Autor: Elina Allas

Suvised õpitoad Audevälja arenduskeskuses

Audevälja arenduskeskus annab teada, et juulis-augustis on võimalik oskusi-kogemusi vahetada-omandada järgmistes õpitubades:

7. juuli lapitöö – valmistatakse traditsioonilist vardakotti ja/või praktilist pajakinnast. (NB! Materjal kohapeal saadaval, ent kui kodus on väikesemustrilise puuvillase riide tükke, võta kaasa!)

15. juulil villa õpituba – tutvustatakse villa pesu, kraasimist, looduslikku värvimist jm, valmistatakse märgvilditud kotike.

21. juulil värviline heegeldamine – proovitakse Muhu saarel kasutatud tehnikat, valmistatakse villasest lõngast mobiilitasku.

Õpitubade algus kell 11 Padise vallas Audevälja külas “Koolimaja” õuel. Osavõtusoovist anna eelnevalt teada telefonil 5572 784.

Veel on tulemas:

11.-12. augustil väravaehituse õppepäevad ja roigasaia jätkukoolitus – vaadatakse tapitud puitvärava valmimist-paigaldamist, jätkatakse kuuseokstega seotud roigasaia ehitamist.

4.-5. augustil maali- ja joonistamise laager kunstnik August Janseni suvekodus Langa külas – proovitakse õli- või akrüülmaali ning joonistamist söepliiatsiga. NB! Kohtade arv piiratud, osavõtusoovi korral võta kiiresti ühendust!

Küsi julgesti lisainfot ja soovita sõpradele ka!

Üritused saavad teoks heade sõprade toetusel ja kohaliku omaalgatuse programmi toel.

Helen Kooviste
MTÜ Audevälja Arenduskeskus juhataja
telefon 5572 784

Doonoritelgid alustavad Rakveres

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti kaitseväe ühisprojektina korraldatavad doonoritelkide väljasõidud alustavad sel
suvel Rakvere keskväljakul. Virumaa doonorid saavad telkides verd loovutada kahel päeval: 9. juulil kella 12-18 ja 10. juulil kella 11-17.

“Tänu doonoritelke külastavatele vereannetajatele on meil võimalik suvisel puhkuste ajal verevaru vajalikul tasemel hoida.
Doonoritelkidesse jõuab tavapärasest palju rohkem esmadoonoreid, kellest rõõmustavalt suur osa tuleb ka edaspidi verd loovutama,” ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

2011. aasta suvel külastas 17 päeva jooksul väljas olnud doonoritelke kokku 2359 abivalmis inimest, nende hulgas 380 esmadoonorit, nende abiga koguti 863 liitrit verd.

“Paljude doonorite jaoks kuulub doonoritelgi külastamine puhkuseplaanidesse ning verd tullakse annetama ka koos pere ja
sõpradega. Lisaks doonoritele ja toetajatele täname südamest kaitseväge, kelle telke me kasutame ja kes abistab verekeskust nii telkide ülespanekul kui ka transpordil,” rääkis doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Doonoritelke toetavad: AS Fazer Eesti, AS Põltsamaa Felix, AS Coca-Cola HBC Eesti, OÜ Goadventure, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, maanteeamet, Punane Rist, OÜ Taula Pharma, AS Sirowa, AS Tallink Grupp, AS Bambona, OÜ Rademar, AS Rimi Eesti Food, AS Kalev, AS Pihlaka, AS Elisa Eesti, Saku Õlletehas, Kalev Spa Hotel & Water Park, Magnum Medical, SA Virumaa Muuseumid, Eesti vabaõhumuuseum, AS Haapsalu Kuurort, Eesti jalgpalliliit, Eesti võrkpalliliit ja Eesti korvpalliliit.

Doonoritelkide ajakava juulis

9.-10. juulil Rakvere linna keskväljakul, I päeval kella 12-18, II päeval kella 11-17

12.-13. juulil Keila kultuurikeskuse juures, I päeval kella 12-18, II päeval kella 11-16

17.-19. juulil Paide kultuurikeskuse juures, I päeval kella 12-18, II päeval kella 12-18, III päeval kella 11-17

Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Eestis läheb jaotamisele rekordiline kogus Euroopa Liidu toiduabi

Eesti heategevusorganisatsioonide poolt mullu PRIA vahendusel taotletud Euroopa Liidu toiduabi kogus on tänavu rekordiline: puudust kannatavate inimeste abistamiseks läheb tasuta jagamisele ligi 2571 tonni kuivaineid ja 590 800 liitrit rapsiõli.

