Autor: Erkki Peetsalu

Vabatahtlikel võimalus sõita Prantsusmaale

Sihtasutus Archimedes ootab huvilisi esitama taotlusi Prantsusmaal Lyonis 29. novembrist 3. detsembrini peetavale Grundtvigi eakate vabatahtliku teenistuse projektide kontaktseminarile „Senior Volunteers: Revitalizing Europe´s Natural Environment Cultural Heritage and History“.

Seminari eesmärk on viia kokku need organisatsioonid, kel soov järgmisel aastal alustada looduse-, keskkonna- või kultuuripärandiga seotud rahvusvahelise koostööga, mis pakuks vanemaealistele (50+) võimalusi vabatahtliku töö kaudu ennast välismaal proovile panna.

Täpsem info seminari kohta siin, huvilistel palutakse endast teada anda e-posti aadressil grundtvig@archimedes.ee kuni 27.oktoobrini.

Euroopa täiskasvanuhariduse programm Grundtvig toetab Eesti asutuste ja Euroopa organisatsioonide koostööprojekte, mille sisuks on vahetada vastastikku eakaid vabatahtlikke. Projektide eesmärgiks on ühelt poolt pakkuda üle 50-aastastele inimestele võimalust vabatahtliku töö kaudu teises riigis ennast proovile panna ja uusi oskusi õppida, teiselt poolt toetada projektis osalevate organisatsioonide koostööd, aidates kaasa ka kohaliku piirkonna arengule ja kodanikuühiskonna tugevdamisele.

Allikas: SA Archimedes, www.archimedes.ee/grundtvig

Muusikateraapia päev Tartu Rahvaülikoolis

Tartu Rahvaülikool korraldab järgmise nädala lõpus muusikateraapia kursuse, et tutvustada huvilistele muusika mõju inimese füüsilisele ja hingelisele tervisele.

Kursusel räägitakse erinevate muusika elementide (meloodia, harmoonia, rütm jne) olemusest ja karakterist, nende seotusest inimese füüsilise ja hingelise ülesehitusega. Tunnetatakse muusikaelementide olemust elava muusika (lüüra) abil ja kõneldakse muusika psühhofüsioloogilisest toimest (hingamine, südame töö, vererõhk, ainevahetus jne).

Lisaks tehakse praktilisi harjutusi: muusikalisi enesevaatlus ja -tunnetuslikke harjutusi ja rühmaharjutusi üksteise mõistmiseks ja tunnetamiseks. Demonstreeritakse erinevate pillide (tämbri, helikõrguse, helitekitamisviisi, materjali jne) teraapilist kasutust ja mõju eluprotsesside tasakaalustamisel. Lihtsamaid pille saab kohapeal ka ise proovida.

Kursust juhendab Karmen Linnamägi, kes on õppinud psühholoogiat Tartu Ülikoolis ja muusikateraapiat Dorioni Muusikateraapia Koolis USAs. Muusikateraapia kui terapeutiline, tervendav kunst toetab inimese tervist ja aitab luua tasakaalu.

Kursus toimub reedel, 29. oktoobril, osalemine tasuline ja vajalik eelnev registreerumine.

Allikas: www.rahvaylikool.ee

Hoidiste maitsmise päev Kuressaares

Täna kella viieni õhtul on veel viimane võimalus viia oma soolane või magus hoidis Saaremaal ajalehe Meie Maa kuulutuste osakonda, et osaleda toimetuse korraldataval hoidistekonkursil. Kõik osalejad on oodatud neljapäeval, 21. oktoobril kell 15.00 Kuressaarde GO Spasse, kus toimub vestlusring hoidistamise teemadel ning seejärel saavad kõik osavõtjad hoidiseid maitsta.

Allikas: meiemaa.ee

Viljandi kingib täna 38 lapsele vapiga hõbelusika

Täna kell 17 annab Viljandi linnapea Kalle Jents Pärimusmuusika Aidas üle linna vapiga hõbelusikad uutele linnakodanikele ning nende vanematele. Vastuvõtule on kutsutud 38 uut linnakodanikku, kelle vanemad on esitanud Viljandi linnavalitsusele avalduse sünnitoetuse saamiseks 2010. aasta kolmandas kvartalis. Viljandi linna vapiga hõbelusikate pidulik üleandmine uutele linnakodanikele toimub neli korda aastas.

