Kuulutatakse välja Uma Pido sõnum

Kolmapäeval, 19. märtsil kell 18 on Põlva raamatukogus kohtumine Valdur Mikitaga, kes räägib oma loomingust ja aitab lahti mõtestada neljanda Uma Pido jaoks väljavalitud sõnumit, mis samal sündmusel välja kuulutatakse.

Sõnumi valis peo toimkond avalikule sõnumitalgule tulnud tööde hulgast. Sündmusel tänatakse kõiki talgutel kaasa löönuid.

Sõnumi leidmiseks korraldati talgud, et Uma Pido räägiks sellest, mis on võrokeste jaoks tänasel päeval oluline. Valitud sõnum jääb saatma kõiki peo ettevalmistusi ja muidugi pidu ennast.

Kirjanik ja semiootik Valdur Mikita on kirjutanud ühe viimasel ajal Eestis enim kõneainet pakkunud raamatu “Lingvistiline mets”.

Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. Põlvas Intsikurmus.

Lisainfo: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, Tel 5332 2153, www.umapido.ee

Kollaste akende projekti suveniiride konkurss!

CaptureLõuna-Eesti Leader tegevusgrupid kuulutasid välja teekonna “Elu kahe maailma piiril” suveniiride konkursi.

Tegemist on Lõuna-Eesti ja National Geographicu koostööprojektiga, mis kutsub nii omakandi rahvast kui ka külalisi tutvuma meie rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Suveniiride konkursile esitamise tähtaeg on 06. mai 2014!

Lisainfo ja tingimused on leitavad www.visitsouthestonia.com

Selgunud on Võrumaa vapimärgi ja teenetemärgi kavalerid

Võru maakonna kõrgeima autasu Võrumaa Vapimärgi pälvis tänavu Viktor Puolakainen ja teenetemärgi Aare Hõrn. 

Viktor Puolakainen töötab Võrumaa kutsehariduskeskuses üldainete õpetajana. Ta on töötanud ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana Fr. R. Kreutzwaldi nimelises Võru 1. keskkoolis ja Vastseliina gümnaasiumis. Õpilased hindavad tema erudeeritust, laia silmaringi, inimlikkust, heatahtlikku suhtumist ja õpilaste probleemidest arusaamist. Kooli direktorina on Viktor Puolakainen töötanud Nursi 8-kl koolis, Võru kaugõppekeskkoolis, Parksepa 9-kl koolis, Võru 2. keskkoolis ja Vastseliina sanatoorses internaatkoolis.

Parksepa 9-kl kooli direktorina valmis koolile koostöös lastevanemate, õpetajate, rajooni juhtkonna ning Võru EPT ja Väimela näidissovhoostehnikumiga  1991. aastal uhke juurdeehitus ning 1992. aastal täismõõtmetega võimla. Tänu nendele ehitustele võis Parksepa kool hakata kandma Parksepa keskkooli nime.

1994-1999 oli Viktor Puolakainen Võru linnavalitsuse abilinnapea haridus- ja sotsiaalvaldkonna alal. Sellesse perioodi jääb tema eestvõtmisel Võru Järve kooli rajamine ja sõprussidemete loomine Iisalmi linnaga Soomes. Viktor Puolakainen on olnud Võru džuudoklubi Rei asutamise juures, tema antud nime kannab tantsutrupp Katariina. Loe edasi: Selgunud on Võrumaa vapimärgi ja teenetemärgi kavalerid

Loodusõhtu Alam-Pedjast Otepää looduskeskuses

Neljapäeval, 27. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää) loodusõhtu “Alam-Pedja lugu ja lumm” – Arne Ader.

Veebruarikuus saab suurim kaitseala 20-aastaseks. Loodusemehe Arne Aderi vahendusel kogetakse mälupilte, slaide ja digipilte Alam-Pedjalt aastatest 1983-2013.

Arne Ader: „Armusin Alam-Pedjasse kümmekond aastat enne kaitseala sündi. Siis kutsuti seda paika Laeva sooks. Üliõpilaspõlves sai võimalust mööda põgenetud sohu – mõnikord isegi nädalateks. Elasime väikese sõpruskonnaga Rehessaare metsavahitalus keset Laeva sood. Tol perioodil tehtud loodusvaatlused olid muuhulgas olulised kaitseala sünniloos. Ja veelgi olulisem oli, et meie sõpruskonna ühest liikmest – Einarist – sai Alam-Pedja kaitseala ülesehitaja ja esimene valitseja.”

Sissejuhatus loodusõhtusse toimub Otepää Muusikakooli õpilaste poolt.

