Elina Allas

Uute naistetantsude konkursi võitis Kätrin Järvis

Kätrin Järvise koos Sõpruse I naisrühmaga.

Laupäeval, 1. novembril Jõgeva kultuurikeskuses toimunud uute naistetantsude konkursil pälvis I preemia Kätrin Järvise tants
„Leemekulbiliigutajad“, mille kandis ette tantsuansambel Sõprus I. Võiduga kaasnes 500 eurot auhinnaraha.

Teise preemia vääriliseks tunnistas žürii Ulrika Graubergi tantsu „Aja lugu“, mille esitas Haapsalu neiduderühm Läki Tantsule. Kolmanda preemia sai Ave Lääne tants „Kats sõsart“ Jõgevahe Pere neiduderühma esituses.

Lisaks andis žürii välja kolm eripreemiat, mille said Tiiu Aasa tants “Tervitus! Kas tantsime krakovjakki?”, Piret Kuntsi ja Eliisa Epro tants “Piigade polka Pöitse poistele” ning Madli Telleri tants “Üle vainude”.

Ühtekokku oli Jõgeval võistlustules 36 tantsu, mille kandsid ette 30 rühma ja 324 tantsijat. Tantse hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid Ilma Adamson, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Helle-Mare Kõmmus ja Ülar Martjan.

Konkursi eesmärgiks oli leida uusi tantse II Eesti naiste tantsupeo repertuaari. Pidu, mis kannab nimetust MeheLugu, toimub 2016. aasta 12. juunil Jõgeval. Selle pealavastaja on Ülo Luht.

II Eesti naiste tantsupidu on jätkuks esimesele peole, mis toimus Jõgeva linna staadionil 12. juunil 2011. Pidu kandis nime „NaiseLugu“. Tol korral võttis etendustest osa 3500 tantsijat.

Suidsusannapäiv tulõ märdikuu 27. pääväl Pokumaal

Seosügüsene Vana-Võromaa suidsusannapäiv tulõ 27. novembril (nelläpäiv) Pokumaal alostusega kell 14.

Päävä sissejuhatusõs kaijas, kuis sanna kütmine käü ja alostusõs kõnõldas, miä aastaga joosul om sanna-asjun sündünü vai toimõ saanu . Edesi arotami, kuimuudu Vana-Võromaa latsile mi suidsusannakombit latsiaian/koolin tutvas tetä. Suurõl jaol latsil ei olõ kotun egä perren suidsusanna, a teedä võinu nä iks, määne tuu sann om, midä sanna man tetäs, kuimuudu sannan käüdäs ja kuis omma kombõ. Kutsumi oppajid kullõma ja märgutama, a muiduki võiva tulla kõik huviliidse, kinkalõ suidsusann ja sannakombõ kõrda läävä.

Pääle sannajuttõ kõnelemist ja arotust mindas iks sanna kah. Kipõn täpsämba pääväplaani panõmi vällä märdikuu tõsõl nädälil. Kiä taht sannapäävä man üten avita vai mõnt sannaga köüdet pikembät kõnõlust pitä, andku hindäst aigsahe teedä (vähämbält märdipääväs).

Loe edasi: Suidsusannapäiv tulõ märdikuu 27. pääväl Pokumaal

Sargvere mõisa jõulumaa “Kunksmoor ja sõbrad”

Detsembri kahel esimesel töönädapäeval, 1.-5.ja 8.-12.detsembril saab külastada Sargvere mõisa jõulumaad “Kunksmoor ja sõbrad”.

Etendus koos õpitoaga ning teelauaga kestab ligi 1,5 tundi. Publikuks on eelkõige oodatud lasteaia- ja algkoolilapsed. Pilet 5 eurot.

Etendused toimuvad eelregistreerimise alusel telefonil 5149 619.

Võrumaa aasta isa aunimetuse pälvis Jaan Rüüberg

Võru maakonna autasude omistamise komisjon andis Võrumaa aasta isa aunimetuse kolme lapse isale Jaan Rüübergile.

Jaan Rüübergi kandidatuuri esitasid aasta isa konkursile tema lapsed Taivi, Tanel ja Raido. Jaan Rüüberg on üles kasvatanud kolm ühiskondlikult aktiivset last, on rõhutanud hariduse tähtsust ja igal võimalikul moel aidanud oma lapsi hariduse omandamisel. Oma laiaulatuslike teadmiste ja oskustega on ta perele ja sõpradele hindamatu väärtusega. Jaan on kuldsete kätega töömees, tal on alati midagi käsil, mida remontida või ehitada.

Jaan Rüüberg seisab Lasva küla ja valla heaolu eest, on aktiivne liige vabatahtliku päästjana. Jaan järgib tervislikke eluviise, on aktiivne Lasva Tervisespordi Seltsi liige.

