Selle portaali paremas servas näete küsitlust. Palume vastata, et tulemuste põhjal saaksime veel parema ja sisukama portaali teha!
Kui teil on veel arvamusi, kommentaare, soovitusi, siis jätke need sellesama sissekande kommentaarirubriiki!
Täname, et olete meiega!
Kylauudis.ee toimetus
Täna, 14. novembril kuulutati Kuldre koolis toimunud piduõhtul Võrumaa Urvaste valla aasta isaks 2010 Eero Täär. Fotol on Eero Täär koos oma laste ja Urvaste vallavanema Riho Rooniga.
Foto: Maria Vahtel
Vaata galeriist, kes ja mida müüsid-pakkusid eile, 13. novembril Võru spordihallis esimesel Uma Meki suurlaadal.
Neljapäeval, 18. novembril toimub interdistsiplinaarne festival “Hullunud Tartu”. Festival algab kell 14 Tartu endise psühhoneuroloogiahaigla (Staadioni 48) II korruse õppeköögis ja individuaalpalatites ning jätkub kell 20.30 Genialistide klubis (Lai 37).
Festivali nimevalikul said määravaks nii ürituse peamine toimumiskoht kui ka programm ise oma jõulisuses ja mitmekesisuses. “Hullunud Tartu” on osa hilissügisese Tartu pöörasest kultuurielust, tuues siia külalisi mujalt Eestist ja välisriikidest ning pakkudes osalejatele eri kunstiliikide simultaansest toimimisest tekkivat sünergiat.
“Hullunud Tartu” kuraatoriks on Jaan Malin (fotol), festivalil astuvad üles kirjanikud Doris Kareva, Triin Soomets, Peter Sragher (Rumeenia), Karl-Martin Sinijärv, Peter Waugh (UK/Austria), Aare Pilv, Hasso Krull, Philip Meersman (Belgia), Tobi Kunze (Saksamaa), Andres Ehin, Kristiina Ehin, Hanane Aad (Austria/Liibanon), Olavi Ruitlane, Igor Kotjuh, Katja Malin (Rootsi), Jürgen Rooste, Anti Saar, Jaan Malin, Jan Kaus, Erkki Luuk.
Muusika vallas kõlavad esmaettekanded Margo Kõlarilt ja Manus Johannes Oleskilt. Esineb ansambel Kreatiivmootor, dj rollis on Berk Vaher, Janika Kronberg, Aare Pilv, fs ja Triinu Ojamaa.
Festivali toimumise ajal on Staadioni 48 II korrusel näitused, kus on esindatud Ilmar Malini, Enn Tegova, Ahti Seppeti, Kristina Viina, Raivo Kelomehe, Elo Järve, Jüri Kase, Vello Vinna, Enn Põldroosi, Markus Kasemaa ja Andrus Kasemaa looming.
Festival korraldajateks on peale Jaan Malini Eesti Kirjanduse Selts ning Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Festival on osa Lugemisaasta programmist. Kultuurisündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn.
KAVA:
Staadioni 48 II korrusel:
14 – näituste avamine
14.45 – Doris Kareva, Triin Soomets, Peter Sragher, Kristiina Ehin
16 – Manus J. Oleski muusika
17 – Hanane Aad, Andres Ehin, Olavi Ruitlane, Karl-Martin Sinijärv, Philip Meersman
18 – Margo Kõlari muusika
18.45 – Igor Kotjuh, Hasso Krull, Tobi Kunze, Katja Malin, Jürgen Rooste
20 – ansambel Kreatiivmootor
Genialistide klubi I korrusel (Lai 37 taga):
20.30 – DJ-d Berk Vaher, Janika Kronberg
21.30 – Anti Saar, Peter Waugh, Jaan Malin koos Jan Kausi ja Aare Pilvega
23 – Erkki Luugi ettearvamatu performatiiv-kirjanduslik ülesastumine
23.30 – DJ-d Aare Pilv, fs, Triinu Ojamaa
Eile õhtul andis 29 värsket kaitseliitlast vandetõotuse Haanjas, Haanja lahingu mälestussamba juures.
“Tänavuste vandetõotuse andjate seas on ülekaalus noored õppurid ja aastaid Kaitseliidus olnud,” iseloomustas maleva pealik kapten Kalev Ader värskeid kaitseliitlasi.
