PSÜHHIAATER JAAN OLARI: PROFESSOR SAARMA LAUSA LUMMAS OMA LOENGUTEGA

Professor Jüri Saarma. Foto: Tartu Ülikooli Kliinikum

Tänavu 24. oktoobril möödub 100. aastat nimeka arstiteadlase ja psühhiaatri professor Jüri Saarma sünnist. Karismaatilist õpetlast ja võimekat praktikut meenutas Külauudistele arst Jaan Olari, kes kirjutab Jüri Saarmast ka oma raamatus „Psühhiaatrina siin ja sealpool Soome lahte”.

Psühhiaater Jaan Olari. Foto erakogust

Hiljuti seitsmekümnendat sünnipäeva tähistanud Jaan Olari sai esimesed muljed Jüri Saarmast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kolmandal kursusel, kus professor Saarma luges kliinilist psühholoogiat.

„Professor Saarma tuli sageli loengule otse patsientide juurest, mistõttu kitlihõlmad olid lahti. Väliselt võis see tunduda omamoodi boheemlusena. Tema loengu ülesehitus oli aga äärmiselt korrektne. Professor Saarma luges peast ning lausa lummas oma olekuga. Saarma juhendamisel koostasin mitmed uurimused Üliõpilaste Teadusliku Ühingu psühhiaatriaringile,” rääkis Jaan Olari. Mees, kes nüüd ise teadusajalooks saanud, väärtustas Olari sõnul meditsiiniajalugu.

„Koos oma lugupeetud õpetajaga käisid psühhiaatriaringi liikmed Raadi kalmistul korrastamas mitmekülgse arstiteadlase 1877. aasta 4. märtsil avatud psühhiaatriahaigla rajaja Georg Ernst von Wahli kalmu.”

Jaan Olari märkis, et Saarma pani aluse eestikeelsele psühhiaatriaalasele teadus- ja õppekirjandusele. „Tema kirjutatud kohtupsühhiaatriaõping oli tudengitele just kui A ja O. Mõju oli sedavõrd tugev, et musta huumori vaatevinklist võib öelda, et pärast läbi lugemist otsisid endalgi üht või teist sündroomi. Saarmas avaldus tugev humaansus. Mulle püsivad eriti kõrvus tema sõnad, et minge nüüd hoolitsege nende eest, kes ei suuda ise enda eest hoolt kanda. Sarnaselt Vaino Vahinguga ei lubanud ta kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi toodud isikutel kunagi käsi raudus hoida, öeldes, et käed võib rauda panna alles siis kui isik on süüdimõistetud.

Jaan Olari raamat “Psühhiaatrina siin ja sealpool Soome lahte”, milles juttu ka professor Jüri Saarmast. Foto: Jaan Lukas

Humanistina keelas Saarma ka psüühiliselt haigete patsientide fotografeerimise. Professor Saarma algatusel rajati Eesti NSV psühhiaatria ja narkoloogiakabinetid maarajoonidesse. Doktor Olari suunati seda kabineti juhatama Jõgeva rajoonihaigla polikliinikusse.

„Kokkupuuted Saarmaga jätkusid ka Jõgeva perioodil, kus töötasin rajoonihaigla psühhiaatria- ja narkoloogiakabineti juhatajana. Kord väljasõidu istungil vaagiti psühhiaatria-j a narkoloogia olukorda Jõgeva rajoonis. Istungil osales ka Saarma, kellelt tundsin toetavat suhtumist,” meenutas Olari.

Jüri Saarma tõi Eesti psühhoaatriasse ka esimesi vaimuvalguskiiri demokraatlikust läänemaailmast. Nii täiendas ta end Montrealis McGilli ülikoolis ja naasnuna Eesti NSV-sse hakkas mõndagi valdkonda uuest vaatevinklist nägema ja lahti seletama. Üheks eredamaks Kanada muljeks oli professor Saarmale kohtumine helilooja Herbert von Karajaniga.

„Minule on Jüri Saarma teadmised ja väärtushinnangud olnud teenäitajaks psühhiaatritöös nii Eestis kui ka Soomes,” rääkis Jaan Olari.

Jaan Lukas

Eluloolisi andmeid Jüri Saarmast

Sündis 24. oktoober 1921 Viljandis

Aastani 1936 Georg Seeman ja Georg Siiman

Haridus

1938 lõpetas Pärnu poeglaste Gümnaasiumi

1945 lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna

Meditsiinidoktori kraadi kaitses Moskva Meditsiiniinstituudis

Täiendanud ennast Venemaal, Soomes, Kanadas, Shveitsis

Töökohad

1943-1945 TÜ Vainu ja närvihaiguste kliiniku praktikant

1845 Jämejala Psühhoneuroloogiahaigla peaarst

Alates 1945 töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis

1965-1975 psühhiaatriakateedri professor

1975 -1994 (tänase TÜ psühhiaatriakliiniku juhataja)

1963-1966 TRÜ arstiteaduskonna dekaan

1968-1978 Eesti NSV peapsühhiaater

Aastast 1994 TÜ emeriitprofessor

Jüri Saarma rajas 1953 Tartu Ülikooli kõrgema närvitegevuse labori, mis aastast 1966 on meditsiini kesklabor ja ÜMPI psühhofarmakoloogia labor

Jüri Saarma oli eestikeelse psühhiaatriaalase õppekirjanduse rajaja

Tunnustusi

1973 Eesti NSV teeneline arst

1974 NSVL Meditsiiniakadeemia korrespondentliige

1975 NSVL Riiklik preemia

1997 New Yorgi teaduste akadeemia liige

*

Suri 7. veebruaril 2001 Tartus