19. veebruaril algab Lihula Rahvaülikoolis soome keele kursused algajatele. Kursused toimuvad teisipäeviti ning kursuse maht on 48 akadeemilist tundi. Õpetajaks on Mare Ots.
Kursuse sihtgrupp: Teenindus-, kaubandus- ja turismialal töötavad inimesed, tööturul mitteaktiivsed täiskasvanud, kellel on madalam haridustase või aegunud kvalifikatsioon. Kursused toimuvad programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” nr 1.1.0603.08-0002 raames ja on osalejatele tasuta. Õppija tasub vaid õpiku eest.
Kursuse läbiviimist rahastavad Eesti riik ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
Lisainfo: http://rahvaulikool.ee/
Registreerimine: tel +372 5342 6707, e-post rahvaylikool@gmail.com
Mõttekoda Praxis ja Balti Uuringute Instituut korraldavad aruteluseminarid Eestis elavatele teiste riikide kodanikele. Vene- ja ingliskeelsetele lõimumisaruteludele on oodatud kokku 150 Eestis elamisloaga elavat inimest, kellel ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust või kellel on määratlemata kodakondsus.
Tallinnas, Tartus, Narvas ja Kohtla-Järvel toimuvatel aruteluseminaridel saavad osalejad avaldada oma arvamust haridus- ja tööturuteemadel ning rääkida kaasa keeleõppe, sotsiaalteenuste ja kodakondsusega seotud probleemide ja võimaluste vallas. Enne kohtumist teeb korraldaja kõigi osalejate seas küsitluse, mille alusel täpsustatakse iga lõimumisarutelu teemaringi. Kogutud ettepanekud esitatakse uue lõimumiskava koostajatele.
Kultuuriministeeriumi algatusel koostatakse sel aastal uus lõimumisvaldkonna arengukava „Eesti 2020″. Kava kokkupanek kestab pikka aega ja hõlmab paljusid tegevusi. Lõimumisprotsess eeldab riigi koostööd kõikide huvirühmadega, et luua tervikpilt valdkondliku tegevuse vajadusest, ulatusest ja tarvilikest ressurssidest.
On oluline, et siin elavad teiste riikide kodanikud − näiteks Venemaa kodanikud, aga ka hiljuti siia saabunud sisserändajad − saaksid kaasa rääkida teemadel, mis puudutavad nende igapäevaelu, ning et nende arvamus jõuaks ka otsustajateni.
Narva (venekeelne) – reede, 22. märts kell 14.00−18.30
Kohtla-Järve (venekeelne) – laupäev, 23. märts kell 10.00−15.30
Tallinn (venekeelne) – laupäev, 23. märts kell 10.00−15.30
Tallinn (venekeelne) – neljapäev, 28. märts kell 14.00−18.30
Tartu (ingliskeelne) – neljapäev, 28. märts kell 14.00−18.30
Tallinn (ingliskeelne) – reede, 5. aprill kell 14.00−18.30
Igale arutelule registreeritakse 30 osalejat.
Vajaduse korral hüvitatakse kohaletuleku transpordikulu sama päeva ühissõidukipileti alusel.
Ürituse kava saadetakse registreerunutele, kuid üldjoontes on see järgmine:
Tervituskohv
Küsitlustulemuste tutvustamine ja arutelu
Lõuna
Rühmaarutelu
Lõpetamine
Projekti eestvedajad on poliitiliselt sõltumatud organisatsioonid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Balti Uuringute Instituut, kes on aastaid tegelenud erinevate lõimumisvaldkonna uuringutega ja on kursis riikliku lõimumispoliitikaga. Projekti toetab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Esmaspäeval, 18. veebruaril kell 13.00 avatakse Rakveres Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja.
Taasiseseisvumisajal on küll rajatud krematooriume koos ärasaatmispaikadega, kuid teadaolevalt on Rakveres avatav esimene omataoline tavanditeenuse pakkumiseks ehitatud hoone Eestimaal.
Hoone rajaja OÜ Rakvere Linnahoolduse juhatuse liige Üllar Vaserik: „Inimese teekond siin maises ilmas on lõplik. Viimastel aastatel on inimeste sündi ja olemist siin ilma peal püütud muuta meeldivamaks. Korrastatud on sünnitushaiglaid, lasteaedu, koole, eluasemeid – rajatud kaasaegseid infrastruktuure, kuid inimese lahkumisele igavikuteele ei ole pööratud piisavalt väärilist ruumilist ja inimlikku tähelepanu.”
Hoone arhitekt Reio Avaste – „Tavandimaja kujundamisel on omavahel läbi põimitud lihtsa klassikalise Eesti maa-arhitektuuri elemendid väärika esindusliku sakraalarhitektuuri omadega, et leida tasakaalukas üleminek mitmes mõttes. Kalmistult linnakeskkonda ruumilise objektina ja olevikust igavikku selles toimuvate tseremooniate toimumispaigana. Lihtsa, kuid mõjuva vormi ja naturaalsete materjalidega peaks hoone seisma vaikse ja mõtliku toena inimestele nende tõsistel hetkedel.”