Võru maavalitsus alustas aasta isa tiitli välja andmist 2005. aastal, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas.

Eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi, Ülo Perli, Joel Sarik, Aigar Piho, Tarmo Jõgeva.

Jaan Rüübergi ja teisi Võrumaa tublisid isasid tunnustati isadepäeval, 9. novembril isadepäeva kontserdil Võru Kandles.

Hummõn om Vana-Võromaa käsitüütsõõri kokkosaamine Võro Instituudin

Vana-Võromaa käsitüürahva tõne kokkosaamine om 13. märdikuul Võro instituudin (Tartu tn 48 Võrus) kella 14-17.

Vana-Võromaa käsitüülisi edimesel kokkosaamisel kõneldi käsitüü prõllatsest olukõrrast, võro värgi e-poodi plaanist, võro kultuuriperändüse tundmisest ja viil mitmast asjast, midä olõsi ütenkuun vajja tetä, et võro käsitüü parembahe vällä paistnu ja kaubas lännü. Käsitüülisil olõs vajja tiidmisi võro kultuuriperändüsest ja kõneldi ka võro käsitüü kaubamärgist. Manu tulnu uuri käsitüü ostmisepuult ja nuurilõ pakku vällä uurmisteemasid. Otsustedi, et kuunkäümä naatas egä kuu tõsõl nelläpääväl.

Seokõrd kõnelemi:

Edimese kokkosaamise juttõ lühkü miildetulõtus: midä olõs vajja kõgepäält üten är tetä. Külli Eichenbaum ja Vilve Oja.
Alostiidmisi võro kultuuriperändüsest: Miä om Vana-Võromaa ja miä omma kihlkunna. Kõneles Võro Instituudi tiidrü Evar Saar.
Määnest meelüst vai käsitüükaupa ostva turisti. Kokkovõtõ Võromaa müügikotusside uurmisest. Kõneles Vilve Oja
Arotus, juuskva info edesiandmine ja järgmäse kokkosaamise jututeemade kokkolepmine.

Kokkosaamisele tulõkist pallõmi teedä anda: Vilve Oja (Võro Instituut, käsitüü asjatundja), tel 55 41 999,vilve.oja@gmail.com

Käsitüütsõõri info om prõlla üllen Võro Instituudi kodolehe pääl: http://www.wi.ee/index.php/vana-voromaa-aronguprogramm/kaesitueuelisi-tsooriklaud

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist leiab eesti ja väliseesti ajakirjanduse täistekste

Hiljuti avatud portaali DIGAR eriportaal Eesti ajalehed (dea.digar.ee) eristub maailma mastaabis oma sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest.

Uus ajalehtede portaal on loodud pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile ja teistele huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu ülikooli raamatukogu ja Eesti kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Portaali DIGAR Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee

Võrumaa ettevõtjad külastasid Madonat Lätis

Võrumaalased 2014. aasta Madona suurlaadal.

10.- 11. oktoobril külastas Madona omavalitsust Lätis Võrumaa väike- ja keskmiste ettevõtjate 15-liikmeline delegatsioon. Reisi eesmärgiks oli tutvumine Läti ettevõtluskeskkonnaga, otsekontaktide loomine ettevõtjate vahel ning Võrumaa toodete tutvustamine ja müük Madona suurlaadal.

Reisi esimesel päeval toimunud seminaril saadi ülevaade Läti ettevõtluskeskkonnast ja trendidest majanduses. Külastati mitmeid ettevõtteid ja toimusid otsekohtumised Eesti, Läti ja Pihkva oblasti (Venemaa) ettevõtjate vahel. Teisel päeval võeti osa kohalikust suurlaadast.

Võru maakonda esindasid OÜ Abris, OÜ Werrowool, OÜ Kaidesign, Jaaniraotu talu, MTÜ OmaTehtud, õllemeister Ain Raal, sepp Raivo Jänesmägi ning Võrumaa turismiinfokeskus.

Reis toimus Eesti-Läti-Vene piirülese koostöö programmi projekti “Foster SME” raames.

Tegemist oli projekti viimase sellelaadse kolme riigi ettevõtjate kontaktüritusega. Projekt lõpeb 2014. aastaga.

Astrid Org

Väike-Maarjas mälestati konverentsiga keele-, kirja- ja matkameest Eduard Leppikut

9. oktoobril toimus Väike-Maarja seltsimajas esinduslik konverents suurepärase kodu-uurija ja keele-, kirja- ning matkamehe Eduard Leppiku mälestuseks. 11. oktoobril saanuks Väike-Maarja keskkoolis üle 20 aasta õpetajana töötanud ning seni Eesti suurim kohanimede uurija Eduard Leppik 90aastaseks.