Toiduabi kohalevedu algas 20. juunil. Toiduabitoodete tarnija leidmiseks läbi viidud riigihanke võitja AS Tartu Mill korraldab kaupade hankimise-valmistamise, pakendamise, samuti kohaleveo ja mahalaadimise heategevusorganisatsioonide soovitud rohkem kui sajasse kohta üle Eesti. Juunikuus jõuti tarnida suur osa Pärnu ja Põlva maakonda minevast toiduabist, alanud on ka kohalevedu Raplasse, Tallinna, Tartusse, Haapsallu, Otepääle. Tarned kestavad 31. augustini, toidukraam peab olema abivajajatele laiali jagatud järgmise aasta 28. veebruariks.

Suurimad kogused toiduabi on tellinud Eesti Punane Rist, Eesti Lasterikaste Perede Liit, SA Eesti-Hollandi Heategevusfond. Kokku rahuldati 16 heategevusorganisatsiooni taotlused toiduabi vahendamiseks. Abisaajateni jõuab toit paljudes kohtades koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Piirkonniti võivad erineda nii toodete sortiment kui ka kogused, sõltudes sellest, kui palju milliseid kaupu on taotletud. Organisatsioonid on planeerinud tänavu toiduabi jagada ligi 129 500 inimesele.

Nii toiduabi koguse ja sortimendi, maksumuse kui ka abisaajate hulga poolest on tänavused näitajad rekordilised. Möödunud aastal jaotasid 10 heategevusorganisatsiooni Eestis 1365 tonni teraviljast valmistatud kuivaineid umbes 95 000 abivajajale.

Eestis jaotatava toiduabi väärtus on 2,2 miljonit eurot, raha selleks eraldas Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu toiduabi-programm on üks ühenduse turukorraldusmeetmeist, mis Eestis rakendub kuuendat aastat. Toiduabi jagatakse eelkõige nendele inimestele, kes vastavad riikliku toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kui jaotatavast toiduabi kogusest ei jagu kõigile seda saama õigustatud isikutele, siis eelistatakse jaotamisel üksikvanemaga või vähemalt neljalapselisi peresid ning puudega inimesi.

Rahalised vahendid toiduabi-kaupade hankimiseks määrab igal sügisel liikmesriikidele Euroopa Komisjon. PRIA korraldab seejärel toodete tarnija leidmiseks riigihanke, mille tulemusel selguvad ka kõigi tooteliikide täpsed kogused.

Täna käivitati Eesti esimene toorpiimaautomaat

Täna, 3. juulil kell 12 alustas Rakvere Põhjakeskuses ametlikult tööd Eesti esimene toorpiimaautomaat. Automaadi avamisel osales põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

„Toorpiimaautomaat on positiivne näide sellest, kuidas kohalike talunike toodang jõuab värskelt otse tarbijani,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Otse turustamine võimaldab hoida piima hinna taskukohase ning tõstab ka tarbijate teadlikkust kohalikust kvaliteetsest ja tervislikust piimatoodangust.“

Kuu aega kestnud testperioodi jooksul ostsid Põhjakeskuse külastajad automaadist argipäevadel 60 ja puhkepäevadel 130 liitrit pastöriseerimata piima. Kokku mahutab automaat 200 liitrit ning seda täidetakse viiel päeval nädalas.

„Kuu aega on olnud katsetuste aeg, kus A-Piim on teinud klientide paremaks teenindamiseks automaadile täiendusi. Tagasiside on olnud väga positiivne ning juba tunnevad automaadi vastu huvi ka teised maakonnad,“ rääkis MTÜ Partnerid tegevjuht Mare Sikkut.

Toorpiimaautomaadi rajamine läks maksma 14 838 eurot, millest 8429 eurot tuli Leader-programmist ning ülejäänu automaadi rajanud OÜ A-Piim enda vahenditest. Kohalik Leader-tegevusgrupp MTÜ Partnerid hindas toorpiimaautomaadi ettevõtjate toetamise meetme 2012. aasta parimaks projektiks.

1 liiter toorpiima maksab automaadis 90 senti, koos automaadist saadava pudeliga 1 euro. Värske pastöriseerimata piim tuuakse automaati OÜst Vaeküla Suurtalu.

