Elina Allas

Meremäelased koguvad allkirju liitumaks Värskaga

Meremäelaste kodanikualgatus Värskaga vallaga ühinemisläbirääkimiste alustamiseks kogus esimesel päeval vajalikust kolm korda rohkem hääli.

Meremäe valla elanikud alustasid 31. mail allkirjade kogumist eelnõu toetuseks, mille alusel Meremäe volikogu nõustuks alustama ühinemisläbirääkimisi Värska valla poolt tehtud ettepaneku alusel. Eelnõu algatajate koosolekul koguti kolm korda rohkem hääli kui eelnõu algatamiseks vajalik.

Värska vallavolikogu tegi tänavu 28. jaanuaril ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks Mikitamäe vallavolikogule, Veriora vallavolikogule, Orava vallavolikogule, Lasva vallavolikogule, Meremäe vallavolikogule, Vastseliina vallavolikogule ja Misso vallavolikogule eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. Meremäe vallavolikogu pole praeguseni Värska läbirääkimistele kutsuvale ettepanekule vastanud.

Meremäe valla elanikud, kes soovivad, et Meremäe vald alustaks ühinemisläbirääkimisi Värska valla ettepanekul selgitamaks välja Meremäe vallale ja vallaelanikele sobivaim ühinemissuund käimasoleva haldusreformi kontekstis, saavad anda oma allkirja ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks 8. juunini Obinitsas Seto seltsimajas.

Kodanikualgatuse korras allkirjade kogumist ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks alustati vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 32le. See seadus sätestab, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Enam kui 6000 Pardiralli parti otsivad veel sponsorit

11. juunil Kadrioru pargis toimuv heategevuslik Pardiralli on oma eesmärgist – 10 000 rallivast vannipardist eel 6258 pardi kaugusel. Aita kaasa, et kõik pardninumbrid leiaksid omaniku ning raskelt haiged lapsed vajalikku toetust!

Pardiralli korraldusmeeskond on endale eesmärgiks seadnud lasta Kadrioru pargi kanalisse rallima 10 000 vanniparti. “Seda nii vaatemängulisuse kui võimalikult suure toetussumma kogumise nimel,” selgitab Pardiralli projektijuht Ragnar Põllukivi. “Just selle viimase põhjuse tõttu oleks vaja neile partidele ka sponsorid ehk raskelt haigeid lapsi annetusega toetavad head inimesed leida.”

Tänaseks on Pardiralli kodulehe vahendusel endale sponsori leidnud 3742 vanniparti. Peamiselt on pardinumbrite soetajateks eraisikud ning paljud saadavad enda nimel võistlustulle mitu parti. Kokku on tänaseks heade inimeste abiga kogutud 42 191 eurot.

“Möödunud aastal kogunes Pardiralliga veidi üle 110 000 euro – sinna on veel pikk tee minna,” toob Põllukivi võrdluseks. “Kutsumegi siinkohal kõiki üles endale pardinumbrit soetama ning sellega väikest heategu tegema. Väga ootame kaasa lööma ka erinevaid ettevõtteid, organisatsioone ja kõikvõimalikke rühmitusi!”

Nummerdatud pardi sponsoriks saamiseks tuleb külastada enne 10. juunit Pardiralli kodulehte www.pardiralli.ee, klikkida seal “Osale Pardirallil” ning määrata ja tasuda summa, millega vanniparti soovitakse sponsoreerida ning seeläbi raskelt haigeid lapsi ja nende peresid toetada. Seejärel kuvatakse annetajale tema pardi võistlusnumber ning jääb üle vaid see meelde jätta ja pöialt hoida.

Annetuste kogumise kampaania lõpeb meeleoluka perepäevaga 11. juunil Kadrioru pargis, kus leiab aset heategevuslik kontsert ning tuhandete kummipartide “ujumisvõistlus” ehk Pardiralli: kõik pardid lastakse korraga Kadrioru pargi kanalis vette, kus nad läbivad kindlaksmääratud distantsi. Kümme kiiremat ja kõige aeglaseim part saavad ka väärikalt auhinnatud, kõigi teiste vahel loositakse välja üle 100 kingituse Pardiralli sponsoritelt.

Lootvina külas on teatrikevad

Lootvinas Vastse-Kuuste vallas Põlvamaal, ühes väikses külas, kus elab 131 hinge ja kokku vast 63 suitsu, saab sel kevadel teoks teatrikevad, mis sai alguse juba 26. mail Luunja Aidateatri komöödiaga “Lüpsiaeg” Lootvina vanade nõukaaegsete kolhoosilauda varemete juurde mängule.

9. juunil etendub Lootvinas Tartu- ja Jõgevemaa harrastusteatrifestvali 2016 võiduetendus “Minejad”. Autor ja lavastaja on geniaalne Janno Puusepp. Enne etendust avavad Lootvina naised teatrikohviku.

Sõpruskond Lootvina Naised korraldab väikses külas sündmusi omaenda rõõmuks ja lastele eeskujuks tõestades, et maal saab ka kultuuri ja elamust, vaja vaid ise pingutada.

Lootvina Naiste tegemisi saab vaadata nende elustiiliblogist www.lootvinanaised.blogspot.com.ee ja infot küsida Palli talu perenaiselt Marga Marjult telefonil 5257 058. FB: Lootvina Naiste tegemised.

Neljas Sääsepirina Alguse kontsert kutsub taas
hullutavast ilmakärast eemale Soomaale

Sääsepirina alguse kontsert. Foto: Kerli Sosi

Sääsepirina Alguse kontsert tuleb jälle! Juba neljandat aastat Soomaa taluõuedel ringi tiirutav õdus kodufestival jõuab tänavu tagasi sinna, kust kõik alguse sai – Mardu talu õuele. Kontsert toimub laupäeval, 4. juunil.

Nagu Sääsepirina Alguse kontserdil tavaks, alustatakse õhtut rahulikumate helidega, et siis suveöö edenedes uue päeva künnisel veidi pöörasemate helide saatel end unehõlma tantsitada. Kontserdil astuvad üles Verbarium, kes mõne aasta eest August Sanga ja Kersti Merilaasi luulest inspireerituna sõnadele sobivaid helipilte looma asus. Neile järgneb oma hetketi sõgedavõitu helikeelega mitu aastat Sääsepirinale oodatud Barbariz.

Esimese rahvusvahelise pundina Sääsepirina Alguse kontserdi üles astuva ungari-eesti trio Porteleki/Tärn/Pärnoja loomingus on suvehaku esimesse nädalavahetusse hästiistuvat folki, jazzi ja rokki. Öö hakul lava hiivav Micucu viib kontserdikülalised võimsale alternatiivsele instrumentaalsele rännakule, misjärel antakse tuld uut päeva tervitada soovivatele tantsujalgadele Sander Mölderi krutitud helisegude saatel.

Loe edasi: Neljas Sääsepirina Alguse kontsert kutsub taas
hullutavast ilmakärast eemale Soomaale

Aasta vanemuislasteks valiti
Kärt Tammjärv ja Liis Noorkõiv

Eelmisel nädalavahetusel toimunud Vanemuise kolleegipreemiate peol pärjati aasta vanemuislasteks draamanäitleja Kärt Tammjärv ja vastuvõtusekretär Liis Noorkõiv.

Lisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid graveeringuga hinnalise käekella ning puhkusepaketi Riiga.

Aasta vanemuislast valiti kolmeteistkümnendat aastat, valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast, teine nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hääletusel.

Veel anti välja 22 eriauhinda, mille laureaadid selgusid osakonnasiseste hääletuste tulemusena. Eriauhindade seas olid puhkepaketid erinevais tervisekeskustes, kinkekaardid, kinkekorvid jpm.

Lavajõudude seast pälvisid kolleegide tunnustuse Piret Laurimaa, Heimo Hodanjonok, German Javier Gholami Torres-Pardo, Alo Kurvits, Oliver Timmusk ja Amy Louise Bowring.

Väljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Tõnis Järs, Katrin Nigumann, Indrek Ots, Kai Vahter, Mart Visnapuu, Karl Künnapuu, Kai Kihno, Even Poltan, Karina Köörna, Kädi Jakobson, Helje Kollom, Kai Rohejärv, Margus Riimaa, Anne-Ly Soo, Erle Vannus, Kairi Laur.

Liigirikkaim linnuvaatlustorn asub Pärnumaal Kablis

Möödunud laupäeval Eesti ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatluspäeval vaadeldi linde 15 vaatlustornis ning Eesti kõrgeimal mäel ehk Kiviõli poolkoksimäel. Kõige liigirikkama torni tiitli sai vaatluspäevade kuueaastases ajaloos juba neljandat korda ülekaalukalt Pärnumaal asuv Kabli vaatlustorn 111 liigiga.

Tulemus jääb kolme liigiga alla sama koha käes olevale vaatluspäevade rekordile. Teise koha saavutas 86 liigiga Haeska torn Läänemaal ja kolmanda 72 liigiga Aardla torn Tartumaal.

Kokku nähti ja kuuldi 167 linnuliiki, mis on vaatluspäevade kolmas tulemus. Kõige põnevamad liigid olid vaenukägu Rumpo vaatetornis Vormsil ja puna-harksaba Valgamaal Tellingumäel.

Lõplikke tulemusi saab vaadata EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Suur tänu kõigile osalejatele ja koordinaator Thea Permile.

Visad vabatahtlikud päästsid sel kevadel
10 113 kahepaikse elu

Sellel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 10 113 pulmapaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Viiendat aastat toimunud konnapääste aktsiooni “Konnad teel(t)” jooksul toimus 18 konnatalgut üle terve Eesti ning vabatahtlikud käisid talgutel 360 korda.

Selleaastane konnade kevadränne oli täis ootamatusi ning aprillis olnud külmad ööd ei olnud konnadele sigimispaikadesse liikumiseks üldse sobivad. “Tänavune konnaränne oli täis üllatusi. Mõnes talgukohas oli konni tavapärasest hulga rohkem, mõnes palju vähem, kuid võib öelda, et kevad ei olnud konnadele rändamiseks üldse meelepärane,” võttis konnarände hooaja kokku projekti “Konnad teel(t)” koordinaator Kristiina Kübarsepp. “Võimalik, et pikalt lumevaene talv ning külmad kevadööd tegid kahepaiksete eluolu meile teadaolevates suurtes rändepaikades keeruliseks. Nt Leie ja Oiu vahelisel teelõigul on tavaliselt ligi 4000 konna, sel aastal vaid 1000,” lisas Kübarsepp. Erilisteks üllatajateks sellel aastal olid ühed esimestena teele asunud linnakonnad Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangu tänaval, kus mõlemas sai üle tee aidatud rekordarv kahepaikseid.

Vaatamata sellele, et tänavu konnad paljudes rändekohtades massiliselt sigimispaikadesse ei läinud, olid kannatlikud vabatahtlikud õhtuti visad rändepaikade ülevaatajad. Talgukohti käidi pidevalt kontrollimas ega konnad teele pole asunud. “Suur ja sügav kummardus kõigile vabatahtlikele, kes vaatamata väga tilkuvale ja pikale veninud konnarändele ikkagi vapralt vastu pidasid,” kiidab konnatalgulisi Kristiina Kübarsepp. “Ka rändekohtadest anti meile endiselt kohe teada ja rõõm on tõdeda, et loodusest hoolivaid inimesi meie ümber on palju,” lisas ta. Eestimaa Looduse Fond tänab kõiki, kes kahepaikseid konnatalgutel abistasid või rändavatest kahepaiksetest infot jagasid.

Loe edasi: Visad vabatahtlikud päästsid sel kevadel
10 113 kahepaikse elu

Jagati välja auhinnad puugiteemalise
pildikonkursi võitjatele

15. mail auhinnati puugiteemalisele pildikonkursile laekunud töid. Puugipilte saatsid Eesti inimesed võistlusele neljas kategoorias, näitusel on väljas viis parimat tööd igast kategooriast.

Žürii, kuhu kuulusid Kuulo Kutsar, Liina Kersna, Renee Aua, Ardo Kaljuvee ning Marek Reinaas, kuulutas välja iga kategooria parima.

Konkursi parimateks töödeks valis žürii ning tahvelarvuti võitsid:

Kategoorias “Puuk vabas looduses” – Andrus Vainola (45-aastane), Andrus Vainola sai žürii kõigilt liikmetelt maksimumpunktid.

Kategoorias “Joonistatud puuk” – Susanna Veski (6-aastane)

Kategoorias “Puuk inimesel” – Ville Paltsep (30-aastane)

Kategoorias “Puuk loomal” – Eigo Reva (41-aastane)

Loe edasi: Jagati välja auhinnad puugiteemalise
pildikonkursi võitjatele

Ugala näitleja Kadri Lepp esitles raamatut
„Poiss, kes tahtis põgeneda“

Ugala teatri näitlejanna Kadri Lepp oma raamatu esitlusel. Foto: erakogu

Pühapäeval, 15. mail toimus Ugala teatris lasteraamatute laat ning näitleja Kadri Lepa esikraamatu “Poiss, kes tahtis põgeneda” esitlus.

Kadri Lepa kirjandusliku debüüdi käsikiri pälvis tähelepanu 2015. aastal toimunud lastejutuvõistlusel “Minu esimene raamat”, kus sai auhinnalise teise koha. Kirjastuse Tänapäev, Eesti lastekirjanduse keskuse ja ajakirja Täheke korraldatud võistluse žürii tõstis esile autori head pingeloomise oskust ja ladusat stiili.

Kirjastus Tänapäev välja antud raamat räägib poisist, kelle vanemad lähevad reisile ja jätavad ta vanavanemate juurde. Solvunud poiss otsustab selle peale põgeneda. Illustratsioonid lõi raamatule Kadri Ilves, kelle töödega sai tutvuda ka Ugala teatrigaleriis.

Esitlusega samal päeval toimus teatrimajas lasteraamatute laat, kus peale Kadri raamatuga tutvumise said kõik soovijad oma raamatuid müüa, vahetada ja kinkida. Heategevuslikul eesmärgil koguti raamatuid ka Viljandi haigla lasteosakonnale, mida päeva lõpuks kogunes meeldivalt palju. Külas olid mitmed tuttavad tegelased Ugala lastelavastustest.

Kadri Lepa raamat “Poiss, kes tahtis põgeneda” on nüüdsest saadaval hästi varustatud raamatupoodides ja loomulikult ka Ugala teatrist.

Pühapäeval toimub Sargvere mõisa ja küla talgupäev

Sargvere mõisa ja küla talgupäev toimub pühapäeval, 22. mail kella 10- 14.

Talgulised on oodatud kaasa võtma töökindad ja rõõmsa meele.
Tehakse ettevalmistusi jaanipäevaks.
Tööpäeva lõpus pakutakse ühist talgusöök.

Kõik on lahkelt palutud ja väga oodatud.

Teadlane: Uus seakatku leviku laine on ees

Sigade Aafrika katku uute puhangute oht koduseafarmides on suur ning väga palju sõltub iga üksiku loomapidaja hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel, leidsid eile Rakveres toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.

“Ka eelmisel aastal hakkas viirus metsas kiiremini edasi levima just mais, seega oleme just praegu uue seakatku leviku laine ootel,” ütles Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop. “Möödunud aastal maaülikooli poolt tehtud uuring näitas, et peaaegu kõigi taudipuhangute puhul farmides oli eelnevalt diagnoositud katku lähedalasuvas metsas, see seos on selge. Kuna seakatku leiud metssigadel näitavad, et viirus on metsas laialt levinud, peab iga seakasvataja olema väga valvas, et mitte tuua nakkust metsast farmi.”

Arvo Viltrop selgitas infopäeval 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks.

Loe edasi: Teadlane: Uus seakatku leviku laine on ees

Laikmaa kunstis ja poetess Underi luules
oli palju tunnete tärkamist

Etenduse „under Under Marie Underist“ osatäitjad: (vasakult) Lea, Marko, Anto ja Anneli. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Neljapäeval, 5. mail kogunesid Kadarpiku külla Ants Laikmaa majamuuseumisse Ants Laikmaa 150. sünniaastapäeval paljud kunstihuvilised, Laikmaa talendi austajad, ilmselt peamiselt Läänemaalt. Kolm tundi kestnud sünnipäeva mahtusid tervitused, jalutuskäik hauale, uue näitusega tutvumine Laikmaa elust ja inimestest, Puola ja Turo Mannineni raamatu „Anu Kilpiö, Ants Laikmaa tütar“ esitlus. Osta sai nii raamatut kui ka kunstnikule pühendatud marki. Sünnipäevapeo lõpetas kammeretendus „under Under Marie Underist“, kes oli Laikmaa lähedasi sõpru. Kunstihuvilistest saabus eakam põlvkond, kel olid mitmed eelteadmised ja kokkupuuted Ants Laikmaaga ja tema loominguga.

Kolm tundi möödus märkamatult rõõmsa ja naeratava kevadpäikese all. Läänemaa muuseumite juhataja Anton Pärn avas külalisterohkes pargis sünnipäeva. Rõõm oli tõdeda, et paljud olid tee leidnud Kadarpiku tallu. Kõigepealt tervitas kunstihuvilisi Lääne maavanem Neeme Suur, kes imestas ajaloo üle. 150 aastat tagasi polnud kergeid võimalusi kuulsaks kasvada. Vahel tundub: nüüd on võimalused, mis paljudel juhtudel kujunevad hoopis rikastumiseks. Rõõm on tõdeda, kui hästi oli maavanemal lühike ülevaade Läänemaa suurmehest olemas. Kingitusena kaasas Laikmaa parki õunapuu „Valge klaar“. Loe edasi: Laikmaa kunstis ja poetess Underi luules
oli palju tunnete tärkamist

Türil selgub Eesti parim noortalunik

Täna, 20. mail selgitatakse 16. korda välja Eesti parim noortalunik. Türi Lillelaadal toimuvale võistlusele on registreerunud kümneid õppureid maamajanduslikelt erialadelt Järvamaa kutsehariduskeskusest, Eesti maaülikoolist ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist.

“Maaettevõtlus nõuab üha uute teadmiste ja oskustega spetsialiste ja ka kutsevõistlus käib ajaga kaasas. Sel aastal on kompleksvõistluse programmi lisandunud mitmed uued võistlusalad nagu näiteks väetiste külvinormi arvutamine ja lüpsimasina hooldus,” ütles võistluse peakorraldaja, Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Positiivne on seegi, et kutsevõistlus on ka 16 toimumisaastal noorte seas endiselt populaarne. Mõõduvõtmine on hea võimalus nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste proovilepanemiseks.”

Noortaluniku kompleksvõistlusel pannakse proovile teadmised, kiirus ja oskused kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, koduloomade ja -lindude sõnniku tundmine, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste tööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, lillede istutamine kasti, lüpsimasina hooldus ja põllutööriistade haakimine traktorile.

Võistluste käigus selgitatakse välja iga ala võitja ning kümne ala koondarvestuse parim on “Noortalunik 2016”. Kümne ala parim neiu saab “Noortaluperenaine 2016” tiitli.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldab Järvamaa kutsehariduskeskus koostöös maaeluministeeriumi ja sihtasutusega Innove.

Noortaluniku kompleksvõistlus avatakse kell 10 Türi Lillelaada pealaval.

Võistluse täpsema info leiate Sihtasutuse Innove kodulehelt.

Evald Okase muuseum Haapsalus avab suvehooaja

Vano Allsalu maal Päev/Day (akrüül, lõuend 2015).

Laupäeval, 28. mail kell 16 avatakse Haapsalus Evald Okase muuseumi suvehooaeg. Muuseumi kunstisuvele pannakse algus kolme väljapaneku avamisega.

Alguse saavad kaks Evald Okase loomingut tutvustavat ekspositsiooni ning Vano Allsalu maalinäitus “Üks teine kord”.

Muuseumi teise korruse näitusesaalides avatakse väljapanek, mis annab läbilõike Evald Okase enam kui 70 aastat hõlmavast loomingust selle laadide ja žanrite mitmekesisuses. Eksponeeritud on kunstniku joonistused, graafika, maalid ja objektid. Näitust saab külastada kuni augusti lõpuni.

Pööningusaalis avatakse näitus, mis tutuvustab Evald Okase tegevust illustraatorina üldse. Okase loomingus on maalide kõrval tuntud ka tema talendikad joonistused, graafika ning raamatute illustratsioonid. Pööningusaali väljapanekul on esitatud peamiselt kunstniku joonistused ja akvarellid erinevatest aegadest, mis võluvad oma vahetuse ja artistlikkusega ning kujundliku nägemisega pisimaski visandis. Näitust saab külastada kuni 25. juunini.

Loe edasi: Evald Okase muuseum Haapsalus avab suvehooaja

Töövõime hindamine tõlgiti lihtsasse keelde

Vjatšeslav Zagorski arvutiga töötamas. Foto: erakogu

Selleks, et intellektipuudega ja teised inimesed saaksid kergema vaevaga täita uudset töövõime hindamise taotlusvormi, tõlgiti see lihtsasse keelde.

Töövõimereformi tuum on üleminek seniselt töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele, mida hakkab tegema sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa. Enne töövõime hindamist tuleb täita enda kohta põhjalik küsimustik ning esitada see töötukassale.

Kui sotsiaalministeerium testis eelmisel aastal töövõime hindamist, saadi vaimupuudega inimeste esindajatelt tagasiside, et taotlusvormi võiks tõlkida ka neile sobilikumasse lihtsasse keelde. Nüüd on valmis juhiste värske lihtsustud keeles versioon. Sotsiaalministeeriumi kodulehe vahendusel jagatavast infomaterjalist leiab lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise taotlemisest ning taotlusvormi täitmise juhised.

Lihtsas keeles infomaterjali tunnustas erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu enese esindaja Vjatšeslav Zagorski. Tal on tihti raske tekstidest aru saada, peab neid mitu korda üle lugema või abi küsima, kuid tänu lihtsamale sõnastusele ja selgitustele on võimalik läbida protsess rutem.

“Vähemalt saab enne tutvuda materjalidega või saab keegi inimene lugeda küsimused lihtsas keeles ette ning selgitada, mille jaoks on vaja neid materjale täita,” kirjeldas Zagorski, kuidas intellektipuudega inimesed materjalist kasu saavad.

Zagorski oli optimistlik ka töövõimereformi suhtes. “Loodan, et see jookseb paika ja annab puudega inimestele päris tööd – mitte ainult kaitstud töö keskustest,” kõneles ta. “Inimene peab töötama, kui ta tahab elada iseseisvat elu. Nii on elu ka huvitavam, saab olla teistele kasulik ja see on oluline.”

Loe edasi: Töövõime hindamine tõlgiti lihtsasse keelde

Laulu tii pidolõ – rahvalauluõdak hummõn kell 18
Kanepi kihlkunnan Erastveren

Rahvalaulu tii Umalõ Pidolõ jakkus hummõn kell 18 Kanepi kihlkunnan. Laul võetas üles Erastveren pubin Temp ja Taar. Kõik omma’ oodõtu ja piledirahha ei küsütä!

Laulu tii kottalõ saa kaia’ teedüst mano blogist https://laulutii.wordpress.com/ ja FBst https://www.facebook.com/www.umapido.ee/?fref=nf.

Rahvalauluõdagit om jakkunu egäs riidis kooni Uma Pidoni vällä! Viimäne lauluõdak om 27. mail kell 18 Moostõn.

Läbi jõutas kävvü kõik Vana-Võromaa kihlkunna’.

Eesti seireandmed näitavad: pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale

Mai alguses toimunud seminaril “Elukeskkonna ja toidu kvaliteet” tutvustati Eesti seireandmeid mulla, vee ja toidu kvaliteedi kohta. Tulemused näitavad, et nitraaditundlikel aladel on inimeste joogivee kvaliteet aastatega kahanenud: leitakse nii nitraatide kui ka pestitsiidide jääke ning sageli üle lubatud piirnormide.

Eesti keskkonnauuringute keskuse tehtud nitraaditundlike alade põhjavee seire tulemusi tutvustas Ülle Leisk: “Aastatel 2011-2015 on põhjavees nitraatide sisalduse kasvutendents suurenenud. Eriti just Adavere ja Aravete piirkonnas, kus oli mitmes kaevus (sügavus 10-30 m) nitraatide sisaldus üle 50 mg/l, mis on joogivee puhul üle lubatud piirnormi ehk ohtlik inimese tervisele.”

Pandivere allikates ja karstides on nitraatide keskmise sisalduse kasv aastate võrdluses olnud suur – üle 5mg/l -, mis on samuti muret tekitav.

2015. a seirati pestitsiidijääke 33 põhjavee seirejaamast. 28 seirejaamast leiti herbitsiidi kloridasoon-desfenüüli (Metabolit B), neist 15 korral oli jääki üle lubatud piirnormi. Ametlikel andmetel seda ainet Eestis ei kasutata, aga ka varem on proovides leitud juba ammu keelatud herbitsiidide simasiin ja atrasiin jääke. Samuti leiti eelmisel aastal kahest seirepunktist glüfosaadi jääke ja seitsmest punktist glüfosaadi laguprodukti APMA jääke, mis neljal korral ületas lubatud piirnormi. Veekogude varasemas seires esines äärmiselt toksiline AMPA ka suuremates jõgedes ja puhastusseadmete suublates. Aastatel 2012-2015 leiti pestitsiide jääke 35% punktides ning 22% punktidest ületasid jäägid piirväärtust.

Loe edasi: Eesti seireandmed näitavad: pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale

Põlula kalakasvandusest viidi jõgedesse 84 000 noorkala

RMK Põlula kalakasvatusosakond asustas sel kevadel Pärnu ja Põhja-Eesti jõgedesse kokku 84 000 lõhe ja meriforelli noorkala.

Üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine Foto Urmas Saard — Üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine. Foto: Urmas Saard

Varude taastamise eesmärgil viidi jõgedesse 81 000 ühe- ja kaheaastast lõhe noorkala, nendest Pärnu jõkke 26 000, Selja jõkke 11 000, Valgejõkke 10 000, Pirita jõkke 5000, Jägala jõkke 5000, Loobu jõkke 11 000 ja Purtse jõkke 13 000 isendit. Kaheaastased lõhe noorkalad kaalusid keskmiselt 84,3 g ja üheaastased 18,0 g. Lisaks asustati Pudisoo jõkke 3000 kaheaastast meriforelli keskmise kaaluga 114,8 g.

“Kõik kaheaastased ja enamik üheaastastest noorkaladest olid smoltifitseerunud ehk nende füsioloogia oli eluks merevees kohandunud. Selle tunneb väliselt ära kala külgede hõbestumisest,” selgitas RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhataja Kunnar Klaas.

Ta lisas, et umbes nädala jooksul pärast asustamist laskuvad kõik hõbestunud lõhe noorkalad merre, et asuda üheks kuni neljaks aastaks toitumisrändele ning naasevad seejärel kodujõkke kudema. Kalad, kes ei smoltifitseeru, jäävad veel aastaks jõkke ja laskuvad merre järgmisel kevadel.

Loe edasi: Põlula kalakasvandusest viidi jõgedesse 84 000 noorkala

25. mail tutvustatakse Võrus ja Põlvas ristipuude kaarti

Ristipuude kaarti tutvustatakse kolmapäeval, 25. mail kella 13-14.30 tutvustatakse Võru maavalitsuse teise korruse saalis ja kella 15.30-17 Põlva kultuuri- ja huvikeskuse salongis.

Ristipuud on vaid Kagu-Eestis säilinud ning ristide lõikamine on veel elav matusekomme Vanal Võrumaal. Siiski on ristipuude teema paljudele võõras ning seetõttu raiutakse ristipuud tihti teadmatusest maha ning sellega väheneb üks osa meie kultuuripärandist.

Keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja maa-ameti koostöös on valminud ristipuude kaardikiht, mis on kõigile kättesaadav maa-ameti kaardiserveris. Nimetatud koostööpooled püüavad ühiselt teemat edastada nii paljudele kui võimalik, et metsaomanikud ja kohalikud elanikud teaksid ristipuid hoida.

Ristipuudest on vaid mõned looduskaitse all, seega nende säilimine sõltub väga palju metsaomanikest ja kohalikust kogukonnast.

Heimtalis võisteldakse laupäeval käies kududes

Fotol hetk 2015. aasta võistluselt, millel osales esmakordselt meeskond. Meeskonna liikmed omandasid kudumisvõtteid vahetult enne starti. Foto: Grete Nurme.

21. mail algusega kell 12 toimub Viljandimaal Heimtalis iga-aastase käsitöölaada raames taas käies kudumise võistlus “Käi ja koo”. Sel aastal juba viiendat korda. Esimese väikese tähtpäeva puhul on lisaks tavapärasele teatevõistlusele toimumas ka individuaalvõistlus.

Võistluse käigus tuleb võistlejal kõndides ning samal ajal varrastel ringselt kududes läbida etteantud distants. Paremusjärjestuse moodustamisel arvestatakse kudumistöö kvaliteeti, distantsi läbimise aega ning kootud ringide arvu. Võistlus toimub Heimtali rahvamaja esisel heinamaal.

Võistlemiseks vajaliku varustuse saab korraldajatelt. Parimaid käies kudujaid ootavad väärt auhinnad! Võistlust korraldab Lossi Gild MTÜ. Viienda Käi ja Koo korraldamist toetab kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp.

Lisainfo ja võistlejate/võistkondade eelregistreerimine aadressil lossigild@lossigild.ee. Osalustasu 2€ võistleja/8€ võistkonna kohta.

Õpilastööde virtuaalne näitus toimub juba viiendat korda

Maikuust saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Uus elu”. Viiendat korda Eesti tööõpetajate seltsi eestvedamisel toimuval virtuaalnäitusel on kokku kogutud ja internetikeskkonnas näitusena üles seatud pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides on teinud.

Eesti tööõpetajate seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saab tänavu virtuaalnäitusel näha ligi 900 tööd rohkem kui 80 koolist üle kogu Eesti.

“Selle aasta eesmärgiks oli ärgitada õpilasi mõtlema taaskasutusele ning andma võib-olla esmapilgil kasututele esemetele uus elu,” ütles Nooni. “Varasem positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada. Iga aasta oleme püüdnud virtuaalnäitust arendada. Sel korral valmivad osadest žürii poolt äramärgitud töödest tööjuhendid, mida nii õpetajad kui õpilased saavad tundides kasutada.”

Eesti tööõpetajate seltsi, Eesti käsitööõpetajate seltsi Aita, Eesti klassiõpetajate liidu ning Tallinna ülikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene.

Virtuaalnäitus “Uus elu” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2016. aasta lõpuni.

Rahvusvaheline fotovõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

Algab Hiite kuvavõistlus 2016, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada
ajalooliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Tänavu üheksandat korda toimuva rahvusvahelise võistluse teemaks on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied ja pühad mäed, veekogud, puud, kivid jm loodusobjektid, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu
teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, Mulgimaa, Jõgeva maakond, saared, looduskaitse jm. Oodatud on ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted.

Fotosid saab võistlusele saata kuni 31.10.2016 aadressil:
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h

Võrumaa uusmaakad pakuvad tuge piirkonda kolinutele

Möödunud aasta novembris tegevust alustanud Võrumaa uusmaakate klubi otsustas projekti lõppedes jätkata iseseisvalt. Nelja kohtumise jooksul võttis klubi kohtumistest osa 49 võru-, põlva- ja valgamaalast.

Siiani on kohtumised toimunud Võro instituudis, MTÜs Võluvõru Võrus, Sänna kultuurimõisas ja Urvaste seltsimajas. Lisaks võõrustajatele on tuttavaks saadud Võrus asuva Stedingu maja, Võrumaa arenguagentuuri, “Maale elama” liikumise ja Kodukant Võrumaa tegemistega. Klubiõhtute kandvaks osaks on olnud omavahelised vestlused ja kogemuste vahetus.

Viimasel kohtumisel Urvastes tehti järgmise kolme kohtumise plaan, mis viiakse ellu uusmaakate ühisel panustamisel. Klubi jääb endiselt avatuks kõigile piirkonna uuselanikele ehk siis igale järgnevale kohtumisele oodatakse uusi osalejaid. Eesmärgiks jääb pakkuda toetavat sotsiaalset võrgustikku ning tutvuda erinevate paikadega ja põnevaid tegevusi pakkuvate organisatsioonidega.

