Päev: 14. august 2012

Randvere mõisapargis tuleb lõbus laadapäev

Laupäeval, 18. augustil kell 12 toimub Saaremaal Kaarma vallas, Randvere mõisapargis lõbus laadapäev. Kohal on line-tantsijad, meie oma naisansambel Ergud ja päeva peaesineja Uku Suviste. Tegevust jätkub ka lastele. Toimuvad töötoad. Lisaks loterii, millele on lahked firmad oma õla alla pannud. Päeva juhib Aare Laine.
Kõik kes soovivad tulla müüma, võimalus täitsa olemas, võtke julgesti meiega ühendust: Piret vastab telefonile 508 9229; Sulve tel 5341 7017 ja Hanna tel 5393 3252.
Hanna Vanem,
Randvere lõbusa laadapäeva korraldustoimkonna liige

Rändav Lodjakoda ja Mooste mõis kutsuvad

Traditsioonilise Lõuna-Eesti paadi – ruuba, ehk küna ehitamise õpituba on avatud kolmapäevast laupäevani,15.-18. augustil Mooste mõisa Veskiteatri juures. Laupäeval toimub ka Mooste mõisa tõrvaahju esmakäivitus ja vastvalminud ruup saab tõrvatud värske kohaliku tõrvaga.
Tegusa paadilaagri lõpetuseks on kõigil laupäeval, 18. augustil kell 20 võimalus nautida
Kõrsikute (Bonzo, Pehk ja Päss) kontserti Folgikojas (vt www.moostemois.ee).
Kõik huvilised on oodatud kaema ja ise paadiehitusele kätt külge panema!
Täiendav teave: tel 555 99 100
Liisa-Lota Kaivo
MTÜ Emajõe Lodjaselts

Meie märgid ehk Eesti pärimuspäevad Eesti Rahva Muuseumis 20.-24. augustil

Suitsupääsuke, paekivi, rukkilill, räim, regilaul, sinimustvalge… Eesti taasiseseisvumispäeval, esmaspäeval 20. augustil algavad Eesti Rahva Muuseumis Eestile pühendatud pärimuspäevad. Ootame 7-12aastaseid lapsi tegelema meie oma maa märkide, mustrite ja mõtetega läbi rahvuslikku käsitöö, väikekandlemängu, rahvalaulude ja -mängude õppimise.
Kohtume esmaspäeval, 20. augustil kell 10 ERMi Raadi jääkeldri näitusesaalis (Narva mnt 177, Tartu). Teisipäevast reedeni, 21.-24. augustil kell 10-12 jätkame ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu).
Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on kohapeal olemas.
Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Eesti pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.Osavõtust palun teatada Liina Vainumetsale, tel 5811 5252, e-post: laagrisse@gmail.com
Helen Kõmmus

Veel on kolm vaba kohta Varangu talgutele, mis algavad juba ülehomme

Käpaliste talgud toimuvad Varangul 16. – 19. augustini.See on uus ja põnev kant ELFi talgumenüüs. Uurime, mis moodi on seotud käpalised, järvekriit ja Eduard Viiralt.
Varangu talgutele saab Tartu poolt ELFi bussiga ja Tallinna suunalt rongiga. Teistele on kogunemine Väike-Maarjas.
Talgujuhid: ELFi vabatahtlik Kristo Pärn ja vabatahtlik Prantsusmaalt Laurie Khorchi.
Kõik on kirjas siin: http://talgud.ee/talgud/2012/varangu
Ühtlasi anname teada, et ELFi peakontor Tartus on kolinud ja asub nüüd aadressil Lai 29, Tartu.
Tarmo Tüür
SA Eestimaa Looduse Fond

Osale talgutel Piusa harivesiliku elupaigas!