Väike-Maarja kant ja kogu Virumaa võib õnnelik olla, et selline erakordne inimene siinmail tegutses. Oma rännakutelt talletas ja süstematiseeris F. J. Wiedemanni keeleahinna laureaat Leppik lisaks kohanimedele ka palju murdematerjali, rahvaluulet ja legende, kirjutas raamatuid, koostas matkapäevikuid, kogus vanavara. Kogutud pärimusmaterjalidest pani Leppik 1963. aastal aluse Väike-Maarja koolimuuseumile, millest nüüdseks on saanud Väike-Maarja muuseum.

Väike-Maarja muuseumi juhataja Marju Metsmani eestvedamisel toimus 25. septembril Väike-Maarja kultuuriloo radadel meeleolukas võistlusmatk, mis oli samuti pühendatud Eduard Leppiku 90. sünniaastapäevale. Võistlusmatkal osales 101 inimest. Konverentsi raames toimus matka võitjate autasustamine. Õpilased olid väga rõõmsad leides autasuks saadud kotist muude matkal tarvilike esemete hulgast kolm ühes lusikas-kahvel-noa.

Väga huvitava ettekande tegid Väike-Maarja Gümnaasiumi 8. klassi õpilased Janelle Laukse ja Victoria Mitt oma uurimuse “Eduard Leppik tänase õpilase silmade läbi” kohta.

Wiedemanni keeletammikus süüdati Leppiku tamme juures küünlad. Väike-Maarja muuseumis on avatud Leppiku sünniaastapäevaks põnev näitus “Seljakotid selga”.

Konverentsil osales üle 130 inimese, see näitab, et Eduard Leppikust ja tema kultuurivaramust peetakse lugu, teda pole unustatud, tema talletatud kultuuripärandit uuritakse edasi.

Eesti ühiskonnas kirgi kütnud kooseluseaduse vastuvõtmise taustal sobib meelde tuletada Eduard Leppiku ühte elu motodest: “Ole salliv ja leplik ning naerata, nii leiad hingerahu”.

Ulvi Mehiste

Maanteemuuseum tunnustab parimaid koolibussijuhte

Eesti Maanteemuuseum koostöös Õpetajate Lehega on algatanud konkursi “Märka koolibussijuhti!”, mille eesmärk on tunnustada õpilasliinidel sõitvaid häid bussjuhte ning pöörata veel suuremat tähelepanu ohutule liiklemisele kooliteel. Ettepanekuid kandidaatide kohta koos põhjendustega oodatakse kuni 30. novembrini.

Tuhandetel lastel üle Eesti on koolibuss igapäevaseks liiklemisvahendiks. Koolibussijuht on seega hommikuti esimene, kes lapsi justkui koolipäevaks ette valmistab ning õhtul turvaliselt koju sõidutab.

“Sellise erilise konkursiga soovime eelkõige tunnustada neid koolibussijuhte, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud ohutu koolitee tagamisele. Märkame parimaid koolibussijuhte, kes on enda õlule võtnud vastutuse tagada koolilaste turvalise tee kooli ja koju,” rääkis Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner konkursi ideest.

Eeldatakse, et bussijuht jälgib liiklust, on teedel suuremate oskustega ja ettevaatlikum sõitja kui tavaliikleja, jälgib õpilaste teekonda kooliukseni ka siis, kui buss on sihtkohta jõudnud. Kui küsida, milline on üks tunnustust vääriv koolibussijuht, siis kindlasti on oma arvamus nii õpilastel, lapsevanematel kui ka koolipersonalil.

Loe edasi: Maanteemuuseum tunnustab parimaid koolibussijuhte

Padise Teataja ja Audevälja arenduskeskus kutsuvad kohapärimust koguma

Padise Teataja ja Audevälja arenduskeskus kutsuvad novembrikuu jooksul jäädvustama mälestusi ajaloolise Risti kihelkonna või Padise valla alale jäävatest paikadest-objektidest (talud, lauda- ja tööstushooned, kaalumajad, kauplused, klubid, apteegi- ja arstipunktid, kiigeplatsid, pritsukuurid, mäed, kivid, põlispuud jms.).

Mälestusi koguma on oodatud nii õpilased kui ka täiskasvanud. Õpilastele võistlus ja auhinnad. Kirjalikud ülestähendused palutakse saata 1. detsembriks 2014 e-posti aadressil info@padiseteataja.ee või a.arenduskeskus@gmail.com.

Kogutud materjal avaldatakse Padise Teatajas, veebikeskkonnas http://ajalooalbum.edicy.co/ ja edastatakse arhiivi. Soovi korral jäävad jutustajate andmed varjatuks ja neid ei avaldata. Täiendav info: Helen Kooviste, tel 5572 784.

Kohapärimuse kogumise aktsioon on osaks projektist, mida toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lastefond aitab osta viieaastasele poisile sonditoitu

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetab raskelt haigele viieaastasele Raimondile sonditoidu soetamist.

