27 jaanuar 2013 Archives

Uustulndi mälestussamba rajamine edeneb hästi

Albert Uustulndi 90. sünniaastapäevaks valmib Kuressaare lossiparki tema mälestussammas. Raha kogumine edeneb hästi ning ka mitu skulptorit on huvi juba ilmutanud.
Mälestussammas peab püsti saama lossipargi ringallee Supluse tänava teljele 2015. aastal. Idee autor on Saaremaa merekultuuri selts, projekt ja teostus valmivad koostöös Kuressaare linnavalitsusega
Mälestusmärgi ideekavandi esitamise lõpptähtaeg on 22. märts.

“Arvestades, et konkursi lõpuni on veel aega, on tõenäoline, et kõik huvilised pole endast veel märku andnud. Hetkeseisuga on detailsed võistlustingimused väljastatud kuuele huvilisele,” kirjeldas linna pressiesindaja Kristiina Maripuu kunstnike aktiivsust.

Raha kogumine on täielikult Saaremaa merekultuuri seltsi hallata ja viidatud kontonumber –10220123874019 SEB pangas – on läbi käinud kõikvõimalikest uudisteportaalidest.

Toimetuse poole pöördus küll üks saarelt pärit vanadaam Pärnumaalt, kel ei õnnestunud ühekorraga 50-eurost annetust mälestussamba toetuseks üle kanda, kuid tütre abiga jõudis raha teisel katsel õnneks õigesse kohta.
“Annetusraha laekub iga päev ja korralikult, võib rahule jääda,“ rõõmustas merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp. “Sellest hoolimata on väga teretulnud, kui ideed ja rahakogumist inimestele vahel ikka meelde tuletatakse. Kogunenud summast on praeguses etapis veel natuke vara rääkida.”

Albert Uustulndi mälestusmärgi ligikaudne maksumus on 60 000 eurot, töö teostamise orienteeruv periood 2013–2014.

Võhmalanna rajas vanaemadele ühise kodu

Võhmas elava Elke Wüthrichi eestvõttel avatakse Võhmas ühiskodu, mis on mõeldud eakatele naistele. «Mulle on vanaemad alati väga meeldinud,» põhjendas ta oma algatust.

Elke Wüthrich renoveeris paneelmaja teisel korrusel neljatoalise korteri, kus kolm kõbusamat eakat naist saavad koduselt koos elada, pakkudes üksteisele tuge ja kindlustunnet.

Elke Wüthrichi sõnutsi on see korter omalaadne alternatiiv vanadekodule. Ta avaldas lootust, et tänu sellele jääb mõnel inimesel vanadekodusse minemata. «Hooldekodus pole enamasti privaatsust, sest sinna elama asudes kaovad paljud suhted ja ka asjad, mis on inimestele olulised. Meie ühiskodu neljatoalises korteris pole keegi üksi, aga igaühel on ka oma tuba,» rääkis ta. Loe edasi: Võhmalanna rajas vanaemadele ühise kodu

Soome muusikud panevad Põltsamaa helisema

2. veebruaril kell 17 esineb Põltsamaa kultuurikeskuses Turu konservatooriumi kammerorkester, mida juhatab dirigent Jukka Perksalo, teatas Põltsamaa kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist.

Esitamisele tuleb Põhjamaade heliloojate muusika. Kontsert on tasuta. Turu kooli orkestri esituses saab kuulata Lars-Erik Larssoni, Edvard Griegi, Gustav Holsti ja Erkki Salmenhaara muusikat. Lisaks nendele teostele tulevad esitamisele Heino Elleri “Kodumaine viis” ja Soome suurkuju Sibeliuse Andante “Festivo”.

