Erkki Peetsalu

Heltermaa sadamas algavad remonditööd

Esmaspäeval, 6. septembril alustab AS Saarte Liinid Heltermaa sadamas põhjakindlustuse tugevdustöid, mis toovad kaasa ka muudatused Väinamere laevastiku asetuses parvlaevaliinidel.

Ehitustööd toimuvad Heltermaa sadamas kail number 4, mida kasutab parvlaev Muhumaa. Remonditööd viib vastavalt AS-i Saarte Liinid välja kuulutatud hanke tulemustele läbi AS Raunopol, tööde kestvus on planeeritud novembri keskpaigani.

Ajavahemikus, mil parvlaeva Muhumaa kai Heltermaal on remondis, teenindavad Hiiumaa ja mandri vahelist liini Väinamere Liinide laevastiku kogenud liikmed Ofelia ja Regula. Parvlaeva Muhumaa toob Väinamere Liinid remonditööde ajaks Kuivastu-Virtsu liinile, kus on sadamates olemas tema jaoks ohutud sildumiskaid.

„Parvlaev Muhumaa sai suvekuudel liini teenindada vaid ajutiste navigeerimisjuhiste järgi, mis sügis-talvehooajal oleksid pannud Muhumaa liiklusele olulisi piiranguid. Palume reisijatelt ja ettevõtjatelt mõistvust – loodetavasti sujuvad ehitustööd graafikus ning muudatused laevastiku asetuses on lühiajalised. Samas on need remonditööd üliolulised nii reisijate, ettevõtjate veoste kui laevastiku ohutuse tagamiseks,“ ütles Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel.

Laevade vahetused liinide vahel toimuvad pühapäeva, 5. septembri hilisõhtul. Seega alates esmaspäevast teenindavad Rohuküla-Heltermaa liini parvlaevad Ofelia ja Regula ning Kuivastu-Virtsu liini parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa.

Heltermaa sadama probleemid ilmnesid mai alguses Saaremaa Laevakompanii uue laeva Muhumaa liiniletulekul, kui selgus, et AS-i Saarte Liinid hallatava Heltermaa sadama kai põhjaplaadistus ei pidanud konsultatsioonifirma AS Merin poolt koostatud esialgse tööprojekti olulistest puudustest tingitult vastu laeva sõukruvide tekitatud veevooludele ning tekkis oht laeva vigastamiseks. Alates sellest ajast on parvlaev Muhumaa liini teenindanud üksnes ajutistes navigeerimistingimustes seatud piirangute alusel.

Allikas: Väinamere Liinid

Vooluveekogude seisundi parandamise õppepäevad

Algaval nädalal toimub neli õppepäeva, kus tutvustatakse ühtekuuluvusfondi meedet “Vooluveekogude seisundi parandamine”.

Peep Siim keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroost annab ülevaate strateegilistest dokumentidest, õigusraamist ja senistest meetmetest ning sellest, kuidas teostada eelprojekti. KIK projektikoordinaator Eduard Sizov selgitab, millega tuleb arvestada taotluse ettevalmistamisel ning mis on keskkonnamõju eelhinnang. Tema kolleeg Ööle Janson annab nõu, kuidas jõuda heast ideest eduka rahastustaotluseni ning räägib meetme taotlemisest ja hindamisest.

6. septembril on õppepäev keskkonnameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris (Aleksandri 14), 7. septembril Ida-Viru maavalitsuse suures saalis (Keskväljak 1, III korrus), 8. septembril Tallinnas keskkonnaministeeriumi suures saalis (Narva mnt. 7A) ja 9. septembril Pärnu maavalitsuse maja II korruse saalis (Akadeemia 2). Kõik õppepäevad algavad kell 11.

Õppepäev on osalejatele tasuta, kuid vajalik on registreeruda hiljemalt kaks tööpäeva enne koolitust. Registreerumine ja lisainfo 627 4191 või aadressil oole.janson@kik.ee.

Tartus selguvad parimad pritsumehed

14. septembril toimub Tartus Tigutornis ja selle ümbruses päästjate individuaalne ja võistkondlik jõukatsumine: “Pritsumees 2010” ja “XI Kõrghoone Kuningas”. Esimene start antakse kell 11.00.

Lõuna-Eesti Päästekeskus korraldab Tartus võistluse, kus päästjad erialaste ülesannete lahendamisel jõudu proovivad. Osalevad nii võistkonnad kui individuaalvõistlejad. Esimene, nn pritsumehe võistlus, koosneb neljast harjutusest: kõrghoonejooks Tigutornis, harjutus voolikutega, veepäästeharjutus Emajõel ning takistusriba.

Lisaks toimub eraldi jooksuvõistlus Kõrghoone Kuninga tiitlile. Võisteldakse üle 17 kilo kaaluvas erivarustuses.

