4 november 2014 Archives

Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

Säinasti Ene päält Adamsoni-preemiä kätteandmist. Pilt eräkogost.

Võrokõsõ omma Säinasti Enet (49) tiidnü ku Orava koolijuhti (nüüt oppajat) ja Uma Lehe kirotajat. 6. rehekuu pääväl anti tälle Adamsoni Henriku murdõluulõpreemiä, võidu tõi luulõtuisi pundikõnõ päälkiräga «Märgotuisi elost ja inemiisist». Seo oll’ Enel edimäne kõrd uma luulõtusõ suhvlist vällä tuvva.

Mille sa võrokeelitsit luulõtuisi kirotat?
Kuiki ma olõ eloaig võro kiilt kõnõlnu, es olõ ma innemb võro keeleh kirotanu. A ku kolm aastat tagasi sai Orava kuul võro keele ja meele avvohinna, sõs sai arvu, et olõgi tuu võrokõnõ, kiä piät uma keele püsümise iist saisma. Nii naksi ma rohkõmb rahva iih võro kiilt kõnõlõma ja Umma Lehte kirotama. Umbõs tuudaigu sündü ka edimädse võrokiilse luulõtusõ.

Millest luulõtusõ kõnõlõsõ ja määne sõnnom noidõ seen om?
Päämiselt tuust, mida heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege. Mõts om mu jaos tähtsä ja mõts om mullõ mõttit andnu. Ja vet elotarkust om ka veidü tulnu, midä luulõtusõ sisse panda.

Adamsoni-preemiä hindamiskogolõ jäi silmä su luulõtuisi hää ja loomulik kiil. Kost su hää keelemõistminõ peri om?
Vet ma olõ võro keelega üles kasunu. Tuu iist teno esäle-imäle, kiä omma võrokõsõ. Ja teno vanajumalalõ, et mu miis om kah võrokõnõ ja nii om mu egapääväkiil võro kiil. Kah’o, et ummi latsiga sai veidü võro kiilt kõnõldu.
Loe edasi: Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

National Geographic Eesti uurib tõelisi zombisid

Ajakirja National Geographic Eesti novembrikuu number keskendub teadlaste uurimisele looduses eksisteerivatest zombidest.

Artikkel “Tõelised zombid” vaatleb muuhulgas keharöövlite ohvriks langenud zombi-lepatriinusid, kes ei ole ulmekirjandusest pärit fantaasia, vaid röövorganismide reaalsed ohvrid.

Teiste põhiteemadena on käsitlemisel:

Lein mäel
Kohutav laviin Džomolungmal surmas 16 alpinistide abilist ja muutis elu sellel mäel alatiseks teistsuguseks.

Lihasööja dilemma
Kas ülemaailmset nõudlust liha järele on võimalik rahuldada kestlikult?

Maroko ahvid
Aasta berberi makaakide seltsis näitas, et need ohustatud loomad on väga hoolitsevad lapsevanemad.

Lisaks tuleb juttu toidu raiskamisest, linnamesilastest, heinasidrikust, lendkalmaarist, sudu imavatest ehitistest, põllusaaduste teekonnast, hirsist kui olulisest toiduallikast, motoriseeritud hüppeliigesest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne novembrinumber jõudis müügile sellel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Vanemate Kool toimub Põlva külje all Rosmal. Foto Rosma Haridusselts

Rosma Haridusseltsi eestvedamisel seitsmendat õppeaastat alustav Vanemate Kool kutsub sel laupäeval, 8. novembril kell 11-16 kõiki vanemaid ja teisi huvilisi koolipinki. Seekordse päeva teema on “Koostöö või võitlus? Muinasjutud, valmid. Puutöö”.

Vanemate Kool on mõeldud täiskasvanutele, kes kasvavad koos lastega ning on huvitatud waldorfpedagoogikast.

MTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva võrupoolse külje all, Rosma külas, Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles majas 1885. aastal sündinud kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastal loodud waldorfkool.

Aastast aastasse on kasvanud lapsevanemate hulk, kes küsivad: Mis kool teil on? Mida te lasteaias teete? Kuidas te lapsi kasvatate? Mis on hea minu lapsele? Kuidas mina saan olla hea lapsevanem? Kas on ka teisi võimalusi peale riikliku koolisüsteemi ja õppekava? Kas waldorfpedagoogika on kaasaegne pedagoogika? Mis nendest lastest tulevikus saab?

Meie lapsevanemad asuvad juba alates 2008. aastast sügisest ise „koolipinki“, et südame äratundmine saaks toeks teadmisi ja kogemusi: kuidas õpitakse waldorflasteaias ja –koolis? Miks just niimoodi? Miks ja kas see on hea? Läbi aastate on Vanemate Koolis olnud palju huvilisi ka väljastpoolt. Loe edasi: Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Infopäevad üle Eesti tutvustavad põllumajandustoetusi

Põllumajandusministeerium korraldab tänavu 18. novembrist kuni 11. detsembrini üheksas maakonnas põllumajandustoetuste infopäevad, kus tutvustatakse 2015. aastast kehtima hakkavaid uusi otsetoetusi ning Eesti maaelu arengukava 2014-2020 võimalusi tuleval aastal.