Avatav Rakvere Tavandimaja paikneb Rakvere linnakalmistuga piirneval kinnistul. Rakvere linnakalmistu pühitsemine toimus 29. aprillil 1806. Tänini säilinud raudväravad valmistas Rakvere sepp Schmiedeberg aastatel 1864-1865. Rakvere linnakalmistu on viimaseks puhkepaigaks väga paljudele Rakvere linna ja Virumaa elus tähtsat osa etendanud hariduse- ja kultuuritegelastele, teadlastele, vabadusvõitlejatele. Peale selle leidub seal ka mitmeid kunstimälestisi. Vanimad säilinud hauatähised pärinevad 1830-ndatest aastatest. Palju tähiseid on tehtud tuntud kiviraidurite poolt, näiteks J. Schvalbe, Casperson, Kopijevski. Mitmed hauatähised on ka eraldi kaitse all.
Tavandimaja rajas Rakvere Linnahoolduse Osaühing. Juhataja Üllar Vaseriku sõnul võib tulemusega vägagi rahul olla. Lisaks kaunile arhitektuurilisele lahendusele on tegemist vägagi kogukondliku ja kohalikule ettevõtluse toel rajatud majaga. „Kõik maja ehitamisega seotud ettevõtted on Rakverest,” sõnas Vaserik. Ehituse peatöövõtt kuulus AS Later GR-le. Tavandimaja sakraalarhitektuursete elementidega uksed tegid eritellimusena Rakvere Metsamajand OÜ meistrimehed, elektritööd Oom Konsult OÜ jne.
Avamistseremoonia algab piduliku lindilõikamisega kell 13.00 ning kulmineerub hoone sisseõnnistamisega. Avamistseremoonia lõpetab kõikide Rakvere koguduste esindajate ühispalve.
Lisainfo:
Arhitektuursetes küsimustes: Reio Avaste, Avaste Arhitektuuribüroo OÜ, Sõpruse pst 9-17, Tallinn 10615, tel +372 6873 136, +372 5018 839, e-post reio@avaste.ee
Organisatsioonilistes küsimustes: Üllar Vaserik, Rakvere Linnahoolduse OÜ, Rakvere J. Kunderi tn 6, tel +372 5087 744, e-post linnahooldus@domus.ee, yllar@domus.ee
Tartu Maraton jätkab rekordite lainel. Täna, 16. veebruaril toimunud 42. Tartu Maratoni lastesõidud tõid kokku esialgsetel andmetel 1921 väikest suusatajat. Eelmisel aastal oli lapsi 1645. Homme toimuvale 42. Tartu Maratonile on registreerinud viimase 25 aasta suurim arv osalejaid – üle 8500.
TILLUsõitudest, kus osalevad kuni kaheksa aastased, võttis osa 1316 suusatajat. Vanematele suusatajatele mõeldud MINImaratonist võttis osa 605 suusatajat.
“On tore näha, et üha enam lapsi võtab osa lasteüritustest ja et üle mitme aasta oli ka ilm ilus. Mis on aga eriti meeldiv, on see, et üritus tõi kokku niivõrd palju erinevaid lapsi ja just neid kõige pisemaid. Tore oli näha, et kohal olid ka turvakodude lapsed SEB Heategevusfondi eestvedamisel, esmakordsed suusatajad ning ka need lapsed, kes ka igapäevaselt tihedalt suusatavad. Lastesõidud on tõesti kõigile!” rõõmustab Klubi Tartu Maratoni projektijuht Kunnar Karu.
6-aastane Luisa põhjendab oma tulekut TILLUsõidule: “Siin õpin suusatama ja siis suurena on mul lihtne suusatada!” Sama vana Ursula on nõus ning lisab: “See on äge!”
42. Tartu Maratoni lastesõidud avasid ühtlasi ka Tartu Mini Neliküritus 2013 sarja. Järgmised lasteüritused toimuvad SEB 31. Tartu Jooksumaratoni raames 11. mail.
42. Tartu Maratoni otseülekannet näeb homme ETV vahendusel nii veebis (http://otse.err.ee/etv/) kui teles kell 10.00-12.55, kell 19.55 on ETV2 eetris kokkuvõttev saade.
Lisainfo: Greete Kempel, 42. Tartu Maratoni pressiesindaja, MTÜ Klubi Tartu Maraton, tel 5592 2183, e-post press@tartumaraton.ee
Haanja valla vastlapäev toimub 17. veebruaril algusega kell 12.00 Plaanil.
Kavas on suusa- ja kelguslaalom, täpsuskelgutamine, köievedu, vildivise, saanisõit ja erinevad jõukatsumused. Samuti on ette nähtud mõnusad seltskonnatantsud ning vastlavurri õpituba.
Kõigile osavõtjatele on kosutuseks vastlasupp ja kuum tee!
Vastlapäevale viivad bussid nii Haanjast kui Ruusmäelt. Buss Plaanile väljub Haanjast kell 11.45 ning Ruusmäelt kell 11.15.
Laupäeval, 16. veebruaril kell 13.00-15.00 toimub Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalus väliseminar. Iisaka talus (Uuri küla, Kuusalu vald, Harjumaa) kasvatatakse Eesti mustapealisi lambaid ja tegeletakse käsitööga.
Pererahvas teeb ringkäigu paekivist hoonetega talukompleksis ning saab tutvust teha lammastega ning villa kasutamise võimalustega käsitöös. Meistrikojas on kõigil võimalus proovida kuivviltimist.
Üritusele väljub buss Rakverest kell 12.00.