Seoses veepäästeharjutusega kehtivad 14. septembril kell 12-14 võistluste toimumispagas Emajõel veeliikluse piirangud.

Täpsem info www.rescue.ee

Mõnistes tuleb Mihklipäeva laat

Mõniste pargis korraldatakse 18. septembril algusega kl 10.00 Mihklipäeva laat, mille raames selgitatakse konkursi korras välja parim leib, parim kringel, parimad marineeritud seened ja ilusaim hoidis.

Oodatud kõik, kellel on aiasaadusi, käsitöid, taimi, istikuid, mida oma pere ei vaja. Samuti oodatakse perenaisi, kes küpsetavad saiu, kooke, pirukaid – võimalus tulla ja teha oma toodetele reklaami.

Teadmiseks konkurssidel osalejatele:
Parim leib – konkursile palutakse tuua terve leivapätsi (ei ole oluline, kas põranda või vormileib), hindajateks UMA MEKK (Võrumaa päritoluga toit) eestvedajad.
Parim kringel – kringel peaks olema ümmargune, sellest peaks jätkuma seitsmele lapsele, kes kringleid hindavad
Parimad marineeritud seened – konkursile tuua pooleliitrilise purgiga seened, neid hindavad MTÜ Labritsa juhatuse liikmed
Ilusaim hoidis – sellel konkursil tingimused puuduvad – võib lasta fantaasial lennata, hindajateks on laadalised.
Konkursile esitatud hoidised (juhul, kui esitaja on nõus) loositakse hinnangu andnud laadaliste vahel välja.

Laadal tuleb ka rohevahetuse nurgake – sügiseti kaevatakse välja erinevaid püsikuid ja selle asemel, et need kompostihunnikusse vista, too taimed laadale ja inimene, kellel on just see taim veel puudu, saab selle rohevahetusnurgast.

Laadal kauplejatelt kohamaksu ei küsita, küll on aga korraldajatel palve, et müüjad loovutaksid on toodetest, teenustest, asjadest ühe (või komplekti), et need saaks oksjonil maha müüa. Oksjoni tuluga kaetakse laada korraldamisega seotud kulud.

Metsamoori pojale meeldib joosta mööda kive

Tänasest alustame uue rubriigiga “Inimene”, kus ajame juttu toredate inimestega üle terve Eestimaa.

Antsla kooli 65. juubeli puhul ilmub koolilehe KooliSilm erinumber, kus juttu mitmetest lõpetajatest läbi mitme aastakümne. Värskeim neist, Jonatan Karjus, Võrumaal tegutseva Metsamoori Perepargi perenaise Irje Karjuse poeg, lõpetas Antsla gümnaasiumi sel aastal ja asub sügisest Tallinna Ülikoolis õppima riigiteadusi.

19aastane Jonatan kuulub noorte orienteerujate hulgas Eesti teravamasse tippu, osales juulis juunioride MMil, Taani rajad küll Jonatanile erilist rõõmu ei toonud. Siiski, looduses, eriti metsas kulgev spordiala sobib Metsamoori pojale imehästi, tal on plaanis oma vigadest õppida ja leida veelgi rohkem aega treeninguteks.

Kas orienteerumine oli su esimene spordiala?
Ei olnud, enne orienteerumist käisin paar kuud judotrennis. Noorena käisin palju jooksmas ja rattaga sõitmas. Loe edasi: Metsamoori pojale meeldib joosta mööda kive

Rakveres toimus laupäeval Viru turg

Laupäeval korraldati Rakveres endises Kesko Agro hoones (Ringtee 4) Viru turg, kuhu oli vaatamata jahedale ilmale tulnud kauplema ja uudistama palju inimesi.

Kõige pakutava seast oli võimalik endale soetada mett, kaltsuvaipu, erinevaid kudumeid, ehteid, riideid jms.

Üks kauplejatest, Olav Mäe, oli tulnud näiteks müüma keskkonnasõbralikku puhastusainet Eco-Sheen. Kaupmees ütles, et proovi korras testib ta toodet kas ehete või prillide peal – tulemuseks piisavat väikesest piisast. Puhastusaine sisaldab 100% naturaalset Brasiilia karnaubapalmi vaha, mis sobib kõikide siledate ja kõvade pindade puhastamiseks.

Turule jagus huvilisi pikalt, isegi pärastlõunal jätkus kauplemine veel täie hooga.

Tekst ja foto: Anneli Kononenko

Põlva Energiakeskuses avamisnädal

Tegevust alustab Põlva Energiakeskus, kuhu avamisnädalal on kõigil huvilistel võimalus pakutavate tegevustega tasuta tutvuma minna.