Allikas: Viljandi linnavalitsus

Peipsimaa Külastuskeskuses homme kõlavööde õpituba

Foto: peipsimaa.ee
Peipsimaa Külastuskeskus jätkab hoogsalt oma käsitöökoolituste sarja – homme, 21. oktoobril õpetatakse kõlavööde valmistamist.

Äsja õpiti Kasepääl kalavõrgu punumist Kolkja mehe Konstantini juhendamisel ja roostemustrites sallide tegemist Kadi Pajupuu suunava käe all. Kõlavööde huvilised saavad homme asjaga lähemat tutvust teha, koolituspäev algab kl 10.

Peipsimaa Külastuskeskus asub Peipsimaa südames, põlises vene vanausuliste ridakülas Kolkjas Tartumaal. Peipsimaa Külastuskeskus on kogu Peipsimaal tegutsev vene vanausuliste traditsioonilist käsitööd ja elu-olu toetav ning edasiarendav keskus. Keskuse eesmärk on alles hoida Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi ja arendada unikaalset vanausuliste piirkonda turismipaigana. Loe lähemalt siit.

Allikas: Peipsimaa Külastuskeskus

EÜL otsib toetust õppelaenude hüvitamise jätkamiseks

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) otsib inimesi, kes aitaksid koguda allkirju õppelaenude hüvitamise jätkamiseks. Allkirjade kogumist alustati juuni lõpus ning tänaseks on koos üle 9000 allkirja.

„Allkirjade kogumise kampaania eesmärk on näidata, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda puudutas õppelaenude hüvitamise lõpetamine. Leiame, et õppelaenude hüvitamist tuleb jätkata, kuna lõpetamise otsus tehti kiirustades ning õppelaenu võtnute õiguspärast ootust riivates,” ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.

Allkirjade kogumine kestab 14. novembrini. Allkirjad antakse Riigikogu juhatusele üle rahvusvahelisel üliõpilaspäeval, 17. novembril.

Huvilised võiksid saata enda kontaktid meiliga. Lisainfot õppelaenude hüvitamise kampaania kohta saab siit.

Allikas: Eesti Üliõpilaskondade Liit, www.eyl.ee

Viljandi Nukuteater avab varjuteatri tagamaid

Viljandi Nukuteatris esietendus kaheosaline lavalugu, mis avab varjuteatri tagamaid ja kutsub lapsi ka ise aktiivselt osalema.

Lavaloo esimeses osas “Nukk ja vari” räägib lavastaja, lava-ja nukukunstnik Altmar Looris varjuteatri kui ühe vanima teatriliigi sünnist ning annab näpunäiteid, kuidas kodustes tingimustes valmistada varjuteatri lava, lõigata siluettnukke ja kuidas nendega laval mängida. Minilaval saavad lapsed seda ka ise proovida.

Teises osas näeb vaataja varjuteatri nukuetendust “Kõige suurem sõber”, mille lavastas Altmar Looris, muusika Peeter Konovalovilt. Etenduses arutatakse selle üle, kas hea sõber peab olema kujult suur või võib ta olla ka päris-päris tilluke, aga sõbrana ikkagi suur.

Viljandi Nukuteatris alustas ka taas tööd nuku-pantomiimistuudio, millega on soovijatel võimalus liituda. Tunnid igal kolmapäeval kell 16 nukuteatris.

Allikas: Viljandi Nukuteater

Esita oma idee noorteprojektide konkursile

Illustratsioon: www.swedbank.ee
Swedbanki Noortepank NPNK ootab noorteprojektide konkursile “Tähed särama” põnevaid algatusi, et toetada noori nende endi ideede elluviimisel. Projektide vahel läheb veel selle aastanumbri sees jagamisele pool miljonit krooni.

Konkurss on suunatud neile, kellel on noorte elu edendamiseks häid ideid, kuid napib raha nende teostamiseks. „Tähed särama” konkursile oodatakse projekte, mis avardaksid koolinoorte ja tudengite maailma ning aitaksid noorte elu põnevamaks ja sisukamaks muuta teaduse, tööhõive ja praktika, karjääri planeerimise, spordi, meelelahutuse, hea- või tugitegevuse, hobide või mis tahes muu innovaatilise valdkonna kaudu.