Kord kuus toimuvate Lahemaa loodusõhtute korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised.
Üritus on etteregistreerimisega ja kohtade arv on piiratud! Registreerumine kuni 13.02.2013.
Lisainfo ja registreerimine: Krista Kingumets, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 5562 4391, krista.kingumets@keskkonnaamet.ee
Padise Vallavalitsuse projektijuht Heli Nurger võttis kultuuriminister Rein Langilt vastu eripreemia raamatu “Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel” väljaandmise eest.
Tunnustamine leidis aset 31. jaanuaril 2013 Tallinnas toimunud muuseumide aastaauhindade galal.
Raamat toodi eeskujuks kui õnnestunud näidet koostööst kohaliku omavalitsuse ja erinevate teadusorganisatsioonide ning rahvusvaheliste partnerite vahel. Rõhutati raamatu kõrgetasemelist sisu. Raamatu väljaandjaks oli Padise Vallavalitsus koostöös Vantaa linnaga Soomest Euroopa Liidu Interreg IV A programmi rahalisel toel.
Teisipäeval, 12. veebruaril toimub Oraval meeleolukas vastlapäev, mis üksiti tähistab ka kohaliku kultuuripärandi aasta algust.
“Tegevused algavad kell 10.00 Orava koolimajas vastlapäeva kombeid tutvustavate töötubadega,” rääkis Orava põhikooli noortejuht Kai Laanemaa. “Huvilistel on võimalus osa saada vastlakuklite küpsetamisest, vurri valmistamisest, paelapunumisest, muinasjuttude kuulamisest, erinevate rahvaste vastlakommete tundmaõppimisest, kohalikust laulutraditsioonist, joonistamisest, vastlaplakati meisterdamisest ja muidugi ühisest liulaskmisest.” Tegevusi aitavad läbi viia Orava kooli lastevanemad ja õpetajad.
Kell 19.00 algab Orava kultuurimajas tantsu- ja mängutuba. Õpetusi jagab Orava segrarahvatantsurühm Tuhkapusija. Kell 20.00 liitub ja jätkab tantsutoa tegevust tantsurühm Värten ning Heino Tartes Põlvast.
Oodatakse kõiki huvilisi kaasa lööma!
Lisainfo: Kai Laanemaa, Orava põhikooli noortejuht, tel 5242 025, e-post kai@orava.ee
Eesti Rahva Muuseum kutsub 8. veebruaril kell 12.00-15.00 toimuvale seminarile „Ruhnu eraldatud maailm – kultuur ja inimesed“. Seminar toimub ERMi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu).
Seminari eesmärk on pöörata tähelepanu Ruhnu elu eripärale ja näitusel „Ruhnu eraldatud maailm“ esile toodud märgiliste objektide lugudele.
12.00 – 12.20 Märt Kapsta „Ruhnu saare ajalugu“
12.30 – 12.50 Piret Õunapuu „Ruhnu Eesti Rahva Muuseumis“
13.00 – 13.20 Kristjan Bachman „Ühe kauni kapi lugu“
Kohvipaus
13.45 –14.05 Taavi Pae „Eestlaste kohaidentiteedist läbi etnonüümide väikesaarte näitel“
14.15 – 14.35 Ehti Järv “Internet Ruhnus – vahend saare eraldatuse ületamiseks ”
Lõuna (osalejate kulul)
15.00 Vestlusring
Toimub ka vestlusring, millest võtavad osa Ruhnus sündinud, kuid nüüdseks mandrile kooli tulnud noored. Teemaks identiteet, selle kujunemine ja tunnetus. Vestlusringi juhib Ave Viirma.
Nii seminari kui vestlusringi vahendatakse Ruhnu Skype’i abil.
Lisainfo: Saale Randaru, programmide koordinaator, e-post saale.randaru@erm.ee, tel 7350 428
Reedel, 8. veebruaril algusega kell 11.00 toimub Tartus, Kreutzwaldi 5 ruumis 1A5 Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel kaasajastatud EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna metsapatoloogia ja -geneetika labori avamine ja seminar. Räägitakse metsapatoloogia tänapäevast ja tulevikust ning metsageneetika tulevikust. Laboriruumide avamine ja külastamine ruumis 0B3.
Neljapäeval, 31. jaanuaril aset leidnud Viljandi maakonna noorte osaluskogude ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindajate kokkusaamisel tutvuti üksteise tegemistega ning rõhutati eeskätt koostöö olulisust.
Viljandi Maavalitsuse väikses saalis peetud ümarlaua eestvedajaks oli Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), keda esindasid ümarlaual osaluskogude koordinaator Liina Rüütel ja raamatupidaja Mailika Suurpere. Kohtumine sai teoks koostöös maavalitsuse noorsootöö spetsialisti Riina Tootsiga.
ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ümarlaud. Foto: Viljandi Maavalitsus
Riina Toosi ütles kokkusaamist avades, et noorte osalus on ühiskonna jaoks oluline teema ning see ei puuduta ainult noorsoovaldkonda, vaid on toimimise aluspõhimõte kõikides teistes noortega kokku puutuvates poliitikates nagu haridus, sotsiaalvaldkond, tervis, keskkond jne.
