto kultuuri nädala jooksul peetakse igas Setomaa vallas suuremaid ja väiksemaid kokkusaamisi, pidusid ning õpitubasid: kontserte, loenguid, käsitöö- ja jututubasid, Setomaa teemalisi näitusi ning palju muid üritusi.

Ettepanek hakata läbi viima Seto kultuuri nädalat, et veel enam kõnelda oma kultuurist, käidi mullu välja Värska kultuurikeskuse poolt “Teadmisi seto kultuurist on vaja ka omadele, Setomaa inimestele, mitte ainult turistidele,” kõlas ettepaneku tegijate argument.

Igas vallas seatakse nädala tegemiste plaanid kokku koos valla allasutuste, MTÜ-de või hakkajate inimestega. Valdade eestvedajateks on Piret Lippu (Mikitamäe); Jane Priks (Värska), Birgit Lüüs (Misso) ja Aira Tarros (Meremäe).

Nädala viimasel päeval, 9. oktoobril tuleb Värska kultuurikeskuses kokku X Seto Kongress, kuhu on oodata ka laulunaised Udmurtiast Buranova külast.

Terve nädala jooksul tuleks kõnelda seto keelt ning keelatud ei ole igapäevaselt kanda ka seto rõivaid.

Seto kultuuri nädalat toetavad Setomaa Riiklik kultuuriprogramm ja Setomaa vallad.

Algamas on looduslike pühapaikade teabepäevade sari

Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.

Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.

Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.

Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lõpuks ilmus raamat Mait Agu tantsudega

Ilmunud on legendaarse tantsulooja ja õpetaja Mait Agu tantsude raamat „Tantsutark. AQ ja tantsud”

Raamat valmis Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna poolt koostöös ERRSiga. Raamatu koostaja on Mait Agu õpilane Angela Arraste:
“Raamat sündis soovist avaldada austust oma õpetajale ja kolleegile, Mait Agule, kellel täitunuks tänavu (2011.a.) 1. oktoobril 60. eluaasta. Aga ka soovist tutvustada noortele tantsuõpetajatele, koreograafidele, lavastajatele ja tantsuhuvilistele, kes oli Mait Agu ja missugune on tema eesti tantsu autorilooming. “

Miks kannab raamat pealkirja „Tantsutark?”

20. septembril 1998. aastal pidanuks ETVs vaatajateni jõudma igakuine saatesari „Tantsutark“, saatejuhiks Mait Agu. Saadet tutvustavas tekstis on Mait Agu kirjutanud: „Tants on üks sõnadeta suhtlemise vormidest. „Tantsutark“ sünnib selleks, et seda vaatajatele lähemale tuua, fookusesse viia, omasemaks muuta. Saatetegijate loosungiks saab: „Tants on emotsiooni väljendus!“. Saade jäi tulemata, sest 1. septembril 1998 toimunud traagiline õnnetus võttis tegija.

Raamat „TANTSUTARK„ püüab täita väikest osa Mait Agu teostamata jäänud soovist – tuua huvitatuile lähemale koreograafi ja lavastaja mõtteid ning tegemisi. Kuigi „Tantsutark – AQ ja tantsud“ suunab peatähelepanu Mait Agu eesti autoritantsu loomingule, mahub samade kaante vahele muudki. Raamatu esimeses osas „kõneleb“ Mait ise oma elust ja tegemistest (kasutatud on erinevaid artikleid, materjale) ning mõtiskleb tantsu ja tantsimise üle. Oma mõtetega lisavad värvi ka kolleegid. Teise ossa on koondatud suurem osa Mait Agu autoriloomingu tantsukirjeldustest. Raamatule on lisatud CD saatemuusikaga ja DVD, kus on näha Agu erinevaid rolle ning tegemisi.

Mullu ilmus kirjastuses Fookus Anneli Ammase kirjutatud raamat “Mait Agu. AQ”, kus sellest legendaarsest tantsupidude uuedajast ja vastuolulisest inimesest räägivad

September tõi mitmeid tuumajaamade arutelusid

Kord kuus sirvib KUKU Ilmaparandaja saates ajakirjanik Mirjam Matiisen keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema valik septembrikuul toimunust on siin:

Septembri keskpaigas avati Inglismaal maailma esimene mähkmete ümbertöötlemistehas, kus eraldatakse mähkmetest plastik- ja kiudosad. Edasi saab neid materjale kasutada erinevate toodete valmistamiseks- näiteks katusekivide ja mitmesuguste torude tootmiseks. Tehases töödeldakse ümber ka hügieenisidemeid ja täiskasvanute uriinipidamatuse mähkmeid.