Aasta lind 2013 on nurmkana ehk põldpüü

Nurmkana ehk põldpüü. Foto: looduspilt.ee

Eesti ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all.

See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse
läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju.

Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on tugevalt langenud. Kas seda on põhjustanud viimaste aastate karmid talved, muutused põllumajanduses, pisikiskjate arvukuse märkimisväärne tõus või hoopis muud tegurid, seda püütakse muu hulgas välja selgitada nurmkanale pühendatud aastal.

Aasta lindu valis Eesti ornitoloogiaühing 19. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Käesoleva ja varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Johann Jakob Mutsu suguvõsa ja hõimlaste kokkutulek

Johann-Jakob (Jaani p, 10.12.1822-15.05.1895) suguvõsa ja hõimlased on oodatud 4. augustil kokkutulekule Võrumaale Lasva valda Madala külla Männiste tallu.

Päevaplaan

12.00 -12.10   Kogunemine Lasval Pindi kiriku ees

12.10- 13.00   Hauaplaadi paigaldamine Madala küla esimese Mutsu – Johann Jakob Mutsu – hauale  ja lähedaste  haudade külastamine

13.00-13.30   Sõidame Madala külla Männiste Tare 74 tallu (kaardi internetist leiab otsides aadressi: Männiste Tare, Madala küla, Lasva vald)

14.00-14.10   Lipp masti

14.10-15.00   Oasupi söömine

15.00-18.00   Jalutuskäik esiisa Johann Jakobi talu juurde ja küünla süütamine, ringkäik külas.

18.00  Piknikukorvide avamine; tuttavaks saamine, igaüks saab sõna; ajaloo arutamine. Kõik, kes on sugupuusid uurinud, võiksid jagada oma teadmisi teistega. Lõkketule süütamine, grillimine jne.

Kohapeal saab telkida. Osavõtust palutakse teada anda 28. juuliks telefonil 5109 401(Ilme Palu) või e-posti aadressil ilme@okwest.ee.  Või siis 5191 9375 (Aare Rätsepp), e-post aare@haanimaa.ee.  Kaasa võtta piknikukorv ja kui on fotosid vanematest, vanavanematest jne, ka pidudel tehtud pilte. Hauaplaadist ja ühissupist osavõtt 3 eurot.

Laupäeval käib Postiteel terve päeva pillerkaar

Laulumehed Varbusel 2006. aasta suvel. Foto: Külli Kivioja

Laupäeval, 7. juulil on Postiteel tavapärasest suuremat saginat, sest avatud on 12 erilist peopaika. Postitee pillerkaari nime kandva
teemapäevaga tähistatakse Varbuse postijaama 150 aasta juubelit.

“Kutsume peresid ja romantikahuvilisi avastama Postiteed uuest küljest. On tähelepanuväärne, et lühikesel, vaid 22 kilomeetri pikkusel lõigul on nii palju põnevaid puhke- ja ajaveetmisvõimalusi,” rõhutas Põlvamaa piirkonna kahtlemata tuntuima sihtkoha, Eesti maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääsk.

Kella 12-20 saab Mesikamäe puhkemaja Röövlimägede baaslaagris lihvida vilumusi kõrgseiklusrajal, Sadama kõrtsis aga suitsutavad madrused värsket ja väärt kala. Põlva talurahvamuuseumis pakutakse villa, körti ja võimu vallarahvale; magistrikraadi saab ühe päevaga omandada Ala-Juusa puhkemajas vaid sel päeval avatud sauna-akadeemias.

Pizza Olives kõlavad kuumad itaalia lembelood ja ahjus valmivad hõrgud pizzad. Viia-Jaani labürinditalu paneb energiad liikuma ja südamed helisema. Suvised parlamendiistungid on kolinud puhvetisse Kopli taluköögis ning vanaema on võtnud platsi õunapuu otsas Metsa-Lukatsi talus. Varbuse muusikamõis on avanud muusikamanufaktuuri ja Oru talu kutsub metsarestorani. Puna saab palgesse, maitses suslanaiste rammusat leent Varbuse teemajas ning Eesti maanteemuuseum on see koht, kus tee elab ja laat käib.

Sädelev stopp pannakse päevale kell 20 Eestimaanteemuuseumi sisehoovis algaval peoõhtul koos retrohõngulist, 70. aastate muusikat viljeleva ansambliga Regatt. Pilet: 5 EUR. Piletid saadaval Piletilevis, osalevates ettevõtetes ja kohapeal.