Eelistatakse eristuvaid, atraktiivseid ja lennukaid ideid ning kõrgelt hinnatakse igasugust isetegemist. Oodatud on nii uued kui ka töösolevad projektid, mis vajavad toetust. Konkursil võivad osaleda nii juriidilised kui eraisikud. Vanuse alampiiriks on 16 eluaastat, ülempiir puudub. Tähtaeg 14. november.

Juba kümnendat aastat korraldatava konkursi raames on toetatud üle 400 särava idee rohkem kui 9 miljoni krooniga.

Loe tingimuste kohta lähemalt siit.

Allikas: Swedbank Eesti

Pererahvas kutsub koolivaheajal enda juurde

MTÜ Pererahvas, Tallinna südalinnas tegutsev loovuspesa, kutsub linnalapsi ja vaheajal linna sattunud külajõnglasi enda juurde meisterdama.

25.- 29. oktoobril saavad Pererahva pesas meisterdades aega veeta kõik kooliealised huvilised, kes end eelnevalt kirja panevad. Osalemine tasuta, kohtade arv piiratud. Pesa avab uksed kell 12.00 ja tegevus käib kella viieni pärastlõunal.

Foto: pererahvas.ee
Mida siis koolivaheajal teha saab? Pererahvas ütleb nii:

Esmaspäev, 25. oktoober
Üritame valmistada täiusliku pabermaterjalidest kingituse – perekonna pildialbumi, teeme scrapbook-tehnikas kaarte, lilli, valmistame ise ka pakendi. Soovi korral võid kaasa võtta mõne foto, mida oma töös kasutada! Loomulikult saab kõik ise tehtu koju kaasa viia!

Teisipäev, 26. oktoober
Saad helkurkangast valmistada endale täiesti ainulaadse helkuri. Disainime, õmbleme, liimimine, kaunistame. Räägime muidugi ka helkuri vajalikkusest. Proovime üheskoos planeerida unistustelinna!

Kolmapäev, 27. oktoober
Meisterdame polümeersavist ehteid ja vidinaid! Voolime kaelakeesid, kõrvarõngaid, külmikumagneteid, võtmehoidjaid, põletame kenasti ära ja vormistame korralikult ehteks. Kõik ise tehtud asjad saab loomulikult koju kaasa!

Neljapäev, 28. oktoober
Meisterdame vanalinna tornid ja linnamüüri! Proovime kätt klaasivärvidega – kaunistame klaaspurke ja teeme neist riputatavad õuelaternad!

Reede, 29. oktoober
Kuidas vanasti asju tehti? Küpsetame ise rukkileiba, proovime telgedel kangast kududa. Sekka räägime muidugi ka oma esivanematest ja nende töödest-tegemistest.

Pererahvas on mittetulundusühing, mille eesmärgiks arendava huvitegevuse pakkumine kogu perele. Pererahva pesa asub Tallinnas Süda tn 8, väikese rohelise jalgvärava taga.

Koolivaheaja tegemistele on vajalik registreerumine meilile või telefonil 58063742. Kui ei saa tulla kõikidel päevadel, võib end kirja panna päeva kaupa.

Allikas: www.pererahvas.ee

Inglismaal tähistati üleriigilist kudumisnädalat

Pühapäeval lõppes Inglismaal üleriigiline kudumisnädal, mille raames toimusid paljudes Inglismaa paikades kudumisklubide näitused, õpikojad ja heategevuslikud üritused. Sel aastal koguti annetusi enneaegsete imikute toetusorganisatsiooni heaks.

Pikkade sügisõhtute sisustamiseks ja valmistumaks külmadeks talvekuudeks alustati 2005. aastal Inglismaal üleriigilise kudumisnädala tähistamist. Tänaseks on kudumisnädalast saanud käsitööarmastajate seas hooaja kõrghetk, milleks valmistutakse suure õhinaga.