“Riiklikul tasandil hakati seda valdkonda tähtsustama alates 2006. aastast, mil kõikide maavalitsuste juurde moodustati maakondlikud noortekogud,”, rääkis Riina Tootsi. “Suure panuse noorte osaluse arendamisse on andnud seegi, et haridus-ja teadusministeerium on pannud vastava valdkonna edendamise vastutava rolli Eesti Noorteühenduste Liidule, millest on noorte osaluskogudele tõhus abi olnud. ”
Viljandimaa noorte osaluskogudest osalesid ümarlaual Viljandi, Pärsti, Tarvastu ja Suure-Jaani Noorte volikogu ning kohalike osaluskogude katusorganisatsiooniks oleva Viljandimaa Noortekogu esindajad.
Paaritunnise arutelu käigus saadi vastastikku huvitavat teavet ENLi ning Viljandimaa noorte osaluskogude tegemiste, kordaminekute ja probleemide kohta. Kokkutulnud tutvustasid oma organisatsiooni, selle liikmeskonda, tegevust ja eesmärke. Pikemalt peatuti eelmise aasta tähtsamatel tegevustel ja saavutustel ning olulisematel eesootavatel ettevõtmistel.
Viljandi Noorte Volikogu liige Juhan-Mart Salumäe pidas märkimisväärseks, et Viljandi Linnavalitsus tuli vastu noorte välja pakutud ideele ning leidis võimaluse toetada 3500 euroga aastas Viljandi noorte omaalgatuslikke projekte. Samuti tõi ta välja, et ümberkorraldused Viljandi koolielus on kasvatanud põhikoolide huvi osaluskogu vastu. Noorte volikogu aitas ühtlasi kaasa Viljandi gümnaasiumi õpilaskogu moodustamisele, et see võimalikult tõhusalt tööle hakkaks.
ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ümarlaud. Foto: Viljandi Maavalitsus
Pärsti Noorte Volikogu esimees Lauri Alver nimetas suuremaks eesolevaks tööks noorte volikogu jätkamist ka pärast nelja Viljandit ümbritseva valla — Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi — ühinemist sügiseste kohalike valimiste järel. “Praegu on neist neljast noorte volikogu olemas vaid Pärsti vallas, aga see peaks kindlasti olema ka uues Viljandi vallas,” oli Lauri Alver veendunud. “Selline punkt on ka valdade ühinemislepingusse sisse kirjutatud.”
Enamiku sõnavõtjate jutust käis läbi vajadus ja soov teha tihedamat koostööd. Seda nii osaluskogudel omavahel kui noorteühenduste liiduga, aga ka kohalike noorte ja omavalitsusjuhtidega, et tugevamalt kaasa rääkida oma piirkonna ja kogukonna tegemistes. Rõhutati, et eesmärk on ju olla kohalike noorte esindusorgan ning et üksteiselt selles osas alati midagi kasulikku õppida.
Ühise murena nimetati eeskätt ajanappust, mis muudab tihtipeale keerukaks noortekogu liikmete kokkusaamise. Tõdeti, et koolides on suhtumine osaluskogudesse ja noorte osalemisse neis väga erinev. Osaluskogu tegevuse ja eesmärkide selgitamiseks noorte hulgas peeti oluliseks senisest sihipärasemat info levitamist.
Eesti Noorteühenduste Liidu esindajad rääkisid kohtumisel lähemalt ka ENLi 2013. aasta plaanidest ning võimalustest osa saada erinevatest üritustest ja koolitustest. Samuti tutvustati põhjalikumalt ENLi projektifondi, kust noorte osaluskogudel on võimalik oma ettevõtmiste jaoks toetust taotleda.
Ümarlaua lõpul võeti plaani samalaadseid kokkusaamisi edaspidi regulaarselt jätkata.
“Osaluskogude mõte on selles, et noored saaksid aidata kaasa neid puudutavate küsimuste lahendamisel. See aitab noortes õpetada olulisi oskusi aktiivseks kodanikuks olemiseks; annab julguse, ettevõtlikkuse ja
valmiduse otsustada. Noored ongi igati hakkajad, aga on selge, et nad vajavad selle kõige juures siiski täiskasvanute abi,” selgitas Riina Tootsi.
Ta möönis, et hiljuti Viljandi Maavalitsuse eestvedamisel Viljandimaal ja Põhja-Lätis läbi viidud noorte osalusprojekt tõi välja, et noorte hääl jõuab kohalike otsustajateni siis, kui istutakse sama laua taga
võrdväärsetena. “Selleks tuleb aga noori juba varasest east peale erinevate otsuste tegemisse kaasata, seda protsessi õpetada ja selgitada,” rääkis Riina Tootsi.
“Kindlasti peaks noori senisest rohkem kaasama ka maakondlikul tasandil asjade arutamisse ja otsustamisse. See ei ole sugugi lihtne protsess ning nõuab suurt panustamist nii täiskasvanutelt kui noortelt. Oluline on aga mõista, et see ei ole mitte lisakohustus, vaid kaasava juhtimise põhimõte,” jätkas peaspetsialist. “Näiteks Viljandi maakonna uue arengustrateegia koostamise juures on lihtsam teha ehk noortega koostööd noorsootööd käsitlevates küsimustes. Kuid noori otseselt puudutavaid
valdkondi ju teisigi: haridus, ühistransport, kultuur ja sport jne.,” selgitas ta.