“Olen Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi riigikaitse klassi õpilane. Mulle meeldivad militaarsed tegevused, nagu püssi laskmine, õppused metsas ja muud tegevuse,” põhjendas 11. klassis õppiv Sven Kivioja astumist Kaitseliitu. Ta loodab malevas korraldatavatel õppustel nii eluks kui ka teenistuseks kaitseväes vajalikke kogemusi saada.
Misso valla talupidaja ja volikogu esimees Ain Pajo on kaitseliitlane juba 2002. aastast, kuid vandetõotuse andis mees alles eile.
“Olin vahepeal niiöelda surnud hing, kuna elu oli mitmes paigas. Sügisel osalesin Pärnumaal õppustel, kust sain esimese tõuke edasi tegutsemiseks. Teiseks tõukeks on organisatsioonis olev tütar, poeg ja üks väimeestest,” rääkis Pajo.
Võrumaa malev on üks vähestest malevatest, millel on traditsioon uusi liikmeid vastu võtta Kaitseliidu aastapäeva järgsel päeval ajaloolistes paikades. Läinud aastal anti vandetõotus Kirumpää linnuse varemetel, varem on seda tehtud Antslas, Rõuges, Vastseliinas ja Pindis asuva Vabadussõja mälestusmärgi juures.
“Vande andmine ajalooga seotud kohtades aitab täna luua silda nii muistse vabadusvõitluse kui ka Vabadussõja päevade vahele,” põhjendas kapten Ader. Samal õhtul kuulutati aasta kaitseliitlaseks võrulanna, nooremseersant Tiia Kiis, kelle maleva juhatus valis seitsme esitatud kandidaadi seast.
“Määravaks sai tema mitmekülgne tegevus organisastioonis. Tiia Kiis on osalenud õppustel, käinud ERNA-l nii võistleja kui ka hiljem tugisikuna. Noortejuhina tegeleb ta aktiivselt nii kodutütarde kui ka noorkotkastega,” põhjendas maleva pealik kapten Kalev Ader valikut. Rändkarika ja diplomi saanud Tiia Kiis ei saanud kahjuks ise üritusel osaleda.
Autor: Mari-Anne Leht
Sel aastal võitis läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkursi Eesti vooru Toomas Jaadla, kes pälvis auhinna pinnase erosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, olles sinna rajanud jõhvika- ja mustikapõllud.
Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes sellise lahenduse välja töötas ja kasutusele võttis.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Eesti talupidajate keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemeremaade talunike keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistluses, mille eesmärgiks on leida parimaid “Läänemerele sõbralikke” põllumajanduspraktikaid – praktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust – ja tunnustada talunikke, kes edendavad innovatiivseid saastekoormuse vähendamise meetmeid oma taludes.
ELFi ekspert Kristjan Piirimäe: “Põllumajandus on suurim reostusallikas nii Läänemere kui ka Eesti siseveekogude puhul. Samas, tänu põllumeestele on meil igapäevane leib laual. Seetõttu on oluline tunnustada just neid põllumehi, kes suudavad lisaks kõigele muule ka keskkonda kaitsta.”
“Läänemere aasta põllumajandustootja” rahvusvahelist konkurssi toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.
Läänemere aasta põllumajandustootja 2010 valimine toimub teist aastat. Swedbanki põllumajandussektori juhi Meelis Annuse sõnul on põllumajandus Eesti riigile strateegiliselt oluline, kuna selle kaudu jõuab meie toidulauale Eesti toit.
Allikas: ELF
Olgugi, et Rakvere punklaulupeoni on jäänud veel veidi üle poole aasta, käivad ettevalmistused täie hooga.
Praeguseks on kindel, et kooride kõrval on üheks külalisesinejaks Soome punklegend Pelle Miljoona, nii selgus reedel Rakvere linnavalitsuses toimunud nõupidamisel.
1. detsembriks peaks täies mahus tööle hakkama veebileht www.punklaulupidu.ee , lähiajal peaksid selguma ka osalevate kooride registreerimise tähtajad. Koorid, ärge punki maha magage!
Punk Laulupidu II peetakse Rakvere Vallimäel 11. juunil 2011.
Võru maavalitsus valis maakonna tänavuseks aasta isaks Ülo Perli, kes on nelja lapse isa, elab Haanja vallas ja töötab elektrikuna.