Alates esmaspäevast, 6. septembrist saab nädal aega tasuta osa võtta treeningutest, praktikatest ja seminaridest, kohtuda õpetajate ja treeneritega ning esitada küsimusi. Samuti on võimalus registreerida ennast trennidesse ja kursustele soodushinnaga. Põlva Energiakeskus on seadnud oma tegevuse motoks: “Elujõud, tervis ja õnnelik elu”.

Keskus alustab tegevust Põlvas Kesk tn 17 (II korrus) ja on avatud E-R 9.00-21.00, L-P 11.00-19.00. Kohapeal on olemas kõik harjutamiseks vajalik. Lisainfo tel: 56258818 või aadressil www.meditatsioonikool.ee

Osale arvutijoonistuste võistlusel

EENet ja TTÜ Geoloogia Instituut kutsuvad kõiki osalema arvutijoonistuste võistlusel, mis on pühendatud rahvusvahelisele elurikkuse aastale.

Võistlus toimub neljas vanuserühmas: kuni 10-aastased, 11-13 aastased, 14-18 aastased ning vanemad kui 18-aastased. Iga osaleja võib esitada kuni kolm enda tehtud arvutijoonistust. Osaleda saavad pildid, mis on esitatud hiljemalt 15. novembril 2010.

Võistluse teemad on:

Elurikkus luubi all
Emakese Maa lapsed
Kliimamuutuste haardes
“Elu puu”
100 aastat looduse kaitsel
Öö loodusmuuseumis
Ürgmere elukas
Kadusid elupaigad, kadusid liigid
Oma liik ja võõras liik

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkus on elu alus – ükski organism ega liik ei tule toime üksinda, oleme kõik omavahel seotud. Ka inimese heaolu ja püsimajäämine Maal sõltub tohutust hulgast teistest liikidest, kes tagavad meile muuhulgas hapnikurikka õhu, puhta vee ja mitmekesise toidulaua.

Alates elu tekkest on bioloogiline mitmekesisus olnud pidevas muutumises. Liigid on tekkinud ja kadunud, kord kiiremini, kord aeglasemalt. Elurikkust on mõjutanud kliima, vulkaanid, asteroidide langemine ja maakoorelaamade liikumine.

Ometi ei ole ükski liik muutnud planeedi keskkonda ja kahandanud elurikkust sellisel määral nagu meie, inimesed. Inimese põhjustatud elurikkuse vähenemine on võrreldav Maa geoloogilises ajaloos toimunud katastroofidega, ületades tuhandekordselt keskmist väljasuremise kiirust. Oleme olukorras, kus kahanev elurikkus seab küsimärgi alla inimkonna tuleviku.

Et juhtida tähelepanu elurikkuse väärtustele ning vajadusele vähendada inimtegevuse mõju loodusele, on ÜRO kuulutanud 2010. aasta rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks.

Lisainfo http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/

Põltsamaa vein tähistab 90. sünnipäeva

Põltsamaa vein tähistab tänavu 90. sünnipäeva ning seoses sellega on uuendatud Põltsamaa veinide välimust.

Põltsamaa veinide lugu ulatub aastasse 1920. Täpselt nii nagu toona, valmivad ka täna Põltsamaa vaid kodupäikese all küpsenud puuviljadest ja marjadest. Vähemalt kaks aastat laagerdumist Põltsamaa veinikeldrites annavad veinidele meeldivalt küpse maitse ja hõrgu aroomi.

Kohalikku veinitööstust aastaid missioonitundest elus hoidnud Põltsamaa Felix on turule toonud uue välimusega veinid Põltsamaa Tõmmu ja Põltsamaa Kuldne, peagi lisandub neile ka Põltsamaa Punane. Põltsamaa Kuldne passib hästi juustu- või puuviljavaagna kõrvale, Põltsamaa Tõmmu ja Põltsamaa Punane sobivad nii aperitiiviks kui desserdi juurde.

Põltsamaa veinid kannavad märki Kaitstud Geograafiline Tähis, mis on tõenduseks, et need valmivad Põltsamaal.

Allikas: www.felix.ee

Luutsniku rahvas seisab uue kruusakarjääri vastu

Jahedapoolne Luutsniku seltsimaja oli reedel täis tulist kirge, kui paarkümmend külainimest pommitasid tänasel avalikul arutelul kaks tundi oma küsimuste ja kahtlustega plaani rajada uus kruusa- ja liivakarjäär Haanja valda Luutsniku lähedale.