Raimondil on sünnijärgselt diagnoositud hüdrotsefaalia ehk vesipea, millest tingituna esineb tal lihastoonuse tõus, mahajäämus arengus ja epilepsia. Haigusnähtudega seoses on poisil ka närimis- ja neelamishäired. Seetõttu toitub poiss toidusegudest, mida manustatakse talle gastrostoomi ehk kunstlikult makku rajatud ava kaudu.

Lapse toitainete vajaduse ja gastrostoomi töökindluse tagamiseks on soovitav kasutada spetsiaalseid gastrostoomile ja lapse vajadustele vastavaid toitesegusid, mida haigekassa ei kompenseeri. Toidusegu aga kulub lapsel palju – päevas tuleb tal seda tarbida 1000ml, mis kuu peale kokku tähendab pere jaoks vähemalt 300-eurost väljaminekut.

Lastefond otsustas aidata perel paremini toime tulla, hüvitades Raimondi sonditoidu kulud esialgu kahe kuu jooksul. Koos Lastefondiga toetab perekonda ühekordse 130-eurose toetusega ka kohalik omavalitsus.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb heameelt, et fond saab annetajate abiga olla peredele toeks lapse erivajadusest tingitud väljaminekute katmisel. “Eestis võib 300 eurot moodustada peaaegu inimese kogu kuupalga ning selle leidmine oma lapse raviks olla nii mõnelgi juhul täiesti küündimatu eesmärk. Meil on hea meel, et saame annetajate toel sellistes olukordades peresid toetada,” sõnas ta.

Võrumaa noorte osaluskohvik kutsub kaasa rääkima

Osaluskohvik on Eesti noorteühenduste liidu korraldatud üle-eestiline üritus, mille eesmärk on tuua kokku noored, nooremeelsed ja otsustajad, et koos ühistel teemadel koos kohvi ja suupistetega laudade ümber arutleda.

Võrumaa osaluskohvik toimub 28. novembril kella 10-13.30 Võrus Võrumaa Toidukeskuses. Kaasa arutlejate osalus üritusel on tähtis, sest nii saavad koos nii nooremad kui ka vanemad oma tulevikku kujundada.

Anna oma tulekust teada e-kirja teel aadressile joanna.kurvits@gmail.com 11. novembriks.

Osaluskohvikul arutletavate teemade tutvustused leiab SIIT.

Rohkem osaluskohvikutest : https://www.facebook.com/Osaluskohvikud

Osaluskohvik toimub Ühisnädala raames. Võrumaa Ühisnädala sündmustega saab tutvuda SIIN.

Läänemaa aasta isa 2014 on Toomas Räli

Läänemaa aasta isa 2014 Toomas Räli perega.

Läänemaa aasta isa 2014 on viie lapse isa ja kolmekordne vanaisa Toomas Räli Taeblast.

Toomas Räli töötab autotöökoja juhatajana ning teda aasta isaks soovitanud Liivi Ollino iseloomustab teda kui tasakaalukat, hea huumorisoonega ja abivalmis inimest, kes on Läänemaal sündinud ja kasvanud ning tõeline maakonna patrioot.

Kõik Toomase lapsed leiavad, et isa on alati seadnud pere esikohale. Ta on alati olemas ja alati valmis aitama, toetama, mõistma. Olles küll hinnatud oma ala asjatundja, pole karjäär tema jaoks olulisim. Esikohal on ikka olnud pere ja kodu. Toomase tütar ütleb, et parimat isa on raske ette kujutada.

Toomas Räli on pikki aastaid löönud kaasa maakondlikel mälumänguvõistlustel. Seejuures on ta kaasanud ka oma poegi, kellest vanem on praegu Eesti tipptasemel mälumängija.

Auhinnaks sai aasta isa taaskord kohalikus sepakojas R&L tehtud auhinna ning hiljuti Eesti 50 parima restorani hulka valitud Hapsal Dietrichi kinkekaardid, et isadepäeval kogu perega sööma minna.

Läänemaal valiti aasta isa teist korda, eelmisel aastal sai tiitli Kalle Orumaa Nõvalt.

Hiiepüha Palukülas. Kümne aasta jooksul pole oht hiiemäele vähenenud

Omausuliste Härjapea koda peab täna, 9. novembril Paluküla hiiemäel iga-aastast hingedeaja hiiepüha. Toimub hingedeaja palvus ning ühine söömaaeg, meenutatakse kümne aasta tagust kogunemist, mis peatas hiiemäele suusakeskust rajama tulnud buldooseri ja kõneldakse ka hiiemäge praegu ähvardavatest kavadest.