Varbuse postijaam asub n-n vanal Tartu-Võru maanteel ning selle väärika ajalooga tee künklikku ja kurvilist lõiku Liiva ristmikust Võruni tuntakse praegu Postiteena.

Vt ka www.postitee.ee

Täna on heinategu üldiselt keelatud

Täna, heinakuu teisel päeval on heinaleedo, mida Virumaal on nimetatud Uku pühaks. Sõltuvalt kandist tähistab see püha heinatöö algust või vaheaega. Ukupäeval on üldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab taevaisa. Samuti on see oluline merepüha.

Heinaleedol tehtud kuhjad süütab piksepoeg põlema või lööb pikne koguni kuhja koos heinalistega kiviks. Purtse-Matkal, aga mujalgi näidatakse selliseid kive. Pühal tehtud kuhja võib ka vesisaabas ära viia, seegi on taeva karistus. Vesisaabas ähvardab heinaleedol merele läinud kalureidki, sest see päev on randlaste kalapüha.

Ukut on austatud pea kogu maal. Armastust selle taevast ja sademeid valitseva jumala vastu näitab tema nimede rohkus. Ukut kutsutakse veel Ukku, Ukko, Taevaisa, Vanajumal, Vanemb, Vanaisa, Pikne, Pikker, Äikene, Äiuke, Äike jne. Sooje tundeid selle jumala vastu näitavad eriti ilmekalt hellitusnimed nagu Äiuke ja Äikene. Karjalased kutsuvad Ukut hellitavalt Illiks ja Illuks. Soomlased kutsuvad aga Ukkot koguni ülijumalaks. Loe edasi: Täna on heinategu üldiselt keelatud

30. juuni raievõistlused tulevad viimase aja kõige osalejaterohkemad

30. juunil toimuvad Eesti raiemeistrivõistlused Rakvere linna keskväljakul.

Kaasa teeb Eesti paremik: Andres Olesk, Taavi Ehrpais, Anto Laas ja palju juunioreid Luua metsanduskoolist. Osalema on lubanud tulla ka võistlejad Lätist, Soomest, Leedust ja Valgevenest. Kokku on viimase aja kõige osalejaterohkemale raievõistlusele Eestis oodata 35 võistlejat.

Raievõistluste avaala – langetamine – toimub sel korral metsas. RMK langil Mõedaku spordibaasi lähedal langetatakse eluspuid, nagu seda tehakse ka augusti lõpus Valgevenes toimuvatel raie maailmameistrivõistlustel. Eesti ühe parima raievõistleja Taavi Ehrpaisi arvates muudab puude langetamine metsatingimustes ala jälgimise vaatajale paremini arusaadavaks, sest see sarnaneb enam reaalsele metsas töötamisele.

Ülejäänud raiealade võistlused on Rakvere keskväljakul algusega kell 13, laasimine algab kella 16 paiku.

„Laasimine on vaieldamatult kõige huvitavam ja pingelisem ala, sest selle tulemustest sõltub praktiliselt alati ka võistluste üldtulemus ja seega koht pjedestaalil,“ ütles võistluste projektijuht Mart Kelk. „Võistlejad peavad säilitama veel päeva lõpuski külma närvi, olema kiired ja täpsed,” lisas ta.

Võistluste publikulgi on võimalus omavahel mõõtu võtta ja võita: päeva juht Margus Ader viib pealtvaatajate hulgas läbi viktoriine ja meeleolukaid võistlusi.

Sõru sadam ootab puulaevapeole

Sõru sadam ootab ka sel jaanilaupäeval külla kõiki puulaevu ja puulaevahuvilisi.

Laupäeval, 23. juunil kell 14 algab VII puulaevade pidu. Päeva jooksul on avatud õpitoad ja osa saab võtta mitmetest mereteemalistest tegevustest.

Õhtul jaanituli, tantsuks mängivad Audru Jõelaevanduse Punt ning Teet Kääramees ja Sigrid Leigri. Kõik on lahkesti palutud, nii maad kui ka merd mööda.

Laevaga tulijatele registreerimine tel 5691 2640.