Mähkmed teadagi annavad meie keskkonnale päris korraliku koormuse, sest tavalised plastikupõhised mähkmed lõpetavad kõdunemise erinevate arvutuste põhjal 300-500 aasta pärast. Loe edasi: September tõi mitmeid tuumajaamade arutelusid

Esmaspäeval on Euroopa keeltepäev

Esmaspäeval tähistatakse Tallinnas Euroopa keeltepäeva, et seeläbi tähtsustada kõiki Euroopas kõneldavaid keeli: nii suure kõnelejaskonnaga keeli kui ka murdeid, nii põliskeeli kui ka uusi keelekujusid. Eestis korraldab keeltepäeva Euroopa Komisjoni tõlketeenistus ning sel aastal toimub see Tallinna Ülikoolis koostöös Tallinna Ülikooli kirjastusega.

Tallinna Ülikoolis toimub esmaspäeval keelte ja kultuuride päev, kus oma tegevust tutvustavad kultuuriinstituutide ja saatkondade esindajad. Kogu päeva vältel toimuvad ülikoolis ka tasuta keeletunnid algajaile, õppida saab kihnu, hispaania, prantsuse, taani, saksa, udmurdi, norra, poola, ersa, hiina, portugali, leedu, võru ja ungari keelt.

Samas toimub ka tõlkekonverents, kus ettekandeid peavad Eesti tipptõlkijad, kirjanikud, luuletajad ja kirjandusteadlased. Esinejad kõnelevad oma isiklikust suhtest tõlkimise protsessi, analüüsides, mis neid tõlketöös kõige enam huvitab, inspireerib ja intrigeerib.

Värskas alustab kolmas tantsuklubide hooaeg

Sügis käivitab tantsuklubide hooaja. Tartu tantsuklubi alustas septembri alguses, järgmisel esmaspäeval saavad kõik tantsuhuvilised jälle kokku tulla Värska kultuurikeskusesse, kus 26. septembril avatakse kolmas tantsuklubide hooaeg. Kell 19 algava tantsuklubi muudavad eriliseks kaks tuntud muusikut Tarmo Noormaa ja Lauri Õunapuu. Tegemist on Lõuna-Eesti rahvamuusikutega, kelle pillilugude ja laulude taustal tore jalga keerutada. Kindlasti tuleb meeldejääv õhtu täis laulu, tantsu ja pillimängu. Lisaks sellele on tantsuklubi hea võimalus saada kokku sõprade-tuttavatega.

Jätkuvalt on oodatud kõik pillimehed, kes soovivad tantsulugude esitamises kaasa lüüa. Ühisele teelauale võib kaasa tuua midagi maitsvat!

Ettevõtlikud naised otsivad Aasta Naist 2011

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kuulutas välja Aasta Naise 2011 valimised ja kutsub üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama Aasta Naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal.

Aasta Naine 2011 tehakse teatavaks 10. novembril Tallinna Raekojas. Samas antakse esmakordselt BPW Estonia Noorte poolt üle Noore Naisettevõtja auhind.

Esimene Aasta Naine valiti 1993. aastal ning selleks kuulutati turismifirma Tallintuur tegevdirektor, Eesti Turismifi rmade Liidu president
Daisy Järva. 17 Aasta Naise seas on näiteks kunagine Tallinna linnapea Ivi Eenmaa, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Liis Klaar, kultuuritegelased dirigent Tiia Loitme, tantsujuht Maie Orav, laulu- ja tantsupidude korraldaja Aet Maatee, ärinaised Kehra Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi Horizon juhaaja Žanna Botvinkina, AS Samelin juht Leida Kikka, teadlased Birute Klaas, Heidi-Ingrid Maaroos ja Marika Mikelsaar jne. Mullu pälvis aunimetuse suusataja Kristina Šmigun-Vähi.

Samuti on kolmel korral valitud Aastate Naise. Selle aunime on pälvinud näitleja Salme Reek ( 1993), professor Marju LAuristin (1997) ja näitleja Ita Ever (2007).