2004. aasta 8. novembril suutsid umbes 50 hiie kaitsjat regilaule lauldes peatada Kehtna valla buldooseri, mis oleks asunud tegema hiiemäel mullatöid suusatõstukiga spordikeskuse rajamiseks.

Praegu aga soovib MTÜ Paluküla Klubi taas rajada kaitsealale Paluküla puhke- ja spordikeskust. Kavas on taotleda raha Leaderi programmist mäetõstuki ostmiseks. Praeguseks on Valtu spordimaja pühakohta paigaldanud disc-golfi raja.

Härjapea koja ja Paluküla hiiemäe hoiu seltsingu esindajad on kõnelnud Kehtna vallavolikogu liikmete ja valla ametnikega sel teemal. Vastavalt kokkuleppele edastas maausuliste ja taarausuliste Härjapea koda vallale oma seisukoha, milles on öeldud: „Härjapea koja suurkogu 04.10.2014 otsustas mitte nõustuda tõstuki paigaldamisega Paluküla hiiemäele. Nii maausku inimesed kui ka suur osa külastajatest soovivad hiies kui looduslikus pühapaigas leida rahu ja vaikust selle koha loodusesse ja pärimusse sisseelamiseks.“

Kojale pole vastuvõetav inimkoormuse suurendamisele suunatud tõstuk ja tõstukipiletite müük. Tõstuk kahjustaks looduslikku pühapaika, mis on pühapaigaks ka talvel. Liulaskmise ja suusatamisega selles pühapaigas ollakse nõus, kuid mitte uute
võistlusspordi rajatiste mäele püstitamisega.

Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum”, mille tulemusel loodetakse aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.

“”Hea avalik ruum” on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog . “Tänasega võib öelda, et seeme on langenud väga viljakale pinnale. Tagasiside omavalitsuste poolt on olnud valdavalt positiivne.”

Peamiseks eesmärgiks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste korraldamise kohaks. Kuna kaubanduskeskused ja ärid on kolinud pigem linnade äärealadele, pakuksid korras keskväljakud elanikele võimalusi linnakeskuses vaba aja veetmiseks ning pidurdaksid äritegevuse väljaliikumist ja sellega kaasnevat väikelinnade laialivalgumist. Loe edasi: Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Haanjas talvõtarõ tulekul

Joba neländat kõrda kõrraldasõq Haanimaa inemiseq Haani rahvamajahn talvõtarrõ. Seokõrd oodamiq teid kuuhn sõpru ja kõgõ perrega miiq tegemiisi kaemaq ni opitarri perrä pruuvmaq 7. joulukuu pääväl.

Päiv nakkas pääle kell 11 mi opitarri man jagus tegemist kõigilõ:

Ehtmisõtarõ

Kudamisõtarõ

Supitarõ

Miihitarõ

Jutussõtarõ

Pipõrkoogitarõ

Savitarõ

Kotitarõ

Üte tüütarõ taso om 50 senti.

Samal aol talvinõ taloturg – kohalik käsitüü ni süügikraam. Perimusmuusiguq mängva pilli. Sissetettüisi siini võstlus – anna hindäst teeda ildampa 30. märdikuu päävas.

Teedust saa: Vodi Egle, tel 5166 684, egle.vodi@gmail.com

Põlvamaa aasta isa on Friedel Ani

Põlvamaa aasta isa Friedel Ani koos laste ja lastelaste ning Põlva maavanem Ulla Preedeni ja naiskodukaitse Põlva ringkonna esinaise Esti Taaliga. Foto: Põlva maavalitsus

Tänavuseks Põlvamaa aasta isaks valiti Valgjärve vallas elav kolme lapse isa ja kuue lapselapse vanaisa Friedel Ani.

Põlvamaa aasta isa tütar on oma isa iseloomustanud nii:”Meie isa on eriline. Ta annab endast kõik. Vahel tundub, justkui ta enesele aega ei võtagi, ent ei, ta annab seda ka endale nõndasamuti kui teistele ning lisaks ajale annab isa nii endale kui ka teistele võimaluse uuesti proovida. Isa, tea, et ajal on ots või äär ja ta on õpetanud meid aega väärtustama. Vihjeid meeldib ka isale anda. Vahel on hiiglama tüütu, et pool lauset peab temaga vesteldes ise välja mõtlema või ridade vahelt lugema, ent see on tema moodus kaaslastele aega anda.”

Kokku esitati Põlvamaa aasta isa konkursile 14 kandidaati, kes kõik koos peredega 7. okyoontil vastuvõtule kutsuti. Konkursi korraldas naiskodukaitse Põlva ringkond koostöös Põlva maavalitsustega.

Põlvamaa aasta isa aunimetus antakse isale, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last. Aasta isa on oma töös pädev ja tunnustatud ning perekonna väärtustamisel heaks eeskujuks ka väljaspool kodu.