Foto: www.thirdsector.co.uk
Kudumisnädalale lisasid põnevust ka nn lõngaloopimise aktsioonid (i.k. yarn bombing). Viimane tegevus, mida on nimetatud ka lõnga-graffitiks, seisneb improviseeritud kudumite paigutamises avalikesse kohtadesse, et muuta meie harjumuspärast keskkonda rõõmsamaks ja tekitada üllatusmomente. Näiteks võib linnatänaval avastada ülekootud liiklusmärgi või maanteeäärses bussipeatuses heegelpitsiga ääristatud prügikasti.

Bristolis meisterdasid kudumisklubi Knitiffi liikmed näiteks värviliste kudumitega kaetud minibussi, millega korraldati heategevuslik ringreis õpiraskuste või vaimsete puuetega laste huve edendava organisatsiooni toetuseks.

Heategevuslik kudumine on kanda kinnitanud ka Eestis, näiteks korraldas käsitöötarvete kauplus pullover.ee tänavu augustis ja septembris kooskudumise, millega toetati Tartu Ülikooli Lastekliiniku vastsündinute osakonda.

Autor: Aari Lemmik

Taanis avati eile riigi suurim rahvuspark

Laupäeval, 16. oktoobril kuulutati Taanis Jüütimaa edelaosas avatuks riigi seni suurim, Vadehaveti rahvuspark. Avamispidustuste raames toimunud folgipeol Ribes osales tuhandeid taanlasi, teiste hulgas ka Taani prints Joachim.

“Täna on Taani looduse suurpäev, sest saime juurde oma kolmanda rahvuspargi,” sõnas avamisel Taani keskkonnaminister Karen Ellemann.

Foto: www.sydvestjylland.com
Maailma tähtsaimate märgalade hulka kuuluv 1460 ruutkilomeetril laiuv ja lisaks mandriosale ka 30 saart hõlmav Vadehaveti (eesti k ‘padumeri’) looduskaitseala ei piirdu vaid Taaniga vaid hõlmab ka Saksamaa ja Hollandi rannikut. Rändel peatub Vadenhaveti piirkonnas 10-12 miljonit rändlindu, populaarsed on nii linnuvaatlus kui ka tõusu ja mõõna piirkonnas harrastatav mudamatkamine. Rahvuspark on kõikidele huvilistele avatud ning uudistamise eest tasu ei võeta.

Vadehaveti rahvuspargi ala kuulub eriti tundlike merealade nimistusse (Particularly Sensitive Sea Area, PSSA), kõrvuti Austraalia Suure Vallrahu ja ka meie koduse Läänemerega.

Taanis on rahvusparkide süsteem suhteliselt uus nähtus. Esimene rahvuspark avati 2008. aastal Jüütimaa läänerannikul Thys, teine oli 2009. aastal avatud Mols Bjerge rahvuspark, lähiaastatel on plaanis veel kahe rahvuspargi rajamine. Väljavalitud paigad hõlmavad Taani unikaalsemaid ja väärtuslikumaid piirkondi ja maastikke, sealhulgas ka alasid, mis kuuluvad rahvusvaheliste kaitsealade hulka (NATURA 2000 alad).

Eestis on viis rahvusparki – Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. Neist vanim, Lahemaa, on asutatud 1971. aastal.

Autor: Aari Lemmik

Tantsusõbrad vallutavad Tähtvere tennisehalli

Täna kell 15.00 toimub Tartu Tähtvere tennisehallis tantsuüritus Zumbafestival, mille tarbeks suletakse hall pallimängijatele ning tenniseväljakud muutuvad avaraks tantsusaaliks.

Kahetunnist zumbatreeningut Tähtvere Tennisekeskuse 2000 ruutmeetrises tennisehallis viivad korraga läbi kolm zumbatreenerit ning ürituse eesmärgiks on pakkuda kõikidele osalejatele lõbus ja tervislik pärastlõuna, mille käigus saab tutvuda erinevate zumba-stiilis tantsudega ning ammutada üheskoos aktiivsest tantsutrennist hulgaliselt positiivset energiat.

Zumba on tantsuline fitnessprogramm, mis sisaldab endas ladina-ameerika, hiphopi, kantri, kõhutantsu ja paljude muude stiilide tantsuliigutusi ning muusikat. Kuna tegu on lihtsa ja lõbusa treeningviisiga, siis on see toonud tantsusaali ka need, kes pole varem tantsimise ega aeroobikaga tegelenud. Samas on treeningud nauditavad ka kogenud tantsuhuvilistele, nii meestele kui ka naistele.