Loodusõhtu on tasuta. Korraldajaks Keskkonnaamet koostöös Otepää Muusikakooli ja Otepää Kultuurikeskusega, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee

Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus Vastseliina rahvamajas

500x322-images-Yritused_kalendris-2014-Eesti_Vabariigi_9621. veebruaril kell 18.00 toimub Vastseliina rahvamajas Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus. 

Üritusel tunnustatakse ka vallakodanikke ja antakse kätte spordistipendiumid.

Esinevad Võrumaa rahvamuusikud, tantsuklubi Maarja peotantsijad, Katrin Pavlov, Peeter Pai ning Vastseliina ja Misso isetegevuslased.

Peale kontserti on avatud ka kohvik.

Rahvakultuuri maakondliku toetusprogrammiga jagatakse maakondadele 63 912 eurot

Alates 3. veebrurist saab esitada taotlusi Rahvakultuuri maakondlikku  toetusprogrammi, mis suunatud rahvakultuuri püsimisele ja arengu toetamisele maakondade tasandil. Programmi rahaline maht on  63 912 eurot, seejuures on igale maakonnale eraldatud kindel summa. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 21. veebruar.

Riigi poolt maakonnale eraldatava toetussumma suurus sõltub konkreetse maakonna rahvaarvust  ja  Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud koefitsiendist.

Programmi summadest toetatakse rahvakultuuril põhinevate maakondlike ja üleriigiliste  ürituste korraldamist; rahvakultuurialaste koolituste, õpikodade, ümarlaudade, foorumite, õppepäevade ja õppereiside korraldamist; laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevusele ning maakondliku identiteedi hoidmisele suunatud projektide läbiviimist; maakondlike organisatsioonide ja maakondlike rahvakultuuri kollektiivide tegevust.

Rahvakultuur hõlmab Eesti pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisündmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet.

Rahvakultuurialaste maakondlike tegevuste osaline toetamine toimub Rahvakultuuri Keskuse maakondades töötavate rahvakultuurispetsialistide võrgustiku kaudu. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna või saata postiga Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialistile Võru maakonnas   maie.pau@rahvakultuur.ee

Programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehelhttp://www.rahvakultuur.ee/?s=33

Lisainfo: Eeva kumberg, tel 600 9165; e-post: eeva.kumbergr@rahvakultuur.ee

Alates 7. veebruarist saab Põlvamaal tasuta energianõustamist

IMG_0110
Energiaseminar, esiplaanil Tartu regiooni Energiaagentuuri direktor Martin Kikas
Foto:Põlva Maavalitsus

Täna, 28. jaanuaril toimunud energiaseminaril tutvustasid Tartu Regiooni Energiaagentuuri esindajad Põlvamaal alates 7. veebruarist alustavat energiateemalist nõustamisteenust.

Päeva avanud maavanem Ulla Preedeni sõnul kuulub energiateema rohelisema elu maakonna prioriteetide hulka. Põlvamaal toimuvad energiakonverentsid on olnud väga populaarsed nii Põlvamaal kui ka väljaspool maakonda ning eesrindlikena on Setomaal asutud uurima ja analüüsima oma energia tootmise võimalusi.

Energiateemalist nõustamist hakkab Tartu Regiooni Energiaagentuur pakkuma Põlvamaal alates 7. veebruarist kord nädalas reedeti Põlvas, maavalitsuses (Kesk 20) ja alates 14. veebruarist kord kuus Räpinas, haldushoones (Kooli 1). Nõustamine on inimestele tasuta ning oodatud kõik energiatarbijad ja väiketootjad.

Energiateemalisel konsultatsioonil on võimalus spetsialisti käest nõu küsida nii energiasäästu, energiajuhtimise, energiatootmise, renoveerimise ja hangetega seotud energiaküsimustes ning teiste energiaga seonduvate teemade kohta. Nõustamist finantseeritakse Tartu Energiaagentuuri projektide kaudu ning partnerina toetab tegevust Põlva Maavalitsus. Praegu pakub Tartu Regiooni Energiaagentuur nõustamist lisaks Tartule, ka Viljandis ja Jõgeval.

Energiaseminaril tutvustas Tartu Regiooni Energiaagentuuri direktor Martin Kikas agentuuri kompetentsi, teenuseid ja tehtud töid. Kikase sõnul tuleb energiasäästlikkuse teema üha enam päevakorda ning energiasäästliku tegevuse eesmärgiks ei ole mitte energia tarbimise vähendamine, vaid eelkõige energia tõhusam ärakasutamine.

Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Kalle Virkuse hinnangul moodustab üle poole kogu tarbitavast energiast soojusenergia ehk siis kulub suur osa energiast hoonete kütmisele. Seetõttu on hoonete soojustamisel ja energiasäästlikumaks muutmisel otsene kulude vähendamise efekt. Energiakasutamise hindamisel tuleb silmas pidada, et energiat tarbivad inimesed mitte hooned ning energiatarbimine sõltub isiklikest eelistusest ning seetõttu võib inimeste energiatarbimine erineda kordades.

Tartu Regiooni Energiaagentuur on väljatöötanud tarkvara energiatarbimise analüüsimiseks. Rakendus E-Jälg on interneti keskkonnas kõigile kättesaadav aadressil www.trea.ee/monitor/ . E-Jälg võimaldab oma hoone energiatarbimise näitajad programmi sisestades vaadata hoone energiatarvet ning võrrelda seda teistega. Kuna E-Jälje rakendus asub agentuuri infoserveris, saavad tarbijad sealsete andmete põhjal agentuurile oma küsimusi esitada.

Haanjamaa suitsusaunanädala eelteade

800px-Smoke_sauna
Suitsusaun. Vikipeedia

Augusti teisel nädalavahetusel toimuva IV Haanjamaa suitsusaunanädalani on küll veidike veel aega, kuid varakult tuleb valmistuma hakata.

Kui kellelgi on suitsusaun ja  kui keegi tunneb huvi suitsusaunanädala vastu, siis oodatakse Teda 26. veebruaril kell 18.00 Haanja rahvamajja. Üheskoos soovitakse arutada sellel aastal toimuva suitsusaunanädala korraldamise üle.

Kui kohaletulek ei ole võimalik, kuid huvi ürituse vastu on olemas, siis tuleks endast märku anda Eda Veerojale telefonil 503 2341 või e-posti teel eda.veeroja@gmail.com

Edaspidi info: Haanjamaa suitsusauna nädal

Varjupaigataotlejate majutuskeskus kolis Vao külla

Tänasest töötab varjupaigataotlejate majutuskeskus Väike-Maarja vallas Vao külas. Keskus kolis Vao külla Illuka vallast, kus varjupaigataotlejaid majutati alates 2000. aastast.

Varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja AS Hoolekandeteenused rajas Vao külla 7 korteriga majutusüksuse, mis pakub keskuse elanikele senisest paremaid elamistingimusi, kuid eelkõige mugavamat ligipääsu avalikele teenustele.

Majutuskeskuse korterid on 2-4-toalised ning toad omakorda on 1-2-kohalised, nende hulgas 2 peretuba peredele. Lisaks on majutuskeskuses selle elanike kasutuses õppeklass, spordisaal ja huvitegevuste tuba.

Majutuskeskus kolis hoonesse, kus varem osutas AS Hoolekandeteenused Aavere hooldekodu erihooldusteenust psüühilise erivajadusega inimestele. Majutuskeskuse renoveerimiseks kulus 275 000 eurot, mille eest muuhulgas muudeti hoone energiasäästlikuks.

Loe edasi: Varjupaigataotlejate majutuskeskus kolis Vao külla

Otepää matkad alustavad taas

t2_2009-05-23_-_keskkonnaameti_matk_76
Foto: Katrin Lipp

Populaarsust kogunud ja juba traditsiooniks saanud Otepää matkad alustavad uut hooaega. Esimene matk on kavas 9.veebruaril 2014, mis saab alguse Otepää Talispordimuuseumist.

Otepää valla spordispetsialist Harald Laidre sõnas, et sellel hooajal on kavas 11 matka, nende hulgas öömatk 18. mail.

Matkamine toimub sarnaselt eelmistele aastatele, kus igal osalejal tuleb vabalt valitud liikumisviisil (suusatades, jalgsi, joostes, kepikõnd, rattaga) läbida matka sihtpunkt. Sarnaselt eelmise aastaga on ette antud soovituslik tähistatud matkade marsruut.

Kõik matkajad saavad esimesel osalemiskorral endale matkapäeviku kas Talispordimuuseumist või sihtpunktist Poslovitsast.

Matkapäevikust leiab infot matkade toimumise kohta ning kuhu kogutakse osalemist kinnitavaid templeid. Matkapäeviku alusel matkahooaja lõpetamisel ootavad parimaid matkajaid (rohkem marsruute läbinud) auhinnad. Sihtpunktid on avatud kell 09.00-11.00 ja nendes ootab matkajaid sooja tee või värskendava joogiga matkajuht Helle Tallo.

“2014. aasta on valitud Valgamaa Eesti Spordipealinnaks ja meie valla matkasari kuulub Spordipealinna ürituste kavasse,” selgitas Harald Laidre.

