Avati heade uudiste portaal GoodNews.ee

Monika Kuzmina.
Monika Kuzmina.

Portaali looja ja autor Monika Kuzmina nimetas veebileht GoodNews.ee on kingituseks Eestimaa inimestele.

“Portaal alustas tegevust 19. detsembrist 2012, kui paljud meediakanaleid oli keskendunud 21.12.2012 Maad tabava maailmalõpu ja selle saabumise vormi analüüsimisele, ” ütles ta. “Kõik, kes on väsinud negatiivsete uudiste lugemisest, saavad nüüdsest lugeda vaid positiivseid uudiseid. Portaalis on koht heategevusürituste kajastamiseks ning huvitavaid persoone ja nende igapäevatoiminguid tutvustavatel lugudel. Lisaks kirjutab portaal vapratest Eesti inimestest ja sellest, kuidas nad nii vapraks on saanud.”

Teemade valdkond on lai: elu, äri, ilu, tervis, reis, kultuur ja keskkond. Just see portaal on ka koht, kus saab tänada kõiki neid inimesi, kes teevad midagi, mis inimkonnale head teeb.”

“2010. aasta alguses käisin Arubas laeval Freewinds juhtimis-, kompetentsus- ja ellujäämiskursusel,” lisas Kuzmina. “Pärast pikka ja rasket igapäevatööd iseendaga, keerulisi ülesandeid oma keha ja vaimuga ning vaimse ja füüsilise tasakaalu leidmise, sain ma Arubalt kaasa ühe unistuse – levitada häid uudiseid. Mul tekkis veendumus, et inimestel on kõrini virisevast suhtumisest, negatiivsusest ning halbadest uudistest. Otsustasin, et teen Eestisse heade uudiste kanali. Esialgu polnud plaan päris selge, kas teha ajakiri, ajaleht, telesaade või hoopis raadiosaade, aga selge oli see, et ma teen selle ära. Kui oma mõttest erinevatele inimestele rääkisin, siis mõni pidas mind rumalaks, naiivitariks ja saamatuks midagi sellist teha. Mis seal ikka. See pani mind mõtlema ja headuse ideesse veel rohkem süvenema. Hakkasin tegema katseid. Loobusin iga suvi mingi perioodi jooksul negatiivsete uudiste vaatamisest ja lugemisest. Teate, mis juhtus? Olin nädala möödudes rõõmsam, avatum ja loomingulisem, olin vabam!”

Naise loomusest tuleb siiras soov, et  inimesed oleksid rõõmsamad, õnnelikumad ja oleksid vabamad tegelemaks sellega, milleks nad siia ilma on loodud: “Soovitan kõigile mitte kulutada aega inimeste peale, kes teid kritiseerivad ja kes teid kuidagi väiksemaks teevad, kui te päriselt olete. Soovitan ka mitte kuulata neid inimesi, kes maailmale ise kingitusi ei tee, aga teid süüdistavad või halvustavad, kui te kingite siiralt oma südant, aega ja vahendeid  kaasinimestele. Ärge kuulake neid, kes teistest halvasti räägivad, uskuge ikka headusesse ja veenduge inimeste headuses ise, mitte teiste juttude põhjal. Minu unistus on suuresti täitunud tänu kahele suurepärasele inimesele – Kristi Zirkile ja Aare Rüütlile.
 Suur kummardus neile mõlemale ja aitäh kogu südamest idee igakülgse toetamise eest!”

“Armas Eestimaa inimene – siin on kingitus kogu Eesti rahvale! Heade uudiste portaal GoodNews.ee – ainult head uudised. Head lugemist!” kuulutas ta seoses uue veebilehe tulekuga.

GoodNews.ee on avanud ka vihjelehe, kuhu aasta ring saab saata vihjeid heade inimeste ja nende heade tegude kohta: http://www.goodnews.ee/saada-vihje

Jaan Lukas

Rakvere sotsiaalmaja sai rekonstrueerimiseks toetust

Hasartmängumaksu nõukogu toetas Rakvere linnavalitsuse projekti „Rakvere sotsiaalmaja katuse läbijooksmise peatamiseks ja niiskuskahjustuste likvideerimiseks“ regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist ligi 32 000 euroga.