Viies Uma Meki kohaliku toidu suurlaat tõi kokku rekordarvu külastajaid ja müüjaid

Parima uue võrumaise toote preemia võitis Uma Meki 2014. a suurlaadal Jaaniraotu talu perenaine Ülle Kostin oma rosmariiniga paradiisiõunaželee eest.

Laupäeval, 8. novembril peeti Võrus juba viiendat korda suurlaata Uma Mekk, kus oma toidukaupa pakkusid väikeettevõtjad peamiselt Võru- ja Põlvamaalt, aga ka mujalt Eestist ja Lätist Madona piirkonnast.

Laada avas piimapukil seistes põllumajandusminister Ivari Padar, kes muuhulgas ütles, et meil on küll Facebook, aga kadunud piimapukk. Müüjaid ja ostjaid tervitas ka laada korraldaja, Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott.

Suurlaadal pakuti kõikvõimalikku toidukraami alates jõhvikatest ja lõpetades suitsulihaga. Enim olid väikeettevõtjad välja tulnud just suitsuliha ja –kalaga ning leivaga. Võrreldes viis aastat tagasi peetud esimese Uma Meki laadaga oli näha, et väiketootjad on vahepeal mõelnud välja põnevaid uusi tooteid ja võtnud kasutusele uusi või unustatud vanu tooraineid. Üha rohkem on hakatud tähelepanu pöörama ka toodete atraktiivsemaks muutmisele ja ostma kutsuvatele pakenditele.

Uma Meki suurlaadast on kujunenud traditsiooniline üritus, mille tarbeks väiketootjad teevad ettevalmistusi juba varakult. Esmakordselt oli laadal põnevate kanepist valmistatud toodetega väljas Kanepi Tarvitajate Ühisus, mis on kasutusele võtnud kunagise tarbijatekoperatiivi nime. Ühisuse, mis ei olegi veel ametlikult registreeritud, eestvedaja Kalev Lindali sõnul on nende eesmärk arendada tooteid vahepeal unustuse hõlma vajunud tervislikust toiduainest kanepist. Juba praegu olid nad väljas näiteks kanepikama, -beseede, -küpsiste, -šokolaadi ja kanepipiimaga.

Loe edasi: Viies Uma Meki kohaliku toidu suurlaat tõi kokku rekordarvu külastajaid ja müüjaid

Harjumaal Padise vallas Audevälja külapargis
valmis lastele väike mänguväljak

11. oktoobril 2014 sai rõõmsa õhtuse peoga avatud kiigeplats Audevälja küla keskel, ajaloolise kooli- ja rahvamaja ees. Eelkõige Audevälja piirkonna lastele rõõmuks rajatud kiigeplatsil saab turnida ja kiikuda. Samasse kohta on valmimas ka väike jalgrattakrossirada.

Ühe Padise valla nooruslikuma ja elujõulisema piirkonna lastepere rõõm on suur ning uhke pesakiige hoog ei taha vaibuda.

Mänguväljak valmis MTÜ Audevälja Arenduskeskuse eestvõttel ja külaelanike vabatahtlike annetuste ning tööpanuse toel. Pesakiige soetamiseks ning traktoritööde teostamiseks saadi toetus kohaliku omaalgatuse programmist. Kruusa ja liiva andsid piirkonnas tegutsevad ettevõtted OÜ Padise Grupp ja Lemmikäinen Eesti AS. Tänu kõigile abikätele!

Audevälja küla asub Harjumaa lääneservas, Keila-Haapsalu maantee ääres, olles viimaseks suuremaks asustuspunktiks enne Läänemaa piiri. Hea ligipääs ning looduslähedane elukeskkond muudavad selle ääremaa piirkonna tegusate perede poolt hinnatud elupaigaks.

Fotosid avamispeost ja kiigeplatsist näeb siit:

https://plus.google.com/photos/106927879079126530691/albums/6069260188235460209?authkey=CNXtkJruyfWcGQ

Helen Kooviste, MTÜ Audevälja Arenduskeskus juhataja

Ansambel U: alustab hooaega

Ansambel U:, üks praeguseid Eesti aktiivsemaid nüüdismuusika ansambleid, alustab oma hooaega kahe tähelepanu vääriva kontserdiga 25. ja 30. septembril.

25. septembril kell 20 esitatakse Eesti teatri- ja muusikaakadeemia sügisestivalil EMTA kammersaalis koos EMTA tudengitega kava Jaapani tänapäeva olulisematest heliloojatest. Lisaks Eestis varemgi kõlanud meistri Toshio Hosokawa teostele tuleb ettekandele kahe noorema, kuid Lääne-Euroopas juba laialt tuntust kogunud autori Misato Mochizuki ja Malika Kishino muusika.

