3. jaanuaril toimub Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva tähistamine mitmel pool Eestimaal. Tapa linnas tullakse mälestuspäeval kokku Tapa linna vanal kalmistul leitnant Hans Koiva kolme tundmatu sõduri kalmul ja hiljem ka Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulal. Teenistust peab 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav.
Päeva tähistuseks süüdatakse mälestusküünlad kõikide vabadussõja mälestusmärkide juures.
Pühapäeval, 29. juunil kell 13 tähistatakse Harjumaal Risti kirikaias 90 aasta möödumist Vabadussõjasamba avamisest. Seoses sellega külastab Harju-Ristit ka Eesti Vabariigi siseminister Hanno Pevkur, kes asetab samba juurde mälestuspärja.
Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenud Risti kihelkonna meeste mälestuseks püstitatud sammas on üks neljast, mis elas puutumatuna üle Nõukogude okupatsiooni. Teadaolevalt jäid Eestis terviklikuna püsima veel ka Audru, Pilistvere ja Vormsi sambad. Aastatel 1921-1940 rajati Eestis enam kui 150 Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki, millest enamik hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal.
Risti Vabadussõja mälestussammas püstitati koguduse initsiatiivil ja annetajate toel ning selle valmistas kohalik kiviraidur Emil Weiss.
Sammas on valmistatud Vasalemma marmorist ja kujutab endast soklile asetatud õhukest baasiga risttahukat. Seda katab kolmnurkse frontooniga kahepoolse kaldega kivikatus, mille peal on ladina rist. Risttahuka esiküljel on tekst “Eesti Wabadussõjas langenud sõdurid/ 1918.-1920.” ja 8 nime. Nende all on süvareljeefis ristatud tammeoksad, mille keskel ladina risti kujutis. Soklil on kiri “Suuremad armastust ep ole ühelgi, kui see/ et tema oma elu jätab oma sõprade eest. Joh.15.13 ” ja teksti all on kujutatud ristatud mõõgad. Samba tagumisel küljel on kiri “Ilmasõjas langenud sõdurid 1914.-1918” ja 30 langenud sõduri nimed. Sammas on ümbritsetud sepisaiaga.
Tänu Siseministeeriumi, Risti koguduse ja Padise Vallavalitsuse ühendatud jõududele teostati läinud kevadel Risti kirikaias elektrivõrgu ümberehitustööd, mille käigus sai teisaldatud ka Vabadussõja mälestussammast inetul kombel varjanud elektripost.
Samuti jõudis mõne nädala eest Ristile konserveerituna tagasi Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest samba avamisel kingitud mälestuspärg, mis on ainus teadaolev kogu Eestis. Metallist pärg oli kogu okupatsiooniaja varjul Risti kiriku tornis ning leiti sealt mõne aasta eest torni koristamise käigus.
Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest kingitud Vabadussõja pärg jõuab tagasi Risti kirikusse.
Täna jõuab Harjumaal asuvasse Risti kirikusse tagasi haruldane, nüüdseks konserveeritud Vabadussõja pärg, mis on ainus teadaolev omasugune Eestis.
Metallpärja lintidelt võib lugeda, et selle on Risti kihelkonna langenute mälestuseks toonud Eesti Vabariigi Sõjaministeerium. Pärg paigutati Risti kirikaias oleva Vabadussõja mälestussamba juurde tõenäoliselt monumendi avamisel 29. juunil 1924. aastal.
Risti mälestussamba näol on tegemist ühega neljast Vabadussõja mälestusmärgist, mis säilis puutumatuna läbi kogu okupatsiooniaja. Imeliste asjaolude tõttu on tänini alles ka samba juurde kuulunud mälestuspärg . EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi sõnul on tõenäoline, et pärgi viidi kirikutorni varjule Nõukogude okupatsiooni saabudes. Millal see täpselt sündis, ei tea praegustest koguduseliikmetest enam keegi. Kummulikeeratuna ja tolmu alla mattununa seisis pärg tornis aastakümneid. Kolm aastat tagasi tõid koguduseliikmed torni koristamise käigus pärja taas päevavalguse kätte ja tegid sellele esmase puhastuse.
Pärjalindil olev tekst “ Risti langenud Wabadussõja kangelastele. Sõjaministeerium ” köitis leidjate tähelepanu ja pani otsima võimalusi selle korrastamiseks. Konserveerimise tegi võimalikuks Kaitseministeeriumi tugi, millele kogudus lisas oma panuse. Pärg konserveeriti Ennistuskojas Kanut.