Zumba treeninguid pakuvad Tartus mitmed spordiklubid ning tantsustiil on kiirelt vallandanud ennenägematu zumbavaimustuse. Tähtvere tennisehalli kolmele tenniseväljakule mahub palju tantsusõpru ning üheks ürituse eesmärgiks on püstitada ka Eesti rekord zumbatantsus.

Üritust korraldab Tähtvere Tantsukeskus, mis on uus ja moodne kolme saali ning laia stiilidevalikuga tantsukeskus Tartus. Keskuses treenib igapäevaselt üle 300 tantsusõbra, kelle hulka kuuluvad lisaks zumbahuvilistele veel tänava-, show- ja vabatantsuhuvilised mudilastest keskealisteni.

Allikas: Tähtvere Tantsukeskuse, www.tartutants.ee

Harmoonikum õpetab mahekosmeetikat valmistama

Foto: www.harmoonikum.ee
Viimsis tegutsev Harmoonikum hakkab õpetama, kuidas ise mahekosmeetikat valmistada. 20. oktoobril toimub õpituba, kus tutvustatakse põhitõdesid tervistavate kreemide tegemiseks.

Parimad lähteained kosmeetikumide valmistamiseks on Harmoonikumi info kohaselt Eesti taimede ürditõmmised ja meile tuttavad toiduained: piim, jogurt, kohupiim, kaer ja kama. Lisaks tasub muidugi kasutada ka peenemat kraami, näiteks mesilasvaha, mett, taimeõlisid, kakaovõid, eeterlikke õlisid.

Nahk on inimese suurim organ – kõik, mis sellele satub, imendub ning mõjutab mitte ainult välimust, vaid ka tervist. Õpitoa korraldajad ütlevad, et poekreemid sisaldavad pahatihti minimaalselt toimeaineid, see-eest aga rohkesti mürgiseid säilitusaineid. Need aga võivad teha kasu asemel kahju. Kreemi, milles oleks piisavalt toimeained ning mis oleksid värsked ja tõhusad, kauplused müüa ei saa. See oleks liiga kallis ning rikneks kiiresti.

Mahekosmeetika teemaline koolitus on tasuline. Loe täpsemat infot siit.

Allikas: Harmoonikum

Hiie sõbra aunime ettepanekuid saab esitada kuu lõpuni

Maavalla koda ootab porikuu lõpuni ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks isikule, kes on paistnud silma hiiesõbralike tegudega.

Hiie sõbra aunimi antakse inimesele, ühendusele või asutusele, kelle tegevuse läbi on käesoleval või eelnevatel aastatel hiis, püha allikas, puu, kivi või mõni teine ajalooline looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

„Võibolla elab teie vallas või külas vanainimene, kes takistas nõukogude ajal maaparandusel ohvrikivi ära vedamast või hiidepuud langetamast. Võibolla teate kodukohas inimest, kes hoiab vana hiiepaika puutumatuna või on selle isegi aiaga ümbritsenud. Ootame teavet kõikidest sellistest inimestest või asutustest, et kõige teenekam neist austavalt Hiie sõbraks kuulutada,” ütles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 20.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.

Maavalla koda korraldab Hiie sõbra tunnustamist kolmandat korda koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.
Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.

Hiie sõbrast loe pikemalt siit.

Allikas: Maavalla koda

Draamateatri tänaõhtust pidukava näitab ka ETV

Täna tähistab Eesti Draamateater 90 aasta möödumist teatri sünnist. Draamateatri suurel laval etendub sel puhul Priit Pedajase lavastatud pidukava, mis elustab Eesti Draamateatri ajaloo alates teatri eelkäija, Paul Sepa era-draamastuudio loomisest 1920. aastal kuni tänaseni välja.

Laval liigutakse läbi üheksa kümnendi, tuues esile olulisi lavastusi ja teatrielu sündmusi ning meenutades inimesi, kes on Eesti Draamateatri kujundanud selliseks, nagu me seda täna tunneme. Pidukava lõpetab Ardo Ran Varrese juubeliks kirjutatud kantaat „Vastsest templist“, mille kannab laval ette kogu tänane Draamateatri näitetrupp.