Põlvamaa Ökofestivali raames toimuvad 17. augustil talgud Piusa harivesiliku elupaigas.
Talgut juhendavad spetsialistid Keskkonnaametist ja RMK-st.
Talgute eesmärk on tagada harivesilikule sobiva elupaiga olemasolu. Tööde käigus puhastatakse kudemisveekogu pilliroost ja selle ümbrus võsast. Võsa ja pilliroog põletatakse. Lisaks praktilisele talgutööle jagab Keskkonnaamet teadmisi harivesiliku arvukuse vähenemise põhjustest ning sellest, kuidas me tiigi või veesilma omanikuna saame harivesilikku ja ka teisi kahepaikseid toetada.
Osalemine tasuta! Registreeri ennast siin https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDV1UWVHaW9oWENOVjhEY1JLSTVDZHc6MA.
Koguneme kell 10 Piusa koobaste külastuskeskuse ees parklas. Talgud toimuvad Piusa harivesiliku püsielupaigas (vana karjäär), Piusa küla, Orava vald, Põlvamaa.
Talgulistele olemas töövahendid, kindad ja talgupuder.
Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud.
Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

 

Lastekaitse Liidus saab tasuta õigusabi

Homsest alates saab taas MTÜ Lastekaitse Liidu ja Eesti Advokatuuri koostöös tasuta nõu perekonnaõigust puudutavates küsimustes. Kolmapäeviti kell: 15:00- 18:00. Nõustamisele pääseb eelregistreerimisega telefonil 631 11 28.  Arvestatud ca 45 minutit inimene, vastuvõtt igal täistunnil (3 inimest ühel päeval). Nõustamised toimuvad Endla 6-18, Tallinn.

“Aktuaalses kaameras” on sügisest uus uudisteankur

Priit Kuusk. Foto: Ülo Josing/ERR

Telehooaja alates asub ETV uudistesaate ankru ametisse Priit Kuusk, kes võttis suvel vastu “Aktuaalse kaamera” toimetuse pakkumise ja on uues rollis vaatajate ees alates septembrist. “Kahekõnet” juhib Kuusk ka uuel hooajal, lisaks on tal ettevalmistamisel “Köögikodanike” järgmised osad. Priit Kuusk tunnistas, et mõtles pakkumise üle enda kohta kaua – kolm päeva. “Mitte hirmust eesootavate suurte kingade ees, vaid tundus, et see pakkumine tehti kümne aasta jagu liiga vara. Aga kui panin paberile plussid ja miinused, sai plusside rida pikk. Ja uudistetoimetuse korrus on telemajas minu jaoks üks vahvamaid,” rääkis Kuusk. Ta lisas, et ankru paikset tööd arvestades on varakult kokku lepitud, et tal on võimalik kaasa teha ka järgmine Uhhuduuri-matk augustist novembrini aastal 2014, mil reisisihiks on Aafrika.

Aarne Rannamäe teatas kevadel oma ankrutöö lõpetamisest. Ta jätkab “AK” välisuudiste juhina, samuti noorte ajakirjanike nõustajana, televaatajad näevad Rannamäed endiselt saates “Vabariigi kodanikud” ning teda kuuleb ka Vikerraadio “Rahva teenrites” ja “Reporteritunnis”.

Anneli Tõevere-Kaur

Kodukaitse ajaloo seltsi liikmetel valmis lähiajaloosündmusi kajastav raamat

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmetel kolonel Henn Karitsal (organisatsiooni „Eesti Kodukaitse” staabiülema asetäitja 1990, Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem 1990-2002) ja Aadu Jõgiaasal (Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem, valitsuse salajase sidekeskuse ülem 1991) valmis raamat „Leegitseval piiril”, mis käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 – august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.

Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.

Raamatu ”Leegitseval piiril” esitlus toimub 20. augustil kell 14 Tallinna Linnamuuseumis, Vene tn 17.

Aadu Jõgiaas

Kommunismiohvrite memoriaali ideekavandid jõuavad Pärnusse

Neljapäevast, 16. augustist saab vaadata Pärnus, Port Arturi keskuse II korrusel kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja ideekavandite rändnäitust, mis jääb seal avatuks 31. augustini. Kohapeal saab avaldada arvamust monumendi ideekavandite kohta, mida saab ka jätkuvalt teha internetis www.arhliit.ee/memoriaal.

Sel aastal jõuab rändnäitus veel Põltsamaale, Põlvasse, Tartusse, Rakverre ja Jõhvi. Järgmisel aastal saab näitust vaadata Kärdlas, Kuressaares, Märjamaal, Valgas, Võrus, Viljandis ja Paides.

Kultuuriministeerium edastab näituse lõppedes võistlustööd koos kommentaaridega Vabariigi Valitsusele arutamiseks, kes teeb ka lõpliku otsuse memoriaali rajamise osas.

Kultuuriministeerium ja Eesti Arhitektide Liit korraldasid eelmisel aastal kommunismiohvrite memoriaali ideekavandi konkursi. Esimene ja teine koht läksid jagamisele, kolmandat kohta välja ei antud. Esimese ning teise koha vääriliseks tunnistas žürii ideekavandi märgusõnaga VEST, mille autorid on Armin Valter ja Joel Kopli ning ideekavandi märgusõnaga MÄLUTULBAD, autoriks Koit Ojaliiv.

Kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursile laekus kokku 66 võistlustööd. 2011. aastal eksponeeriti võistlustöid Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Ave Toots-Erelt

Narva suvelaat toimub laupäeval, 18. augustil

Narva Kutseõppekeskus koostöös Narva linna ja Narva muuseumiga korraldab üheteistkümnendat korda traditsioonilist Narva suvelaata. Suvelaat toimub laupäeval, 18. augustil kella 9-17 Narva linnuse sisehoovis.

„Kui varem otsisime müüjaid laadale tikutulega, siis praeguseks on laat müüjate seas teada-tuntud üritus,” ütles Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile. Erilist huvi pakuvad suvelõpul mesi ja aiasaadused. Suurt huvi on laat sellel aastal äratanud ka Läti ja Leedu käsitöö ja toiduainetega kauplejate seas. Narva laada tuntus laieneb väljaspoole Eesti piire.

Suvelaadal on väljas ka Narva Kutseõppekeskuse infotelk, kust jagatakse informatsiooni õppimisvõimaluste kohta koolis.

Seitsmendat aastat toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni eestvedamisel võistlus kokanduserialade õpilastele erinevatest Eesti ametikoolidest – „Barbecue Junior 2012”. Eelmisel aastal võitis ülekaalukalt Pärnu Kutsehariduskeskuse võistkond, kes peale üldvõidu saavutas esikoha ka lambakarree ja ribi voorus.

Meelt lahutavad kogu päeva jooksul erinevad kollektiivid Narvast, Ida-Virumaalt, Tallinnast. Tegevust jagub nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Päeva juhib Samuel Golomb. Sissepääs laadale on tasuta.

Toomas Kään

Naksitrallid seiklevad Lõuna-Eestis

Augustis vurab Muhvi punane furgoonauto mööda kaunist kodumaad ringi ja Naksitrallid annavad etendusi koguni 56 erinevas kohas. 21. augustil võib Naksitralle kohata ka Tsiistre külakojas. Etendus algab kell 12:00 ning on kõigile tasuta.

Seekordses lavaloos etendavad Muhv, Kingpool ja Sammalhabe publikule  oma seiklusi ajast, mil loodus tasakaalust välja läks ja siis taas tasakaalu saavutas. Loo jutustamisel kasutavad naksitrallid ebatavalisi vahendeid, ühendades omavahel mängu ja metsakoristuse. Loo neljas tegelane on kuldsete kätega autoparandaja, kes naksitrallidel nende mälestusi fantaasiarikkal moel jutustada aitab. See on hoogne ja mänguline lugu sõprusest ja looduse hoidmisest.
„Naksitrallide” raamatu autor on teadagi armastatud lastekirjanik Eno Raud. Lavastajatena debüteerivad noored nukunäitlejad Katariina Tamm
ja Sandra Lange. Dramatiseeringu kirjutas NUKUs vastselt tööle asunud dramaturg Ingel Undusk ja loo fantaasiarikkaks kunstnikuks ning heliloojaks on Kaspar Jancis. Lavastuses mängivad NUKU teatri näitlejad Tarmo Männard, Andres Roosileht, Sandra Lange ja Kaisa Selde
või Kadri Kalda.