Turu Konservatooriumi Kammerorkestris mängivad kooli kõige andekamad õpilased. Kuna orkestri programm tugineb olulisematele kammermuusikateostele, koosneb see tihti selliste heliloojate teostest nagu Jean Sibelius, Armas Järnefelt, Uuno Klam, Per-Henrik Nordgren, Einojuhani Rautavaara, Johann Sebastian Bach, Lars-Erik Larsson ja Heino Eller. Orkestrit dirigeerib alates 2001. aastast Jukka Perksalo. Loe edasi: Soome muusikud panevad Põltsamaa helisema

Ettevõtlik Mõniste vald: Tugeva talu ehitamiseks kulus 20 aastat

Kui Endla ja Lempo Must 20 aastat tagasi Peede talu üles ehitama hakkasid, laius praeguse hoonetekompleksi asemel suur tühjus ning elumajast olid säilitamiskõlblikud ainult neli seina ja korsten. Selle peale ei mõeldud veel üldse, et talupidamine võiks põhitegevuseks saada. Esialgu taheti lihtsalt pääseda pisikesest korterist ja saada omaette elamine. Pisut mõeldi ka kaugele pensionipõlvele, kui võiks paari lehma, põrsast ja pullikest pidada. Alustati kümne hektari maaga nii-öelda riigitöö kõrvalt. Kui aga mõlema töökoht metsakombinaadi Saru metsakeemiatsehhis ära kadus, sai põllumajandus ootamatult pere elatusallikaks. Kuna erastamise-tagastamisega midagi saada ei olnud, tuli alustada nullist. Nüüdseks on taluõuele kerkinud suured tootmishooned, kuivati, haritava maa suurus on kasvanud 400 hektarini ning lautades ootab igapäevast hoolt 12 lüpsilehma ja ligi 400 siga. Kõige sellega toimetulekuks on kasutusel uus ja kaasaegne tehnika ning lisaks oma pere jõududele abiks kolm töötajat.

Loe Võrumaa Teatajast

Südamelaul otsib tuleviku rahvalaulu

Kesk-Eesti noorsootöö keskus (KENK) kuulutas välja üle-eestilise omaloominguliste laulude võistluse «Südamelaul».

KENKi juhataja ja «Südamelaulu» korraldaja Eve Siilak andis teada, et žürii hindab laule kolmes vanuserühmas. Kuni 30aastaste laululoojate looming peaks sobima ühte kolmest kategooriast: isamaalise suunitlusega (kodu-) laulud, armastuslaulud või ühiskonnakriitilised laulud. «Et on pärimusaasta, pakume konkursivälist esinemist teemal «Rahvalaul 2023» ehk milline võiks olla meie rahvalaul kümne aasta pärast,» ütles Siilak.

Korraldajad tuletavad meelde, et ühes kategoorias võib osaleda ühe lauluga. Kõige rohkem saab osaleda kahes kategoorias.

Konkursi tingimuste järgi peavad omaloomingulised olema nii laulu viis kui ka sõnad, mis olgu eestikeelsed. Laule saab esitada 15. veebruarini.

Konkursi täpsemad tingimused leiab nii KENKi kui ka Paide kultuurikeskuse koduleheküljelt. (JT)

Alustati Hiiumaa esimese jäätee rajamist

ASi Eesti Teed Saaremaa esinduse töömehed alustasid jäätee rajamist , ametliku avamiseni läheb veel aega. “Kui ilm on meiega ja kõik sujub, üritame jäätee avada järgmise nädala keskpaigaks,” lubas maanteeameti Lääne regiooni peaspetsialist Hannes Vaidla. Vaidla käis kolmapäeval maanteeameti töömeestega jää paksust mõõtmas nii kahe saare vahelisel kui Hiiumaa ja mandri vahelise jäätee trassil. Nende andmetel on jää paksus Hiiumaa ja Saaremaa vahelise jäätee rajamiseks üldiselt rahuldav. Hiiumaa ja mandri vahelise jääteega tuleb veel oodata. Uuesti minnakse sellele trassile uuringutele kümnekonna päeva pärast.