Lisainfo: Riina Tootsi, Viljandi Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komissjoni sekretär, tel 4330 430, e-post riina.tootsi@viljandimaa.ee
2. veebruaril Põlvamaal Mammaste tervisespordikeskuses toimunud metsandustöötajate talimängudel saavutas parima tulemuse spordiklubi Metsasõbrad. Auväärsele teisele kohale tuli Luua Metsanduskooli võistkond ja ASi Metsä Forest Eesti võistkond võttis tubli kolmanda koha.
Eesti metsaseltsi eestvõtmisel toimunud traditsioonilisel metsandustöötajate talimängudel osales ligi 100 suusasõpra. “Metsasektor” on taas suusavõistlustel ühiselt kokku saanud ja vaatamata ühele vahele jäänud aastale oli Mammastesse tulnud hulganisti suusasõpru”, ütles Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.
Punktiarvestust peeti naiste ja meeste arvestuses eraldi nii klassikalises kui vabas sõiduviisis. Peale individuaaldistantse toimus ka meeskondlik teatesõit, mille parim oli OÜ Haljastuskeskus võistkond. Talimängudest võtsid osa metsanduse töötajad, metsanduslike õppeasutuste õpilased ja üliõpilased ning erametsaomanikud.
Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastas eelmisel nädalal käskkirja, millega avatakse Venemaa Föderatsiooni viisakompensatsiooni 2013. aasta taotluste vastuvõtt.
Eraldatud 40 000 eurot on mõeldud inimestele, kellel elavad sugulased või on sugulaste hauad Venemaa piiriäärsetel aladel. „Ajaloolistel põhjustel on meil tuhandeid inimesi, kelle jaoks lähedaste või nende haudade külastamine tähendab igal aastal keerulist ja ka kulukat asjaajamist,“ rääkis regionaalminister Siim Kiisler ning lisas, et toetusskeemi eesmärk on vähendada majanduslikke takistusi abikaasade või sugulaste omavahelisel suhtlemisel ja sugulaste matmispaikade külastamisel.
Möödunud aastal kasutati seda võimalust 625 korral ning toetust maksti 36800 euro ulatuses. Enim oli toetusesaajate hulgas Tartu, Ida-Viru, Võru, Harju ja Põlva maakonna elanikke. Toetusskeem on kasutusel alates 2009. aastast. Igale taotlejale hüvitatakse viisalõivu maksimaalselt 70 euro ulatuses, millest peetakse kinni tulumaks. Iga viisalõivu kompensatsiooni saajate nimekirja kantud isik võib taotleda aasta jooksul kuni kahe viisalõivu kompenseerimist. Hüvitist saab viisa eest, mille kehtivusaeg langeb kas osaliselt või täielikult 2013. aastasse. Hüvitise saamiseks võivad taotlusi esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad Venemaa piiriäärsetel aladel elavat abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku külastada. Loe edasi: Regionaalminister eraldas 40 000 eurot Vene viisade kompenseerimiseks
16. veebruaril toimub avalik mootorkelguüritus Villamoto mootorkelgusafari. Tegemist on mootorkelgumatkaga, mille sisse on põimitud veidi kelgusporti nendele, kes seda soovivad. Matk algab Rõugest ja lõppeb samuti Rõuges.
Põnevuse lisamiseks on matkarajal kaks lühikest kinnist rada, kus sõit toimub vaid enda soovil ja aja peale. Esimesel päeval toimub matk päripäeva ning teisel päeval on avatud rada. Parimatele kelgutajatele on auhinnad. Raja ääres pakutakse teed ja pirukaid.
Setomaa tipuvalla kampaania Omadega mäel käivitus novembri esimestel päevadel. Vallavalitsuse ideel ja vallavolikogu üksmeelsel heakskiidul lubati novembris ja detsembris Meremäe valda sisse kirjutanud inimestele 100 eurot kolimistoetust ja kaks kotti Lõuna-Antsu kasvatatud söögikartuleid.
Lisaboonusena saab eelmisel aastal sisseregistreeritud 18 uut elanikku ka Meremäe passi. Pass annab tasuta osalemisõiguse Meremäe vallas toimuvatel 2013. aasta kultuuriüritustel.
Kaunilt valla logoga kujundatud Meremäe pass on nimeline ning selle omanikul on hea jälgida vallas pakutavaid hüvesid ning kultuurikalendrit.
Loomemajandusevalla sündmuste kalendrisse on koondunud üle 40 huvitava kultuuriürituse, õppepäeva ja kirmase. Eelnevate aastate kogemusest on teada, et aasta jooksul lisandub tegemisi ja üritusi veelgi.
Kampaania käigus valla elanikuks tulnud Meremäe kooli õpetaja Hele Krooni lausus passi saamise kohta järgmist: “Sellised ettevõtmised on väga meeldivad. Inimene peab need nii-öelda tasuta asjad kindlasti ära tarbima. Hakkan rohkem osalema koduvalla tegemistes ja rõõmustama koos valla elanikega. Nii on lihtsam kohanduda ja saada tuttavaks kohaliku eluoluga”.
Meremäe valla kampaania Omadega mäel jätkub samadel tingimustel ka käesoleval 2013. aastal. Uue Meremäe passi omaniku hüvesid saab maitsta juba tuleval aastal.
Viljandi maakonnas möödunud aastal alanud ja paikkonna tervisetoetajate koolitamiseks mõeldud projekt “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” võtab tulemused kokku piduliku tänuüritusega.