Kandidaate saab esitada kuni 14. oktoobrini kodulehel http://www.bpw-estonia.ee/

Suure-Jaanis tuleb Ernst Idla liikumisfestival

Eesti kuulsa võimlemispedagoogi Ernst Idla 110. sünniaastapäeva tähistamiseks toimub Suure-Jaani Gümnaasiumi spordihoones 5.-6. novembril Idla päev. Sellega tutvustatakse Eesti ajaloo ühe tunnustatuma võimlemisõpetaja ja tantsupidude alguse juures olnud mehe liikumisõpetust ja harjutusvara. Eesmärk on populariseerida kehasõbralikku ja esteetiliselt kaunist liikumisharrastust erinevas eas harrastajate seas ja innustada kasutama liikumisvahendina palli.

Idla päevale oodatakse kõiki võimlemisrühmi – nii noori kui vanu nais- ja meesvõimlejaid. Võimeldakse Ernst Idla vanade originaalkavade järgi ja saatemuusikaks kasutatakse võimlemislegendi abikaasa Leida Idla saatemuusikat. Ühisvõimlemise käigus õpetatakse ka päris uusi harjutusi.

Ühisliikumise päev Suure-Jaanis algab 5. novembril kell 12.00 ja lõpeb 17.00. Kõik huvilised saavad väikestele ja suurtele võimlejatele kaasa elama tulla, sissepääs vaba.

Kes aga soovib Idla liikumissüsteemiga sügavamalt tutvuda, saab seda samas teha järgmisel päeval, 6. novembril. Koolitusel on kavas Idla liikumissüsteemi metoodika ja harjutusvara ning palliharjutused erinevatele vanuserühmadele – 3-6- aastastele, 7-10- aastastele, tütarlastele, noorukitele ja täiskasvanutele.

Sündmuse korraldaja on Idla Eesti Selts koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Spordiselts Kalevi, Suure-Jaani Kultuurimaja ja Rootsi Idla Ühinguga. Täpsem info ja registreerimine kodulehel www.idlaselts.ee

Rahvusvaheliselt tunnustatud eesti võimlemispedagoog Ernst Idla sündis Oisu mõisas Särevere vallas Hariduse sai Ernst Idla Tallinnas Wagneri erakoolis, Tallinna Peetri Reaalkoolis ja Tallinna Õhtukoolis. Kooliaastatele järgnes osavõtt vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjast. Pärast sõda töötas ta võimlemisõpetajana Tallinna erinevates koolides ning tegutses Eesti Spordi Seltsis „Kalev“, kust lähetati ta Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikooli. Naasnud 1925. aastal Berliinist, lülitus Ernst Tallinnas aktiivselt vabariigi kooli- ja spordiellu. 1930. aastal avas ta võimlemiskursused, korraldas 1934 ja 1939 Eesti Mänge.

1940. aasta algul jõudis Idla kümme aastat varem püstitatud eesmärgile – ta rajas iseseisva Ernst Idla Võimlemise Instituudi. Sama aasta aprillis toimunud esinemine „Estonias“ jäi Idla viimaseks suuremaks võimlemisesinemiseks Eesti Vabariigi päevil. 1944 lahkus ta Rootsi, kus jätkas oma võimlemisõpetaja tööd. Idla võimlemisselts tegutseb siiani Rootsis.

Otepää naiskodukaitse pidutseb miinijahtijal

Otepää naiskodukaitse tähistab täna oma 1. aastapäeva külaskäiguga Otepää sõpruslaevale – miinijahtija Ugandile.

Mullu 19. septembril alustas 70 aasta järel taas tegevust Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskond. Juhatuse esinaiseks valiti Helle Kuldmaa ja aseesinaiseks Inga Kotkamäe. Juhatusse kuuluvad veel Mari Mõttus, Kristel Daniel ja Nadezda Alliksaar.

Otepää sõprus miinijahtija Ugandiga on samuti pea aasta otsa kestnud – 28.oktoobril 2010 allkirjastasid mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede ja Otepää vallavanem Andres Visnapuu Tallinna Miinisadamas sõpruslepingu. Mereväe miinijahtija Ugandi kannab nüüd vööris Otepää vappi.