Eelmise sajandi keskpaigas nakkushaiglaks ehitatud maja on vana ning alates Rakvere linna omandisse kuulumisest on majasse tehtud mitmeid investeeringusüste. 2002. aastast kuulub sotsiaalmaja Rakvere Sotsiaalabikeskuse alla. Maja on kohandatud kodutute varjupaigaks ja tuge vajavate elanike sotsiaalkortermajaks.

Hoone on seest korda tehtud, kuid hoone välisilmet rikuvad niiskuse- ja külmakahjustused, mis on hakanud ohustama juba maja säilimist. Projekti käigus keskendutakse maja säilimise seisukohalt vajalikele töödele – rekonstrueeritakse katuse servad koos katusekarniisidega, likvideeritakse niiskuskahjustuste tekkepõhjused ning soojustatakse osa fassaadi. Projekti lõppedes saab kasutusse võtta ka hetkel tühjad, niiskuskahjustustega toad.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul vähenevad hoone rekonstrueerimiselsoojakaod ja maja ülalpidamiskulutused. ”Rekonstrueerimistööde järel on võimalik seni maja energiakuludsesse suunatud finantse edaspidi ümber suunata sotsiaalteenuste arendamisse.”

Võru linna rajatakse liiklusõppeväljak

Võru lasteaia Punamütsike juurde rajatakse liiklusõppeväljak, mille valmimisele aitavad kaasa Maanteamet ja Olerex AS.

Võru Linnavalitsus taotles Maanteeameti lõuna regiooni avaliku projektikonkursi kaudu toetust 640 eurot väljaku kujunduse projekti koostamiseks ning Maateeamet rahuldas taotluse küsitud summa ulatuses. Oma õla on projektile alla pannud ka Olerex AS, kes toetab projekteerimist 968 euroga.

Liiklusõppeväljaku kujundus valmib käesoleva aasta veebruaris ning väljak ise peaks valmis saama suvel. Liiklusõppeväljak rajatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007–2013 esitatud projekti “ESTLATRUS TRAFFIC” raames.

Võrru Punamütsikese lasteaia juurde rajatav 500 m² suurune liiklusõppeväljak tagab turvalise keskkonna, kus arendada jalgrattaga liiklemise oskust, korraldada liiklusmänge, tutvustada liikluse põhitõdesid ning saada ettevalmistus reaalsesse liiklusesse minekuks.

Loodav liiklusõppeväljak on mõeldud avalikuks kasutuseks ning seetõttu pakub vanematele võimalust oma lapsele õpetada ohutumat liiklemist.

Võru Linnagaleriis avatakse esmaspäeval kaks uut näitust

Esimeseks avatavaks näituseks on Hando Tamme maalinäitus “Peitus”. Tegemist on kunstniku üheksanda isiknäitusega. Seekordne väljapanek  koosneb täielikult uudisloomingust, mis maalitud eelmisel aastal. Antud näitust on eksponeeritud Tartus Athena Kultuurikeskuses ning TLKK galeriis.

Maalinäitus tegeleb teemaga avalik-varjatud. Tänasel päeval on üha  raskem jääda “Kõike Nägeva Silma” eest peitu, tegeleda oma asjadega nii, et kedagi ei sega. Ma tean kõigi kohta kõike ja nemad teavad sama minu kohta. Vuajerism on üldlevinud ja heakskiidetud elulaad.

Mõnd on siiski raske teada saada, näiteks mida maalikunstnik maalib, mida ta on peitnud. Selleks peab minema näitusele, end füüsiliselt koormama. Kas pingutus ka küünlaid väärib, selgub alles galeriis, kuid kindlasti saabub “teadmine”, peitus on läbi, mängijad on leitud. Võib alustada uue mänguga, uute osalejatega.

Teiseks avatavaks näituseks on Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite kunstiprojekt “Projekt Ruum”. See projekt on ruumidest meie ümber ja meie sees. Ruumidest, mis on reaalsed ja mittereaalsed, igat mõõtu ja igaks puhuks. Need on ruumid, mis on paljunenud, tükeldunud ja mitmekesistunud. Ruumid, mis on suletud, piiratud, avatud, kõverad. Need on eluruumid ja õhuruumid, aegruumid ja unenäoruumid. Ruumid kulgemiseks. Loe edasi: Võru Linnagaleriis avatakse esmaspäeval kaks uut näitust

Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoone remonditi energiasäästlikuks

rakvere g võidu tn hoone IMG_6854Aastavahetuse eel jõudis lõpule Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava 29 õppehoone energiasäästu-rekonstrueerimine, mis hõlmas soojustustöid katusest vundamendini, küttesüsteemide rekonstrueerimist ja ventilatsiooni paigaldamist ruumidesse, kus see seni puudus.

