Päev: 6. jaanuar 2012

Rahvastikuregistri järgi elab Viljandimaal 52 100 inimest

Rahvastikuregistri andmeil elas Viljandi maakonnas 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 52 100 inimest, neist Viljandi linnas 19 107.

Aasta tagasi olid vastavad arvud 52 899 ja 19 145, seega on elanike arv maakonnas aastaga vähenenud 799 inimese võrra ning Viljandis 38 inimese
võrra. Ainsa omavalitusena kasvas elanike arv aasta jooksul Saarepeedi vallas.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse hinnangul kajastab Viljandimaal toimuv üldjoontes kogu Eesti tänast olukorda. “Maailma ei tohi vaadata ainult
tumedates toonides, alati on põhjustel palju erinevaid tegureid. Igale tõusule järgneb alati langus. Võiksin ühe olulisema vähenemise tegurina
nimetada kasvõi selle, et 90-nendate aastate alguses oli suurem sündivus ning nüüd kooli lõpetades siirdub suur osa noortest õppima
maakonnast väljaspoole. On loomulik, et kõik piirkonnad soovivad majandust elavdada ja inimesi maakonnas hoida. Suures plaanis ei saa me
töökohti luua, kuid saame luua paremaid tingimusi infrastruktuuri arendamise näol. Paremad tingimused on töökohtade tekkimise eelduseks,
see loob võimaluse elu arendamiseks ning toob loodetavasti seeläbi suurema osa minejatest kodukanti tagasi,” sõnas Kruuse.

Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival

Homme algab ja kuni 21.jaanuarini kestab Tartus rahvusvaheline graafikafestival. Näituste asukohtade ja teemadega saab tutvuda siin.

Graafkanäituste formaat on nihkunud Suurelt priskeltsponsoreeritud uhketes muuseumides peetavatelt akadeemilistelt paraadnäitustelt tagasi kunstnike isikliku initsiatiivi ja aktivismi radadele. Viimase paarikümne aasta kestel on graafika piire püütud kombata nii elektroonilise kujutuse, fotograafia, kontseptuaalselt defineeritud kunstiteose paljundatavuse ja muu modernistliku vormiuuenduse hämaraegadest pärit abrakadabraga. Vastupidiselt  „gurude“ poolt oodatule on graafika jäänud siiski igaühe eneseväljenduseks-avalduseks. Seda eriti tingimustes, kus traditsioonilised riiklikud- ja kommertsmeediakanalid muutuvad üha formaalsemateks „elukajastajateks“. Elektroonilises meedias vohav nn. kommentaariruum on  aga ühelt poolt ilmselgelt pätistunud, teisalt aga tugeva riiklike struktuuride poolt igatsetud tsensuuri ja järelvalve mõnusas patiseisus. Meediaärikad muidugi hõõruvad käsi, pappi tilgub edasi. Ainsaks võimaluseks tõeliselt vabaks meediaks ongi paraku gutenbergiaegne graafika, mis on tänapäeval väljapääsuks isegi siis, kui kõik muud alternatiivid kaovad.  Loe edasi: Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival

Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib tänavu koos Eestimaa Looduse Fondiga (ELF) läbi kakskümmend talgureisi, kus tehakse looduskaitselisi töid, pakutakse vabatahtlikele aktiivset puhkust ning tutvustatakse ohustatud alasid ja liike.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul pani RMK üle kümne aasta ELF-i eestvedamisel toimunud talguürituste korraldamisele õla alla selleks, et propageerida vabatahtlikku tööd ja edendada loodusharidust, vahendab Bioneer. “Hoolimata ELFi pikast kogemusest on vabatahtliku töö olulisus Eestis alles kujunemas ja ühistalgutega saame näidata, et looduskaitse ja ohustatud alade eest hoolitsemine on meie kõigi ühine asi,” rääkis Kallas ning lisas, et kevadest sügiseni toimuvatele talgureisidele oodatakse igas vanuses inimesi, sest teadmised, kuidas looduses käituda, ei jookse kellelgi mööda külge maha. Loe edasi: Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud

Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi juhina jätkab Erik Terk

Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi nõukogu taasvalis instituudi direktoriks professor Erik Terki, kes on instituudi tööd juhtinud 1992.
aastast.

Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut tegeleb erinevate stsenaariumide, prognooside ja strateegiliste analüüside koostamisega.
Näiteks võib tuua „Säästva Eesti“, Eesti ruumilise arengu baasdokumendi „Eesti-2010“, Tallinna arengustrateegia, Harjumaa arengustsenaariumite
koostamise, eurointegratsiooni mõjude uurimise, Eesti ja Soome ning samuti kolme Balti riigi integratsioonistsenaariumide koostamise. Hetkel analüüsib instituut muuhulgas Helsingi ja Tallinna linnaregioonide transpordi- ja linnaplaneerimise alase koostöö perspektiive.

Erik Terk on alates 2010. aastast Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professor. Terki ametiaeg Tallinna Ülikooli
Tuleviku-uuringute Instituudi direktorina kestab 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2016.

Koolitusprogramm MTÜ-dele

Lüllemäe Rahvaõpistu korraldab tasuta koolituskursuse MTÜ-dele programmi 1.1.0603.08-0002 raames Lüllemäe Kultuurimajas
18.-19. veebruaril ja 3.-4.märtsil 2012, alustame 18.veebruaril kell 11.00. Koolituse viib läbi MTÜ Sebra Koolitused, lektor Marek Mekk
Läbitavad teemad:
Mittetulundusühingute suhtekorraldus, tegevuse analüüs ja aruandlus;
teavitustöö ja osalusprotsessi kavandamine, tagasiside ja avaliku arvamuse uuringute läbiviimine (28 ak tundi)

Lisainfo ja koolitustele registreerimine 15.jaanuarini
enekaas@gmail.com  või 53301511 Ene Kaas

Ilmus raamat Uue Maailma lood

Viimase aasta jooksul on tasapisi kogutud infot selle kohta, et mis see Uus Maailm on – intervjueeritud kohalikke, jalutatud asumis ahitektuuriekspertidega, tuhnitud fotoarhiivides ja uuesti üles pildistatud maju ja tänavameeleolu. Sellest kõigest on kokku saanud raamat pealkirjaga Uue Maailma lood, mis jutustab elust selles asumis oma tekkimise algusaegadest kuni päris viimase ajani välja.

Räägitakse majadest ja tänavatest, nende saamisest ja käekäigust. Kõnelevad need, kes asjast kõige rohkem teavad. Tänavatest jutustavad arhitektuuriajaloolane Oliver Orro, arhitektuuriteadlased Ingrid Ruudi ja Jarmo Kauge ning ajaloolane Robert Nerman. Elust, mis elu nendel tänavatel elati, linnaosa elanikud ise. Raamatus räägitakse kõige enam igapäevaelust — lapsepõlvemängudest ajal kui pärast raudteed algasid heinamaad, ühistest saunaskäimistest, sest vannitubasid ei olnud veel, põranda alt leitud luukeredest ning sellest kuidas 90. aastatel rahad kokku pandi ja koos sõpruskonnaga terve maja ära osteti. Seda raamatut lehitsedes saab selgeks, et kui lähedalt vaadata ja kuulata, on linnaosal tõepoolest oma nägu.

Raamatu koostajad on Uues Maailmas elades seda juba märganud. Et kõik see põnev ainult meie teada ei jääks, siis otsustasimegi selle kirja panna. Ning neid lugusid ja maju, mis selles raamatus kirjas, saab mööda asumit, raamat näpus, ise üles leida.

Kellel on huvi, saab lisainfot siit.

A-Galeriis avatakse Kaire Ranniku isikunäitus

Alates tänasest on A-galerii Seifis võimalus vaadata Kaire Ranniku isikunäitust PÜHENDUSEGA H-LE, mis on pühendatud kunstniku vanaisale, kes oli kullassepp ja kellassepp. Näitusel on eksponeeritud ehtelooming, mille inspiratsiooniks on vanaisa lõpetamata tööd.