Täna tuleb Teadlaste Öö

Tänasel Teadlaste Ööl toimub enam kui kolmsada põnevat teadussündmust üle Eesti. Näiteks Paide vallitorni Wittensteini ajakeskuse üheksal korrusel on elamuslik ekspositsioon eesti ajaloo erinevatest perioodidest. Kukrusel vahetavad Tartu Ülikooli teadlane Erki Tammiksaar ja dokumentalist Riho Västrik vahetuid muljeid hiljutisest Herman Walteri põrmu ümbermatmisest Siberis, Kotelnõi saarel. Samuti esitletakse katkendeid seda teekonda kajastavast filmist. Viljandi Kultuuriakadeemias tegeldakse eksperimentaalarheoloogiaga, Pärnus tutvustatakse ettevõtlust internetis ja uusimaid trende turundusmaastikul.

Tallinna Ülikooli teadlased kergitavad Tallinnas Vabaduse väljakul tähistataval Teadlaste Ööl saladuseloori kaslaste nurrumiselt ning
selle ravivõimelt, samuti tutvustatakse politsei kiirusmõõturile sarnanevat georadarit, mis aitab näiteks arheoloogidel leida maapinnast vanu matmispaiku. Tallinna Ülikooli teadlased korraldavad Teadlaste Ööl teadustube ka Viimsi keskkoolis.

Huviliste meeli köidab ilmselt eriti helifenomen – nurrumine, madalsageduslike helivõngete genereerimine. Uurijad usuvad, et eneseravi võib olla see põhjus, miks nurrumine ei ole kadunud evolutsiooni minevikku. Missugustele tulemustele on teadlased aga uurimustes täpsemalt jõudnud, selgub töötoas. Osalejad saavad proovida vibroakustilise voodi lõdvestavat ja ravivat nurrumist, lisaks on võimalus õppida ise kassi moodi kaasa nurruma ning olla aktiivne osaleja enesetunde parandamisel.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju atraktiivses teadust populariseerivaid ettevõtmisi. Eesti tähistas Teadlaste Ööd esmakordselt 2006.

Teadlaste Öö kavaga saab lähemalt tutvuda http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2011

Viimaseid päevi saab vaadata loodusteadlaste käekirjanäitust

Eesti Maaülikooli Baeri majas (Veski 4) on viimaseid päevi vaadata-lugeda sadakond käekirjanäidist mitmest sajandist – kauge mineviuku ja tänapäeva looduseuurijatelt. Välja on pandud käekirjanäidised meie looduskaitsetegelastelt, õppejõududelt, professoritelt, rektoritelt, direktoritelt, ajakirjanikelt, kirjanikelt jne.

Teiste seas on näiteks ZBI viie kunagise direktori kirjutatud luuleread, kümnekonna võõrkeele valdaja Eino Kralli hiinakeelsed kirjatööd
Teiste seas on pisukese vimkana ka Ivan Orava 1989. aastast säilinud kirjanäidis. Enamusele kirjanäidistele on lisatud ka autori foto.

Külastajail on võimalus jätta iseenda käekirja “proov” ja valida naäituse ilusaim käekiri.
Näitust saab uudistada veel 15. septembrini.

Otsitakse miljonikroonise missioonipreemia kandidaate

Aadu Luukase Sihtasustus kuulutab juba viiendat aastat välja konkursi miljonikroonise missioonipreemia laureaadi leidmiseks. Ettepanekud on oodatud hiljemalt selle aasta 24. septembriks.

„Missioonipreemia väärtus on jätkuvalt üks miljon krooni ehk 63 912 eurot. See on suurim eraalgatuslik toetus, et tunnustada tublisid inimesi ja organisatsioone, kes on andnud olulise panuse Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi edendamisse. Me tahame seda märgata ja meeles pidada,“ ütles missioonipreemia konkursi asutaja Indrek Luukas.

Aadu Luukase missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja meie rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia laureaadi kandidaate võivad esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Tuginedes ekspertarvamustele teeb otsuse missioonipreemia laureaaditiitli omistamiseks Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.

Missioonipreemia laureaadikonkurss korraldatakse koostöös Eesti Koostöö Koguga. Laureaaditiitel antakse üle tänavu novembri lõpus toimuval pidulikul tseremoonial.

Aadu Luukase missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast. Esimese missioonipreemia pälvis Tallinna lastehaigla toetusfond, 2008. aastal valiti missioonipreemia laureaadiks tuntud ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. 2009. aastal pälvisid missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia 2010 laureaatideks olid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit. Missioonipreemia väärtusega üks miljon krooni jagati mõlemal aastal laureaatide vahel võrdselt.

Täpne informatsioon Aadu Luukase missioonipreemia 2011 konkursi tingimuste kohta on saadaval aadressil http://www.luukasfond.ee/.