Eesti Televisioon teeb pidukavast salvestuse ning näitab seda samuti laupäeval algusega keel 21.40.

Õhtul kell 21.15 muutub aga Draamateatri fassaad üheks suureks kinoekraaniks. Maja esiküljel linastub siis Taavet Janseni, Taavi Varmi ja Andres Tenusaare spetsiaalselt teatri juubeliks loodud 10-minutiline videoinstallatsioon, mis räägib teatrist ja ajast, tärkamisest ja hääbumisest. Videoinstallatsioon jääb jooksval lindil korduma kuni kl 22.15-ni.

Allikas: Eesti Draamateater

Lahemaa Tervisekool korraldab taimetoidu kursuse

Lahemaa Tervisekool korraldab järgmisel nädalalõpul Tallinnas taimetoidu kursuse „Elus toit, päikestoit, parim toit“.

Koolituse läbiviijad Janne ja Sven Suurmaa tõstatavad koolitust tutvustades mitmeid küsimusi, mis puudutavad paljusid: Kas oled mõelnud, miks väikelastel on nii palju energiat ja kuhu energia kaob vanemaks saades? Mis on igavese nooruse, ilu ja elujõu saladus ning kuidas seda saavutada? Mil määral on kõik see seotud toitumisega ja mis on parim toit kehale, hingele ja vaimule? Kuidas saavutada läbi toitumise füüsilist, emotsionaalset ja vaimset tervist?

Taimetoidu kursusel õpitakse koos valmistama tervislikke ja maitsvaid taimseid toite. Retseptid on lihtsad ja valdavalt kodumaisest toorainest. Kursusele on oodatud kõik, keda huvitab toitumine ning kes soovivad oma toidulauda muuta tervislikumaks ja mitmekesisemaks.

Koolitus toimub Tallinnas aadressil Tondi 8 A (II k), osalemine tasuline. Täpsem info kursuse kohta tel 55615810 või e-postiga info@valguskehas.ee

Riho Västriku ja Jaan Söödi loodusõhtu

Esmaspäeval, 18. oktoobril kell 18.00 toimub Rahvusraamatukogus loodusõhtu “Leena lätetel ja deltas”. Räägivad-laulavad Riho Västrik ja Jaan Sööt.

Leena on Venemaa suurim jõgi. Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Nagu iga hiiglane, saab ka tema alguse piskust – pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks võib uhkustada unikaalse loodusega. Viimased 30 aastat on seda inimeste sissetungi eest ka rangelt kaitstud. Seal elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.

Loodusõhtul vaadatakse filmi „Reis Leena lättele“ (režissöör Vasili Šarana, operaatorid Arvo Vilu, Vasili Šarana, Joosep Matjus, Riho Västrik, produtsent Riho Västrik) ning Riho Västriku fotoprogrammi sellesuvisest ekspeditsioonist Leena deltasse. Laulab Jaan Sööt. Osavõtt tasuline.

Otseülekannet näed www.looduseomnibuss.ee/otse

Info www.looduseomnibuss.ee

Paku kandidaat Võrumaa aasta isa tiitlile

14. novembril tähistatakse taas isadepäeva. Seoses sellega kuulutab Võru maavalitsus välja konkursi aasta isa tiitlile.

Aasta isa tiitlile võib üles seada võrumaalase, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last ja kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel, olles ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Esmakordselt anti aasta Iisa tiitel Võrumaal välja 2005. aastal. Aasta isa tiitlid on pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo ja Mart Timmi.

Aasta isa 2010 tiitlikandja kuulutatakse välja novembrikuu teisel pühapäeval korraldataval isadepäeva pidulikul kontsertaktusel.

Võru maavalitsus ootab kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju tiitli kandidaatide kohta 1. novembrini aadressil Jüri 12, Võru 65620.

Allikas: Võru maavalitsus

Põhjamaade parimad pead Von Krahli Akadeemias

Sel nädalavahetusel räägivad Põhjamaade parimad pead Von Krahli Akadeemias kõige olulisematel teemadel – sünd, surm, seks.