Ülo Perli kandidatuuri esitas aasta isa tiitlile tema vanem poeg Kristjan (16), kes õpib Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
“Ülo on aus, töökas ja väga kohusetundlik. Ta on eeskujuks paljudele meestele ja poistele, täpselt selline nagu üks korralik isa peaks olema,“ kirjutas Kristjan oma isa kandidatuuri esitades.
Ülo ja tema abikaasa Tiia peres sirguvad veel kolm poega – kaksikud Meelis ja Madis (14) ning Juhan Eerik (9).
Võru maavalitsus otsustas hakata aasta isa tiitlit välja andma aastal 2005, et isa rolli väärtustada. Tiitli on pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi.
Tänavune Võrumaa aasta isa Ülo Perli kuulutatakse pidulikult välja isadepäeval, 14.novembril kell 16 algaval kontserdil kultuurimajas Kannel. Peol esinevad Võru I põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi mudilaskoorid, Võru muusikakooli Heino Vildo flöödiõpilased ja Võru naiskoor Kannel.
Laupäeval, 20. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe tunnustamissündmus.
Hiie vägi on Maavalla Koja poolt korraldatav pidulik aasta tähtsündmus hiite ja teiste looduslike pühapaikade sõpradele üle kogu Eesti. Hiie väe sündmust korraldatakse tänavu juba kolmandat korda.
Kavas:
– Tervitused, sõnavõtud (Seto sootska ja lauluimä Sarve Õiõ, Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik, kuvavõistluse hindamiskogu liige Sulev Oll jt)
– Maavalla hiite kuvavõistluse tutvustamine ning võitjate autasustamine
– Aasta hiiesündmuste ülevaade
– Hiie sõber 10223 aunimetuse väljakuulutamine
Sündmuse teadustaja on Rein Pakk. Lauri Õunapuu eestvedamisel kõlab rahvamuusika. Müügil on tuleva aasta sirvikalender ning hiiepuudele sobivad käsitsi punutud annipaelad. Ametliku osa lõpus pakutakse kehakinnituseks maatoitu. Sissepääs on kõigile vaba. Kõik hiie sõbrad ja huvilised on väga teretulnud.
Möödunud aastasel hiie väe sündmusel ütles kultuuriminister Laine Jänes järgmist: “Mitte ainult mina, vaid paljud eesti inimesed on alateadlikult jätkuvalt maausku, isegi kui nad seda igapäevaselt ei mõtle või endale ei tunnista, sest see on meil juba veres – saada jõudu loodusest.”
Hiie väe sündmust toetavad: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Põlva linn, Võro Instituut, Kehrwiederi kohvikud, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Põlva linn, Saare Foto
Hiite kuvavõistlus toimub tänavu kolmandat korda ning on mõeldud ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning tutvustamiseks. Tänavuse aasta võitjad kuulutatakse välja üheksas rühmas. Eriauhinnad on välja pannud Põlva linn ning Võro instituut. Võidupildid valis võistlusele esitatud fotode seast välja hindamiskogu koosseisus Epp Margna, Arne Ader, Sulev Oll ja Toomas Kalve.
Kuvavõistluse lehekylg: http://www2.maavald.ee/pildid/
Hiie sõber on aunimi, mis antakse välja isikule või asutusele, kelle tegevuse läbi on yks või mitu looduslikku pyhapaika säilinud või nende seisukord paranenud. Eelmisel aastal valiti Hiie sõbraks perekond Sepp, kes on kümnekonna aasta jooksul kaitsnud laastamise eest Rapla kihelkonnas asuvat Paluküla Hiiemäge.
Hiie sõbra lehekülg asub siin
Laupäeval toimunud Lauka piirkonna külaarendusseltsi üldkoosolekul jäid paljud asjad pooleli ning seetõttu kogunetakse järgmisele üldkoosolekule juba novembri lõpus.
MTÜ Lauka Piirkonna Külaarendusselts tahab oma nime muuta, sest mõned aastad tagasi Laukal alustanud külaselts on pidevalt laienenud ja ühendab praegu kokku üle kahekümne Kõrgessaare valla küla.
“Arutelul pakuti külaseltsi uueks nimeks näiteks Loode-Hiiumaa külaselts, Hohenholm, aga ka hiiukeelseid nimesid Latrun ja Tinuneitsi,” rääkis külaseltsi juhatuse liige Arno Kuusk Hiiu Nädalale.
Laupäeval nime muutmiseni siiski ei jõutud ning külaselts ootab nimepakkumisi ja arvamusavaldusi pakutud nimede kohta novembri keskpaigani kodulehel www.laukaselts.ee ja internetikeskkonnas Facebook. Nime võib pakkuda ka posti teel Käina tee 32, meilitsi laukaselts@gmail.com ning juhatuseliikmetega suheldes.
Järgmise üldkoosoleku päevakorda lükkus ka seltsi uue juhatuse valimine. “Ootame liikmetelt ettepanekuid uue juhatuse koosseisu kohta,” ütles Arno Kuusk. Kandideerida ja kandidaate esitada võivad ka nende külade elanikud, kel alles mõttes külaseltsi liikmeks astuda.
Urmas Lauri, Hiiu Nädal
Neljapäeval, 11. novembril kell 15 avatakse Jõhvis pidulikult lasteaed Pillerkaar. Lasteias on kohti 120 lapsele.
Tähelepanuväärse arhitektuurilahendusega nurkadeta lasteaiahoones on igal rühmal eraldi sissepääs ja mänguala. Rühmaruumid on avarad, peale garderoobi on neis suur mängu- ja õppimistuba ning ruumikas magamistuba.
Üldpinda on uues 120kohalises lasteaias 2000 ruutmeetrit, seda on isegi rohkem, kui normid ühe lapse kohta nõuavad. Maja saab soojaks põrandakütte abil, mis teeb rühmaruumis kõndimise mõnusaks.
Sisekujunduses domineerivad heledad rohekad toonid. Rühmaruumide mööbel on heledast puidust ja õppimislauad reguleeritavate jalgadega, samuti on seal spetsiaalne riiul joonistuste kuivatamiseks. Vanemate rühmade lastele pakub tegevust legolaud.
Igas rühmaruumis on ka kööginurk, kus jagatakse lasteaia köögist toodud toitu ja pestakse kasutatud nõud nõudepesumasinaga.
Koridorides saab õppida liiklusreegleid, sest sinna on kujundatud tänav ülekäiguraja ja kõnniteedega. Muusika- ja meediaklassis on interaktiivne tahvel, millele saab õppetöö käigus arvutist olulisi asju projitseerida. Tööõpetuse klassis asub väike puutööpink ja samas ruumis on ka head võimalused joonistamiseks. Lasteaia saal täidab nii aula kui ka
spordisaali ülesannet.
Igal rühmal on oma liivakastiga õueala, mis on kaetud pehmete plaatidega. Õuel on väike jalgpalli- ja korvpalliväljak ning kaevud, millest saab sooja ilmaga vett välja pumbata. On veel liumäed, kiikede ala, takistusrajad ja rippsild. Hoov haljastatakse Jaapani aia stiilis. Lasteaia taga on tulevaste vajaduste tarbeks ruumi teiselegi lasteaiale ja kui vaja, saab selle õue olemasolevaga ühendada.
Hoone projekteeris arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal, kelle kavandatud on ka Jõhvi kontserdimaja ning praegu ehitusel olev kohtumaja ja Kersti Võlu koolituskeskus. Lasteaia ehitas Fund Ehitus.
Lasteaia ehituseks kulutati valla eelarvest üle viie miljoni krooni, ülejäänud 32,5 miljonit on Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toetus EASi vahendusel.
Uue lasteaia avamine lahendas Jõhvis lasetaiakohtade puuduse probleemi.
SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) tähistab täna kolme aasta möödumist oma asutamisest. Sellega seoses avalikustab KÕK täna tegevusaruande aastatel 2008-2010 teostatud tegevuste kohta.
KÕK asutati 2007. a. novembris Eestimaa Looduse Fondi ning keskkonnajuristide Kärt Vaarmari, Liis Keerbergi ja Silver Nittimi poolt eesmärgiga uurida keskkonnaõiguse rakendamise praktikat ja tõsta selle kvaliteeti. Kolme tegevusaasta jooksul on KÕK tegelenud ca 35 mahukama keskkonnaalase juhtumiga, nõustades abivajajaid näiteks uute elamualade planeerimise, kaevandamislubade või keskkonnamõju hindamise menetluses ning vastavate lubade või planeeringute vaidlustamisel kohtus. Juhtumite põhjal on 2010.a. valminud mitmed analüüsid seoses suurobjektide planeerimise, kaevanduste rajamise ning müra ja lõhnaga seotud probleemidega, milles KÕK esitab ettepanekud õigusliku regulatsiooni või praktika muutmiseks.
Peale selle annab KÕK alates 2009. a. algusest välja igakuist keskkonnaõiguse uudiskirja, milles edastatakse tellijatele infot uute õigusaktide ja muude arengute kohta Eestis ja Euroopa Liidus. KÕKi kodulehe keskkonnaõiguse rubriigist on võimalik saada lisainfot keskkonnaõiguse erinevate teemade kohta ning leida lisamaterjale.
KÕKi tegevusaruanne 2008-2010 on kättesaadav KÕKi kodulehel:
http://www.k6k.ee/k6k/sihtasutusest
Jooksvalt avaldatakse uudiseid ja infot ka KÕKi Facebooki lehel:
http://www.facebook.com/pages/Keskkonnaoiguse-Keskus/155450921134796
Lisainfo: Kärt Vaarmari, tel 742 4524, 527 4761, e-post: kart@k6k.ee
Reedel, 12. novembril algusega kell 11 toimub metsalooline konverents Tartus Eesti maaülikooli vanas peahoones (Kreutzwaldi 64). Konverentsi teema on “Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”
Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida seda looduskaitse kaudu?
Konverentsi programm:
11.00-11.05 Avasõnad – Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president
11.05-11.20 Tervitus ja sissejuhatav sõnavõtt keskkonnaministeeriumist – Andres Talijärv, Keskkonnaministeeriumi asekantsler
11.20-11.50 Looduskaitse ja metsandus – prof Kalev Sepp, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maastikukorralduse ja loodushoiuosakonna juhataja
11.50-12.20 Metsandus ja looduskaitse – prof Hardi Tullus, Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna juhataja
12.20-12.35 Kohvipaus
12.35-13.20 Metsandusorganisatsioonide sõnavõtud
13.20-14.20 Väitlus metsandustudengite ja keskkonnatudengite vahel teemal “Metsandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”
14.20-14.30 Värske metsanduskirjanduse tutvustamine
14.30-14.45 Metsandustöötajate meeskoori Forestalia kontsert
14.45-16 Vestlusring kohvitassi taga
Konverentsile eelnev registreerimine ei ole vajalik, küll aga oodatakse kõiki osalema!
Lisainfo: Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president, 5027325, heiki.hepner@metsaselts.ee.
Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) hakatakse näitama Matsalu 8. loodusfilmide festivali parimaid filme.
Selgi aastal on seansid üle nädala teisipäeviti, esimene seanss 9. novembril algusega kell 18. Linal on kategooriates “Loodus” ning ” Inimene ja loodus” esimese preemia saanud filmid, vastavalt austerlaste “Böömimaa – aasta märgalal” / “Bohemia – a Year in the Wetland” (režissöörid Michael Schlamberger ja Jiri Petr), mis räägib Euroopa südames Prahast lõunas asuvast järvemosaiigist, ning Šveitsi režissööri Alberto Meroni “Jääskulptor” / “L´Artigiano Glaciale”, mille “peategelane” on Basodino liustik Alpide eelmäestikus, 3272 meetri kõrgusel merepinnast.
Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta. Ülejäänutel tuleb maksta väikest piletiraha.
Täna kell 19 esitleb Võrumaa muusik Kait Tamra Tartus Vanemuise kontserdimajas oma uut CD-plaati “Ainuke aeg”. Esitlusele tulevad nii uued kui ka Tamra vanad armastatud lood.
“Kontsert on eriline selle poolest, et laval on koosseis, kellega ma igapäevaselt koos ei esine,” ütles Kait Tamra.
Kait Tamra sõnul salvestas ta sama koosseisuga ka plaadi. Erandina mängib kontserdil kitarri Vahur Vessarti asemel Toomas Vanem. Peale Tamra ja Vanema astuvad lavale Henno Kelp, Ahto Abner, Meelis Unt ja Runno Tamra. Runno Tamra on see, kes hoolitses kogu CD salvestamise eest.
Kõikide esitlusele tulevate lugude viiside autor on Kait Tamra ise, sõnad on kirjutanud nii tema kui ka tuntud Eesti luuletajad.
“Ootan kõiki! Sõpru ja fänne eriti! Ka tulevasi,” kutsub Tamra.
CD “Ainuke Aeg” on müügil Laseringi kauplustes, suuremates Selverites ja Maksimarketites, Tallinnas ka Pika Jala Noodipoes, Võrus Lexica raamatupoes. Huvilised saavad samast ka Kait Tamra noodiraamatut, kust leiab tema parimad laulud koos nootidega.
Kolmapäeval, 10. novembril toimub Põltsamaa kultuurikeskuses (Kuperjanovi 1) infopäev metsaomanikele “Kuidas tulusalt metsa majandada: puidu ühismüük”.
Infopäeval antakse ülevaade puiduturu hetkeseisust, tutvustatakse metsamajandamise võimalusi metsaühistu kaudu, tuuakse näiteid ühismüügi praktikast ning jagatakse nõuandeid metsa müügitehingutega seotud lepingute sõlmimiseks.
Infopäevast osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Vajalik eelregistreerimine!
Rohkem infot ürituse kohta vaata siit: http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=1795.
Info ja registreerimine: Evelin Huul, evelin.huul@eramets.ee, tel 683 6066.
Keskkonnainvesteeringute keskuses lõppes taotlusvoor, kus oli võimalik taotleda toetust vooluveekogude seisundi parandamiseks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist
rahastatavasse vooru laekus 12 taotlust, mille toetussoov on üle 140 miljoni Eesti krooni. Vooru eelarves on toetusteks ette nähtud 50 miljonit krooni, rahastusotsuseid on oodata uue aasta märtsiks.
Laekunud taotlustest üheksas soovitakse rajada kalatreppe ja avada kaladele liikumisteid, ülejäänud kolm on jõgede ja järvede seisundi parandamisega seotud projektid. Enamik taotlejaid on MTÜd, aga taotlusi on saatnud ka kohalikud omavalitsused ja äriühingud. Lõppenud taotlusvoor on esimene, kus sai taotleda toetust veekogude tervendamiseks.
Üks Eesti vooluveekogude probleem on nii inim- kui ka loodustekkelised paisud, mis mõjutavad veekogu seisundit, muutes näiteks kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistades kalade liikumist kudemispaikadesse. Lisaks mõjutab vooluveekogu piiramine paisuga ka veekogus olevat veehulka ning selle temperatuuri, mis võib panna vetikad vohama ja veekogu kasvab kinni. Lõhejõgedel on umbes 150 paisu, millel tuleb 2013. aastaks tagada kalade vaba liikumine. Kõigil teistel paisudel tuleb kalade vaba liikumine tagada hiljemalt aastaks 2015, kui seda peab vajalikuks eksperthinnang.
Allikas: Loodusajakiri Uudistaja
MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja konkursi Räpinasse tegevusgrupi büroosse projektikonsultandi leidmiseks. Töö sisuks on Leader-programmi projektide menetlemine ja projektitaotlejate nõustamine.
Peamised ootused kandidaadile:
Konkursi tähtaeg on 1. detsember 2010.
Kandideerimiseks palutakse saata motivatsioonikiri koos elulookirjelduse ja palgasooviga e-posti aadressil piiriveere@piiriveere.ee märgusõnaga “konsultant”.
Lähemat infot saate küsida: Kaidi-Mari Liping, tel 5565 5172, kaidimari@piiriveere.ee.
Pühapäeval, 7. novembril kell 12.20 esineb luuleklubi Eos Rakveres kiriku noortemajas oma tänavuse hingedeaja kavaga, millega meenutatakse lahkunud klubiliikmeid.
“Luulet läbivaks teemaks on elulootus ja usk homsesse, kevade ootus ja lootus näha paremat tulevikku,” ütles Eose president Katrin Vaarik, andes sellega mõista, et lahkunute luuletustest on valitud helgemad.
“Lugedes nende luulet, adume, et nad on siin meiega, jätkuvalt, nende hingesoojus kandub meieni ja annab meile usku, lootust ja armastust, et oleme osake neist ja nemad meist,” lisas Vaarik.
Ettekandele tuleb Neeme Plutuse, Ella Rajari, Ellu Tammistu, Leenart Üllaste ja Paul Tageli looming. Muusikalise meeleolu loob Tiit Korsar.
Luulet loevad Katrin Vaarik, Enn Parve, Ella Kraav ja Elina Kononenko. Kuulda saab ka mõnda nende oma luuletust.