Neljapäeval, 24. jaanuaril kell 17.30 Viljandi Sakala keskuses algaval lõpu- ja tänuüritusel tunnustatakse projektis osalenuid, koolitajaid, toetajaid, vabatahtlikke jt. projekti teostamisele kaasa aidanuid. Tänusõnad ütlevad omalt poolt Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ja Viljandi linnapea Loit Kivistik.
Maavanem Lembit Kruuse hinnangul on tervise edendamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti ühiskonnas üheks prioriteediks. “See töömahukas tegevusvaldkond on väga oluline ka Viljandimaa jaoks. Olen seda meelt, et iga võimalus tervise edendamise sõnumit maakonnas levitada tuleb ära kasutada ning igaüks, kes soovib ja tahab selles kaasa lüüa, teeb väga tänuväärset tööd,” on maavanem öelnud.
Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et veebruaris lõppeva projekti eesmärk on maakonnas nö rohujuure tasandil välja koolitada terviseteadlikud tavakodanikud ehk tervisetoetajad, kes esindavad erinevaid sihtgruppe.
Tervisetoetajate väljaõppekoolitused olid kavas kahel korral, kumbki kokku kümme õppepäeva. Esimene koolitus toimus märtsist maini 2012 ja teise rühma koolitus septembrist novembrini 2012. Kokku osales koolitusel 82 inimest, neist 39 kevadel ja 43 sügisel. “Projekti nimi viitas küll külale, aga osaleda võisid ka linnainimesed ning umbes pooled koolitatutest ongi Viljandist,” lisas tervisespetsialist.
48 tervisetoetajaga on Viljandi maavalitsuse Tervisetuba sõlminud ühtlasi hea tahte koostöölepingu. Lepingu kohaselt vahendab tervisetuba tervisetoetajatele asjakohast teavet ja infomaterjale, korraldab neile koolitusi jne. Tervisetoetajad omakorda aitavad vabatahtlikena kaasa teabe levitamisele kogukonnas ja terviseürituste korraldamisele, et suurendada paikkonna heaolu.
Samalaadset koolitusprojekti Viljandimaal lähema paari aasta jooksul praegu plaanis korraldada ei ole. Nüüd keskendub maavalitsuse Tervisetuba eeskätt sidemete tihendamisele tervisetoetajatega.
“Kuna koolitus läbiti kahe suurema rühmana, mis omakorda jagunesid veel kaheks grupiks, siis praegu käivadki paratamatult omavahel tihedamalt läbi nende nelja grupi liikmed. Grupiti korraldati koolituse käigus Viljandimaa inimestele ka neli tasuta tervisepäeva. Loodan, et edaspidised ühistegevused ja -koolitused aitavad kaasa eeskätt kogu võrgustiku tervikuks liitmisele,” selgitas Elo Paap.
“Eriti hea meel on mul selle üle, et tervisetoetajate koolitusel käinute hulgas on väga erinevate elualade esindajaid,” jätkas Elo Paap. “See annab tunnistust, et tervise edendamist ja sellele kaasaaitamist ei seostata enam ainult tervishoiu või meditsiiniga seotud inimestega.”
Projekti “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” kaasfinantseerijad ja Tervisetoa koostööpartnerid on SA Viljandi Haigla, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Ühendus Kodukant Viljandimaa. Samuti on koostööpartneriteks Eesti Punane Rist Viljandimaa Selts, MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad ja SA Viljandimaa Arenduskeskus.
Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.
Sama projekti käigus koostati ja trükiti ühtlasi 5000 infovoldikut Viljandimaa tervisealaste nõustamisteenuste kohta teabe levitamiseks Viljandi maakonnas.
Rakvere linnavolikogu kinnitas kolmapäeval, 23. jaanuaril linna üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ning huvikoolide õpetajate ja treenerite uued palgamäärad, millega tõusevad Rakvere linna õpetajate palgad samale tasemele riigis kehtestatud pedagoogide palkade alamääradega.
Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami sõnul nõustus Rakvere linnavolikogu oma eilsel istungil linnavalitsuse ettepanekuga, mille kohaselt on alates alanud aastast Rakvere kõrgharidusega lasteaiaõpetajate ning linna muusikakooli ja spordikooli pedagoogide-treenerite töötasu alammääraks 715 eurot nagu ka riigieelarvest oma palgaraha saavatel üldhariduskoolide õpetajatel. “Erinevalt kooliõpetajatest ei laiene lasteaednikele ja huvikoolidele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärad, vaid neile maksab töötasu kohalik omavalitsus vastavalt võimalustele. See on kaasa toonud väga suured, enam kui paarisaja euro suurused palgaerinevused Eesti erinevate omavalitsuste võrdluses.”
Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on oldud Rakveres aastate vältel seisukohal, et pedagoogid väärivad võrreldavat töötasu, sõltumata sellest, kas palgaraha tuleb riigilt või kohalikust eelarvest ning selle prioriteediga jätkatakse ka uuel eelarveaastal. “Haridusse panustamine on tuleviku kindlustamine. Eelarvesse on täiendavalt vaja ligikaudu 215 tuhat eurot, mis loodetakse katta maksude, täiendavate laekumiste ja eelarve kokkuhoiu kaudu,” lisas Toomas Varek.