Pärg oli tsingitud raudplekist ümbrisvannis, mis kinnitus 1,8 meetri pikkuse puidust risti külge. Pärja jämedast traadist ovaalile kinnituvad viiestes puntides sarnase vormiga stantsitud raudplekist vahtralehed, moodustades pärja kahara taustafooni. Lisaks on kase- ja loorberilehtedega oksi ning erinevad lilled: kallad, liiliad, roosid ja “valged” sinililled.
Kirikus hakkab paiknema Risti kiriku eeskoja lõunapoolsel seinal.
Reedel, 3. jaanuaril tähistatakse Eestis Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Viljandi maavanem Lembit kruuse, Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler asetavad kell 9.00 sümboolselt mälestusküünlad J. Laidoneri ratsamonumendi jalamile ning seejärel Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistule.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Sel päeval peetakse üleriiklik vaikuseminut Vabadussõjas langenute mälestuseks ja helistatakse kirikukellasid.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.
Tartu rahulepinguni jõuti 2. veebruaril 1920. Siis sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda. Lepinguga määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Tartus Tähtvere pargis Vabadussõja monumendi juures toimub 14. jaanuaril kell 13.00 mälestusüritus. Jaanuaris 1919 algas Eesti vägede suurpealetung Vabadussõja lõunarindel. 14.jaanuaril 1919 vabastati Tartu. Otsustav lähing peeti Tähtvere väljadel, vastaseks ka okupantide käsilased läti punased kütid.
Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts, soomusrongi nr.1 ülem oli kapten Irv, soomusrongi nr.3 ülem oli kapten Luiga, Kuperjanovi partisanide ülem oli leitnant Julius Kuperjanov. Soomusrongid nr.1 ka nr.3 ning Kuperjanovi partisanid vabastasid Tartu 14.januaril 1919. See oli võit, mis innustas Eesti vägesid ja lõpetas tapatalgud Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas oli esimene Eesti aposteliku õigeusu piiskop püha Platon, preestrid Bežanotski ja Bleive ning kirikuõpetajad professor Hahn ning Schwarz.
Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati mälestusmärk 3.juulil 1932. aastal mille kommunistid hävitasid 1940. aastal. Enn Tarto pöördus kui linnavolinik ja Tartu Memento esimees Tartu Linnavolikogu poole aprillis 2004. aastal ettepanekuga taastada mälestusmärk. Volikogu toetas üksmeelselt seda ettepanekut ja Tartu Linnavalitsus korraldas mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul. Mälestusmärk avati 2.juulil 2006. aastal.
Neljapäeval, 30. augustil möödub 20 aastat Rakveres kõigile virumaalastest Vabadussõja ohvritele püstitatud Vabadussõja ausamba taasavamisest. Selle päeva tähistamiseks korraldab Rakvere linn 30. augusti õhtul kell 18.00 Ausambamäel piduliku mälestusmiitingu.
Esinevad Rakvere Linnaorkester ja Kammerkoor Solare, peetakse päevakohased kõned, auvahtkond Kaitseliidu Viru malevalt, aupaugud Kirde Kaitseringkonna ajateenijatelt, pärgade ja lillede asetamine ausamba jalamile.
Lääne-Viru Keskraamatukogus avatakse neljapäeval ausamba taastamise lugu jutustav näitus, kus saab näha ausamba projekti materjale, kohalikke ajalehti, linnavalitsuse protokolle, Memento Rakvere Ühingu asjakohaseid materjale ja muud huvipakkuvat materjali.
Rakvere kesklinnas Ausambamäel asuv Vabadussõja ausammas avati 30. augustil 1925. aastal. Sõjameeste kujude autor on skulptor Amandus Adamson, samba tsementbetoonist aluse projekteeris ehitusinsener F. G. Adoff. Ausammas purustati 21.-22. oktoobril 1940. aastal.
Praegune ausammas on taastatud koopiana, mille tegid kujur Lembit Palm ja arhitekt Kuno Raude. Sammas taasavati 30. augustil 1992. aastal. Mälestusmiitingule on oodatud kõik huvilised.
23. juunil 1919. aastal vallutasid eestlased tagasi Võnnu ja lõid sakslased taganema, 1938. aastast alates tähistatakse seda päeva Eestis Võidupühana.
1919. aasta suveks oli Vabadussõja tegevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz.