Kõik on oodatud! Tasuta.
6. novembril toimub Lahemaa looduskeskuses Palmses infopäev Lahemaa kultuuripärandi inventuuridest.
Tutvustatakse Lahemaal keskkonnaameti tellimusel valminud või käimasolevaid Lahemaa kaitsekorralduskava alusinventuure. Esinevad Ave Paulus keskkonnaametist, Ahto Kaasik Tartu ülikoolist, Tõnno Jonuks kirjandusmuuseumist, Leele Välja kunstiakadeemiast, Mart Hiob, Juhan Maiste, Nele Nutt, Lilian Hansar ja Pille Metspalu osaühingust Artes Terrae ning Kalev Sepp ja Maarja Semm maaülikoolist.
Infopäeval on vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine: Ave Paulus, kultuuripärandi spetsialist, e-post ave.paulus@keskkonnaamet.ee, 5332 7893 begin_of_the_skype_highlighting 5332 7893 end_of_the_skype_highlighting; 329 5533.
Keskkonnaameti Viru regioon
Kas tahad näha Teise maailmasõja möllus täägiga läbi torgatud samovari? Sajanditagust tolmuimejat? Põhjasõja-aegset märguandekahurit? Kui jah, siis tule vaatama Parksepa keskkoolis esmaspäeval, 8. novembril avatavat “Ajalooliste asjade näitust”.
“Näituse panid kokku õpilased ise, kellel palusime kodust tuua vanavara,” ütles kooli ajaloo- ja seiklusringi juhendaja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks.
Oma toeka õla panid näituse korraldamisel alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.
Kooli auditooriumis on vaatamiseks välja pandud hulk talutarbeid, köögi- ja sõjariistu, raamatuid-ajalehti.
“Tõstaksin esile näiteks 1896. aasta maailma riikide atlase,” lausus Breidaks.
Näitus on tema sõnul pühendatud Parksepa keskkooli 135. aastapäevale, mida oktoobris tähistati.
“Eesmärk on süstida lastesse huvi ajaloo vastu ja edendada ühistegevust,” lisas Andres Breidaks.
Näitus jääb avatuks neljapäevani, kuid sellega ajaloo populariseerimine koolis ei piirdu. Aprillis on kavas tähistada Jüriöö ülestõusu, mille puhul korraldab ajaloo- ja seiklusring mastaapse rollimängu. Mais toimub Vana aja päev, selle naelaks on kiviheitemasina ehitamine.
Lisainfo: Andres Breidaks, tel 510 9789.
Keskkonnaministeerium alustas 25. oktoobril kampaaniat, mille käigus korjatakse kokku vanad suitsuandurid, mida ei kasutata enam eesmärgipäraselt, ja muud radioaktiivsed seadmed, millel pole omanikku.
“Eestis võib siiani inimeste kodudest ja töökohtadest leida selliseid seadmeid, mis ühel või teisel viisil sisaldavad radioaktiivseid elemente,” ütles keskkonnaministeeriumi kliima ja kiirgusosakonna peaspetsialist Evelyn Pesur. “Üldiselt on tegemist mitukümmend aastat vanade suitsuandurite või fluorestseerivate käekellade, lennukite pardanäidikute ja muude pimeduses helendavate mõõteriistadega,” märkis Pesur. “Tervelt need seadmed inimese tervisele ja keskkonnale ohtu ei kujuta, kuid kuna alati on võimalus nende purunemiseks, siis tuleks need ära anda.”
Mõnikord leitakse Eestist ka väga suure aktiivsusega kiirgusallikaid, mille olemasolust ei olda teadlik. Põhjus on kõige sagedamini see, et Eesti taasiseseisvumise järel lõpetas mitu kiirgusallikaid kasutanud tööstusettevõttet oma tegevuse või need erastati. “Oli juhuseid, kus ettevõtte ostnud inimesed ei olnud teadlikud seal leiduvatest kiirgusallikatest ja nii sattusid need vanametalli või lammutusprahi hulka,” ütles Pesur. Kui lammutuspraht on kallatud lihtsalt metsa alla, võib inimeste elu- ja tööpaikades ning ka lihtsalt looduses siiani leiduda ohtlikke kiirgusallikaid.