Hoone rekonstrueerimistööd läksid maksma ligi 547 000 eurot. Tallinna tänava õppehoone, nagu varasemadki kordatehtud koolihooned, tegi linn korda saastekvootide müügist saadud raha eest.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul jäi osa rahast, 22 614 eurot, tööde teostajale E&G OÜ ja PVH EHITUS OÜ–le välja maksmata. Linnavalitsus sõlmis 28. detsembril 2012 sellekohase kokkuleppe mainitud ettevõtetega, et peamiselt ilmastiku tõttu tegemata jäänud tööd, mis hõlmavad peamiselt haljastustöid ning ka osaliselt fassaaditöid, tehakse ära hiljemalt käesoleva aasta 31. maiks. Loe edasi: Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoone remonditi energiasäästlikuks

Otepää võõrustab rahvusvahelist suurüritust

biatlon2012Juba sellel nädalavahetusel, 5.-6. jaanuaril 2013, võõrustab Otepää nii piirkonna, kui ka Eesti üht suurimat rahvusvahelist spordiüritust – laskesuusatamise võistlust IBU CUP 4 Biathlon Otepää 2013. Lisaks võistluse jälgimisele saab spordihuviline Otepääl nautida ka talverõõmusid ning klubides ja toitlustuskohtades kultuuriprogrammi. Võistlused on pealtvaatajatele tasuta.

 
Talve suurimal spordivõistlusel löövad kaasa 101 naissportlast ja 138 meessportlast kokku 34 riigist. Maailmanimedest on kohal Ivan Tcherezov, Timofei Lapshin, Alexander Os, Lars Helge Birkeland, Tobias Eberhard. Eestlasi on rajal kokku 5 meest ja 6 naist. Meestest võistlevad Peeter Kirss, Roland Lessing, Danil Steptsenko, Indrek Tobreluts ja Jan Treier. Naistest sõidavad Meril Beilmann, Ulla-Maarit Helinurm, Kadri Lehtla, Marju Meema, Johanna Talihärm ja Kristel Viigipuu.

Tulla tasub aga Otepääle juba reedel, mil spordisõbrad saavad tantsida rockmuusika kullafondi saatel Otepää Kultuurikeskuses, kuulata elavat muusikat toitlustuskohtades ning osa saada ööklubis pakutavast.

Pärast võistlusi ootab Talvepealinn kõiki aga nautima talvemõnusid – Tehvandi suusaradade kasutamine on seoses suurvõistlusega piiratud, kuid avatud on Tartu Maratoni rada, Pühajärve-Kääriku rada ja Kääriku suusarajad. Mäesuusatajaid ja lumelaudureid ootavad Kuutsemäe, Munamäe ja Ansomäe suusakeskused. Otepää Snowtubing ootab kõiki lapsi ja vanemaid tuubiradadele, mootorsaanihuvilised saavad saanidega sõita Paap Kõlari Safarikeskuses ja Kuutsemäe Kelgukeskuses. Tehvandi talvine 9 rajaga Disc Golf´i park ootab samuti huvilisi. Loe edasi: Otepää võõrustab rahvusvahelist suurüritust

Maailma sõnaosavaim tudeng on eestlane Martin Kiik

Martin_Harvardi_väitlusklubis
Foto: Martin Harvardi ülikooli väitlusklubis

Neljapäeva (03.01.2013) hilisõhtul lõppenud ülikoolide maailmameistrivõistlused väitlemises võitis individuaalarvestuses eestlane Martin Kiik.

Väitlemine on õpilaste ja tudengite intellektuaalne võistlus, kus osalejad peavad piiratud aja jooksul kohtunike ees veenvalt põhjendama oma argumenteeritud seisukohti etteantud teemal. Väitlemises hinnatakse võrdselt nii mõtlemise- kui eneseväljenduse oskuseid. Väitlejad õpivad kiiresti ja analüütiliselt mõtlema, oma mõtteid täpselt sõnastama ja veenvalt publikule esitama. Väitlusega tegeletakse Eestis 1994. aastast Eesti Väitlusseltsi eestvedamisel, 2011. aastast on väitlusõpetus ka riiklikus põhikooli- ja gümnaasiumi õppekavas.