Von Krahli Akadeemia 2010 toimub koostöös Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 ning Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsiga, kes on sel aastal korraldamas Põhjamaade Kliinilise Seksoloogia Seltsi (www.nacs.eu) 32. aastakonverentsi. Tänu sellele saab Von Krahli Akadeemias 12.-18. oktoobril elu, surma, elusolemise ja seksuaalsuse põhiküsimustele kompetentsemaid vastuseid tipptasemel seksoloogidelt, filosoofidelt ja teadlastelt üle maailma.

Laupäev, 16. oktoober

kell 15:00 Loeng-etendus: Elsa Almås ja Esben Esther Pirelli Benestad (Norra) „Gender Euphoria“
kell 17:00 Loeng: Prof Alain Giami “Seksitööstus, pornograafia ja rahva tervis”

Pühapäev, 17. oktoober

kell 12:30 Loeng: Lars Gösta Dahlöf (Rootsi) “Aseksuaalsuse hämar mõiste – kliinilised aspektid ja millest kõnelevad teadusuuringud”
kell 13:45 Loeng: Märt Läänemets (Eesti) „Isiksuse ja tegelikkuse mõistmise kolm taset budismis”
kell 15:30 – 16:45 Loeng: Olev Poolamets (Eesti) „ Mõtteid peentunnetusest sünnis, surmas ja seksuaalsuses”
kell 17:00 – 18:15 Loeng: Peeter Hõrak (Eesti) “ Suguline valik inimesel”

Loengud toimuvad Von Krahli Teatris (Rataskaevu 10, Tallinn).

Täna kell 11-18 on Eesti Tervishoiu Muuseumis (Lai 30) avatud veel ka Stine Cathrine Kühle-Hanseni (Norra) näitus “TOUCH” (“PUUDUTUS”). Lisainfo: www.tervishoiumuuseum.ee

Rohkem infot loengute kohta: vonkrahl.ee

Sisemise tarkuse päevad Sikupilli keskkoolis

Sel nädalavahetusel, 16.-17. oktoobril toimuvad Tallinnas Sikupilli Keskkoolis (Kivimurru 9) “Sisemise Tarkuse Päevad 2010”.

“Sisemise Tarkuse Päevad” on enese- ja vaimse arengu ning loodusteraapiate mess, kust kõik osalejad saavad leida ja avastada oma sisemist tarkust, väge ja hingejõudu, ning tutvuda erinevate loodusteraapiatega.

Kahe sisutiheda päeva jooksul on messil võimalik osa võtta erinevatest töötubadest, kuulata põnevaid loenguid vaimsetel teemadel ja tutvuda erinevate teenuste ja toodetega alates esoteerikatoodetest kuni ökokaupadeni. Lastele oma Loovustuba, kuhu on oodatud igas vanuses lapsed.

Ettevõtmise korraldab MTÜ Sisemise Tarrkuse Keskus. Tegemist on Tallinnas tegutseva vaimse keskusega, kust inimesed saavad abi erinevatelt alternatiiv- ja loodusravi spetsialistidelt, osaleda vaimsetel praktikatel, kuulata loenguid, osaleda kursustel, seminaridel ja teraapiates. Lisaks saab laenutada vaimset kirjandust, soetada erinevaid CD plaate, raamatuid ning muid abivahendeid, mis aitavad jõuda omaenda Sisemise Tarkuseni.

Loe lähemalt “Sisemise Tarkuse Päevade” kava.

Allikas: www.siseminetarkus.ee

Vabatahtlikud jagavad toidupäeva toetuseks õunu

Ülemaailmse toidupäeva toetuseks jagavad Eesti Toidupanga vabatahtlikud täna Tallinnas Kristiine keskuses ja Ülemiste keskuses kõigile ilusaid sügisesi õunu.

16. oktoobril tähistatakse üle maailma toidupäeva, mille ühendavaks teemaks sel aastal on “Ühiselt nälja vastu” (United Against Hunger). Päeva kandvaks mõtteks on teadvustamine, et meie keskel elab tänaseks rekordilisel hulgal puuduses elavaid inimesi, kes on hädas endale igapäevase toidu muretsemisega. Sellele olukorrale lahenduse leidmine vajab terve ühiskonna – meie kõigi tähelepanu ja koostegutsemist.