Karjääri soovib rajada Tartus registreeritud firma Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ, kellele kuulub juba Haanja vallas asuv liivakarjäär Ala-Palos. Kohapeal esindas kaevandamisest huvitatud poolt kõige sõnakamalt geoloogilise uuringu teinud Ain Põldvere Eesti Geoloogiakeskusest. Ta kutsus inimesi üles võtma asja terve mõistusega, et mis see karjäär ikka halba teeb. Tema kinnitusel on kõik inimeste hirmud põhjavee taseme langusest ja kaevude võimalikust kuivaksjäämisest antud juhul alusetud, kuna kaevama hakataks vaid põhjaveest kõrgemal asuvat liiva- ja kruusakihti.

Loogamägi — Vaade Loogamäelt Luutsniku poole. Foto: Erkki Peetsalu

Põldvere püüdis ka kohalikke inimesi rahustada väitega, et tõenäoliselt hakkab tarbimine olema väike, sest saadavat kruusa ei ole mõtet kaugele vedada ja siis kui ei kaevandata, on karjääri värav lihtsalt lukus. Küsimuse peale, kas on kavas teha ka karjääri keskkonnamõjude hindamine, küsis Ain Põldvere vastu: aga milleks?

Haanja vallavanem Juri Gotmans küsis seepeale: kui ei ole näha lähikonnas olulist tarbimist, miks vald peaks karjääri tegemist lubama?
Kohalolijad avaldasid muret allikate pärast, mis andvat vee umbes kümnele ümbruskonna perele ja mida karjääri taotluse seletuskiri ei käsitle. Tulevase karjääri ühe naaberkinnistu omanik Urmas Tiivoja väitis, et tema ja teiste kinnistute nii emotsionaalne kui otsene rahaline väärtus langeb seal ümber oluliselt, kui kaevandama hakatakse. Kui leiaks mõne haruldase käpalise või kotkapesa, siis jääks tööd kohe seisma, aga kohalike inimeste elukeskkonna halvenemine ei huvita eriti kedagi, kurtis ta.

Haanja valla volikogu esimees Silver Näkk tõi välja, et tulevase karjääri asukoht on ka teede mõttes väga halb, suured veoautod lihtsalt ei mahu sealsetel kitsastel kruusateedel sõitma ja pole mingit head väljapääsu suurematele teedele.

Vallavanem Juri Gotmans tundis muret teede parandamise pärast, kui arvutuste järgi kuni tuhat kruusakoormaga autot aastas peaks hakkama neil teedel täiendavalt sõitma. Ta tõi näiteks Meremäe-Obinitsa tee, kus teedevalitsus kuidagi ei suuda raskeveokite lõhutud teed korras hoida.

Ürituse kokku kutsunud keskkonnaameti esindaja Rein Kalle tõdes, et midagi pärast kaevandamise lubamist võib kindlasti halveneda, aga sellegipoolest ei saa öelda, et karjääre pole üldse vaja. Tuleb leida tasakaal eri huvide vahel. Tema sõnul on menetlemise järgmine käik see, et keskkonnaamet pöördub ametliku taotlusega omavalitsuse poole. Kui omavalitsus on nõus, saab menetlust jätkata, kui vald ütleb ei, jääb menetlus seisma. Sel juhul saab arendaja kaevata valla otsuse kohtusse või pöörduda vabariigi valitsuse poole ettepanekuga omavalitsuse keeldumisest hoolimata kaevandamist lubada.

Seega on järgmine sõna uue karjääri rajamise kohta Luutsnikule öelda Haanja vallal. Kohapeal võis valla esindajatest aru saada, et ilmselt tuleb see vastus eitav.

Autor: Sulev Valner

Parksepas peetakse täna perepäeva

Laupäeval, 4. septembril toimub Parksepas Kanariku järve ääres perepäev, kus jagub tegevust põnnidest vanavanemateni.

Avatud on piknikuturg, kus kaubeldakse kõigega, mida saab murul kasutada: vaipadest suupooliseni. Ühtlasi peetakse Võru valla kolmandad murumängud, mille raames on oma müramis- ja jalgpallitunnid ka lastele. Toimub heategevusloterii ja on avatud puhvet.

Õhtul on kõik oodatud Jüri Homenjat kuulama ja tantsima. Korraldajad kinnitavad, et isegi vihmal ei lasta ettevõtmist nurjata.

Kala-teemaline pühapäev Luke mõisas

Pühapäeval, 5. septembril kell 12-18 toimub Tartumaal Luke mõisas tasuta perepäev “Kalad”. Tulla võib kogu päeva jooksul mis tahes sobival ajal.

Perepäeval meisterdatakse õnge ja paati ning püütakse kala. Kalu saab ka joonistada ning tähistada meeldivas mõisamiljöös kogu perega kooliaasta algust. Vihmase ilma korral paigaldatakse telgid, kuid kaasa tasub võtta ka vihmakeep. Avatud on kärnerimaja kohvik, kus müüakse jäätist, kohvi ja kohvikõrvast. Ostes Luke mõisa kohvikust, toetad Luke mõisa taastamist.
Perepäeva toetab KIK.