„Uuest aastast kehtima hakkavates otsetoetuste reeglites on palju uuendusi, näiteks nn rohestamine, mille detailid infopäevadel huvilistele lahti seletame,“ ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Infopäevadel tutvustame ka maaelu arengukava toetuste taotlemise tingimusi.“

Toetuste infopäevad saavad avalöögi 18. novembril Paides ja ring võetakse kokku 11. detsembril Tallinnas. Kokku ootab ministeerium infopäevadele osalema orienteeruvalt 1000 põllumajandustootjat, kelleni tuuakse teemad otsetoetustest kuni maaelu arengukava investeeringu- ja keskkonnatoetusteni.
Loe edasi: Infopäevad üle Eesti tutvustavad põllumajandustoetusi

Räpinas tulekul loodusõhtu „Jäälind – aasta lind 2014“

Kolmapäeval, 19. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Jäälindu tutvustab ornitoloog Riho Kinks.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Allikas: Keskkonnaamet

Aheri Georg näüdäs’ Varstun ummi luuduspilte

Aheri Georg püüdse edimädsena Eestin odahüürläse pildi pääle ja perän nõgla otsa. Aheri Georgi pilt.

3. rehekuu pääväl kõrraldi paikligu luuduskaitsja Varstu kultuurimajan salongiõdagu, kon umakandimiis Aheri Georgi näüdäs’ umatettüid pilte Eestimaa lillest, putukist, tsirgõst ja eläjist.

Georg kõnõl’ esi ummi pilte saamisõluust ja ka pall’o kullõja kõnõli ummi luudusõn juhtunuid asju.

Pildikaemisõ vahelõ laulsõva ja mängsevä pilli Varstu kandi suurõmba ja väikumba latsõ.

Seo oll’ üle pikä ao jälki sääne salongiõdak, kon rahvas sai hennäst vabalt tunda ja tarka juttu kullõlda. Püvvämi edespitegi huvitavit inemiisi siiä kutsu.

Silla Silver,
Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna esimiis

Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Viljandi Muuseum kuulutab välja 2015. aasta näituste konkursi, millest on oodatud osa võtma nii eraisikud kui kodanikuühendused.

Pakutav näitus peab olema seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga, käsitlema aktuaalseid teemasid, olema eetiline ja apoliitiline, huvitama laiemat vaatajaskonda ning sobima muuseumi näituseruumi.

Muuseumitöötajatest koosnev žürii valib välja näituse(d), mida eksponeeritakse Viljandi muuseumis 2015. aasta II poolel.
Muuseum pakub näituse teostamisel tehnilist abi ning katab osaliselt näituse vormistamise ja reklaamimise kulud. Näituse idee ja üksikasjaliku kirjelduse palume esitada kirjalikult 12. detsembriks 2014.

Viljandi Muuseumi näituste konkursi statuut

Konkursi korraldajaks on Viljandi Muuseum. Kontaktisik Kelly Eensoo, kelly.eensoo@muuseum.viljandimaa.ee, tel 433 3664.
Konkursist võivad osa võtta eraisikud ja kodanikuühendused.
Konkursi žürii poolt välja valitud näitust eksponeeritakse Viljandi muuseumi näitusesaalis 2015. aasta teisel poolel.
Näitusele esitatavad nõudmised:
– on seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga
– huvitab laiemat vaatajaskonda
– käsitleb aktuaalseid teemasid
– on eetiline ja apoliitiline
– eksponaadid mahuvad Viljandi muuseumi näitusesaali (27 m2). Täpsemad näituseruumi andmed on muuseumi kodulehel http://muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=30.
Loe edasi: Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Puuetega laste hoiukodud on võimaldanud lapsevanematele üle 4000 puhkusetunni

SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus” raames rajati üle Eesti neli sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodu, kust on tänaseks abi saanud juba 34 lapse vanemad. Soetades Lastefondi 2015. aasta kalendreid ja jõulukaarte võimaldad puuetega laste vanematele väljateenitud puhkuse ka järgmisel aastal.

Käesoleva aasta jaanuaris alguse saanud kampaania käigus on heade inimeste poolt annetatu eest loodud Lastefondi rahastatavad hoiukodud igasse Eestimaa nurka: Tartusse, Pärnusse, Jõhvi ja Võrru. Esimene neist avati juunis ning viimane septembris. Viie kuu jooksul on hoiukodude teenust kasutanud 34 last kokku 4028 tundi.

“See tähendab, et oleme võimaldanud väljateenitud puhkuse 34 lapse vanematele, kes kokku on saanud heade annetajate abiga puhata üle 4000 tunni. Lihtsa kalkulatsiooni alusel võib öelda, et keskmiselt on iga lapse vanemad on saanud puhata 118 tundi,” võtab Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv projekti senised tulemused kokku. “See on muidugi väga suur üldistus, mis ei arvesta teenuse kasutamise individuaalsust. Kuid see annab siiski omal moel aimu, kui suureks abiks hoiukodud puuetega laste peredele on.”

Lastefond on hoiukodude teenust toetanud viie kuu jooksul kokku üle 20 000 euroga. Järgmise aasta jooksul plaanib teenuse rahastamise üle võtta riik. Kuni seda ei ole tehtud, jätkab Lastefond hoiukodude teenuse eest tasumist. Selleks, et ka järgmisel aastal sügava ja raske puudega laste vanematele puhkusetunde võimaldada, jätkatakse annetuste kogumist põhikampaania väliselt.
Loe edasi: Puuetega laste hoiukodud on võimaldanud lapsevanematele üle 4000 puhkusetunni