Eesti Toidupanga vabatahtlikud jagavad laupäeval Kristiine keskuses (kl 11.00 – 13.00) ning Ülemiste keskuses (kl 12.00 – 14.00) toidupäeva sõnumi toetuseks kõigile inimestele ilusaid sügisõunu. Väljas on ka alanud Toidupanga annetuskampaania kogumiskastid, kuhu igaüks saab Eesti puudustkannatavate inimeste toidulaua katmise heaks kroonimünte annetada.

Toidupank võtab kauplustelt, hulgiladudelt, tootjatelt ning eraisikutelt annetusena vastu üle jäänud toitu, komplekteerib vabatahtlike abiga iganädalaselt toidukastid, ning toimetab need koostööpartneritest MTÜ-de ning sotsiaalosakondade toel puudustkannatavate inimesteni. Praegusel hetkel abistab Toidupank igal nädalal sadu peresid Tallinnas ja Tartus, kuid abi vajab erinevatel hinnangutel ligi 100 000 inimest, sealhulgas rohkem kui 20 000 last üle Eesti.

Toidupanga tegevuse laienemise toetuseks korraldatakse Eesti Pangaliidu, AS G4S Eesti, Eesti Kaupmeeste Liidu ning kodanikuliikumise Teeme Ära kaasabil Toidupanga toetuskampaania, mille raames saavad inimesed üle Eesti annetada kauplustes, pangakontorites ja teistes avalikes kohtades asuvatesse Toidupanga mündikampaania kogumiskastidesse kroonimünte. Et Eestis oleks üha vähem inimesi, kes peavad tühja kõhtu kannatama.

Allikas: www.toidupank.ee

Karmistunud müügikord tõi külanaised tänavale

Kylauudis.ee plaanib nüüd ja edaspidi avaldada sõnumeid ka mujalt maailmast. Järgnevalt teeme juttu Horvaatias toimuvast.

Piimatoodete müüginõuete karmistamine Zagrebi turgudel alates 4. oktoobrist tekitas protestilaine pika ajaloolise traditsiooniga juustumüüjate seas.

Maal väikemajapidamistes kohupiima ja juustu valmistavad talunaised ehk kumicad, keda armastavad ühtviisi nii kohalikud perenaised kui linna külastavad turistid, on Zagrebi turgude lahutamatuks osaks. Kohupiima ja värsket kohupiimajuustu müüvad valgetes põlledes külanaised traditsiooniliselt lahtistel lettidel, mõne kohupiimakausi ja juustukera kaupa. Linna toiduameti nõudmisel tuleb aga alates oktoobri algusest kõiki piimatooteid müüa külmletist.

Horvaatia külanaised meeleavaldusel. Foto: Jutarnji List
Selline nõudmine tekitas väiketootjate seas suurt nördimust, kuna vastavate külmlettide soetamine käiks neil üle jõu. Samas ei ole ka turu juhtkond valmis täiendavaid kulutusi pelgalt enda kanda võtma. Nõnda korraldasidki külanaised eelmisel esmaspäeval protsesti-meeleavalduse, mis liikus linna suurimalt turult Dolacilt keskväljakule. Loosungitel seisid üleskutsed säilitada kohalik traditsiooniline toidukultuur ning jätta talunikele alles nende elatusallikas. Meelepaha väljenduseks jagati tasuta kohupiima ja juustu, mille turustamise uued müüginõuded üksiktalunikele praktiliselt võimatuks muudaksid. Loe edasi: Karmistunud müügikord tõi külanaised tänavale

Järgmisel nädalal selgub aasta põllumees

21. oktoobril toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010” võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas.

Aasta põllumeest peaksid iseloomustama järgmised näitajad:
* põllumajandustootmine on ettevõtte põhitegevus
* tootmine on uuenduslik ja keskkonnahoidlik
* jätkusuutlikuks arenguks kasutatakse sobilikku tehnoloogiat
* toodang on ELi ühisturul konkurentsivõimeline
* maaelu tunnustatud edendaja ja ühistegevuses osaleja

Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda