Rahvastikuteadlane Jaak Uibu toob näiteks, et Eestis ilmuvas üleriigilise levikuga ajalehes eraldati 14. jaanuaril sündimuse vähenemisele võrdväärselt surmateadetega ühepalju ruumi. Kuid teadusdoktori sõnul jätkub vajakajäämisi ka riigiteenistujate ametikirjavahetuses.
[pullquote]mida suudaks Eesti tingimustes üks tavakodanik, kellel ometi on piisavalt mõtteid Eesti elu ratsionaalseks korraldamiseks[/pullquote]„Millist bürokraatlikku kadalippu peab läbima, et riigiteenistujatele mõeldud ametikirjavahetuse heatava meelespead võetaks lõpuks vastu,” kirjutas riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Uibu 2017. aasta septembrikuu Postimehe võrguväljaandes.
Ühiselt ametiisikutega riigikogust, riigikantseleist, ministeeriumidest, Tartu Ülikoolist ja paljude asjahuvilistega koostati kaheleheküljeline ametikirjavahetuse meelespea. See oli Toompea Haridusseminari algatus ametikirjavahetuse muutmisel sisukamaks, hoolivamaks ja operatiivsemaks. Meelespea leiab ilmavõrgu Eesti Klubi lehelt.
„Saatsime meelespea peaminister Jüri Ratasele, riigisekretär Heiki Loodile ja peaministri büroo juhatajale Tanel Kiigele avaldamiseks riigikantselei veebilehel, sest seal oli ju üleskutse „Tule ja räägi kaasa“. Tuli aga tagasipõrge, millest Uibu eespool mainitud artiklis kirjutas. Riigikantselei ametnik teatas artiklit kommenteerides, et hea asjaajamistava kohaselt ei saa ükski riigiametnik asuda täitma teise riigiasutuse ülesandeid, mistõttu tema taotlus edastati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Selle ametnik teatas, et meelespea jõudmine valitsusportaali pole välistatud.
Kolm aastat on linnulennul möödunud: Heiki Loot on tõusnud riigikohtunikuks, Tanel Kiik sotsiaalministriks ja Jüri Ratas püsib kindlalt riigitüüril. „Tundsin, et aeg on pöörduda uue riigisekretäri Taimar Perekopi poole täiendavate faktidega kirjakultuuri teemal.” Uibu kirjutas tänavu 12.jaanuaril riigisekretärile sellise sisuga kirja:
„Küllap ei ole Teid asjasse pühendatud, mis puudutab minu pikaajalisi pöördumisi valitsusasutuste poole ja kogemusi nende ebarahuldavast kirjakultuurist. Püüdsin sellest mõningase ülevaate anda 09.12.2019 Teile saadetud kirjas, millele vastuse sain 10.01.2020 kui seda Riigikantseleist nõudlesin. Õieti ei olegi see vastus minu kirjale, vaid minu teavitamine kirja edasisaatmisest ühele asja eest vastutavale ministeeriumile. Riigikantselei „omaosalust“ selles nagu ei oleks, teema Riigikantseleid nagu ei puudutaks, nagu siin oleks kõik korrektne ja korras. Et see päris nii ei ole, seda allpool käsitlengi tuginedes „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse“ (edaspidi MSVS) sätetele.”
Uibu esitab näiteid viimastest kuudest, kus MSVS jäi tema hinnangul järgimata.
Riigikantseleist saadeti Uibu kiri edasi alles kuu aja möödudes, mitte viie päeva pärast ning teda ei teavitatud seaduses sätestatud aja jooksul. Sisuline vastus riigikantseleist ja tema rollist kirjakultuuris on saamata. „Kirja tekst lubab kinnitada, et Riigikantselei pädevusse kirjakultuur nagu ei kuulugi.”