Otepää Talispordimuuseumi juhataja Jana Mae andis teada, et esimene Otepää matk algab kell 9.00 muuseumist, muuseumi 3.sünnipäeva puhul on muuseumi külastamine kõigile tasuta. Matkalistele ja muudele huvilistele räägib seoses Tartu Maratoni avatud raja sõiduga esimese Tartu maratoni naisarvestuse võitja ja matkasatja korraldaja Helle Tallo oma sõidust.

Loe edasi: Otepää matkad alustavad taas

Küünlapäeva tähistamine Vapramäe Loodusmajas

file65345672_6e18326a
Foto: Karin Kaljuläte

2.veebruaril tähistatakse talve selgroo murdumise päeva Vapramäe loodusmajas.

Kavas on:

  • rongakronksu  kuulamine (kui kronksutavad);
  • uuritakse, kuidas on lood kõrte lumevihkamisega;
  • kesktalve uskumuste ja töökeeldude üle arutamine;
  • rahvamängude mängimine;
  • odrapudru mekkimine;
  • küünla keerutamine.

Küünlapäeva tähistamine saab alguse kell  11.00 loodusmaja juures Vapramäel. Selga panna soe ja mugav riietus ning kaasa võtta rahvamängudeks sobilik lust!

Vajalik on eelnev üritusele registreerimine. Registreerida saab e-maili teel kyllikink@gmail.com või telefonil 5669 0186.

Küünlapäeva viib läbi VVV SA retkejuht Külli Kink.

IV Uma Pido toimub Põlvas Intsikurmus 4. juunil 2016

Taliharjapäeval, 14. jaanuaril kogunes Põlva maavalitsuses esimest korda 2016. aastal Põlvas toimuva võrukeelse laulu- ja rahvapeo IV Uma Pido toimkond. Arutati, kuidas peokorraldus käima lükata ja millised on olulised põhimõtted, millega kindlasti arvestama peab.

Koos leiti, et peo peaidee jääb ikka samaks: Uma Pido on võrukeelne ja -meelne kaheksat Vana Võromaa kihelkonda puudutav ning tulevikku vaatav laulu- ja rahvapidu, mida tehakse sellele kandile omase rõõmu, kuraasi, ilmanägemise ja kiiksuga. Pidu tehakse ennekõike koos Vana Võromaa rahvaga ja rahvale, kuid peole oodatakse osalejaid ja külalisi nii Setomaalt kui ka mujalt Eestist.

Et eesootav pidu eristuks juba olnud pidudest, peaks tal olema mingi oma vaatenurk, lähenemine, teema. Selleks otsustati paari nädala jooksul kuulutada välja heade mõtete konkurss, kuhu oodatakse kõigi inimeste häid mõtteid peo teema kohta.

Räägiti ka tähtsamatest ajalistest verstapostidest peokorralduses ja unistati, millist pidu igaüks ootab. Peeti tähtsaks, et pidu oleks sõna otseses mõttes rahvapidu, et peol tunneksid ennast koduselt ja ühtselt nii publik kui lauljad. Samuti oodatakse, et Põlvas toimuval peol oleks rongkäik, et seal räägitaks palju kohalikku keelt ning et lauldaks nii vanu ja tuntud kui uusi omakeelseid laule.

Kuna pidu on Vana Võromaa rahva pidu, siis puudutab ta nii praegust Põlva kui Võru maakonda, lisaks ka Valga ja Tartu maakonda ja seda korraldatakse ühiselt mitme maakonna rahvaga. Samuti vaheldub pidu kahe toimumiskoha vahel: I Uma Pido toimus 2008. aastal Võru Kubijal, II 2010. aastal Põlvas Intsikurmus ja III 2013. aastal jälle Võru Kubijal.

Peo toimkonnas on erinevate organisatsioonide ja ühingute esindajad: Võru ja Põlva maavalitsused ja linnavalitsused, omavalitsuste liidud, muusikakoolid, Lõõtspilliselts, Folgisellide selts, Võro selts, Võro instituut jt.

Täpsem info: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, tel 5332 2153, e-post  triinu.ojar@wi.ee

Untitled-1.indd

 

Põllumajandusmaadele saab hakata taas toetusõigust taotlema

Alates 2014. aastast saab taas registreerida heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaid, et nende eest oleks võimalik taotleda pindalatoetusi. Juba registreeritud maade puhul ei muutu midagi.