Lisainfo telefonil 508 8359, info@lukemois.ee, vaata ka www.lukemois.ee

Täna algab neljas Uue Maailma Tänavafestival

uue maailma selts — Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel tänavad. Foto: Uue Maailma Selts

Täna ja homme toimub Uue Maailma piirkonnas Tallinnas järjekordne tänavafestival, mille eesmärgiks on tuua inimesed kokku ruumis, mis meid kõiki ühendab – tänaval.

Festivali korraldavad kohalikud elanikud ja nende sõbrad ning selle käigus avatakse Luha ja Väike-Ameerika tänava ristmik ja selle ümbrus kontsertideks ja kauplemiseks.

Uusmaailmlased avavad oma majahoovides ajutised kohvikud, kus hea istuda ja koduküpsetatud kooke süüa. Lisaks toimuvad loengud, töötoad jpm. Üritustele järgneb sõit rongiga Telliskivi loomelinnakusse, kus leiab aset Tänavafestivali lõpupidu.

Festivali korraldajate sõnul on senised üritused näidanud, et festival toob endaga alati kaasa suurema huvi linnaasjades kaasa lüüa. “Pärast seda, kui sa oled autoteel jalgpalli mänginud või kõrvuti rätikusse mähitud saunanautlejatega mingi laheda bändi saatel keset autoristmikku üles-alla hüpanud, ei ole see koht linnas sinu jaoks enam kunagi see, mis ta oli enne,” ütleb festivali peakorraldaja Madle Lippus.

Festival toimub Luha ja Väike-Ameerika tänavate ristmikul, Luha tänaval, Uue Maailma Seltsimaja juures Koidu 82 aadressil ja mujal tänavanurkadel. Festivali korraldab Uue Maailma Selts, üritust toetavad SA Kultuuripealinn 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Vabaühenduste Fond.

Väljavõtted olulisematest sündmustest:

Laupäeva ja pühapäeva päeval kaubeldakse Luha tänaval vanakraamiga, isetehtud asjadega, talukaupadega jne.
Seltsimajas aadressil Koidu 82 on avatud maja päästmise kohvik. Kogutakse raha Seltsimajale uue katuse hankiseks.
Laupäeva õhtul esinevad Eliit, Lenna jt. Kui õigel ajas õiges kohas olla, võib sattuda ka vingete tänavamuusikute peale.
Laupäeval kell 16. astub üles Cabaret Interruptus, oma loomingut esitavad Jürgen Rooste, Asko Künnap, Jan Kaus jt
Laupäeval kell 17. Kunst tuleb Luha tänavale. Avame Lilli-Krõõt Repnau plangumaali.
Toimuvad töötoad ja loengud – Uue Maailma Seltsi tütarprojekt Community Tools tutvustab internetilahendust, mis hõlbustab kogukonna asja ajamist, Linnalabor räägib linnaaiandusest, Plektrummi festival õpetab roboteid ehitama.

Kava täieneb pidevalt aadressil www.uusmaailm.ee/festival.

Allikas: EMSL, Uue Maailma Selts

Tartu aia- ja lillemess põikab tagahoovi

Tartu Näituste messikeskuses reedel avatud aia- ja lillemessil põigatakse tagahoovi, sest esmapilgule varjatud tagahoovidest võivad aiandushuvilised alati leida palju põnevat ja isikupärast.

Nimega „Tagahoovis“ oli pealkirjastatud ka reedel toimunud lilleseadevõistlus. Konkursi töid saab näha laupäeval ja pühapäeval.
Laupäeval on võimalik Siret Seedri loengutes tutvust teha koduaia feng shuiga, osaleda Airi Gailiti kuivviltimise õpitoas ja Kerttu Karkise pärlitest kõrvarõngaste valmistamise õpitoas, kuulda paljasjuursete ja konteinertaimede istutamisest.

Pühapäeval saab Arnold Hannustilt omandada teadmisi selle kohta, mida iluaias enne talve tuleb ära teha. Väino Eskla annab nõu, kuidas viljapuid ja marjapõõsaid talveks ette valmistada.

Veel pakutakse messil maitsta eestimaiseid viinamarju ja osta omale meelepäraseid viinamarjaistikuid. Maitsta saab ka teisi sügisande. Lillesortidest on erilise tähelepanu alla orhideed. Spetsialistid annavad nõu kõikvõimalike aiandust puudutavatel teemadel.

Aia- ja lillemess on avatud: laupäeval, 4. septembril kell 10-18 ja pühapäeval, 5. septembril kell 10-16. Vaata lisa: http://www.tartunaitused.ee/lillemess/2010/

Aravetel avati keskkooli remonditud hoone

Täna avati Aravatel põhjaliku remondi läbinud Aravete keskkooli hoone. Koolimaja renoveerimine läks maksma kokku 12 miljonit krooni.