Suure Munamäe vaatetorni külastas 2012. aastal 33 000 inimest. Külastajate arv on püsimas kolmandat aastat samal tasemel.
Baltimaade kõrgemas tipus asuvat torni on külastanud ligikaudu 80% Eesti turisti, 15% Läti turisti ning ülejäänud 5% moodustavad külastajad Venemaalt, Soomest ning teistest riikidest.
Külastajate maksimumarv pärineb 2007. aastast, mil torni külastas 55 000 turisti.
Nii nagu varasematel aastatel, kavandatakse 2013. aastal Suurel Munamäel mitmeid kultuuriüritusi, pakkudes sellega lisaks imekaunile vaatele ka kultuurielamusi.
Talvine OtepääOtepääl valitseb talveilm. Avatud on mäesuusakeskused, murdmaasuusatajaid on ootamas ligi 100 km suusaradu. Lisaks sellele toob talv Otepääle palju suurüritusi. Ees ootavad talvised nädalavahetused täis lund, talvemõnusid ja meelelahutust.
Juba sellel nädalavahetusel tasub sammud Otepääle seada. Reedel, 25.jaanuaril, algusega kell 20 toimub Pühajärve laululaval esimene Valgamaa talveöölaulupidu. Laulupidu pakub vaheldust traditsioonilistele talispordiüritustele ja muudab talve värvikamaks ja atraktiivsemaks. Tulemas on 17 koori 360 lauljaga.
Kunstisõbrad saavad kokku laupäeval, 26. jaanuaril kell 12.30, kui Otepää raekoja III korrusel avatakse graafikanäitus „Kuldaeg“, mis sisaldab unikaalset valikut Eesti graafikast. Samas toimub graafikakonverents, kus osalevad ettekannetega tuntud selle ala asjatundjad: EKA professor Urmas Viik, kunstiajaloolane Enriko Talvistu, TLÜ dotsent Margot Kask, TLÜ lektor Renee Aua.
Ekstreemspordisõbrad on laupäeval, 26. jaanuaril oodatud Kuutsemäele, kus mäest alla kihutavad kajakipaadid. Toimub Red Bull Snow Kayak, millest võivad osa võtta kõik üle 16 aasta vanused. Lisainfo: www.redbull.ee Loe edasi: Talvemelu Otepääl jätkub
22.01.2013. a tutvustati Berliinis Rahvusvahelise Rohelise Nädala (Grüne Woche) raames 20 eesti maitset – erinevaid suupisteid ja jooke Eestile traditsioonilistest toorainetest.
20 eesti toidu maitse tutvustamisega tähistas Eesti oma 20. osalemiskorda Grüne Wochel ning juhatas sisse messi järgmiseks partnerriigiks saamise 2014. aastal.
“Järgmise Grüne Woche partnerriigina on Eestil suurepärane võimalus end Saksamaal tutvustada,” ütles üritusel osalejaid tervitanud Eesti suursaadik Saksamaal Kaja Tael. “Meil on Põhja-Euroopas edukas euromajandus, sakslaste jaoks väga huvitavad maaturismi võimalused ning meie toit pärineb puhtast loodusest,” rääkis Tael.
Eestipäraseid põdraampse valmistas eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurmi juhendamisel Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA president Gerd Sonnleitner. “Eesti on väga kaunis maa koos oma metsade, mitmekesise looduse, suurepärase toidu ja kaasaegse põllumajandusega,” rääkis Sonnleitner. “Eesti toiduained on väga kõrge kvaliteediga – see on see, mide te peate ka Saksamaal näitama.”
Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm rõhutas esitlusel, et eestlaste olulisim toiduaine on leib. “Kui leib on laual, siis on kõik olemas – leiva peal võib midagi olla, aga leib peab olema,” ütles Nurm.
20 eesti maitsena esitleti:
1. Vürtsikilu rukkileival vutimunaga
2. Räimerull hakitud sibula ja rukkileiva õhikuga
3. Koha tarrendis mädarõikavahuga
4. Praetud räimefilee koduses marinaadis
5. Narva silmud meesinepiga
6. Mini põdraamps koorikleiva vahel
7. Kukeseenepirukas
8. Peekoni-sibula minipirukas
9. Grillvorstiamps kange sinepiga
10. Toorsuitsu põdrafilee pohlamoosiga
11. Lepasuitsu juust vürtsika mustsõstramoosiga
12. Kohupiimakook jõhvika toorpüreega
13. Kamavaht astelpajumarmelaadi ja riivleivaga
14. Kohukesed jõhvikalisandiga
15. Kommid „Nostalgia”
16. Värskelt pressitud õunamahl
17. Naturaalselt kääritatud kali
18. Hele õlu
19. Mahe rukkiviin
20. Vana Tallinn liköör
Messi Internationale Grüne Woche korraldatakse 1926. aastast alates. Eksponendid kasutavad kokku umbes 115 000 m2 messipinda ning messi külastab kümne päeva jooksul üle 400 000 inimese, sh üle 4000 ajakirjaniku. Tänavu on esindatud ca 1630 eksponenti 67 riigist ning messi partnerriik on Holland.
Eesti on olnud Grüne Wochel esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. Stendi ja 20 eesti maitse esitluse korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeerium pressiesindaja, tel 5696 4876.
Tartu maratoni finišipaigas Elvas avati liuväli, mis on kuni hiliste õhtutundideni valgustatud.
Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja Priit Viksi sõnul on kavas hoida ligi 600 ruutmeetrine uisuplats kogu talve püsivalt heas korras. Priit Viksi sõnul on Elvas ammu puudus olnud pidevalt hooldatavast ja korraliku valgustusega liuväljast.
Ühtlasi lahendab uus liuväli paljude perede probleemi. Samal ajal kui pereisa läheb maratoni rajale suusatama, saavad lähedased aega veeta uisutades.
Kellel endal uiske kaasa võtta pole, saab varustust laenutada liuvälja kõrval asuvast tervisespordikeskuse peamajast. Ühe uisupaari laenutamine maksab 2 eurot. Gruppidele, alates neljast inimesest, kehtib soodustus.
Liuvälja kasutamine on tasuta.
Lisainfo: Priit Viks, Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja, tel +372 5049 643
Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry fotonäituse „Ookeani hing“, mis toob vaatajani valiku tema 20 aasta jooksul tehtud parimatest töödest. Ainulaadne näitus avatakse Eesti Loodusmuuseumis järgmise nädala lõpus.
OCEAN SOUL RIGHT WHALE / FOTOGRAAF BRIAN SKERRY / NATIONAL GEOGRAPHIC
Eesti Loodusmuuseumi külastajatel avaneb sel kevadtalvel võimalus rännata koos National Geographicu allveefotograafi Brian Skerryga salapärastesse ja imedest tulvil ookeanisügavustesse, mida ta on dokumenteerinud juba 20 aastat. Skerry on jäädvustanud merealuseid hetki eri paigus üle maailma: Jaapanis, Uus-Meremaal, Iirimaal, Mehhikos, Kanadas, Ameerikas, Bahamal, Belizel, Trinidadis, Antarktikas jm. Näitus väljendab tunnustatud fotograafi sõnumit: veel pole hilja asuda kaitsma maailma mereelustikku ning veealuseid elukeskkondi.
25. jaanuaril Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a avatav National Geographicu rändnäitus “Ookeani hing” esitleb Skerry parimaid pilte ookeanikeskkonnast ja seal elavatest olenditest. Näitus on avatud 25. jaanuarist kuni märtsi lõpuni iga nädal kolmapäevast pühapäevani kell 10.00-17.00. Näituse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eluaegne sukelduja ja ookeanide eestkõneleja Skerry on tunnustatud allveefotograaf, kes on pildistanud ajakirjale National Geographic ligi 20 fotolugu, mis tutvustavad ookeanikeskkondi ja merede kaitset. Viimatine neist lugudest, mis kõneles Mesoameerika vallrahust, avaldati 2012. aasta oktoobris ja ilmus ka eesti keeles.
Brian Skerry on veetnud vee all töötades üle 10 000 tunni, jäädvustades meie planeedi ookeanide muresid ja rõõme. Sukeldudes äärmuslikes tingimustes, Arktika jää all või röövloomadest kubisevates vetes, on Skerry pildile püüdnud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas. Tema fotod jutustavad köitvaid ellujäämislugusid: kutseliste küttide eest põgenevatest grööni hüljestest Põhja-Atlandis kuni Vaikse ookeani keskosa kahjustatud koralliökosüsteemideni, mis hakkavad tasapisi taastuma. Loe edasi: Eesti Loodusmuuseum ja National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näituse „Ookeani hing“
18.jaanuaril algusega kell 19.00 toimub kitarrimänguõhtu Rõuge Avatud Noortekeskuses. Üritus toob kokku kitarrimängu õppivad Rõuge noored koos juhendaja Ive Ruusamäega ning Jaanipeebu Kitarrikooli õpilased koos juhendaja Indrek Huntiga.
Juuakse teed, mängitakse kitarril ja arutatakse, milliseid muusikalisi tegevusi võiks veel üheskoos teha. Arutatakse teemal kas kevade tulekuga jätkata kitarriõhtuid lõkketule ümber, elustada noortebänd või mõelda välja hoopis midagi muud.
Rakvere linn toetab MTÜ Rakvere Diakooniakeskuse Rakvere toidupanka, mis jagab Rakvere linna vähekindlustatud inimestele toiduabi, poole suuremas summas kui mullu. Varasema 3000 euro suuruse summa asemel otsustas linnavalitsus toidupanga tegevust toetada tänavu 5574 euroga.
Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on projektirahad, millega toidupank 2011.aastal ellu kutsuti, praeguseks lõppenud ning linn otsustas suurendada toidupangale antavat toetust vajaliku tegevuse jätkamiseks tänavugi. „Inimeste aitamise kõrval on oluline toidupanga tegevus raiskamise vähendamisel ühiskonnas – paljud toidukaubad, mis varem läksid hävitamisele, jõuavad nüüd toidupanga abiga reaalse vajajani,“ lisas Aron.
Rakvere toidupank alustas tegevust 2011. aasta algul. MTÜ Rakvere Diakooniakeskus sai toidupanga loomiseks Avatud Eesti Fondi kriisiprogrammist enam kui 13 00 eurot, SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill andis toidupangale tasuta kasutada auto Citroën Nemo, Vabakoguduselt Hüüdja Hääl (Viru 8) renditud ruumide eest tasus linn.
![IMGP2509 [1600x1200]](https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/IMGP2509-1600x1200.jpg)