Senise korra järgi sai pindalatoetusi taotleda vaid nende põllumajandusmaade eest, mis olid 30. juuni 2003 seisuga kantud Põllumajanduse ja Registrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse. Eelmise aasta detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastuvõetud määrusega tehti muudatused 2014. aastal rakendatavate põllumajandustoetuste kohta, sealhulgas lõpetati võrdlusaasta arvestamine ja edaspidi saab kanda heas põllumajanduslikus korras olevat põllumajandusmaad registrisse jooksvalt. Küll peab maa olema pindalatoetuste taotlemiseks kantud registrisse õigeaegselt, enne taotluse esitamist.

“Nüüdsest on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “See teeb maaomanike kohtlemise märksa võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel aastatel võssakasvanud maade ülesharimist.”

2014. aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks, et taotlusperioodil PRIA töökoormust vähendada. Juba registreeritud põllumajandusmaade toetusõiguslikkuse nõuetes ei muutu midagi.

Lisainfo PRIA veebilehelt .

Kolm Lõuna-Eesti maakonda panid uue maakonnaplaneeringu koostamiseks seljad kokku

IMG_0002 (3)
Maakonnaplaneeringute töörühma kokkusaamine.
Foto: Põlva Maavalitsus

14. jaanuaril kohtusid uue maakonnaplaneeringu koostamise raames kolme Lõuna-Eesti maakonna Põlva-, Võru- ja Valgamaa ühine planeeringute töörühm. Seekordsel kokkusaamisel käsitleti rohevõrgustiku, väärtusliku põllumaa, sotsiaalse infrastruktuuri ja toimepiirkondade määratlemise, ettevõtlusega seotud toetuste ning keskkonnamõju strateegilise hindamise teemasid.

Rohevõrgustike planeerimisele annab teemat käsitlenud maastikuarhitekt Tuuli Veersalu sõnul kolme maakonna ühine projekt palju juurde. “Mida laiemal baasil rohevõrgustike planeeritakse seda parem on tulemus,” leidis Veersalu.

Teinegi oluline teema maakonnaplaneeringute koostamisel on väärtuslike põllumaade määratlemine. Metoodilistest soovitustest väärtusliku põllumajandusmaa määramisel rääkis Maaülikooli geomaatika osakonna juhataja Siim Maasikamäe. Väärtusliku põllumaa määratlemine ja põllumaadena hoidmine on oluline eelkõige seetõttu, et säilitada alade põllumajanduslik potentsiaal ka tulevikus.

Maakondade sotsiaalse infrastruktuuri analüüsi esitles Tartu ülikooli doktorant Pilleriine Kamenjuk. Analüüs näitas, et kõigis kolmes maakonnas on vaadeldud perioodil (2008-2013) rahvaarv vähenenud, Põlvamaal on kahenemine toimunud eelkõige 7-18 aastaste ja maaelanike arvelt. Selgus, et võrreldes Valga- ja Võrumaaga käivad põlvamaalased kõige enam tööl väljaspool maakonda.

Viimane ettekanne andis ülevaate maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõust. Keskkonnaekspert Eike Riisi sõnul on käsitletavad kolm maakonda üsna sarnased ning kuna kõik maakonnad piirnevad riigipiiriga, siis ühe olulise osana tuleb keskkonnamõjude strateegilise hindamise juures kajastada ka piiriülest mõju.

Maakonnaplaneeringute töörühm jätkab tööd peamiste teemavaldkondade kaupa ning praeguses protsessis küsitakse sisukohti ning oodatakse tagasidet ministeeriumitelt, ametitelt, vabaühendustelt ja teistelt isikutelt.

Maakonnaplaneeringute eesmärk on suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil ja need on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneering määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted, arvestades majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna suundumusi ja vajadusi.

Lisainfo: Arne Tilk, Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, Põlva Maavalitsus, tel 799 8928, e-post

arne.tilk@polva.maavalitsus.ee

 

 

Noorte tegevus mitmekesistub läbi üle-eestilise koostöö

Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse liikmena saavad Rõuge valla noored läbi Rõuge Avatud noortekeskuse tegevuse osa erinevatest noorte sotsiaalseid oskusi arendavatest tegevustest aastatel 2014-2016.

Rõuge valla noori ootavad ees lähiaastatel mitmekesistunud huvitegevus, laienenud tegevused küladesse, laager ning seikluskasvatusõpe, noorsootöötajad saavad aga programmi toel mitmekülgset täiendõpet.