Kooli pidulikul avamisel osalesid Aravete Keskkooli direktor Andy Tilk, Ambla vallavanem Rait Pihelgas, Järva maavanem Tiina Oraste ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Eelmise aasta augustis alanud remondi käigus soojustati nii vundamenti kui maja ning paigaldati uus elektri-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Ruumides said korda seinad, laed ja põrandad. Koolimajas on hea internetiühendus, uudna raadiotuba, valvekaamerad hoones ja õues ning tööõpetusklassi ja õppeköögiga kompleks tüdrukutele.

Aravete keskkooli põhjalikku remonti toetati Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT kava) meetme “Kohalike avalike teenuste arendamine” raames ja Ambla Vallavalitsuse poolt.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Tähekese rändnäitus jõuab Võrru

Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna Tähesaalis avatakse neljapäeval, 9. septembril kell 11 Eesti vanima lasteajakirja Täheke 50. sünnipäeva puhul koostatud rändnäitus.

Samas toimub ka võrukeelse Tähekese esitlus. Võrukeelse Tähekese seitsmendat numbrit tutvustavad peatoimetaja Ilona Martson ja toimetaja Mariko Faster (Võru Instituut).

Esitlusele ja näituse avamisele on oodatud võru keele ja Tähekese sõbrad igas vanuses. Tähekese rändnäitusega saab raamatukogus tutvuda oktoobri lõpuni.

Allikas: Võrumaa Keskraamatukogu

Kiltsi mõisapargis tormimurru koristamise talgud

Kiltsi mõisapargis toimuvad laupäeval, 4. septembril algusega kell 10.00 tormimurru koristamise talgud. Kiltsi lossi park sai kannatada 15. augustil möllanud tormis. Ka ajalooline tammepuu murdus tormiga pooleks.

Talgutele on oodatud kõik huvilised. Kaasa palutakse võtta rehad, töökindad, oodatud on ka masinad järelkärudega. Talgute korraldajad pakuvad talgusuppi. Pärast talgutööd toimub kooli tuleviku teemaline ümarlaud.

Rotermanni kvartalis tuleb disainijuhtimise konverents

Loov Eesti ja Eesti Disainerite Liit korraldavad 24. septembril disainjuhtimise konverentsi “Nähtav ja nähtamatu disainjuhtimine”, kus räägitakse lähemalt disainjuhtimisest ja selle kasutamise kasulikkusest.

Euroopa disainjuhtimise pioneerid Jean Schneider ja Kathryn Best annavad ülevaate disainjuhtimise põhimõtetest. Põhjanaabrite juurest tuleb esinema Marco Steinbergi, kes on töötanud 10 aastat ettevõtete disainistrateegiate kallal. Väljakutse rääkida lahti disain ja disainjuhtimine Eestis on saanud Voldemar Kolga ja Martin Pärn. Oma kogemustest disainjuhtimise rakendamisest räägivad Eesti ettevõtjad Balteco ja Krimelte.

Konverents toimub Disainiöö raames, 24. septembril algusega kell 10.00 Rotermanni kvartalis. Täpsem info http://www.looveesti.ee/disainjuhtimine/konverents.html

Aksel Kersna mälestusvõistlused lükkuvad edasi

Täna Antsla staadionil kell 17.00 algama pidanud Aksel Kersna mälestusvõistlused kergejõustikus lükkuvad halva ilma tõttu järgmisele nädalale.

Korraldajad teatasid, et kuna Ilmataat astus spordi vastu ja saatis meile koleilma, otsustati võistluspäev nihutada 9. septembrile. Spordiüritus toimub ikka samas kohas ja kellaajad jäävad samaks. Nii et sportlastel on aega veel sammu seada ja sõpru võistlusele kutsuda!

Rakveres avatakse skulptuur jalgrattaetendusega

Rakvere turuplatsil avatakse 11. septembril pidulikult skulptuur “Noormees jalgrattal muusikat kuulamas”. Avamiseks lavastatakse jalgrattaetendus, kuhu vajatakse osalema ka vabatahtlikke rattureid.

Rattaetendus “Otse vaadates ei näe me tihti midagi” lähtub skulptuuri ideest ja kestab orienteeruvalt kuus minutit. Lavastuses kasutatakse helilooja Arvo Pärdi muusikat ning üles astuvad trikiratturid, kellele lisaks on vaja ka eri vanuses vabatahtlikke rattureid.

Huvilistel palutakse ühendust võtta e-post aadressil birxbiku@hotmail.com või telefonil 53478242 (enne 7. septembrit).