Kaire Rannik näitusest: “Näitus on pühendatud minu vanaisale Hermanile, kes oli ennesõjaaegses Tallinnas kullassepp ja kellassepp. Vanaisa kunagise äri asemel kõrgub praegu Müürivahe tänaval Kinomaja, seda kohta ei ole võimalik täpsemalt määratleda.
Kahjuks ei ole mul olnud võimalust vanisaga kunagi isiklikult kohtuda, kuid mind on terve elu saatnud temast jäänud poolikud tööd ja katsetused. Tahtsin mõned nendest lõpetada ja vormida eheteks oma nägemuse kohaselt. Loodan, et vanaisal ei ole selle vastu midagi.”

Näitus jääb avatuks 30. jaanuarini 2012.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

A-galerii on ainus Tallinna vanalinnas ligi 70 professionaalse metallikunstniku loomingut esindav ehtegalerii, kelle tegevuste hulka kuulub ka galerii ruumides asuvas ajaloolises Seifis näituste korraldamine. Galeriis on esindatud oma töödega väga erinevate käekirjadega mitme põlvkonna loojad.

Viljandimaa tunnustab kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa kuues “Pärlipidu” peetakse laupäeval, 7. jaanuaril Viljandi pärimusmuusika aidas. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 400 inimest.

Tänavuse “Pärlipeo” peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Kati Grauberg-Longhurst ütles, et peo teema on seekord “Kultuurilaegas”. “Selles laekas on peidus Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2011. aasta erilised ning olulised inimesed ja sündmused, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,” selgitas Kati Grauberg-Longhurst.

Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on just kultuur ja sport need, mis keerulistel aegadel aitavad meid rahvusena püsida ning maakaardil hoida. “Pean nende valdkondade võtmeisikute tunnustamist seetõttu eriti vajalikuks,” rõhutas Kruuse.

Auhindamisega teeb otsa lahti Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.

Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2011. aasta rahvakunstimeister Hilda Pidim. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 17.

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 10, kes valiti välja 13 kandidaadi hulgast. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.

Õhtu tähtsaim hetk on aga 2011. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.

“Pärlipeo” teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Kati Grauberg-Longhursti sõnul ootamas kaks üllatust.

Seekordse “Pärlipeo” korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri Keskus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa
Omavalitsuste Liit, Viljandi linnavalitus ja Viljandi maavalitsus. Peo lavastuse on kokku pannud Malle Allese.

Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastaja Aivar Trallmann.

Maakultuurikonverents ja mõttetalgud

Reedel, 20. jaanuaril kell 13 leiab Ruusa Kultuurimajas aset maakultuurikonverents ja mõttetalgud.

Ettekanded teemadel:
– Kersti Murumets „Milleks meile kodukandi kultuuri- ja looduslugu?“
– Meelis Mälberg “Elu võimalikkusest maal”
– Aare Kasemets „Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks?“

Mõned esialgsed küsimused mõtteärgituseks talgudel:

*Millised on kodukandi kultuuri- ja looduspärandi nähtused ja kui hästi/halvasti on need kaardistatud?
*Kuidas toimida, et see lisaks kodukandi noortele ja vanematele, naistele ja meestele, põliselanikele ja hilisematele tulijatel nende elus vajalikku vaimuväge, eneseteadvust ja elumõnu?
*Mida teha, et esivanemate elukultuuripärimus ja paiga loodus hakkas kõnelema, oleks kodukandi kutse?

Sihtgrupp: piirkonna koolide õpetajad, kultuuritöötajad, koduloohuvilised, külaaktivistid jt huvilised. Kõik on teretulnud!

Osalemisest palume teada anda hiljemalt 18. jaanuariks Marge Trumsi tel 517 6288, ruusakultuur@rapina.ee või Kersti Murumets tel 799 9545, muuseum@rapina.ee.

Haanjamaal Suhka talus hakatakse regilaulu laulma

Pühapäeval, 29. jaanuaril kell 18 ootame kõiki regilaulu huvilisi Suhka tallu Mäe-Suhka külla Haanimaal.

Laulame vanu laule ja räägime juttu. Laule võtavad eest Ivi ja Taisto.
Oodatud on nii suured kui väikesed lauluhuvilised.
Registreerimine: ivirausi@gmail.com
Õpituba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Pria ja Haanja vald.