EANKi projekt “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste” keskendub toetavate teenuste rakendamisele noortekeskustes, et kaasata riskinoori aktiivsemalt noorsootöösse ja seeläbi arendada nende sotsiaalseid oskuseid. Elanikkonna vananedes on oluline iga noore ja töötava inimese panus meie riigi iseseisvale toimetulekule. Projekti kaudu saame toetada noori, et nad leiaksid oma potentsiaali, saaksid teadmisi ning kogemusi, et end rohkem kogukonna ja terve ühiskonnaga seostada. Noorsootöö poolt pakutavate võimaluste kaudu suudame suurendada nende noorte arvu, kes toetustest elamise asemel on leidnud tulevikus töö ning panustavad ise riigi arengusse. Kaheaastasesse projekti on kaasatud 86 noortekeskust üle Eesti, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar, Norra organisatsioon Ungdom & Fritid ning erinevad vabaühendused.

Tegevused viikase ellu läbi Euroopa Majanduspiirkonna programmi “Riskilapsed- ja noored”.

Kalevipoja VI Uisumaraton tuleb Kasepää vallas

ldvõitja Kert Keskpaik intervjuud andmas
2013. aasta Kalevipoja Uisumaratoni üldvõitja Kert Keskpaik teleajakirjanik Ago Gaškovile intervjuud andmas. Foto: Jõgeva maavalitus.

Kalevipoja VI Uisumaraton toimub sellel aastal 1. märtsil Kasepää vallas. 

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi sõnul võisteldakse Kalevipoja VI Uisumaratonil viie kilomeetri pikkusel rajal ja stardi-ja finišsipaigaks on Kasepää vallamaja tagune ala.

“Lähiajal teavitatakse täpsemalt  maratonile registeerimisest. Sündmusele on oodata sportlasi Soomest ning ka teistest välisriikidest. Sündmusest teavitatakse ka Jõgevamaa sõprus-ja koostööpiirkondi erinevates maades, ” ütles maavanem.

“Kalevipoja VI Uisumaratoni korraldavad Jõgeva maavalitsus , Jõgevamaa Spordiliit Kalju ja juhtivaks koostööpartneriks on Kasepää vald. Ootame tõhusat koostööd teistegi omavalitsuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja vabatahtlikega, “märkis Svjatõšev.

“Loodame ka ilmade külmenemist ja Peipsi järvele sellise pakusega jääkihi tekkimist, mis võimaldab uisumaratoni edukalt läbi viia, ” lausus maavanem.

Viljandimaa meenutab ja tänab Vabadussõjas võidelnuid mälestushetkega

Reedel, 3. jaanuaril tähistatakse Eestis Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Viljandi maavanem Lembit kruuse, Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler asetavad kell 9.00 sümboolselt mälestusküünlad J. Laidoneri ratsamonumendi jalamile ning seejärel Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistule.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Sel päeval peetakse üleriiklik vaikuseminut Vabadussõjas langenute mälestuseks ja helistatakse kirikukellasid.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.

Tartu rahulepinguni jõuti 2. veebruaril 1920. Siis sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda. Lepinguga määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Alanud on registreerimine XV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali “Moisekatsi Elohelü 2014” võistluskontserdile

800px-Mooste_mõisa_peahoone1
Mooste mõisa peahoone. Foto: Vikipeedia

Festivali peakorraldaja MTÜ Folgisellide Selts kutsub muusikuid Moostesse mõõtu võtma. 25.-26. aprillil 2014. aastal tähistab eesti rahvamuusikatöötluste festival oma 15. juubelit.

Juubeliaasta puhul tehakse sügav kummardus kõikidele kollektiividele, kes on selle 15 aasta jooksul võistlustulest läbi käinud ja festivalilt tuule tiibadesse saanud.

Traditsiooniliselt toimub festival Põlvamaal, Mooste mõisas ning eesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti traditsionaalset muusikat läbi kaasaegsete projektide selliselt, et säiliks side vana ja uue vahel.

Festivali võistluskontserdi kohustuslikuks looks on seekord valitud Räpina kihelkonnast pärit laul “Oppus neiodõlõ” (“Õpetus neidudele”). Laul esindab Räpina kandi mitmehäälsust, millest on suhteliselt vähe kirjapanekuid. Laulu viis on erandlik, seda ei leidu muudes üleskirjutustes ega salvestistel. Mitmehäälsus on esitatud koolmeister Jaan Poolakes’e noodi järgi ja on tõenäoliselt kohandatud uuema koorilaulutraditsiooniga. Seega oleks tegu justkui juba omaaegse rahvamuusikaseadega. Seda enam võimalusi aga avaneb siin kaasaegsele töötlejale.

Loe edasi: Alanud on registreerimine XV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali “Moisekatsi Elohelü 2014” võistluskontserdile

Viljandimaa tunnustab “Pärlipeoga” taas kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa kaheksas “Pärlipidu” ehk maakonna parimate kultuuri-ja sporditegijate austamisõhtu peetakse reedel, 3. jaanuaril Viljandi Sakala Keskuses. Kutsetega peole oodatakse ligikaudu 250 inimest.

Tänavuse “Pärlipeo” projektijuht, Viljandimaa Omavalistuste Liidu nõunik Krista Kalda sõnul sellel aastal suurt lavastust plaanis ei ole “Toimub klassikalisem auhinnatseremoonia, kus oma loominguga rõõmustavad poetess Kristiina Ehin ja pärimusmuusik Maarja Nuut ning meeleolukat puhkpillimuusikat esitab noorte meeste brassansambel.” Tänavusi tähti tulevad tervitama maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindaja Ene Saar.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on just kultuur ja sport selleks ühendavaks jõuks, mis aitavad pisikesel rahval rahvusena püsida ning elu tasakaalustada. “Pean nende valdkondade võtmeisikute tunnustamist seetõttu eriti vajalikuks ja tähenduslikuks,” rõhutas Kruuse ja lisas, et: ” Viljandimaast on kujunemas omamoodi kultuuripesa, kus on olemas kõik eeldused olla Eestis kultuurivaldkonna eestkõnelejaks. Vaid kultuuri kaudu saabki edasi kanda seda ehedat – Päris Eesti identiteeti.”

Loe edasi: Viljandimaa tunnustab “Pärlipeoga” taas kultuuri- ja spordipärleid

Laupäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

Punktkirjas raamatu lugemine4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 205. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Kindlasti on igaüks kohanud punktkirja ravimipakenditel. Selles kirjas on märgitud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Punktkirjas tähistusi võib leida liftinuppudelt, teleripultidelt ja isegi mõne riigi postmarkidelt. Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Loe edasi: Laupäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

Tehvandi 1.7 km pikkune suusarada jälle kasutatav

edfde529314722c181-67154280
Tehvandi staadion. Foto: Monika Otrokova

Tehvandi Spordikeskuses on jätkuvalt avatud 1.7 km pikkune eelmise talve kunstlumest valmistatud suusarada.

Rada hooldatakse iga päev, kuid kuna rajal on lund vähe ning rada on jäine ja kitsas, siis klassika jälge tõmmata ei saa. Seega on suusarada avatud vaid vabatehnika stiilis suusatamiseks.

Rada algab Tehvandi peahoone (hotelli) kõrvalt staadioni poolt Kunimäe platoolt ja kulgeb Kunimäelt Tordikarbi kaudu kergema tõusuga Hobuseraua tippu ning laskumisega Hobuserauast ja Kunimäe põhjanõlva kaudu Kunimäele raja algusesse tagasi.

Kunstlumest rada on valgustatud igal õhtul kuni kella 21.00.

Autode parkimine toimub Tehvandi staadioni suurparklas või Tehvandi peahoone asfalteeritud parklates. Juurdepääs rajale toimub Tehvandi peahoone kõrvalt staadioni poolt. Tehvandi staadion ja lasketiiru staadion on jätkuvalt suletud ja staadioni kaudu rajale ei pääse.

Tehvandi Spordikeskuse radadel on keelatud liigelda mootorsõidukiga, mootorkelguga või ATV-ga. Tehvandi suusaradadel on keelatud jalutada koduloomi, kelgutada ja liikuda jalgsi.

Infot Tehvandi suusaradade olukorrast saab lugeda aadressilt  www.tehvandi.ee.

Jõulukuuse leiab riigimetsast iga pere

joulukuusk-kuuse-toomine-kuusk-tallinna-joulukuusk-66788771 (1)
Kuuks. Foto: Siim Lõvi

Riigimetsast saab ka sel aastal iga pere endale koju tuua jõulukuuse, juhised leiab RMK kodulehelt ja uuenenud mobiilirakendusest.

Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardilt näha riigimetsa alasid ehk kohti, kust võib jõulupuud otsima minna. Lisaks on lehel juhised ja tingimused jõulukuuskede raiumise ja koduse ümberkäimise kohta.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul tohib jõulukuuski raiuda ainult sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servad, liinide alused ja vana metsa alt. „Jõulukuuski ei tohi raiuda aga metsanoorendikest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kus neist on sirgumas palgipuud,“ ütles Toomas Väät ja lisas, et ka kaitsealadelt ei ole lubatud puid raiuda.

Riigimetsa ja kaitsealasid saab tuvastada RMK kodulehel, avaliku metsaregistri ja uuenenud RMK mobiilirakenduse kaudu. „Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt istutatud ja hooldatud ning enamasti ühevanuselised,“ täpsustas Toomas Väät.

Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot. Raieõiguse tõendamiseks peab isikul metsas kaasas olema maksekorraldus, milleks sobib vastav SMS kinnitus makse teostamise kohta mobiiltelefonis või maksekorralduse väljatrükk.

RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta.

Mulluste pühade jooksul toodi RMK metsadest kokku üle 7600 jõulukuuse.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Toomas Väät, RMK metsakasvatuse peaspetsialist, tel 520 5734, e-post toomas.vaat@rmk.ee

Otepääl toimuvad laskesuusatamise võistlused “Baltic Biathlon CUP 2014 Otepää”

27.12.-29.12.2013 toimuvad Otepääl Tehvandi Spordikeskuses rahvusvahelised laskesuusatamise võistlused “Baltic Biathlon CUP  2014 Otepää”. Võistlused on mõeldud noortele laskesuusatajatele vanusegruppides  N17, N19 ja M17, M19. Ühtlasi toimuvad ka Eesti Meistrivõistlused laskesuusatamises. Kohal on kogu Eesti laskesuusatamise paremik.

Võistluste kutse on saanud laskesuusatajad Venemaalt, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist ja Eestist, kokku osaleb u 80 noorsportlast.
Võistlusprogramm sisaldab segateatevõistlust, sprinti ja viitstardiga võistlust. Segateatevõistluse tulemusel selgitatakse välja Baltic Biathlon CUP 2014 võitja.

Võistluste tehnilise läbiviimise ja korralduse eest vastutab MTÜ Oti Spordiklubi ja Otepää võistluste korralduskomitee.

Viljandimaa Arenduskeskus tunnistati Eesti parimaks kodanikuühiskonna arendajaks

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tunnustas maakondlike arenduskeskuste (MAKide) aastaseminaril aasta parimaid MAKe. Parimaks 2013. aasta kodanikuühiskonna arendajaks ja parima MAK-võrgustiku keskuste nominendiks tunnistati Viljandimaa Arenduskeskus.

EAS Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankovi sõnul ei tulnud parimaks 2013. aasta kodanikuühiskonna arendajaks tunnistamine Viljandimaa Arenduskeskusele juhuslikult. “Nad on teinud oma tööd loovalt ja tublilt, saanud parima tagasiside klientidelt ning tulnud aktiivselt kaasa uute ideedega,” kiitis Hankov. Tunnustuse taga on Viljandimaa Arenduskeskuse kodanikeühenduste konsultandi Kristi Lõhmuse süsteemne töö ühenduste koondamisel ühiste eesmärkide nimel, ühenduste võrgustiku loomisel maakonnas ning nende igapäevase jätkusuutlikkuse tagamine. Viljandimaa Arenduskeskus oli juba 2011. aastal nominent kui parima kodanikuühiskonna arendaja.

Viljandimaa Arenduskeskus saavutas sel aastal tunnustuse ka parima MAK-võrgustiku keskuse kategoorias, kus ta tunnistati nominendiks. Varasemalt saavutati sama tunnustus 2011. aastal. Arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu sõnul tõi tunnustuse tulemuslik ettevõtete nõustamine ja avaliku sektori projektide juhtimine, väga hea tase kodanikeühenduste nõustamisel ning välisinvesteeringute meelitamine Viljandimaale.

Möödunud aastal tunnistati Viljandimaa Arenduskeskus parima ettevõtete nõustaja nominendiks.

Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad iseseisvad arendusorganisatsioonid, mis pakuvad riiklikult finantseeritud nõustamis- ja arendusteenust ettevõtjatele, mittetulundusühendustele ja omavalitsustele.

Maakondlikud arenduskeskused on järjepidevalt tegutsevad iseseisvad sihtasutused, mis tegutsevad koordineeritud koostöövõrgustikuna (MAK-võrgustik). Perioodil 2003-2013 kuulus võrgustikku 15 maakondlikku arenduskeskust ja EAS. Täiendavaks koostööpartneriks ettevõtluse valdkonnas on Tallinna Ettevõtlusamet. Maakondlikud arenduskeskused asutati Vabariigi Valitsuse kinnitatud kontseptsiooni alusel 2003. aastal. Maakondlike arenduskeskuste loomise põhieesmärgiks oli tugistruktuuri loomine, mis toetab ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tegutsemisvõimekust ja struktuurifondide tulemuslikku kasutamist.

MAK-võrgustikus töötab 2013. aasta seisuga 113 maakondlike arenduskeskuste töötajat. MAKide tegevust kaasrahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo: Kaarel Lehtsalu, juhatuse liige, Viljandimaa Arenduskeskus SA, +372 53 054 165, kaarel.lehtsalu@viljandimaa.ee