Osale õiglase kaubanduse kohvikurallil

uusmaailm — Uue Maailma tänavafestival. Foto: www.fairtrade.ee

Kõigil huvilistel on võimalus sel nädalavahetuse Tallinnas Uue Maailma tänavafestivali raames peetaval õiglase kaubanduse kohvikurallil – külastada festivalikohvikuid, maitsta Fairtrade jooke ning võita erinevaid auhindu.

4. ja 5. septembril peetaval Uue Maailma tänavafestivali sünnib taas väga erineva kaaluga väikesi ja suuri tegusid. Festivali jooksul on avatud ajutised tänava- ja aiakohvikud ning muuhulgas pakutakse mitmes neist ka õiglase kaubanduse märgiga kakaod ja kohvi. Lisaks kohvikute külastamisele on huvilistel võimalus saada õiglasest kaubandusest rohkem teada vastavas infotelgis.

Pühapäeval, 5. septembril toimub hariv mäng “Õiglane hommikusöök”, kus saab kaasa mõelda teemal, millistest maailma piirkondadest on pärit toiduained, mida oleme harjunud igapäevaseks ja enesestmõistetavaks pidama. Samuti saab infot selle kohta, millistes tingimustes sageli meie hommikusöögi toorained valmivad.

Mida põnevat festivalil veel teha, näha ja kuulda saab, loe lähemalt:
http://www.fairtrade.ee/et/uudised/uue-maailma-tanavafestivalil-pakutaks…

Täpsem info õiglase kaubanduse kohta www.fairtrade.ee

Vaata filmi õiglasest kaubandusest (Vesilind 2007):

Allikas: Eesti Roheline Liikumine / Fairtrade

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid saavad toetust

Eestis elavad rahvusvähemused saavad taotleda riigilt toetust pühapäevakoolide töö korraldamiseks.

Taotlusvoor on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Taotlusi saab esitada algava õppeaasta tegevuste rahastamiseks ning taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini.

Eestis elab kokku üle 120 erineva rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus ligi 1,2 miljonit krooni.

Eesti riik on aastaid toetanud vähemusrahvuste pühapäevakoole. Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riiklikult on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.

Täpsem info http://www.hm.ee/index.php?048442

Allikas: EMSL

Homme suvelõpu talgud Soomaal

Soomaa Sõprade Selts kutsub sel laupäeval, 4. septembril suvelõpu talgutele Oksal. Korrastatakse Oksa puisniitu heinaküüni ümbruses.

Talgutele on oodatud kõik huvilised, eriti vajatakse võsalõikajatega sõpru. Enne väljasõitu vaata Soomaa ilma veebikaamerast Karuskosel, mis edastab reaalajas pilti: www.soomaa.com/veebikaamera

Soomaal jätkub ka hea seenehooaeg, seeneretki võib ette võtta nii omal käel kui retkejuhiga. Vihjeid parimate seenemetsade kohta tasub uurida kohalikelt elanikelt.

Loe Soomaa Rahvuspargi kohta lähemalt aadressil www.soomaa.ee

Linnalaboril lõppes põnev linnaaianduse eksperiment

Linnalabori viis 2008/2009. aastal Tallinnas läbi põneva linnaaianduse eksperimendi ja on selle põhjal kokku pannud uurimuse raporti „Söödav linn I”. Raporti esimesed 1000 eksemplari on trükisoojad ja sellega seoses korraldab Linnalabor mitu sündmust, kuhu on oodatud eksperimendi tulemustega tutvuma kõik huvilised.

Kuidas nägi siis välja Linnalabori linnaaianduse eksperiment? Kuue kuu jooksul kasvatati Tallinnas suuremate liiklusmagistraalide vahetus läheduses, Eesti Kunstiakadeemia ning Kultuuritehas Polymeri varikatusel söögitaimi, mõõtes seejärel neisse kogunenud saasteainete hulka. Selle lihtsa populaarteadusliku katsega püüdis Linnalabor kaardistada hetkeolukorda ja lõhkuda kehtivat status quo’d. Meedia kaudu juhtiti tähelepanu linnas toimuvale tarbeaiandusele, sellega seotud probleemidele ja ka võimalustele.

Raport sisaldab linnas kasvatatud söögitaimede bioloogilisi teste, mahukat teoreetilist taustmaterjali ja rahvusvahelisi näiteid ning praktilisi soovitusi linnaaedade rajamiseks. Tänu trükisele saab linnas söögi kasvatamise lisada linnade säästva arengu programmidesse.

Juba sel laupäeval, 4. septembril, räägivad Linnalabori eestvedajad Uue Maailma Festivalil selle linnaosa näitel linnas söögi kasvatamise võimalustest ja väljakutsetest. Ettekanne toimub kell 16.00 Kirjanike Liidu õues (tulla läbi Seltsimaja hoovi).