Vastamata on kiri peaministrile (22. november 2019) argumentidest maaeluminister Mart Järviku vallandamise vastu. „Järvik oli esimene maaeluminister, kes soostus Eesti rahvastikutaaste regionaalprogrammi käivitama.”
Samuti on vastamata kiri 24.oktoobrist 2019, milles Uibu palus peaministri sekkumist sündimuse lisamiseks rahvastiku tervise arengukavasse. Kogu tekst on nähtav riigikogu avalikus dokumendiregistris 13. jaanuari 2020 kande all.
Uibu selgitab, et sündimuse teema aktuaalsust rõhutavad statistikaameti värsked andmed, mille kohaselt mullu sündis ligi nelisada last vähem kui tunamullu, seda hoolimata ministrite poolt elanikkonnale antud julgustavatest suunistest. „Ilmselt ei ole lubadustel piisavat katet. Ma ei tea, kas mul on jõudu valitsusele märgukirju kirjutada sellest, et enne rahvastiku arengukava koostamise otsust on vaja rahvastikukriisi põhjuste selgitamist. Seda pidanuks tegema riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjon, aga tänaseni vastav dokument puudub. Seepärast kukkus riigikogus läbi 2019.a. „Rahvastikupoliitika alused 2035“.”
Poolametlikus kirjavahetuses on rahvastikuteadlasele sotsiaalministeeriumist teatatud, et tema soov rahuldatakse. „Kuid miks selle kuulda võtmiseks oli vaja pooleaastast kirjavahetust erinevate võimutasandite vahel? Kas peate niisugust asjade käiku normaalseks? Asi puudutab ka riigikantseleid, mille eesmärk on aidata tagada head riigivalitsemist. Kui ilmselge vajaduse sisseviimiseks kulus minul kui teadusdoktoril ja endisel Eesti peasanitaararstil ja tervishoiuministri asetäitjal pool aastat, siis mida suudaks Eesti tingimustes üks tavakodanik, kellel ometi on piisavalt mõtteid Eesti elu ratsionaalseks korraldamiseks! Kui tegemist pole riigi toimimist pidurdava ebarahuldava kirjakultuuriga, siis kuidas teie olukorda kvalifitseerite? Kas kaasamine ja osalemine riigikantselei portaalis on vaid õngekonks lihtsameelsetele! Pöördun probleemiga teie poole ka kui riigikantselei endine töötaja. Minu tegevuse kohta riigikantseleis on rahvusraamatukogu digaris talletatud „Avaliku sektori ettepanekud ja arvamused Eesti Vabariigi rahvastikupoliitika aluste koostamiseks: aruanne Riigikantselei töövõtulepingu nr. 02-17 24.01.03 raames teostatud küsitluse tulemustest“. Et see töö pole aktuaalsust kaotanud, sellest kõnetab aruande allalaadimise arv – kaugelt üle 600 korra, mis on veelgi kasvamas,” esitab Uibu teravaid küsimusi.
Uibu teab, et valitsusel, ministeeriumil ja valitsusasutusel leidub piisavalt hoobasid olukorra muutmiseks. Tippjuhtide kompetentsikeskus saaks korraldada koolitusi nii majasiseselt kui teiste asutuste kaasamisega. Riigikantseleis loodud töökultuur levib paratamatult teistessegi valitsusasutustesse. „Võib olla isegi Presidendi Kantseleisse, kus minu märgukirjadele vastatakse vaid kaanoniga: „Täname Teid hea ettepaneku eest, mida president saab rakendada oma edaspidises tegevuses“. Uibu peab vajalikuks taastada riigikantselei varasem vastutus ja kompetentsus ametikirjavahetuse osas.
Urmas Saard
Samal teemal:
Jaak Uibu: välja jäeti arengukavast rahva tervise tähtsaim näitaja – sündimus
Sündimus kui kõige avalikum eraasi ehk haridusseminari seisukohad
Ettepanek omavalitsuste volikogude rahvastikutaaste komisjonide moodustamisest