Täpsem info Hiiu Purjelaeva seltsi kodulehelt www.hps.ee

Läänemere halb seisund ohustab merelinde

Tõmmuvaeras. Autor: Mati Kose

Maailma juhtiv linnukaitseühendus BirdLife International avaldas juuni algul rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) uuendatud linnustiku osa, kus ülemaailmselt ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti aul ja tõmmuvaeras. Selle põhjuseks on nende kahe liigi Läänemerel talvituva asurkonna väga kiire kahanemine viimase paarikümne aasta jooksul.

Samal ajal on Läänemerel oluliselt vähenenud ka teiste mereliste sukelpartide, nt mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus. Viimane on juba varem ohustatud liigiks tunnistatud. Nende muutuste üheks oluliseks põhjuseks peetakse Läänemere halba keskkonnaseisundit – õlireostust, sadamate ja meretuuleparkide arendamist, merepõhja kaevandamist jms. Kuna kõigi nimetatud linnuliikide jaoks on Eesti merealad väga oluliseks läbirände- ja talvituspaigaks, on nende liikide säilimisel ja kaitsmisel Eestil suur vastutus.

Aul. Foto: Mati Kose

Muutused linnustikus kinnitavad, et Läänemere seisundi taastamisse ja selle looduse hoidmisse tuleb suhtuda tõsiselt. Vaatamata viimaste aastate uurimisprojektidele on teadmised Eesti avamerealade loodusväärtustest siiski veel napid. Seetõttu on ilmselt suur osa looduskaitseliselt olulistest avamerealadest seni kaitseta. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et merealade kaitse ja kasutamine tuleb riigi tasemel kavandada ühe või mitme suurema planeeringuga. Tuuleenergia-, kaevandus-, sadamaehitus- ja muude
mereliste arendusprojektide elluviimise eel tuleb aga senisest põhjalikumalt kaaluda nende mõju Läänemerele ja selle elustikule.

BirdLife International (BLI) on maailma suurim keskkonnaorganisatsioonide ühendus, mis on esindatud enam kui sajas riigis üle maailma. Kõigi ca 10 000 maailma linnuliigi ohustatust hindab BLI iga nelja aasta järel. Eestis on BLI ametlik partner Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). EOÜ on 1921. a. asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on Eesti linnustiku uurimine, kaitsmine ja tutvustamine. Ühingusse kuulub üle 400 liikme Eestist ja välismaalt.

Tulekul on keelte paljususe ja elujõu konverents

Võru instituut, Tartu ülikooli keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool ning konsortsium ELDIA (European Language Diversity for All) korraldavad 25.–27. oktoobril 2012 Võrus rahvusvahelise konverentsi „Keelte paljusus ja elujõud“.

Konverents keskendub väikese kõnelejaskonnaga keelte väljavaadetele tänapäeva mitmekeelses ühiskonnas. Konverentsi teljeks on uurimisprojekti ELDIA (Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile) tulemuste tutvustamine, mis toimub konverentsi teisel päeval ja kuhu on kuulajatena oodatud kõik Võrumaa ja Setomaa inimesed, kes oma keele säilimise pärast muret tunnevad. ELDIA küsitles 2011. aastal võru ja seto keele kõnelejaid Eestis, karjala ja vepsa keele kõnelejaid Venemaal, karjala ja eesti keele kõnelejaid Soomes, eesti keele kõnelejaid Saksamaal jne. Vaatluse all olid seega nii põlised vähemus- ja regionaalkeeled kui ka uusümberasujate keelekogukonnad.

Konverentsi töökeeled on läänemeresoome keeled ja inglise keel. Ettekandeid ei tõlgita. Loe edasi: Tulekul on keelte paljususe ja elujõu konverents

Tulekul on fookusseminar „Miks investeerida Ida-Virumaa turismi just täna?“

Fotol Kiviõli seiklusturismi keskus

Ida-Virumaa on muutuste lävel ning nüüdsest tasub kursis olla Kirde-Eesti kiirete arengutega. Esimestele arendajatele, investeerijatele ja ettevõtjatele on pakkumisel suurepärased võimalused.

Just niimoodi arvavaid inimesi kohtabki 19. juunil Jõhvi kontserdimajas toimuval fookusseminaril, sest kõik osalejad teavad: ei ole probleeme, on vaid võimalused! Ida-Virumaa lubab ainult asjatundjatel oma söötis maa üles harida.