Ning vähem kui nädal hiljem, 30. septembril kell 19 annab U: järjekordse kontserdi sarjas URR – Ansambel U: Eesti Rahvusringhäälingus. Tegu on Eesti Raadio 1. stuudios toimuva otseülekandega. Seekordseks teemaks on HÄÄL, kaastegev metsosopran Iris Oja ning kavas on täht-teosed 20. sajandi olulisematelt autoritelt, nagu A. Schönberg, P. Boulez, L. Berio, J. Cage, H. Lachenmann ning 2006. a valminud Helena Tulve teos “In a nakht fun yeridah”.

www.uuu.ee

Reedel tähistatakse Järvselja ürgmetsa kaitseala
90. sünnipäeva

Järvselja ürgmets ja "kollane aken". Foto: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond/A. Tuul. — Järvselja ürgmets ja “kollane aken”. Foto: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond/A. Tuul.

Sel reedel, 26. septembril tähistatakse Tartumaal Meeksi vallas Järvseljal Eesti esimese metsakaitseala – Järvselja „ürgmetsa“ aastapäeva. 90 aastat tagasi jäi kaitsealune mets inimtegevusest puutumatuks. Selle aja jooksul ei ole seal toimunud metsamajanduslikku tegevust.

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhataja Priit Kask ütles, et Järvselja ürgmets on Eesti esimene metsakaitseala, kus 90 aastat ei ole inimkäsi loodusele vahele seganud. Kaitseala loodi 1924. aastal varsti pärast õppemetskonna moodustamist professor Mathieseni initsiatiivil.

Esialgu ajutise looduskaitsereservaadina loodud eakate männi, kuuse, haava ja sanglepa enamusega puistutega ala kogusuurusega 12,8 ha kanti ametlikult looduskaitse registrisse alles 1936. aastal. 1959. aastast võeti põlismets kogu kvartali ulatuses (19,3 ha) botaanilis-zooloogilise kaitsealana arvele Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Aastal 2006 moodustati Järvselja looduskaitseala, mis hõlmab põlismetsa, seda ümbritsevaid kvartaleid ning Riiupalu männikut (kokku 184,4 ha).

Tänapäeval on Järvselja ürgmets ülioluline teadusele ja looduskaitsele üldiselt. Eelkõige on ürgmetsast saanud tähtsaim metsa loodusliku arengu uurimisobjekt.

„Tegu on kõige rohkem läbi uuritud metsaosaga Eestis,“ lausus Priit Kask.

Järvseljal on tehtud palju metsa takseertunnuste, alustaimestiku, sammalde, mulla ja loomastiku uuringuid.

Lisaks teaduslikule panusele on Järvselja ürgmetsa juures mõeldud ka loodushuvilistele. Üha enam mõeldakse sellele, kuidas ürgmetsa väärtusi ka laiemalt tutvustada. Ürgmetsa piirile rajatud laudtee äärde ja paigaldatud infostendid ning Järvselja ürgmets on ka üks National Geographic’u kollase akna objekt.

Tähtsündmuse puhul toimub 26. septembril Järvselja jahilossis konverents, mille temaatika ulatub sihtkaitsevööndite loomise
mõttekusest ürgmetsa väärtuseni.

KÜSK ootab ideid uuringuteks

Kas arvad, et mingi olulise kodanikuühiskonna teema kohta ei ole veel uuringuid tehtud, kuid seda oleks kindlasti vaja? Või ehk leiad, et millegi uurimine looks selgema pildi praegusest olukorrast, annaks kasulikku infot ning aitaks sellega kaasa sinu ja paljude teiste vabaühenduste tegevusele? Kui jah, siis nüüd on õige aeg sellest teada anda, sest Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) hakkab 2015. aastal tellitavate kodanikuühiskonna uuringute teemasid välja selgitama.

Esimese etapina oodatakse kõigilt vabas vormis ideid, et välja selgitada, millisel Eesti kodanikuühiskonna arenguid ja trende käsitleval teemal võiks KÜSK 2015. aastal uuringu(id) tellida. Uuringu idee peaks vastama lühidalt (kuni 1 lk) järgmistele küsimustele:

1) Mis on uuringu teema ja eesmärk?

2) Milliseid olulisi Eesti kodanikuühiskonna arenguid ja trende uuring käsitleb ja kuidas on uuringu tegemine vajalik Eesti kodanikuühiskonnale üldiselt?

3) Kui soovite ja ettekujutust omate, siis kirjutage, millisena te näete uuringu mahtu ning millist metoodikat peate kõige õigemaks kasutada.

Loe edasi: KÜSK ootab ideid uuringuteks

Vormsil avatakse 4. oktoobril pidulikult
hapusilgu konservid

Vormsi saar tähistab suvehooaja lõppu traditsioonilise Surströmmingsfesti ehk hapusilgu õhtusöögiga, kui ühe õhtu jooksul tutvustatakse Rootsi tavasid rahvusliku köögi ning rootslaslike tegevuste kaudu. Vormsi saar täitub Surströmmingfesti külastajatega 4. oktoobril kell 20 saare kõrtsis Krog №14.