Võimalikest kiirgusallikatest tuleb kuni 1. detsembrini teavitada radioaktiivsete jäätmete käitlejat aktsiaseltsi A.LA.R.A., tööpäeviti 9-17 telefonidel 6716 307, 555 63851 või e-posti teel kairi.tanavsuu@alara.ee.
Teavitajaga võetakse ühendust ning lepitakse kokku aeg, millal A.L.A.R.A. töötajad tulevad ohutustamist vajavat kiirgusallikat ära viima: ise ei tohi kiirgusallikat transportida.
Keskkonnaministeeriumi teist aastat järjest korraldatava kampaania käigus saab kiirgusallikaid üle anda tasuta.
Seda, milliseid kiirgusallikaid kogutakse ning kuidas need välja näevad, saab teada hiljuti valminud juhendmaterjalist “Leitud kiirgusallikatest teavitamine”, mis on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/1144314.
Eesti Päevalehe ajakirjanik ja tuntud ugrimugri eestkõneleja Rein Sikk esines eile Võrumaal Väimelas kodanikuühiskonna konverentsil „Ise teemegi ära?“ Pärast ettekannet „Kas ja miks on ajakirjandus must ja karvane“ sundisime ajakirjaniku seekord vastaja rolli.
Rein Sikk, kahtlaselt palju võib sind kohata nii Võrumaal kui ka teistes maapiirkondades. Milles asi? Kas Tallinna toimetuses juba imelikult ei vaadata?
Mul pole elu sees Tallinnas üheski toimetuses oma lauda olnud. Ma olengi maalt. Ma läksin pärast ülikooli lõpetamist tööle Kadrinasse. Töölaud on mul kogu aeg Rakveres olnud ja umbes kahe kvartali piires asukohta vahetanud, oli see siis Virumaa Teatajas või kunagises Rahva Hääles. Maainimene läheb tõnts-tõnts Tallinna toimetusse ja küsib, kas siia lauanurgale saab oma läpakaga tulla.
Ütlesid konverentsil, et oled oma toimetuses vaat et ainus hull, kes vaatab väljapoole Tallinnat. Millest see tuleb, et Tallinnas ei suudeta näha, et Eestis on ka teisi piirkondi?
Aga oma kodu on kõigile kõige tähtsam. Ma olen ise täiesti teadlikult selle valiku teinud. Algul mind vaadati ka väheke imelikult, et kui ma olin ülikooli lõpetanud, oleksin saanud raadios või teles koha, aga mina läksin Kadrinasse. Ma olin pealinna poiss. See oli niivõrd põnev ja huvitav hakata külaühiskonnast aru saama, kuigi Kadrina pole ka mingi klassikaline küla.
Teine asi on praegu see, et pealinnas, kus on toimetus kontsentreeritud ühte kohta, on ajakirjandust odavam teha. Raha ei ole praegu eriti kusagil. Au ja kuulsus rahvusringhäälingule, kes peab oma kontoreid väljaspool Tallinna. See on ju märksa kallim. Minagi kasutan üksinda autot, telefoni, sideliini, mida mujal omavahel jagatakse. Loe edasi: Rein Sikk: Igal ajahetkel on Eestis kirjutamata
miljon lugu
Jõgeva maavalitsuses toimunud uisumaratoni korraldustoimkonna koosolekul otsustati IV Kalevipoja uisumaraton korraldada 26. veebruaril 2011. aastal Peipsi järvel.
Start ja finiš on Mustvees. Võistlusdistantside pikkus on 7 km, 25 km ja 50 kilomeetrit. Raja ettevalmistamise ja võistlejate teenindamise korraldavad Mustvee linn, Kasepää ja Pala vald. Võistluste peakohtunikuks on Uno Valdmets.
Osalejate registreerimine algab 1. detsembril 2010 aadressil www.sportinfo.ee.
Täpsem info ja uisumaratoni juhend avaldatakse Jõgeva maavalitsuse kodulehel www.jogevamv.ee
21. novembrist kuni 20. detsembrini on avatud Jõgevamaa Koostöökoja 2011. aasta projektitoetuste jagamise ideedevoor. Kui suur on eelarve, pole praegu veel täpselt teada, kuid taotlejad võivad hakata mõtlema, milliseid projekte nad sooviksid LEADER-meetmesse esitada ning soovi korral tulla oma taotlusega konsultatsiooni saamiseks Jõgevamaa Koostöökoja büroosse.
Täpsema info leiab siit.