Fookusseminaril esitletakse piirkonna seniseid edulugusid, tutvustatakse praegu veel paberil olevaid turismiobjekte, sekka ekspertide võrdlevad hinnanguid nii Eesti, Soome kui ka teiste Euroopa turisminäidete põhjal. Sõna saavad erinevad arvamusliidrid ja spetsialistid.

Päeva modereerib Aivar Haller – tunnustatud koolitaja ja mentor.

Päevakava:

10:00-10:10       Riho Breive l- Ida-Viru maavanema tervitussõnad

10:10-10:50       Piia Tamm – Jõhvi kontserdimaja direktor “Ida- Virumaa turism täna”

10:50-11:30       Kirsti Rautio – Lappeenranta WIRMA, Lappeenranta turismidivisjoni direktor “Lappenranta piirkonna turismi edulugu – GoSaimaa”

11:30-12:00       Rait Remmel – LuxExpressi müügidirektor “Est/Rus piiriüleste turistide osakaal ja perspektiivid”

12:00-12:30      Tõnu Valdur – Valgeranna ja Nõmme seikluspargid/ kehakultuurlane  “Sport loob sünergia ja toob turistid”

12:30-12:50      Energiapaus “Kohalik Viru toit”

12:50-13:20      Raul Rebane – kommunikatsiooniekspert “Ida- Virumaa turismipotentsiaal ja -võimalused”

13:20-13:50     Rein Lang – EV kultuuriminister “Kultuur ja kultuuriobjektid turismi teenistuses”

13:50-14:20     Anti Talves – Swedbanki hotelli- ja turismisektori juht “Turismisektor muutuste tuules”

14:20-14:50    Tõnu Palm – Nordea panga peaökonomist “Eesti maailmamajanduse muutuste tuules“

14:50-15:20    Aivar Haller – päeva moderaator võtab päeva kokku “Päevakaja”

15:20-15:50    “Kiirkohting  fuajees”- kontaktide vahetamiseks ning enda ja oma ettevõtete  risttutvustamiseks palutakse kaasa võtta piisaval hulgal visiitkaarte.

Koduteel ootab huvilisi uudistama Kiviõli seiklusturismikeskus. Kostitatakse eriliste paladega otse grillilt. Vaata lisaks: [www.tuhamagi.ee & www.motokross.ee]

Osalemiseks registreerige Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse koduleheküljel hiljemalt 18. juuniks.

NB! Kui soovite osaleda Kiviõli seiklusturismikeskuse külaskäigul märkige registreerumisel väljale Sisu JAH

 

Sest esimestel päralejõudjatel on tohutu konkurentsieelis!

Saame kokku Ida-Virumaal!

Lisainformatsioon:

Terje Bürkland, TerTur OÜ juhataja, e-mail: terje@tertur.ee  tel: 51 84803

Jõhvi kontserdimaja, Pargi 40, Jõhvi

Vaata kalakotkast reaalajas: munadest on koorunud pojad

Eesti kuulsaimale kalakotkale on koorunud poeg. Lindude tegemisi saab reaalajas jälgida siit: http://pontu.eenet.ee/player/kalakotkas.html

Alates 2012 kevadest saab veebikaamerate kaudu jälgida Eesti ning Läti kala- ja merikotkaste pesaelu, samuti jätkatakse reaalajas ülekannet Eesti kotkaste talviselt söötmispaigalt. Tegu on Eesti-Läti ühisprojektiga “Kotkad riigipiire ei tunnista”.

Läti kalakotka tegemistesse saab piiluda siit: http://pontu.eenet.ee/player/zivju-erglis.html

Miia-Milla-Manda sünnipäevanädal jätkub

Üks väike puust sammaste ja torniga maja keset Kadrioru parki on oma olemasoluga lapsi rõõmustanud juba 75 aastat. Samuti on Tallinna linnamuuseum, mille koosseisu muuseum Miia-Milla-Manda kuulub, tähistamas oma 75. sünnipäeva. See väärib tähistamist! Kõik päevad on täidetud põnevate tegevustega nii majas sees kui maja ees õuel. Kolmel õhtul etendub ka spetsiaalselt selleks puhuks loodud tantsulavastus.

Kõigil päevadel alustatakse kell 12.

Õues toimuvad tegevused iga päev kella 17ni. Hoovi pääseb tasuta. (v. a. 13., 15. ja 16. juunil, kui hoovis on kell 19 tantsuetendused, kuhu pääseb eraldi piletitega.)