16. aprillil 1919. a kukutas Landeswehri löögirühm Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadis asemele Andrievs Niedra marionettvalitsuse. 3.–5. juunini 1919 peetud edututel läbirääkimistel üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cēsise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cēsis tagasi ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3. juulil sõlmiti liitlaste sõjalise missiooni algatusel ja vahendusel vaherahu. 8. juulil 1919. a saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Kārlis Ulmanise juhtimisel ning aasta lõpuks viidi Saksa väed Lätist välja.
Lääne-Virumaal Vinni vallas Viru-Jaagupis tähistati vabariigi sünnipäeva austuse avaldamisega Vabadussõjas langenutele. Igavene austus neile, kes langesid Eesti Vabariigi loomise nimel.
Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.
Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild, linnavalitsuse liige Gunnar Veermäe ja Viljandi linna elutöö preemia pälvinud ettevõtja Karl Luht.
Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad ja pidada mälestushetk.
“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis
Laupäeval 14. jaanuaril algusega kell 13.00 toimub avalik üritus Tartus Tähtvere pargis taastatud monumendi juures. Tähistatakse Tartu vabastamist 14. jaanuaril 1919, mälestatakse hukkunuid, avaldatakse kaastunnet leinajatele.
Täpselt nädala pärast, 14. jaanuaril toimub Tartu Memento algatusel Tartus algusega kell 13.00 Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus Eesti vägede võidu auks Tartu vabastamisel 14. jaanuaril 1919. aastal. Austatakse võitjaid ja leinatakse hukkunuid, pärgade asetamine ning lühisõnavõtud.
Eesti taasiseseisvumise järel peeti täna esmakordselt Sindi Gümnaasiumi aulas relvarahu aastapäevale kohane pidulik austusavaldus Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tornis helisesid kellad.
Sindi Ajalooklubi eestvõttel koos Sindi Gümnaasiumi, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi kogudusega tähistati Sindis väärika austusavaldusega Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sindi kiriku tornist kõlas üle linna täpselt kell 10.30 kellahelin. Samal ajal seisid Sindi Gümnaasiumi aulas Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures auvalves kaitseliitlased Madis Lohu ja Kardo Kase. Neist esimene on sama kooli vilistlane ja teine õpib Sindi Gümnaasiumi 11. klassis. Mälestustahvli ees süüdati sinimustvalgetes värvides küünal ja lühikese sõnavõtuga esines ajalooõpetaja ning ajalooklubi liige Lembit Roosimäe, kes asetas mälestustahvli ette ka lilled.
Roosimäe meenutas 91 aasta tagust päeva, kui alates kella 10.30-st vaikisid relvad Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel ja mis lõppes Vabadussõja võiduka tulemusega Tartu rahu sõlmimise läbi juba sama aasta 2. veebruaril. Otseses lahingutegevuses hukkus 3588 võitlejat, kellest kümne mehe nimed on kantud ka kooli aula seinale paigutatud mälestustahvlile. Toimus kaheminutiline leinaseisak.
Urmas Saard, Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmiku toimetaja
Täna ennelõunal kell pool 11 mälestati Eestis Vabadussõjas võidelnuid, sest täna 90 aastat tagasi vaikisid relvad Vabadussõjas. Sel puhul kutsuti kõiki üles mälestusmärkide juures kirikukellade helina saatel küünlad süütama ja lilli asetama. Rakvere ausambamäel asetasid Viru maleva staabi liikmed kimbud ja pärjad, süüdati küünlad ning tehti minutiline mälestusseisak.
Viru maleva väljaõppeülema ütlusel viibusid kohal ka Rakvere linnapea Andres Jaadla ning mõned linnavalitsuse töötajad. “Kurb küll, et
ajalugu läheb korda mõnedele üksikutele inimestele, aga mul on hea meel, et saan olla üks neist vähestest,” rääkis Viru maleva
väljaõppeülem, malevapealiku ülesannetes, leitnant Erik Sild.
Eesti vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 91. aastapäeva tähistamine toimus ka Tapa linna vanal kalmistul Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri kalmul kell 10.00. Lisaks asetati lilled ja pärjad koos Kirde Kaitseringkonna kaplani poolt juhitud jumalateenistusega Hans Koiva kalmule ja Tapa linna uuel kalmistul Imastu sõjaveteranide kodu rahulale.
Vabadussõja lõppu on tähistatud ajast aega – varasematel aastakümnetel isegi paraadidega.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ning Eesti iseseisvuse eest võideldi 402 päeva. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 ning
sõda lõppes 2. veebruaril Tartu rahulepingu sõlmimisega. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.