Uusmaakate klubide projekti viisid ellu Kodukant Võrumaa koostöös Võrumaa arenguagentuuri ning “Maale elama” liikumisega. Algatuse eesmärgiks oli aidata piirkonna uutel elanikel paremini sisse elada ning saada osa Võrumaa vabaühenduste poolt pakutavast. Projekti toetas rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Lisainfo:

Ivika Nõgel, partnerlus@partnerlus.ee, 5115914.

Evelyn Tõniste, evelyn@vaa.ee, 5251750

Kati Orav, kati@kating, 56498816

Glüfosaadivastane petitsioon on kogunud juba
üle 1000 allkirja

Erakond Eestima Rohelised, MTÜ Noored Rohelised ja Eesti Roheline Liikumine algatasid portaalis rahvaalgatus.ee allkirjade kogumise, et keelata taimemürgi glüfosaadi kasutamine Eestis ja kogu Euroopas. See on saavutatav, kui Eesti esindaja Euroopa Komisjonis hääletab 18. mail mürkkemikaal glüfosaadi kasutusloa pikendamise vastu.

18. mail hääletavad ELi liikmesriikide esindajad glüfosaatide (mida sisaldava tuntuima toote nimi on Roundup, tootja Monsanto) kasutamise üle Euroopas. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC) kinnitas 2015. aastal, et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNAd kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt.

Uuringud on näidanud hormonaalsete muutuste kujunemist glüfosaatide toimel, näiteks meestel suguhormooni produktsiooni kahanemist, tugevat mõju immuunsüsteemile, Parkinsoni tõve esinemisele. Naistel tekitab glüfosaat ka menstruaaltsükli häireid, nuri- ja enneaegseid sünnitusi. Lisaks terviseohu tekitamisele inimesel hävitab glüfosaat vee- ja mullaelustikku.

Züleyxa Izmailova, Noored Rohelised: ” Me ei taha haigestuda vähki ja surra! Juba rohkem kui 50% meie toidulauast sisaldab endas erinevaid mürke. Me soovime pikki ja terveid eluaastaid, kuid see on saavutatav ainult mürgivabas elukeskkonnas. Hooliv suhtumine loodusesse ja inimesse peavad saama prioriteediks nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Glüfosaadist vaba maa on üks samm õiges suunas.”

Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised esimees: ” Valitsust, kes vaatamata teadlaste seisukohtadele laseb mürgitada oma rahvast, saab kutsuda ainult mürgiseks valitsuseks. Juba vähem kui nädala pärast näeme, kes meid juhivad – kas rahvatervisest hoolivad juhid või suurkorporatsioonide käepikendus Euroopas. “

Petitsioonile saab allkirja anda siin: https://rahvaalgatus.ee/topics/343fa0e9-d3c2-4bde-b027-7ff76014fbd9/votes/f92cdd67-375a-4cf6-8d12-de8f05a32e19

Verekeskus kutsub 17.-19. mail saarlasi doonoripäevadele

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus tuleb taas Saaremaale ning ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 17. mail kl 13-18 ja 18. mail kl 10-15 Kuressaare kultuurikeskuses toimuvale doonoripäevale. 19. mail on verekeskus Orissaares ning ootab doonoreid kl 10-14 Orissaare kultuurimajas.

Viimati käis verekeskus Saaremaal 22. ja 23. märtsil ning siis külastas Kuressaare kahte doonoripäeva 197 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 173 doonoril ning kokku saadi ligi 78 liitri hinnalist nestet. Orissaares käis verekeskus viimati küünlakuu alguses 12. veebruaril, mil külastusi oli 48 ja annetusi 46, kokku saadi üle 20 liitri verd.

Verekeskusel on viimasel ajal nappinud reesusnegatiivset verd ning haiglad on palju tellinud ka A-reesuspositiivsest verest valmistatud verekomponente, sestap on kõik endast ja teistest hoolivad inimesed väga oodatud head tegema ning verevarusid täiendama.

Verekeskus tähistab maikuus oma 75. sünnipäeva. Nimelt teatas vabariikliku vereülekande jaama peaarst Herman Paul Rossmann 16. mail 1941 haiglatele, et vabariiklik vereülekande jaam on alustanud tegevust ning on võimalik saada verd transfusioonideks. Nii loetaksegi 16. maid vereteenistuse alguskuupäevaks. Loodud vereülekande jaamal oli 90 doonorit. Doonorite arv on võrreldes algusega enam kui kahesajakordistunud – 2015. aastal oli regionaalhaigla verekeskusel 19 488 doonorit, kes tegid kokku 32 528 vereloovutust.

Loe edasi: Verekeskus kutsub 17.-19. mail saarlasi doonoripäevadele