Muuseum on avatud T-P kella 12–18 (piletikassa suletakse kell 17.30). Sissepääs muuseumipiletiga.

Laupäev 16.06 FILMIPÄEV ja KADRIORU SUVEÕHTU

See päev tõotab tulla eriliselt pikk ja vahva. Muuseum on avatud suisa kella 21ni. Seoses Eesti filmi 100. sünnipäevaga on see päev pühendatud filmiteemadele. Külla tulevad Nukufilmi lastestuudio ja kino Artis. Vaata kava siit: filmipäev.

Kell 19 tantsuetendus „Miia-Milla-Manda lugu“

Pühapäev 17.06 MUUSEUMIPÄEV

Sel päeval tulevad külla lastemuuseum, Tartu mänguasjamuuseum ja Iloni imedemaa. Oodata on külalisi Soomestki. Vaata kava siit: muuseumipäev.

Rakvere linn saatis koos Euroopa 30 linnapeaga Riosse ühissõnumi

Rakvere linn koos 30 linnapeaga 30 erinevast riigist saatsid oma ühisdeklaratsioonis Riosse välja jõulise sõnumi energiamajanduse muutmise teemadel.

Muutused linnade energiamajanduses on alanud ning kohalikud omavalitsused on muutuste peamised eestvedajad. Kuu enne 20.-22. juunit Rio de Janeiros algavat ÜRO säästva arengu konverentsi Rio+20 toimus Portugalis, Guimarãesis Energy Cities konverents.

Portugalis arutati muuhulgas küsimust, kuidas mõjutab kultuuritaust seda, kuidas energiat kasutatakse ning mida võiks õppida teistelt riikidelt ja linnadelt. On oluline, et oma piirkonnas ümberkorralduste tegemine võimaldab mõjusalt ja samal ajal toime tulla nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnaalaste väljakutsetega.

Linnapeade poolt väljapakutud 30 uuenduslikku ideed kohaliku energiatarbe teemadel panustavad otseselt Rio+20 läbirääkimistesse ja pakuvad selge vastuse kriisi ületamiseks.

30 Euroopa linnapea hulgas Eestist ühislähetuse saatnud Rakvere linnapea Andres Jaadla märkis, et sellisel Euroopa juhtivate linnade ühisläkitusel on oluline tähendus. „Välja tuleb selgitada oma kohalik energiapotentsiaal, et elada vastavalt oma võimalustele“, sõnas Jaadla ühisavalduses.

Rakvere linn liitus aastal 2009 ühena esimestest Euroopa linnapeade paktiga ja juba samal aastal valmis linna säästva energia kava. Rakvere linn on võtnud eesmärgiks koos teiste Euroopa linnadega 20-protsendilise süsinikdioksiidi emissiooni vähendamise aastaks 2020. Rakvere on teinud palju, et hoida keskkonda ning vähendada inimtegevuse mõju kliimale. Suurendatud on linna omandisse kuuluvate hoonete energiatõhusust ning kõigis linna avalikes hoonetes ja tänavavalgustuses kasutatakse üksnes rohelist energiat. Osaletakse aktiivselt rahvusvahelistes kliima- ja energiaprojektides. Aastal 2010 oli Rakvere linn Euroopa säästva energia auhinna konkursil kõrgel kohal – kuue parema linna hulgas.

Täpsem info: http://rio20.net/en/iniciativas/energy-cities

Tartu tähetornis saab homme hommikul vaadelda Veenuse üleminekut Päikesest

Homme, 6. juunil saab Tartu tähetornis näha väga haruldast astronoomilist nähtust: Veenuse üleminekut Päikesest.

Veenuse ülemineku vaatlemisega alustatakse kell 4.11 toomkiriku põhjatornis ning kell 6 Tartu tähetornis. Vaatlus lõppeb kell 8. Järgmine kord saab Veenuse üleminekut Päikesest näha alles 2117. aastal.

Täpsem info: http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/1159082

Legendaarne Werro Rock tuleb taas

Võru – väidetavalt kunagine Eesti rokipealinn. Maagiline paik, kus omal ajal legend Gunnar Graps isiklikult käis uusi lugusid proovimas, kasutades rokipublikut lakmuspaberina. Kui kõlbas võrukale, kõlbas kogu NSV Liidule.