Eksklusiivsel õhtusöögil pakutakse peokülalistele erilisi maitseelamusi rootsi köögist. Kolmekäigulise õhtusöögi pearoaks on surströmming koos tunnbröd´iga, mis on Põhja-Rootsi delikatess, mille nautimiseks korraldatakse sügise saabudes suurejoonelisi pidustusi.

Peo korraldaja ja Krog №14 peremehe Andres-Andi Sarve sõnul on üritusest saanud Vormsi üks oodatumaid sügispidusid. “Juba suvel hakatakse uurima, millal õhtusöök toimub ja kas saab juba kohti broneerida,” lausus Sarv. “Kuigi surströmmingu kohta liigub igausuguseid legende, kuuleme igal aastal ainult positiivset tagasisidet – see on iseloomuga kala, mida peab vähemalt kord elus proovima.”

Õhtusöögi taustaks lauldakse ühiselt Rootsi laule ning mängitakse elavat muusikat nii tantsuks kui ka lauluks. Vahepalana tutvustatakse Rootsi köögi eripärasid ning lähemalt ka surströmmingut, selle traditsioone ja ajalugu. Tegemist on eksklusiivse õhtuga, seetõttu saab Surströmmingfestist osa võtta vaid eelregistreerimisega.

Kuidas valmib surströmming?

Põhiroa valmistamisega alustatakse varakult. Kala koos vürtsidega asetatakse puidust vaatidesse paariks kuuks hapnema, seejärel asetatakse karpi või purki ning lastakse 6-12 kuud enne tarbimist seista, mistõttu omandab kala erilise maitse ning omalaadse haisu. Surströmming on Rootsi köögi üks ekstravagantseim näide.

Eile diagnoositi sigade aafrika katk Lüganuse vallas

Põllumajandusministeeriumis toimus täna, 19. septembril kohtumine seakasvatajatega, kus anti ülevaade sigade aafrika katku leviku hetkeseisust Eestis, rakenduvatest tauditõrje meetmetest ning kaasnevatest piirangutest loomade ja loomsete saadustega kauplemisele.

“Eile, 18. septembril diagnoositi sigade aafrika katk Ida-Virumaal Lüganuse vallas leitud metsseal,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Kuna uus leiukoht on varasemast leiukohast 220 km kaugusel, siis on põhjust arvata, et viirus on jõudnud Ida-Virumaale inimtegevuse tagajärjel. Tuletan jahimeestele meelde, et kõikidest piirangutsoonidest kütitud metssigadest tuleb veterinaar- ja toiduametile teada anda ja neid tuleb uurida sigade aafrika katku suhtes.”

Kõik taudikahtlusega seotud analüüsid on jahimeestele ja loomapidajatele kehtestatud tsoonides tasuta. Loomataudi jõudmisel kodusigadeni tõrjemeetmetega (sh loomade hukkamise ja desinfitseerimisega) seotud otsesed kulud loomapidajatele kompenseeritakse. Lisaks kavandatakse kompensatsioonimeedet uude maaelu arengukavasse.

“Arvestades viiruse levikut metssigade populatsioonis ja suurt ohtu kodusigadele, oleme otsustanud töötada välja uue maaelu arengukava 2014-2020 investeeringumeetme seakasvatusettevõtete karjade taastamiseks võimaliku taudipuhangu likvideerimise järel,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Loe edasi: Eile diagnoositi sigade aafrika katk Lüganuse vallas

Pühapäeval on Pärnu-Jaagupis suur spordipäev

Pühapäeval, 21. septembril toimub liikumisaasta raames Pärnu-Jaagupis suur spordipäev.

Kell 10.30 algavad lastejooksud. Joostakse kolmes vanusegrupis 300 m ja 700 m. Seejärel algusega 11 on võimalus kõikidel osa võtta tervisekäimisest 4 km distantsil koos juhendajaga.

Keskpäeval antakse start Pärnu-Jaagupi XI poolmaratoni teatejooksule (ekiden). Teatejooks toimub kuueliikmelistes võistkondades. Joostakse etapiti 2,5-5-2,5-5-2,5-3,5 kilomeetrit, mis kogudistantsina annab kokku poolmaratoni. Sellel aastal on jooksurajal distantside muudatused. Samal ajal alustab SK Sparta oma heategevusliku treeningprogrammiga spordikeskuses. Tulu läheb spordikeskusesse vajaliku inventari soetamiseks. Juhendiga saab tutvuda Pärnu-Jaagupi spordikeskuse kodulehel: http://www.pjsk.ee/poolmaraton/.