WUDC (World Universities Debating Championship) on maailma suurim akadeemilise väitluse turniir. Käesoleval aastal Berliinis toimunud 33. maailmameistrivõistlustest võttis osa 392 kaheliikmelist võistkonda ehk 784 väitlejat 82 riigist, lisaks kohtunikud ja korraldajad.

MM-l teatakse teemad 15 minutit enne väitluse algust, käesoleval aastal väideldi näiteks allolevatel teemadel:

– Rahvusvahelised arenguorganisatsioonid (nt Maailmapank) ei tohiks rahastada loodusressursside kaevandamist korrumpeerunud riikides.
– Kiiresti kasvava elanikkonnaga riigid peaksid andma igale täiskasvanule kaubeldava loa ühe lapse saamiseks.
– Euroopa Liit peaks anulleerima Kreeka riigivõla.
– Sõduritel peaks olema lubatud keelduda sõjalistel missioonidel osalemisest moraalsetel kaalutlustel.

Väitlemine toimub inglise keeles ning kuna keele valdamisel on suur roll väitluse tulemuses, siis peetakse eraldi arvestust inglise keelt emakeelena kõnelevate, teise keelena kõnelevate ja võõrkeelena kõnelevate võistkondade ja väitlejate osas. Igas kategoorias selgub maailmameister nii võistkondlikult kui individuaalarvestuses. Loe edasi: Maailma sõnaosavaim tudeng on eestlane Martin Kiik

Täna on ülemaailmne punktkirjapäev

braille_alphabet2-660x560Täna, 4. jaanuaril – rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille’ (1809-1852) sünniaastapäeval – märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri ehk Braille’ kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri, mida pime prantslane Louis Braille esitles 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile erilise tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille’ kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille’ kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine.

Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Eesti pimedate raamatukogu. Laenutuses on 780 nimetust selles kirjas raamatuid.

Punktkirja kohatakse kõige sagedamini ravimite pakenditel. Loe edasi: Täna on ülemaailmne punktkirjapäev

Otepää Vabadussambale asetati pärjad

Neljapäeval, 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul asetasid Otepää Vabadussambale pärjad vallavanem Merlin Müür, Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus ja naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus.

28. novembril 1918. a algas Eesti Vabadussõda. 402 päeva sõditi Eesti iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa, Landeswehri ja nn. Rauddiviisi vastu. Vaherahu algas 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30, sõda lõppes 2. veebruaril 1920. a Eesti täieliku võiduga. Eesti pool kaotas vabadussõjas ligi 6000 isikut, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Fotod:
http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/190-vabadussojaparjad03012013

Meremäe valla elanike arv on kasvanud

Meremäe kooli 1. klass. Foto: erakogu.
Meremäe kooli 1. klass. Foto: erakogu.

Eesti kagupoolsema valla elanike arv on tänavu 1. jaanuari seisuga 1134 inimest, mis on kahe inimese võrra suurem kui aasta tagasi.

Setomaa tipus on see arv kasvanud sel sajandil esimest korda. Elama on asutud enamjaolt suurematesse keskustesse: Obinitsa, Meremäele, Võmmorski ja Uusvada külla. Ostetud on ka talumajapidamisi, ennast alaliselt sisse seatud ning hakatud aktiivselt osalema vallarahva tegemistes. Eripärane puhas loodus, aktiivne omanäoline kultuur ja valla loomemajanduslikust visioonist tulenevad võimalused innustavad ka edaspidi kolimismõtteid ja sissekirjutamist kaaluma. Kindlust annab uutele elanikele möödunud aastal 1. novembril käivitunud ja hästi õnnestunud kampaania “Omadega mäel”.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill sõnas: “Kahtlemata on elanike arvu kasv suurepärane uudis. Varem on vallaelanike arv pidevalt vähenenud poolesaja inimese võrra aastas. Olen ka ise Meremäele uuesti elama asunud ja selle otsusega väga rahul.”