Kuid nagu kõik hiilgeajad kord mööduvad, hääbusid ka käredamad kitarririffid aja jooksul, juuksed muutusid lühemaks ning koolis said poisslapsed tutistada, kui nad normist kõrvale kalduva soenguga tundidesse tulid. 1990ndad tõid poistebändide hulluse ning kitarrid asendusid süntesaatoritega. Code One’i hittide peast mitteteadmine võrdus sotsiaalse suitsiidiga. Kuid ega rock polnud surnud, vaid üldsuse huvi haihtus. Nii nagu iga laps tüdineb ühest mänguasjast, võib sama paralleeli üle tuua muusikamaailma. On vaid aja küsimus, millal ajalugu end kordama kipub ja rockmuusika au sisse tõuseb. Iseasi kas selleks ajaks enam keegi kunagistest gigantidest ja ligi 50 aastat tegutsenud bändidest seda näeb. Aga kas peabki?

Senikaua kõnetab rockmuusika neid, kes on truuks jäänud oma lapsepõlvemuusikale, olgu selleks siis 60ndate lõpu roki algusaastad või 80ndate lõpu glam- või hair rock. Ja kui nende väheste hulgas leidub ikka veel väheseid, kes otsivad rockmuusikast ehedat emotsiooni ja elamust, siis nende jaoks ongi Werro Rock.

8. juunil on taas kord see päev aastas, mil Võrru kogunevad valitud ansamblid, et ühel õhtul anda publikule endast kõik. Taavi Peterson & Üdi, Driven, The Princes, Cosmo ja Emphasis on need viis bändi, kes end lõunasse tõestama tulevad. Teevad nad seda vaenlaste tagalas ehk ööklubis Balance.

Werro Rock reedel, 8. juunil kell 21 Võru ööklubis Balance.

Tarvas sai Eesti lipu päeval kaela rahvusvärvides paelad

Täna, Eesti lipu päeval, 4. juunil sidusid Rakvere eragümnaasiumi õpilased Rakvere linna sümbolile lipu päeva puhul kaela rahvusvärvides paelad.

Eesti lipu päeva puhul tutvustas Virumaa muuseumide muuseumipedagoog Kaja Visnapuu õpilastele ja linnakodanikele Rakvere Pika tänava haridus- ja kultuurielu.

Pikk tänav on Rakvere peatänavaks olnud viie sajandi jookaul. 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli Pikk tänav peamine Rakvere äritänav, kus asusid nii pank, kauplused, restoranid kui ka võõrastemajad.

Rakvere linnas on tavaks saanud, et linna sümboliks olev tarva kuju ehitakse aeg-ajalt mitmesuguste riietusesemetega. Tarva kujul on Rakvere Tarva korvpalliklubi finaalmängude ajal olnud seljas meeskonna särk, sumo MMi ajal on kuju kandnud sumovööd.

Kagu-Eesti tantsupeol tuuakse vaatajateni päev külaelust

Vastseliina segarahvatantsurühm Kullerid.

Pühapäeval, 10. juunil toimub Põlvas Intsikurmu vabaõhulaval tantsuetendus “Elu keset küla”, milles osaleb ligi 1700 tantsijat.

Etenduse pealavastaja ja ühtlasi ka peo kõikide tantsude autor on Kanepist pärit noor tantsuõpetaja Andre Laine. Teda toetavad seitse noort assistenti-liigijuhti, kes on samuti Põlvamaalt pärit noored tantsuinimesed: Heleri Huuse, Joonas Tagel, Indrek Varik, Urmo Haidak, Kätlin Hoop, Mari Rüütli ja Timo Varik.

Peol osalevad tantsijad Põlva-, Võru-, Valga- ja Tartumaalt. Näha saab nais- ja neiduderühmi, erinevas vanuses segarühmi, seenioride rühmi, laste- ning noorterühmi. Kõik peol tantsimisele tulevad tantsud on loodud viimase kolme aasta jooksul.

Tantsuetenduse pealkiri “Elu keset küla” viitab arhailise külana kujundatud Intsikurmu vabaõhupargile, mille laval ja nõlvadel rullub publiku silme ees lahti üks päev külainimeste elust.

Pidu algab kell 17 rongkäiguga Põlva järve äärest. Kaks tundi kestev etendus algab Intsikurmu vabaõhulaval kell 18.

Tantsuetenduse “Elu keset küla” piletid on müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.

http://www.meiestuudio.ee/index.php/kagu-eesti-tantsupidu