Seejärel esinetakse ettekannetega Omakonna 2. suurkohtumisel Olga ja Arvo Laudi maakodus 18. septembril ning 7. Urbanistika päevadele 22.-23. septembril Kanuti Gildi saalis. Samuti on tulemas üritus Tartus.

Linnalabor on linnaliste uuenduste katselava. Siin valmivad lahendused linnade toimimise parandamiseks ning mitmekesisuse suurendamiseks. Nagu nimigi ütleb, tegeletakse Linnalaboris eksperimenteerimisega. Katsetame linnaühiskonna projektidega, kasutades nii teaduslikke, ühiskondlikke kui ka kunstilisi vahendeid.

Linnaaianduse uuringu raportiga saab tutvuda ka elektrooniliselt http://issuu.com/linnalabor/docs/linnaaiandus.

Linnalabori kohta loe lähemalt aadressil http://www.linnalabor.ee/

Kuressaare muusikakool alustas renoveeritud majas

Kuressaare muusikakooli kasvandikud võtsid uue õppeaasta vastu 2. septembril värskelt renoveeritud koolimajas. 17 miljonit krooni maksma läinud muusikakooli renoveerimistööde käigus sai koolimaja täielikult värske ilme, välja ehitati koolimaja teine korrus ning keldrikorrusele rajati helistuudio.

Vanast koolimajast on sälinud vaid ruumipaigutus, mis igakülgselt uue lahenduse saanud. Renoveerimise käigus vahetati välja koolimaja põrandad, aknad ja uksed ning seina pandi korralikud heli isoleerivad plaadid. Samuti on muusikakoolis nüüd lift liikumispuudega inimestele. Välja ehitati muusikakooli teine korrus, kus on nüüdsest avar puhkeruum õpilastele, muusikakuulamise tuba, harjutamisruumid, pilliladu ja arvutiklass. Samuti ehitati teisel korrusel välja uus 66-istekohaline kammersaal. Keldrikorrusele rajati aga helistuudio koos trummi- ja jazziklassiga.

Kuressaare muusikakooli direktori Tarmo Berensi sõnul annab uuenenud koolimaja värske hingamise ja võimalused nii kooliperele kui kultuurihuvilisele linnakodanikule, sest uue kammersaali näol on Kuressaare rikkam ühe kontserdipaiga võrra. „Hea meel on ka selle üle, et muusikakoolil on nüüd professionaalne helistuudio väga korraliku tehnikaga,“ sõnas Tarmo Berens.

„Kuressaare muusikakool sai 17 miljoni krooni eest täiesti uue kuue. Loodan, et see annab ka muusikaõpetusele uut särtsu ja hoogu,“ ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus. „Muusika õppimist on peetud sajandeid hariduse üheks oluliseks osaks matemaatika ja keeleõpetuse kõrval. Pilli õppimine arendab lapse aju võrdselt nii akadeemiliselt, emotsionaalselt kui füüsiliselt ja vaimselt. Soovin, et ka nendel lastel, kes ei taha muusikat ja pillimängu süvendatult õppida, võiks sellesse kaunisse majja senisest rohkem asja olla,“ lisas linnapea Tiidus.

Linnapea Urve Tiiduse sõnul uuendatakse tänavu veel teisigi Kuressaarele olulisi hooneid. „Kuu aja pärast valmib täiesti uus suur lasteaed enam kui 200 lapsele. Uus rannahoone rõõmustas juba juulis kuressaarlasi ja turiste, Raekoja I korrus hiilgab värskendatud keskaegses ilus,“ sõnas linnapea. Urve Tiiduse kinnitusel on Kuressaare välisrahastust kokku saanud üle 50 miljoni krooni ning linnapoolne kaasfinantseering on tehtud linna eelarvest. „Kuressaare on üks kohalikke omavalitsusi, kes on saanud mitmel aastal hakkama riigipoolse abirahata tasandusfondist. Tuua iga eelarve krooniga juurde 12 krooni programmidest – see on igati hea tulemus,“ tunnistas linnapea.

Kuressaare muusikakooli ehitustöid teostas AS EBC Ehitus. Tööde maksumuseks kujunes 17 181 686 krooni. Linna omafinantseeringuks oli 2 181 686 krooni. Muusikakool renoveeriti Euroopa Liidu „Avatud noortekeskuse, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamise“ meetme toel. Lisaks eraldas haridus- ja teadusministeerium muusikakoolile pool miljonit krooni uute toolide ja laudade ostmiseks ning helistuudo sisustamiseks tehnikaga.

Kuressaare muusikakoolis õpib ligi 180 õpilast, koolis on 27 töötajat.